TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
Muuseumi käigud asuvad umbes 8 meetri sügavusel ja kui Lõuna poole minna, siis ületab käikuge sügavus üle 10 meetri. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni. Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik, mis asub Jõhvis ja on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik on rajatud arvatavasti 14.sajandil. Mihkli kirik on Eesti kõige suurem ühelööviline kirik. Algselt oli see neljakandiline kaitseehitis, kuid 16.sajandil ehitati kirik põhjalikult ümber. Kirik on ka kahes sõjas kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal ja Põhjasõja ajal 1703. aastal. 2009. aastal paigutati kirikusse 470-kilogrammine pronksist kirikukell.
Järvamaa turismiressursid ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor JÄRVA MAAKOND Rahvaarv 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn
520 65,00 2 195 1238,3 412 34,33 9 871 569,7 518,42 43,20 1 959 1142,4 572,6 44,73 2 359 396,2 522 58,00 8 224 568,3 428 53,50 9 801 435,1 589 53,55 6 216 540,4 320 35,56 5 798 1071,1 826,84 59,06 7 841 793,8 670 55,83 9 754 583,6 258 36,86 1 696 395,9 634,3 63,43 7 921 587,9 716,43 65,13 2 295 415,2 456,2 45,62 2 970 421,7 865,8 72,15 7 542 555,0 512 51,20 1 700 653,1 476,91 52,99 21 048 212,7 605 55,00 1 783 392,4 304,9 38,11 1 711 1075,6 326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5
- Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ja püüab esialgset kuju taastada. - Hooke'i seadus kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega: - Keha liikumishulk ehk impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused · http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton · Illustreeritud lasteentsüklopeedia lk. 195, 116, 463, 542. · Füüsika X klassile- Indrek Peil (Jõud ja impulss) · http://www.obs.ee/~jaak/loengud/
t Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 10.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP- profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest Ühtlane ...
. Keskmine Vastanuid Haridustase miinimumsumma kokku Põhi 756.7 3 Kesk 510 5 Keskeri 650 3 Kutse 1000 1 Kõrg 542 5 Rakenduslik-kõrg 850 2 Magister 300 1 Tabel 5 Keskmine miinimumsumma haridustaseme ja vastanute järgi Kokku oli enim vastanutest kesk- ja kõrgharidusega (5 inimest mõlemil puhul). Kui võrrelda näiteks keskmisi miinimumsummasid võrdselt enim vastanute järgi (kesk- ja kõrgharidus), siis keskharidusega isikud pakkusid keskmiseks miinimumsummaks 510 eurot,
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209
Põhivara kokku 18 409 768 18 148 473 AKTIVA KOKKU 30 135 546 27 057 923 PASSIVA Laenukohustused 8 1 123 615 1 258 719 Võlad tarnijatele 3 241 554 2 895 447 Võlad töövõtjatele 10 370 000 260 000 Maksuvõlad 11 160 800 148 500 Muud võlad 167 542 189 775 Garantiieraldis 345 000 326 000 Lühiajalised kohustused kokku 5 408 511 5 078 441 Pikaajalised laenukohustused 8 5 112 600 3 856 000 Muud pikaajalised võlad 8 601 051 546 410 Pikaajalised kohustused kokku 5 713 651 4 402 410 Kohustused kokku 11 122 162 9 480 851 Aktsiakapital 16 3 000 000 3 000 000
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 7 609 216 7 609 216 0 0 0 0 7 609 216 4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks ja 1 064 400 542 0 0 1 064 400 542 0 0 1 064 400 542 renoveerimiseks sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks ja 70 000 000 0 0 70 000 000 0 0 70 000 000 renoveerimiseks 4502
181 383 962 Current population 91 848 775 Current male population (50.6%) 89 535 186 Current female population (49.4%) 4 659 042 Births this year 11 325 Births today 2 107 131 Deaths this year 5 122 Deaths today -9 184 Net migration this year -22 Net migration today 2 542 727 Population growth this year 6 181 Population growth today Population of Nigeria 2014 As of 1 January 2015, the population of Nigeria was estimated to be 178 841 235 people. This is an increase of 1.94 % (3 400 050 people) compared to population of 175 441 185 the year before. In 2014 the natural increase was positive, as the number of births exceeded the number of deaths by 3 412 331. Due to external migration, the population declined by 12 281. The sex ratio of the
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 192 56 192 0 0 false 5.0 0.0 L 144 240 56 240 0 1 false 5.0 0.0 L 160 288 56 288 0 1 false 5.0 0.0 L 144 336 56 336 0 1 false 5.0 0.0 L 128 528 40 528 0 1 false 5.0 0.0 L 136 464 56 464 0 1 false 5.0 0.0 L 128 496 56 496 0 1 false 5.0 0.0 L 128 568 40 568 0 0 false 5.0 0.0 x 0 201 17 205 0 15 A3 x 0 253 17 257 0 15 A2 x 0 299 17 303 0 15 A1 x 0 345 17 349 0 15 A0 x 0 469 18 473 0 15 B3 x 0 500 18 504 0 15 B2 x 0 538 18 542 0 15 B1 x 0 578 18 582 0 15 B0 154 288 72 320 72 1 2 5.0 154 336 104 360 104 1 2 5.0 150 288 144 304 144 1 2 0.0 150 288 176 304 176 1 2 0.0 150 288 208 304 208 1 2 0.0 152 360 176 392 176 1 3 0.0 w 144 112 144 192 0 w 144 112 144 64 0 w 168 464 136 464 0 w 168 464 168 88 0 w 168 88 208 88 0 w 208 88 208 80 0 w 208 80 288 80 0 w 320 72 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 360 104 416 104 0 w 144 64 224 64 0 w 224 64 224 136 0 w 224 136 288 136 0 w 224 64 288 64 0 w 224 136 224 168 0 w 224 168 288 168 0
Suurlinnades on siiski suur melu, mida igaüks ei suuda taluda elu lõpuni. Linnad paikanevad Sveitsis väga erinevates kohtades. Sveits on väike riik ja ühest linnast teise minemine võtav vähe aega. Ida-Sveitsis on aga märgatavalt vähem linni. Suuremad linnad on tekkinud kõrgematesse kohtadesse. Nimelt sõdade jms. oli ennast lihtsam vaenlase eest kaitsta just kõrgemalt. Seda just nii eriti keskajal. Bern paikneb Aare jõe kaldal 542 m kõrgusel merepinnast. Ta on Euroopa kõige kõrgemal asuv pealinn. 1874. aastal asutati Bernis Rahvusvaheline Postiühing (UPU), mis on vanuselt kolmas rahvusvaheline organisatsioon. UPU peakorter asub tänini Bernis. Sveitsi kaart suuremate linnadega http://www.homesgofast.com/Switzerland/images/switzerland-map.gif 11 Bern http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:RosengartenBern01.jpg
Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata. Kas mitmekesisuse ,,kuumad punktid" on tõepoolest oluliselt mitmekesisemad, või on need paigad lihtsalt mingitel põhjustel paremini läbiuuritud? Wallace'i puudujääk (Wallacean shortfall) lisaks mitmekesisuse hinnangute umbmäärasusele (Linne puudujääk), puuduvad adekvaatsed ja põhjalikud andmed ka liikide globaalse ja lokaalse leviku kohta (seda nii minevikus kui ka olevikus). Samuti ka ekstinktsioonifaktorite geograafilise dünaa...
Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast
Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
rannas. Horvaatia lipu kolm värvi esindavad kolme riiki, millest Horvaatia on moodustatud: Horvaatia kuningriik (punane ja valge), Slavoonia kuningriik (valge ja sinine) ning Dalmaatisa kuningriik (punane ja sinine). 3 Horvaatia lipp Horvaatia vapp Riigihümn Lijepa naša domovino Pealinn Zagreb Pindala 56 542 km² Riigikeel(ed) horvaadi keel Rahvaarv 4 290 612 (2011) Rahvastikutihedus 75,9 in/km² President Ivo Josipović Peaminister Zoran Milanović Iseseisvus 25. juuni 1991 Rahaühik kuna (HRK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .hr ROK-i kood CRO Telefonikood 385 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD
520 65,00 2 195 1238,3 412 34,33 9 871 569,7 518,42 43,20 1 959 1142,4 572,6 44,73 2 359 396,2 522 58,00 8 224 568,3 428 53,50 9 801 435,1 589 53,55 6 216 540,4 320 35,56 5 798 1071,1 826,84 59,06 7 841 793,8 670 55,83 9 754 583,6 258 36,86 1 696 395,9 634,3 63,43 7 921 587,9 716,43 65,13 2 295 415,2 456,2 45,62 2 970 421,7 865,8 72,15 7 542 555,0 512 51,20 1 700 653,1 476,91 52,99 21 048 212,7 605 55,00 1 783 392,4 304,9 38,11 1 711 1075,6 326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5
plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud. See käiib ka Natura-alade naabruses planeeritavate tegevuste kohta. Kui maaüksus jääb aga Natura-alasse, on võimalik tulevikus saada toetusi EL-st loodusväärtuste säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka kompensatsioone millegi tegemata jätmise eest. 2012. aastal koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik - 66 linnualast, kogupindalaga 12 590 km2 ja - 542 loodusalast, kogupindalaga 11 490 km2. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 750 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 16,5 %. Mereelupaikade täiendavaks kaitseks moodustati Gretagrundi hoiuala, pindalaga 14650 ha. Toetused Peatamaks looduskaitseliselt üliväärtuslike poollooduslike koosluste kadumist on riik alates 2001.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tervisedenduse õppetool TE 1 DIABEET JA SELLEGA KAASNEVAD TÜSISTUSED Uurimistöö projekt teadustöö alustes Juhendaja: Tallinn 2016 1 SISUKORD 1Sisukord................................................................................................................................2 2Sissejuhatus. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS ................................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.........................
39 6666,67 146667 794 7461 40 6666,67 140000 758 7425 41 6666,67 133333 722 7389 42 6666,67 126667 686 7353 43 6666,67 120000 650 7317 44 6666,67 113333 614 7281 45 6666,67 106667 578 7244 46 6666,67 100000 542 7208 47 6666,67 93333 506 7172 48 6666,67 86667 469 7136 49 6666,67 80000 433 7100 50 6666,67 73333 397 7064 51 6666,67 66667 361 7028 52 6666,67 60000 325 6992 53 6666,67 53333 289 6956 54 6666,67 46667 253 6919
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
95 207 218 238 258 278 298 328 352 377 120 239 249 276 299 322 346 382 410 437 150 2SS 318 344 371 395 441 473 504 1S5 324 362 392 424 450 506 542 575 240 380 424 461 500 533 599 641 679 Al 16 41 43 48 53 58 61 66 73 77 84 91 25 53 57 63 70 73 78 83 90 97 101 108 121 35 86 60 96 103 112 120 126 135 150
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus..............
suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinate tekitatud tormid on lisaks enda põhjustatud hiiglaslikule laastamistööle tekitanud veel tsunamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; hiiglaslike meteoriitide mõju on põhjustanud tsunamisid ,tuletorme ning kujuteldamatut kliima kuumenemist. (George McGavin,2006,lk 19) Väljasuremislaine Paleosoikum sai alguse 542 miljonit aastat, kui suhteliselt äkki ilmus ookeanidesse tohutu hulk elusorganisme: tegemist oli niinimetatud kambriumi plahvatusega. See lõppes ligikaudu 200 miljonit aastat hiljem peaaegu kogu elu hävimisega ühes kõige laastavamaas katastroofis Maa ajaloos- ajajärguga, mida me tunneme suure väljasuremislainena. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Koos jäätumisega hakkas langema maailmamere tase, kogulangus küündis tervelt 100 meetrini
Ida-Viru Tudulinna 85 17 185 272 470 3542 829 Ida-Viru Viru Maidla 85 24 184 277 669 4233 2362 Ida-Viru Avinurme 86 19 153 276 864 3497 2668 Ida-Viru Erra 86 19 112 248 1018 4008 1824 Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vōit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ..........................
alavööndiks. Alavööndid erinevad kivimitüüpide, metamorfismiastme ja muude keemilis-geofüüsikaliste omaduste poolest. Eesti kristalse aluskorra jaotus arenguliselt ja kivimiliselt erinevatesse üksustesse (Eklund, Soesoo, 2007) 1 2 Eesti aluspõhi Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik Ediacara ajastu algas 630 ja lõppes 542 miljoni aasta eest, kestes kokku 88 miljonit aastat. Umbes miljard aastat tagasi Proterosoikumis moodustus Maal praktiliselt kõiki ürgseid mandriplokke ühendav Rodinia ülimanner ehk superkontinent. Ediacara ajastul hakkas see lagunema. Kõigepealt eraldusid teineteisest kaks suuremat osa, ekvatoriaalse asendiga Gondwana hiidmanner, kuhu kuulusid tänapäeva Aafrika, Araabia, India, Hiina, Austraalia, Antarktis jne. ning lõunanaba piirkonnas paiknenud
2000 520 5 100 20 2000 521 5,2 203 39,0384615 2000 522 13 260 20 2000 526 1,3 28,8 22,1538462 2000 528 2 48 24 2000 530 11,5 310 26,9565217 2000 531 14,6 230 15,7534247 2000 532 14,4 460 31,9444444 2000 533 0,5 15 30 2000 536 50,3 1884 37,4552684 2000 540 261,2 7314 28,0015314 2000 542 18 468 26 2000 550 5 150 30 2000 552 12,6 270 21,4285714 2000 554 61 1405,6 23,042623 2000 555 16 480 30 2000 560 8,6 129 15 2000 700 19 470 24,7368421 2000 702 12,7 303,4 23,8897638 2000 704 14 350 25 2000 705 7 140 20 2000 707 6,5 84 12,9230769 2000 708 1,2 45 37,5
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Individual Differences (Differential Psychology) Psychology 1 It is generally assumed that: Differential Psychology · People vary on a range of psychological attributes Ian Deary · It is possible to measure and study these individual differences · Individual differences are useful for explaining and predicting behaviour and performance Differential psychology reading Human...
Kokku 172 458 58 157 Varud 5 Tooraine ja materjal 139 000 139 000 Bioloogilised varad 249 655 152 655 Ettemaksed varude eest 3 542 0 Kokku 392 197 291 655 Käibevara kokku 565 965 350 672 Põhivara Materiaalne põhivara 6 Masinad ja seadmed 8 309 45 484 Muu materiaalne põhivara 28 650 28 650
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...
Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62 Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16 Norra 1 542 803 9 432 997 16,36 Horvaatia 2 409 667 812 0,36 s- Eurostatistika hinnangul 2.1.1. Inglismaa 2010. aastal tekkis hinnanguliselt Inglismaal 77,4 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest ringlusse võeti 53 miljonit tonni, 11 miljonit tonni kasutati maaparandus- ja infrastruktuuri projektides. Ülejäänud 22 miljonit tonni ladestati prügilasse
pidevalt vastuhakkavast Kreekast on jõudnud ka Saksa parlamenti. Sakslased ütlevad, et oleme 21. sajandi kogukond ja peame tegema kõikvõimaliku, et hoida Euroopat koos nii kaua 5 kui suudame ja tooma Euroopat kokku veel ja veel kord. Väga õige ütlemine, sest Euroopa Liit ongi ju selle eesmärgiga loodud, et olla liitlased ja abistada üksteist. Kreeka abiprogrammi pikendamise kiitis heaks 542 saadikut, mis on suurim toetus Bundestagis pärast kriisi algust, kui tõrvatilk oli samuti olemas – 32-st vastu hääletanud saadikust oli 29 riigikantsler Angela Merkeli kristlikud demokraadid, mis näitab, et Saksamaa seadusandjad on väsinud Kreeka üha korduvast päästmisest, kui päästetav ise seda justkui ei tahagi. Pärast Bundestagi heakskiitu lubas Alexis Tsipras, et nad hakkavad kõvasti tööd tegema.
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.m...
Kirjakasti paigaldamine puidust MIT-03-01 1,0 tk 0,3 0,3 820,00 98,80 918,80 918,80 kr 184 Jäätmehooldusvarustus prügikonteinerid MIT-03-19 5,0 tk 0,9 4,5 820,00 234,00 1054,00 5 270,00 kr 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 2 542 173,04 kr 22 Vundamendid 467 424,55 kr 221 Vundamentide liiv ja killustikalused Killustukust alused tihendamisega VUN-05-99 29,7 m3 0,7 20,8 21,00 182,00 203,00 6 018,95 kr
Tagajärjeks muutused kooslustes ja eutrofeerumine. Biogeokeemiliste tsüklite ja vee tsükli seos Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti: 1) osaleb fotosünteesi protsessis, 2) tagab transpiratsiooni, 3) tagab elementide ja ühendite transpordi. Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn. Begon, M., Harper, J.L
I II III IV A Turustus-ja halduskulu 89 930 100 430 110 430 110 430 411 220 Mitte tootmisseadmetekulu 16 00 16 500 16 500 16 500 65 500 Kindlustuskulu 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 Kindlustuskulu 4500 5 000 7 500 9 000 26 000 Kokku väljamaksed 104 430 131 930 144 430 145 930 542 720 9. RAHAVOOGUDE PLAANILINE ARUANNE 23 Plaaniaasta alguses oli rahajääk 40 000 kr. I kvartalis plaanitakse laenu võtta 60 000 kr, mis tagastatakse juba 3-ndas kvartalis. Laenu intressimäär on 15% aastas ja ettevõtte tululumaksu avanss on 7 000 kr kvartalis. I II III IV A 1.Raha jääk algul 40 000 37 300 16 800 27 900 40 000 2
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602...
630 1656,7 899,5 337,0 0,21 3,72 2,88 59,04 521 1313,3 685,8 250,8 0,21 3,82 2,96 54,68 526 1218,7 630,2 228,2 0,22 3,93 3,04 50,64 531 1130,8 579,1 207,6 0,22 4,04 3,13 46,91 536 1049,3 532,2 188,9 0,23 4,15 3,22 43,45 542 973,7 489,0 171,9 0,24 4,27 3,31 40,24 547 903,5 449,4 156,4 0,24 4,39 3,40 37,28 552 840,1 412,6 142,2 0,25 4,51 3,49 34,53 558 779,6 379,1 129,4 0,26 4,64 3,59 31,98 563 723,4 348,4 117,7 0,26 4,77 3,69 29,63
Lisanduvad lastekaitsetöötajad 8 7 6 6 6 Lisanduv palgakulu ühe inimese kohta aastas 14 388 14 776 15 175 15 585 16 006 16 438 Töötajate palkamisest lisanduvad kulud 115 104 103 435 91 052 93 511 96 036 0 Kõikide lisandunud lastekaitsetöötajate 115 104 221 640 318 675 420 795 528 198 542 454 palgakulu aastas Kõikide perioodil 2015–2020 lisanduvate lastekaitsetöötajate kogu palgakulu aastaks 2020 2 146 885 6.2. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumus Loodavas lastekaitsesüsteemis on SKA edukaks toimimiseks vajalik töö ümberkorraldus SKA struktuuris. Lisanduvad lastekaitsega tegelevate ametnike ametikohad. Alljärgnevalt hinnatakse süsteemi muutusega kaasnevaid tööjõu- ja administratiivkulusid
Argentinas esineb mitmeid metsatüüpe: segamets, lähsitroopilist vihmametsa, igihaljast metsa ning heitlehelisi metsi. Argentinas aastatel 1990-2005 on mets natuke vähenenud. Kui aastal 1990 oli metsa Argentinas 95 542 000 ha, siis 2005 aastaks oli see langenud 93 982 000 ha-le. Argentina metsandustootmises on ümarpalgid, küttepuud, sae materjal, paber, ning vineer. 19 Tabel.1 Nende vähenemine või suurenemine Ümarpalk Küttepuud Paber Vineer Saematerjal 3 3 2000 6 213 000 m 3 948 000 m 694 000 t 1 602 000 t 619 000 t
w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0 w 336 456 840 456 0 w 344 464 920 464 0 w 672 472 616 472 0 w 616 472 616 496 0 w 616 496 632 496 0 I 624 536 648 536 0 0.5 L 616 496 576 496 0 0 false 5 0 w 1032 560 768 560 0 w 1000 544 784 544 0 w 968 528 792 528 0 w 936 512 800 512 0 w 800 488 800 512 0 x 364 490 416 493 0 16 A xor B x 596 320 633 323 0 16 shr A x 595 40 655 43 0 16 A cmp B x 85 393 120 396 0 16 inv B x 540 542 559 545 0 16 S0 x 544 501 563 504 0 16 S1 x 722 28 761 31 0 16 A > B x 651 267 690 270 0 16 A < B x 714 125 753 128 0 16 A = B w 224 0 224 8 0 w 328 32 328 0 0 w 224 0 328 0 0 w 688 480 664 480 0 w 688 512 664 512 0 w 656 496 664 496 0 w 664 480 664 496 0 w 664 496 664 512 0 w 656 528 688 528 0 w 720 520 720 544 0 w 728 536 728 552 0 w 736 552 736 560 0 w 720 544 672 544 0 w 672 544 672 472 0 w 648 552 680 552 0 w 680 552 680 496 0 w 680 552 728 552 0
w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0 w 336 456 840 456 0 w 344 464 920 464 0 w 672 472 616 472 0 w 616 472 616 496 0 w 616 496 632 496 0 I 624 536 648 536 0 0.5 L 616 496 576 496 0 0 false 5 0 w 1032 560 768 560 0 w 1000 544 784 544 0 w 968 528 792 528 0 w 936 512 800 512 0 w 800 488 800 512 0 x 364 490 416 493 0 16 A xor B x 596 320 633 323 0 16 shr A x 595 40 655 43 0 16 A cmp B x 85 393 120 396 0 16 inv B x 540 542 559 545 0 16 S0 x 544 501 563 504 0 16 S1 x 722 28 761 31 0 16 A > B x 651 267 690 270 0 16 A < B x 714 125 753 128 0 16 A = B w 224 0 224 8 0 w 328 32 328 0 0 w 224 0 328 0 0 w 688 480 664 480 0 w 688 512 664 512 0 w 656 496 664 496 0 w 664 480 664 496 0 w 664 496 664 512 0 w 656 528 688 528 0 w 720 520 720 544 0 w 728 536 728 552 0 w 736 552 736 560 0 w 720 544 672 544 0 w 672 544 672 472 0 w 648 552 680 552 0 w 680 552 680 496 0 w 680 552 728 552 0
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
