2. Struktuursed omadused Raptor on klassikaline tavapäraste omadustega väiketraktor. Lühike teljevahe ja roolivõimendi annavad suurepärase manööverdusvõime, mis võimaldab pöörderaadiust vaid 2,70 m, see on oluline, kui ruum on piiratud. Tagumise diferentsiaali lukustamine suurendab traktori läbivust. Käsitsi reguleeritav teljevahe, planetaarne käigukast, poolteljed ratastel annavad edasi maksimaalse pöördemomendi. Tagumine jõuvõtuvõll annab 540 pööret minutis. raserfsaerfaesfes- 3 - 3 2011 - 3 - - 3 -- 3 3. Tehnilised näitajad max väändemoment 82,5 Nm / 2200 pöördel käigukast 24 käiku: 12 FWD + 12 REV reversiga max kiirus 28,77 km/h edasi- ja 31,45 km/h tagasikäiguga
valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%.
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . ...
valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad Suurimaks linnak on pealinn Vilnius(vaata joonist 1), mis asub Kagu-Leedus, elamiskohaks on see 540 000. Leedulased moodustavad linna elanikkonnast 58%, poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%.
-Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad
19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 % 2007 8 328 312 3.55 % 2008 8 624 280 3.55 % 2009 8 926 687 3.51 % 2010 9 232 753 3.43 % 2011 9 540 362 3.33 % 2012 9 849 569 3.24 % 2013 10 190 561 3.46 % 2014 10 543 358 3.46 % 2015 10 908 369 3.46 % jaanuaril 2015 kogutud andmed (Burundi rahvastiku ajalugu, 2015) SÜNDIMUS JA SUREMUS Burdundile on iseloomulik väga kõrge sündimuse üldkordaja ja madal suremuse üldkordaja. Keskmine eluiga on madal (58,29 aastat, meestel 56,65 aastat ja naistel 59,98 aastat)
kontsentra siooni- tsioon S m2 konstant R, S/m n , gekv Kd 1. 0,212 385 0,0906 4,274*10-4 0,01094 2,565*10-5 2. 0,106 540 0,0646 6,084*10-4 0,0156 2,62*10-5 3. 0,053 760 0,0459 1,1740 0,02215 2,66*10-5 Keskmine 2,615*10-5 Arvutuste käik on näha 1 veeru kohta. 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 0,01094
Ostuhind s Ostuhind Nr Kaup km-ta (km) km-ga Müügihind Kogus Kassa tulu 1 Videokaart 1500 300 1800 360 3 1080 2 Laserprinter 4500 900 5400 1080 2 2160 3 CD-ROM 375 75 450 90 6 540 4 Helikaart 190 38 228 45,6 6 273,6 5 Hiir 65 13 78 15,6 3 46,8 6 Hiir rulliga 120 24 144 28,8 7 201,6 7 Hiirematt 10 2 12 2,4 8 19,2 Kokku: 6760 1352 8112 1622,4 35 4321,2
aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum
Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9 Makstud intressid -6 410 -11 540 6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -97 574 -111 940 Kokku rahavood -396 672 -923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 680 014 1 603 899 Raha ja raha ekvivalentide muutus -396 672 -923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 283 342 680 014
43 210 3.5 0.84 4200 595 6.3885614055 44 215 3.5833333333 0.843 4215 580 6.3630281035 45 220 3.6666666667 0.845 4225 570 6.3456363608 46 225 3.75 0.847 4235 560 6.3279367837 47 230 3.8333333333 0.849 4245 550 6.3099182782 48 235 3.9166666667 0.851 4255 540 6.2915691396 49 240 4 0.853 4265 530 6.2728770065 50 245 4.0833333333 0.856 4280 515 6.2441669007 51 250 4.1666666667 0.858 4290 505 6.2245584293 52 255 4.25 0.86 4300 495 6.2045577626 53 260 4.3333333333 0.862 4310 485 6.1841488909 54 265 4.4166666667 0.863 4315 480 6.1737861039 55 270 4.5 0.865 4325 470 6.1527326947 56 275 4.5833333333 0.867 4335 460 6
45 mm (1 3/4), 20-nuuti, 1000 p/min koos 38 mm (1 3/8), 6-nuuti, 540/1000 p/min käigukast Lisavarustuses n/a 1000 jõuvõtuvõlli pööret 2003 mootoripööretel ja 540 jõuvõtuvõlli pööret 1818 mootoripööretel PowerShift käigukastiga Mootori pöörlemissagedus jõuvõtuvõlli standardpööretel 1000 jõuvõtuvõlli pööret 2000 mootoripööretel ja 540 jõuvõtuvõlli pööret 1815 mootoripööretel AutoPowr käigukastiga KABIIN
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
ANTIIKJUMALAD KUNSTIS Uurimistöö eelkaitsmine Koostaja: Sten Robin Vanin 11.c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2014 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Sissejuhatus · teema põhjendus Valisin teema antiikjumalad kunstis, kuna olen öppinud Põltsamaa kunstikoolis ligi 4 aastat. Mul on ka suur huvi ajaloo vastu . Kuna mul on huvi mõlema aine vastu, siis soovisin teha neist kahest asjast ühtse teema. · Töö eesmärk Selle töö eesmärgiks on teada saada, kuidas on hilisemas kunstis kujutatud antiikjumalaid. · Uurimusülesannete piiritlemine Uurimusülesanded selle töö puhul määran Veenuse, Marsi, Pallase . Uurin ainult renessansi kunsti. · Töö ülesehitus Töö koosneb 3 peatükist....
YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elem...
Auto on varustatud kõikide tavaliste täiustustega koos esiotsaga, mis laseb rakette, kapotiga, millel on sihtmärki otsivad tulirelvad ja kõrvalistuja katapultistmega, mis oli idee Aston Martin DB5-lt filmist Goldfingerist.[1] Kasutatud auto hind on 85 000 dollarit. Uuena maksis Vanquish 230 000 dollarit. Seda muidugi ilma Q-täiustustega, mis sisaldas ka maskeerumissüsteemi. Auto spetsifikatsioonid: Mootor: V12 5 935 cm3 Võimsus: 330 kW Pöördemoment: 540 Nm Kaal: 1 835 kg [4] Foto 2: Aston Martin V12 Vanquish [5] 2.3 Aston Martin DBS V12 Filmist Casino Royale ja Quantum of Solace. Sel ei ole erilisi täiustusi, kuid kindalaegas sisaldab summutiga Walther P99t ja mõnda meditsiinilist varustust, kaasaarvatud ka defibrillaator, mis tõenäoliselt asub kõrvalistuja istme all nagu oli see filmis Goldfinger.[1] Auto spetsifikatsioonid: Mootor: V12 5 935 cm3 Võimsus: 380 kW
arv, , hulk, kg aeg, s min mS 1/s W 1. 200 11 0 326 10g = 0,01kg 2,5 min = 150s 1/min = 1 440 3,33 1/s 2 489 3 514 4 524 5 527 6 534 7 540 8 549 9 556 10 561 11 569 12 577 13 588 14 599 15 606 16 612 17 618 18 627 19 633 20 639
2000 154 76 2220 29,2105263 2000 156 227 5033 22,1718062 2000 158 58 1305 22,5 2000 160 10 437 43,7 2000 164 37 460 12,4324324 2000 169 159 5700 35,8490566 2000 172 21 941 44,8095238 2000 173 225,1 6369 28,2940915 2000 177 304 8296 27,2894737 2000 186 112 2004 17,8928571 2000 188 10 230 23 2000 198 31 554 17,8709677 2000 204 18 540 30 2000 209 1,7 56 32,9411765 2000 213 17,11 425 24,8392753 2000 215 2 40 20 2000 216 30,45 242 7,94745484 2000 218 13,6 100 7,35294118 2000 219 5 82 16,4 2000 221 7,7 150 19,4805195 2000 224 32 1104 34,5 2000 229 2,8 84 30 2000 230 5,6 117 20,8928571 2000 237 2,7 72,9 27 2000 238 1 20 20
4.ptk Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem 8.klass Õpitulemused Näited 1.Kahe tundmatuga lineaarvõrrand - Ül.908 normaalkuju ax+by=c, esimese tundmatuga lineaarliige ax, teise teise | 12 tundmatuga lineaarliige by ja vabaliige c; tähed a,b ja c tähistavad arve, need on laiendajad on 12;4;2;3 võrrandi kordajad; kahe tundmatuga võrrandil on samad põhiomadused, mis 48x-4(2x-5)=2(y+2)-3(2x-3y) ühe tundmatuga võrrandil 48x-8x+20=2y+4-6x+9y 48x-8x-2y+6x-9y=4-20 NB kaks kahe tundmatuga lineaarvõrrandit 46x-11y=-16 normaalkuju moodustavad lineaarvõrrandisüsteemi 2.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Ül.901 normaaalkuju - võrrand üldkujul ax+by=c 3x-5(3y-4)=-3(x-2)+6 kirjutatakse nii, et lineaarliikmed on 3x-15y+20=-3x+6+6 tähestikulises järjekorr...
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
Etruskid ja nende kunst Etruskide ajalugu Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias, tolleaegses Etruurias algas 8. sajandil eKr. Nende kultuuri levik toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast,...
Diabeet ja toitumine kroonilise neerupuudulikkuse korral Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule Diabeet, neerupuudulikkus ja toitumine Mida üks neerupuudulikkusega diabeetik võiks ja peaks sööma on üsna komplitseeritud kuna diabeetiku menüü ja neerupuudulikkusega patsiendi menüü on kohati vastandlikud. Ühest küljest peaks vältima liigset süsivesikute tarbimist,et hoida head veresuhkru taset samas vältimaks neerupuudulikkuse süvenemist soovitatakse madala proteiinisialdusega ja rohkem energiarikast menüüd. Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule * Loobuda maiustustest või tarbida neid piiratud koguses ( suhkur, mesi, šokolaad, küpsised, kompvekid, gaseeritud magusad joogid) * Süüa pigem sageli ja korraga vähe – see säästab kõhunääret ning veresuhkur on vähese toidukogusega madalam. Soovituslik on 3 põhitoidukorda ja 2-3 oodet. * Süüa alati kindlatel kellaaegadel. Vahelejäet...
praktika. Elu areng maal: Vanimad elusolesed olid ainuraksed ilma tuumata organismid- prokarüoodid (bakterid). Umbes 2 miljardit aastat tagasi toimus elu arengus suur muutus, mõnedest prokarüootidest arenesid päristuumsed organismid- eukarüoodid. Eukarüootide ehitustüüp tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke( esimesed olid vetikad). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Umbes 540 mln a eest kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid(arenesid ainuõõssed, ussid, lülijalgsed). Suureks pöördeks elu evolutsioonis sai mõnede organismide siirdumine veest maismaale. Esimesed taimed- samblad ja sõnajalgtaimed. Maismaa tingimustes arenesid aja jooksul uut tüüpi, sõnajalgtaimedest täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed. Paljasseemne ja katteseemnetaimed(õistaimed). Taimestiku areng ja levik muutis oluliselt elukeskkonda.
kuid selle mineraali töötlemiseks on leitud vähe setteid. Strontsiummetalli saab elektrolüüsida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga. Sr2+ + 2e Sr 2 Cl Cl2 g + 2e Alternatiiviks on strontsiumoksiidi redutseerimine alumiiniumiga vaakumkeskkonnas temperatuuril, millel strontsium destilleerub välja. Esineb kolm metallilise strontsiumi allotroopi, mille faasilisi üleminekuid märgistavad temperatuurid 235 ja 540 ºC. Mõju inimesele Esimesed strontsiumi hoiatusilmingud olid seotud Urovi jõega. XIX sajandil asusid jõe kaldale elama Baikali äärest kasakad. Mullad olid viljakad, kliima hea. Mõne aasta pärast haigestusid ümberasujad salapärasesse haigusse, millega kaasnesid luude deformatsioonid (sarnased rahhiidiga) ja sagedased luumurrud. Strontsium ei ole mürkmetall (inimkehas 140 mg), kuid põhjustab ainevahetushäireid, kui teda sisaldub palju kas joogivees või toiduainetes
seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suh...
U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c ...
ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp Budistlikud pidustused on enamalt seotud Buddha elu ja tegevusega Budistid panevad väga olulisele kohale kaastunde, alkoholi ja teiste mürkide tarbimisest hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Rajajaks Vardhamana Mahavira sündis 540 eKr, 72 aastaselt saavutas moksa Karma seadus valitseb Moksasse saab ainult materiaalsetest soovidest vabanemise kaudu Tsükliline ajaloo käsitlus, maailm on igaveses tõusus ja languses Igal ajastul on 24 suurt õpetajat, keda nad nimetavad thintarkara'ks Maailm on täis kurjust ja viha Ahimsa vägivallatsetus Kõik dzainistid on taimetoitlased Dzainist ei saa põllumees olla (tapaks maad kündes väikseid putukaid) Templis on thintarkarate kujud
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljo...
Variatsioonikordaja alusel saab öelda, et kulu joogile varieerub kõige rohkem lausa 90,6%, arve maksumus varieerub 62,3% ning kulu söögile 59,3%. 4. Variatsioonread ja nende põhjal arvutatud statistilised näitajad a. Arve maksumuse variatsioonrida Arve kokku, Laudade arv xi xifi xi-x (xi-x)2fi 15 45 18 30 540 -6 648 45 75 11 60 660 24 6336 75 105 3 90 270 54 8748 105 - 135 3 120 360 84 21168 135 - 165 0 150 0 114 0 Üle 165 1 180 180 144 20736 Kokku: 36 2010 57636
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
0-20 10 5 50 500 1577.68 20-40 30 6 180 5400 388.88 40-60 50 7 350 17500 0.08 60-80 70 1 70 4900 411.28 80-100 90 6 540 48600 1622.48 k=5 ∑ 25 1190 76900 4000.39 λ 0.020113 a 0 b 100 Interval ni F0 pi n i' X2 0-20 5 0.2 0.2 5 0
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Shaun White:Snowboarding was the 20th best- selling game of December 2008 in the United States. White with Richard Branson in 2009 There was a lot of controversy over who won the 2009 SuperPipe at Winter X Games XIII[citation needed]. Kevin Pearce had 5 hits in the pipe, and all were the same tricks White did in his final run. White, on the other hand, had 6 hits and he started off his run with a big backside rodeo 540 where Pearce started his run off with a big grab. Although Pearce went bigger, he had only 5 hits, and his first hit wasn't as technical as White's first hit Judges came to the conclusion that White deserved the better score because he started off with a more technical trick and he had 1 more hit than Pearce. With the win, White became the second competitor, after Tanner Hall, to win a gold medal in the superpipe in consecutive years at the Winter X Games. He
Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgsetelu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb hauataga edasi täpselt samamoodi nagu enne surma. Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi. Kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu
Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270- 300 g (1100 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta
Vahtola. Mis on Eesti kõige pikem kohanimi? Kaks pikemat ühesõnalist kohanime on Hundikuristiku (oja) ja Luutsnikumõisa (oja) ja üks pikem mitmesõnaline kohanimi Väikene Kasvandulump (järv).5 Võimalik on välja arvutada ka nimetihedus s . o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas), Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta. Eesti suurim kohanimekogu (kartoteek) on Eesti Keele Instituudis: 540 615 sedelit . Tegelik arv võib olla vähemalt kolm korda suurem, seega 1,5 miljonit kuid lõplikku arvu ei saa kindlaks teha, sest nimistu kogu aeg muutub.6 5 Maalehe teadmisveerg "Tuna & täna", 2012 väljaanne. 6 Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek veebis, http://heli.eki.ee/kohanimed
Rahastamine. Kohtla-Järves on väga mitmesugune noorsootöö toetamine, seda näitab see, kui erinevad summad on erinevatel aastatel suunatud erinevatele valdkonnadele. Kurtna Noortelaagri toetamine kasvas tunduvalt, 2012. aastal oli see toetamine 260 286 eurot, siis 2013. aastal kasvas toetamine juba 283 244 euroni. Veel kasvas noorte spordi, Kohtla-järve Noortekeskuse ja üldharidusürituste toetamine. 2012. aastal anti 256 540 eurot noorte spordi jaoks, 113 365 eurot Noortekeskuse jaoks ning 15 491 eurot üldharidusürituste jaoks, 2013. aastal anti juba 266 670 erurot noorte spordi jaoks, 131 041 eurot Noortekeskuse jaoks ja 17 000 eurot üldharidusürituste jaoks. Peaaegu ei muutunud linna spordiürituste finanseerinine eelmisel aastal see oli 20 731 eurot, aga sellel aastal on see 20 290 eurot. Tõsiselt vähenes maakondlike noorte ürituste rahastamine, võib öelda, et 2013
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
K-8 19,80 19,20 31,00 11,78 7,48 8,44 539 547,2 K-9 20,50 19,30 33,70 13,33 7,19 Keskmine 518,8 529,82 Tava 9,59 546,0 T-4 19,70 20,22 30,24 12,05 6,51 540 tingi mus 8,09 486,3 V-4 19,20 18,74 30,24 10,88 5,21 479 9,87 522,7 T-5 20,24 19,60 29,86 11,85 6,12 517 8,18 579 587,8
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
Õppemärkmiku n 092588 Varian 38 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800
Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonsillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. PARKETT Tootevalikus on 2 tüüpi "parkett" sillutiskive: 60 mm ning 80 mm paksused. Esimesed sobivad eelkõige kõnniteede sillutamiseks, sõiduteedel ja ekstreemsemates tingimustes soovitame kasutada 80 mm paksuseid kive. Sillutiskive turustatakse kiletatult 1x1,2 m suurustel puitalustel, Ühel alusel on 60 mm paksusi kive 540 tk - 10,8 m2. Täisaluse kaal on 1,35 t. Hall 0,13 EURi ja värviline 0,16 EURi. 80 mm paksusi kive on alusel 420 tk (8,4 m2), alusetäis kive kaalub 1,4 t. Hall 0,16EURi ja värviline 0,21EURi. Sillutiskive kasutatakse teede, platside, tänavate jne. sillutamiseks. 60 mm paksusega kivide puhul on maksimaalne teljekoormus 10 t. Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis võimaldab kliendil valida sobivaima pakutavate värvitoonide vahel
Balrog Pent 4; 3,0 512 160 320 Ekstra AMD S; 2,8 256 80 270 mark - võti protsessor Eliisa AMD S; 3,0 512 160 320 sisemälu Elsa Pent 4; 3,2 512 160 540 ketas Frodo AMD 64; 3,8 1024 320 730 hind Futura AMD 64; 3,5 512 160 380 ... Polaris Intel C; 2,5 256 80 220 Sambo Pent 4; 3,0 512 160 450 Super AMD 64; 4,0 2048 320 830 võti - üheselt
Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja- Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km². 5 Majandus: Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
