jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused
w -1248 224 -784 224 0 w -784 224 -784 112 0 w -784 112 -672 112 0 w -736 288 -720 288 0 w -720 288 -720 32 0 w -720 32 -176 32 0 w -336 272 -336 400 0 w -336 400 -656 400 0 w -304 544 -304 688 0 w -304 688 -752 688 0 w -752 688 -768 688 0 w -768 688 -768 480 0 w -1296 560 -1296 352 0 w -1296 560 -784 560 0 w -784 560 -784 432 0 w -784 432 -736 432 0 w -160 160 -336 160 0 w 1296 752 1120 752 0 w 1120 752 1120 576 0 w 1120 576 -192 576 0 w -192 576 -192 480 0 w -192 480 -368 480 0 x -888 536 -804 539 4 72 F1 x -435 996 -351 999 4 72 F2 152 -32 288 96 288 0 2 5 5 w -64 64 32 64 0 w -32 208 64 208 0 w -32 336 64 336 0 w -32 464 64 464 0 w -1104 240 -1104 784 0 w -880 800 -1104 800 0 w -1104 800 -1104 784 0 w -880 848 -1152 848 0 w -1152 848 -1168 848 0 w -1168 848 -1168 800 0 w -304 48 -304 -112 0 w -304 -112 1136 -112 0 w -48 96 32 96 0 154 48 80 176 80 0 2 0 5 w 48 96 32 96 0 w 32 64 48 64 0 153 -16 160 96 160 0 2 0 5 w -32 144 -16 144 0 w -16 176 -32 176 0 154 80 224 208 224 0 2 5 5
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
6 Muud kulud 7 500 7 500 0 0 0 0 7 500 Jagu 6. KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 727 022 320 332 140 224 150 539 797 50 028 019 179 415 950 14 898 330 547 606 370 32 Kaupade ja teenuste müük 152 515 021 1 975 224 150 539 797 0 0 0 152 515 021
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
9 837 41,50% 43,10% 15,40% 10 817 42,90% 47,10% 10% 11 713 60,90% 29,70% 9,47% 12 565 43% 36,10% 20,90% 13 535 38,70% 44,10% 17,30% 14 437 37,50% 43,10% 19,40% 15 818 38,40% 48,40% 13,10% 16 418 59,80% 31,50% 8,67% 17 1420 42,50% 37,30% 20% 18 650 54,10% 34% 11,90% 19 539 49,40% 30,90% 19,70% 20 1620 34,30% 47,80% 17,90% 21 788 47,80% 35,90% 16,30% 22 856 45,70% 43,90% 10,40% 23 948 50,80% 30,40% 18,80% 24 1100 53,90% 34,80% 11,40% 25 990 52% 36,40% 11,30% 26 600 40,70% 45,60% 13,70% 27 476 63,40% 24% 12,50% 28 586 39,30% 41,60% 19,00%
· Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama; Vana-Mesopotaamia kunst · Perioodid o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(
tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantsastilisi elukaid nagu üksiksarvi, samuti ornamentikat. * Marduki templi tsikuraati ehk Paabeli torni - Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 14) Milline riik vallutas 6. saj. e. Kr. Mesopotaamia ja päris sealse kultuuri? Pärsia aastal 539 e. Kr. Vana-Egiptuse kunst (§ 6 Vana-Egiptus. Püramiidid, § 7 Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, § 8 Ehnatoni-aegne kunst) Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vanad egiptlased arvestasid aega kuningate valitsemise järgi. Vana-Egiptuse ajalugu jaguneb: Eeldünastiline periood. Varadünastiline periood. Vana riik. Esimene vaheperiood. Keskmine riik. Teine vaheperiood. Uus riik.
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Inimesi vaevas janu. Vett ei olnud. Käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Paljud vanemad ja nõrgemad inimesed surid juba teel olles. Kokku jõuti küüditada 9264 inimest, kusjuures vähemalt 112 inimest võeti kinni nimekirjaväliselt. Ükski küüditatuist polnud kohtulikult süüdi mõistetud. Perekondadest eraldati 2819 meest, kes viidi arreteeritutena Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus 606 neist hiljem maha lasti. 1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. Küüditatute hulgast lasti maha ka 12 naist. 1941. a. maakondadest ja linnadest küüditatud Harju maakond ja linnad 2593 Harju maakond ja linnad 2593 Järva maakond ja linnad 365 Lääne maakond ja linnad 573 Petseri maakond ja linnad 475 Pärnu maakond ja linnad 816 Saare maakond ja linnad 985 Tartu maakond ja linnad 1070 Valga maakond ja linnad 363
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
293 555 333 13008 4096 1825 222 534 250 9853 2391 1255 237 518 295 11966 3226 2249 139 339 157 7818 1944 1975 259 702 429 10644 3117 2053 260 403 175 13830 3066 3236 226 602 315 16293 3794 2644 116 549 335 8595 1654 1097 329 493 203 16397 4062 3510 190 421 148 14399 2225 3367 297 566 335 13008 4096 1825 216 1040 688 9853 2391 1255 226 539 308 11966 3226 2249 152 351 79 7818 1944 1975 265 707 407 10644 3117 2053 261 319 101 13830 3066 3236 141 973 593 16293 3794 2644 439 807 345 9786 4906 1860 253 690 363 5121 2870 939 232 472 177 7096 1892 1974 288 597 220 4569 2296 714 688 576 301 18494 7699 6940 290 404 233 10057 5030 2587 530 1132 762 8454 4503 2048 581 595 285 17958 6135 6501
Inimesi vaevas janu. Vett ei olnud. Käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Paljud vanemad ja nõrgemad inimesed surid juba teel olles. Kokku jõuti küüditada 9264 inimest, kusjuures vähemalt 112 inimest võeti kinni nimekirjaväliselt. Ükski küüditatuist polnud kohtulikult süüdi mõistetud. Perekondadest eraldati 2819 meest, kes viidi arreteeritutena Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus 606 neist hiljem maha lasti. 1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. 5 Kiri vagunist Kopli jaamas Meid laupäeva lõuna paiku arreteeriti. Otsiti läbi ja 2 tunni jooksul kihutati krusaga Keila , kus 1000-ed ees. Terve perekond. Sain pesu, mõned asjad kaasa, kiruti, et palju kaasa võtan, lubati, ähvardati pooled maha jätta. Ema pildi võtsin raamita kaasa, irvitasid- kas isa pilti ei taha. Klaver peaks ka olema jne. Söömata olime, lõuna
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
293 555 333 13008 4096 1825 222 534 250 9853 2391 1255 237 518 295 11966 3226 2249 139 339 157 7818 1944 1975 259 702 429 10644 3117 2053 260 403 175 13830 3066 3236 226 602 315 16293 3794 2644 116 549 335 8595 1654 1097 329 493 203 16397 4062 3510 190 421 148 14399 2225 3367 297 566 335 13008 4096 1825 216 1040 688 9853 2391 1255 226 539 308 11966 3226 2249 152 351 79 7818 1944 1975 265 707 407 10644 3117 2053 261 319 101 13830 3066 3236 141 973 593 16293 3794 2644 439 807 345 9786 4906 1860 253 690 363 5121 2870 939 232 472 177 7096 1892 1974 288 597 220 4569 2296 714 688 576 301 18494 7699 6940 290 404 233 10057 5030 2587 530 1132 762 8454 4503 2048
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
-5 401 398 394 391 388 384 381 378 375 371 -4 437 433 430 426 422 419 415 412 408 405 -3 475 471 468 464 460 456 452 448 444 441 -2 517 513 509 504 500 496 492 488 484 479 -1 562 557 553 548 544 539 535 530 526 521 -0 611 605 601 596 591 586 581 576 571 567 0 611 615 619 624 629 633 638 642 647 652 1 656 661 666 671 676 680 685 690 695 700 2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
533 0: (I___) ( 2 1) V = 187 "inst_193>from0" 534 1: (____) ( 2 0) V = 50 "inst_193>from1" 535 2: (____) ( 0 3) V = 187 "inst_193>from2" 536 3: (I___) ( 0 0) V = 50 "inst_193>from3" VAR# 212: (_o______) "o_23" GRP# 171: BEG = 537, LEN = 4 ----- 537 0: (I___) ( 2 1) V = 186 "inst_192>from0" 538 1: (____) ( 2 0) V = 51 "inst_192>from1" 539 2: (____) ( 0 3) V = 186 "inst_192>from2" 540 3: (I___) ( 0 0) V = 51 "inst_192>from3" VAR# 213: (_o______) "o_22" GRP# 172: BEG = 541, LEN = 4 ----- 541 0: (I___) ( 2 1) V = 185 "inst_191>from0" 542 1: (____) ( 2 0) V = 52 "inst_191>from1" 543 2: (____) ( 0 3) V = 185 "inst_191>from2" 544 3: (I___) ( 0 0) V = 52 "inst_191>from3"
884 53921 3338 53921 3223 53921 219 99558 3139 99558 10809 99558 963 31068 2332 31068 3340 31068 1436 48604 3138 48604 3913 48604 958 34178 2823 34178 3305 34178 205 162879 4844 162879 6822 162879 44 403862 4355 403862 19514 403862 997 8620 2999 8620 4316 8620 70 153716 3654 153716 3630 153716 985 31967 1917 31967 3276 31967 731 31204 2882 31204 4141 31204 539 24734 2051 24734 4653 24734 686 61154 3565 61154 4076 61154 579 28026 1598 28026 3528 28026 652 84388 3195 84388 5148 84388 778 35503 2250 35503 3949 35503 393 31835 3189 31835 5188 31835
Legal act: Sotsiaalministri määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54330) 1.2.06 Directive 2004/37/EC of the European Parliament and the Council Tööandja kohustused: Eesti õigusakt: Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RTI 2005, 69, 539 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI 2005, 69, 539 , Entry into force: 30/12/2005; Reference: (MNE(2005)60699) 1.2.07 Directive 2000/54/EC Tööandja kohustused: Artikkel 5 Asendamine Tööandja väldib kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, kui tegevuse laad seda võimaldab, asendades need bioloogiliste mõjuritega, mis olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole kasutamisel ohtlikud või on vastavalt olukorrale vähem ohtlikud töötajate tervisele.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
On andmeid turba tööstuslikust tootmisest 20 riigis, kusjuures kogutoodang 1996. aastal moodustas ca 20 miljonit tonni. 20% sellest kogusest toodeti Venemaal, järgnevad Soome, Valgevene, Iirimaa ja Rootsi. Varude poolest on esikohal USA (13 miljardit tonni) ja Venemaa (12 miljardit tonni). Ligikaudu 22,3% (1,01 mln ha) Eesti territooriumist on kaetud soodega. Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja 12 m (Napsi). Keskmine paksus on 34 m. Energiatootmise seisukohalt on uuritud 539 sood ja raba, mille pindala on üle 10 ha. Kokku varusid üle 2,4miljardi tonni. Tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud turbavarud on 775 mln tonni, sisaldades 80% põletamiseks sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid:
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
256 5 39 1 2 1 0 200 257 5 33 1 1 1 3 0 258 5 30 1 1 4 3 259 5 24 1 1 1 3 7000 260 5 23 1 2 4 3 1200 261 5 41 1 1 1 2 360 262 5 28 1 2 1 3 0 263 2 42 1 1 1 3 400 264 2 41 1 2 1 2 265 2 34 1 6 1 4 1000 266 2 32 1 2 1 6 267 2 26 1 1 1 4 268 2 20 1 1 1 3 269 2 18 1 1 1 5 270 1 59 1 1 1 2 539 271 1 39 1 3 1 4 1400 272 1 36 1 6 1 3 900 273 1 27 1 1 1 4 400 274 1 25 1 2 1 3 9000 275 2 58 1 2 1 3 900 276 1 51 1 2 1 3 900 277 2 39 1 2 1 3 620 278 1 30 1 1 1 3 2000 279 1 25 1 1 1 2 1300 280 3 72 1 1 1 1 300 281 3 56 1 2 4 2 530 282 3 20 1 1 1 2 1000 283 1 59 1 5 1 1 552
estonia.usembassy.gov/ pohiseadus.html. 34 The Virginia Report of 1799–1800 Touching the Alien and Sedition Laws; Together with the Virginia Resolutions of December 21, 1798. Richmond 1850, lk 27–28. 35 Samas, lk 196. 36 A. Addision. Analysis of the Report of the Committee of the Virginia Assembly on the Proceedings of the Sundry of the other States in Answer to their Resolutions. Philadelphia 1800, lk 7. 37 The Virginia Report (viide 34), lk 539. 38 W. J. Watkins. Reclaiming the American Revolution. The Kentucky and Virginia Resolutions and their Legacy. Palgrave Macmillan 2008, lk 83. 39 J. Madison. Helvidius Number II. – The Pacificus-Helvidius Debates of 1793–1794. M. J. Frisch (ed.). Indianapolis 2007, lk 69. 328 JURIDICA V/2010
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 536. 537.109. Ametisuhtlemine - rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 538. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid 539. - ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547. · SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 548
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
50) CpG island detected in region 334 to 533 (Obs/Exp = 1.62 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 335 to 534 (Obs/Exp = 1.59 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 336 to 535 (Obs/Exp = 1.62 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 337 to 536 (Obs/Exp = 1.62 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 338 to 537 (Obs/Exp = 1.62 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 339 to 538 (Obs/Exp = 1.59 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 340 to 539 (Obs/Exp = 1.55 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 341 to 540 (Obs/Exp = 1.58 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 342 to 541 (Obs/Exp = 1.58 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 343 to 542 (Obs/Exp = 1.54 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 344 to 543 (Obs/Exp = 1.57 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 345 to 544 (Obs/Exp = 1.57 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 346 to 545 (Obs/Exp = 1.60 and %GC = 52.50)
Uus-Babüloonia riigi hiilgeaeg oli kuningas Nebukadnetsar II võimu all (605-561 eKr). Ajaloos on ta tuntud eelkõige suure ehitajana. Pealinnast Babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn, mis ümbritseti massiivse kindlusvööndiga. Linnas kerkis peajumal Marduki astmiktempel - Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale katuseterrassidele rajati rippaiad. 597 eKr vallutati Juuda riik ja Jeruusalemm. · 539 eKr vallutas Pärsia kuningas Kyros II Babüloni ja ühendas selle oma riigiga. · 331 eKr vallutas Mesopotaamia Aleksander Suur. RIIGIKORRALDUS JA ÜHISKONNA ÜLDISELOOMUSTUS. Kuningas oli riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seaduseandja ning kohtumõistja. Ka seisis kuningavõim Mesopotaamia rahvaste meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita tähtsamaid religioosseid ülesandeid. Kuigi Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma
End. Tallinna Piimatööstus Kalev AS 879 348 624 890 926 Jüri Saku Õlletehas 252 768 532 770 912 Liviko AS 143 539 918 504 619 Tallinn Tallegg 663 515 533 500 572 Loo, linnuvabrik CocaCola HBC Eesti 210 425 414 Tallinn AS 688 Tallinna Külmhoone 357 386 jäätis
1793 1195 Riisenberg Otto Tallinn 04:37:08 M21 83 330 Riismaa Timo Tallinn 03:00:04 M21 730 556 Rikka Raimo Tallinn 03:42:31 M21 736 1142 Rikka Tarmo Harju 03:42:40 M21 1670 2707 Rillo Janno Tallinn 04:29:36 M21 338 251 Rindzevicius Marijus Leedu 03:20:26 M21 1183 2207 Rinkovics Verners Läti 04:04:44 M21 2405 2005 Ristal Mihkel Harju 06:12:29 M21 347 539 Ristna Mikk Põlva 03:20:44 M21 2154 366 Rohelaan Ken Harju 05:06:47 M21 975 1025 Rohtla Enn Pärnu 03:55:03 M21 701 554 Rohtla Risto Pärnu 03:40:46 M21 28 127 Rohtmets Argo Tallinn 02:50:29 M21 2161 2491 Rokasevits Aleksei Tallinn 05:08:34 M21 1413 2495 Romanovskis Janis Läti 04:15:25 M21 1096 2374 Roms Edgars Läti 04:01:11 M21
66 Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsioon. 04.11.1950. RT II 1996. 11/12, 34; , 2000, 11, 57. 67 Euroopa Inimõiguste Komisjoni 04.02.1971. otsus asjas nr 4324/69. X v. Saksamaa. 68 Euroopa Inimõiguste Komisjoni 07.07.1992. otsus asjas nr 19969/92. Dax. V Saksamaa. 69 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: kirjastus Juura, 2003, lk 18. 70 Sepp, H. Ohtlikkuse arvestamine karistuse mõistmisel kohtupraktikas. Juridica 2008 nr 8, lk 539. 23 mõistmisel tuleb arvestada ka teisi asjaolusid, sh võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjustamine toimub aga läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - mõjustamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid ..........................................................................................
kultust ebamääraselt.Need konfliktid nõrgestasid babülooniat sisemiselt ja aitasid kaasa tema langusele. Sel ajal tõusis esile Pärsia riik ja kuningas Kyros, ilma suurema vastupanuta vallutas Babyloni linna ja liitis selle Pärsia riigiga. Näitas end jumalate ja Marduki eeskostjana.Jumalate kaitsja. Juudite jumala lepitamine ka , lasi neil oma kodumaale tagasi minna ja andis neile autonoomia ja lasi neil taastada Jahve templi. 539 Babylonia valdused kogu vahemere ida osa langes Kyrose võimu alla. Indoeuroopa riigid Anatoolias ja Iraanis mägisekiltmaade vöönd. Asustasid tõenäoliselt juba 2 at , 1 at I poolelt erinevad indoeuroopakeeli kõnelevad rahvad, ida poolne ots oli pärslased, millal ilmusid ei tea, aga asüüria tekstidest on nad olemas hiljemalt 9 saj . Anatoolias: Phrygia riik. 650-kimmerlaste rünnaku tagajärjel kadus. Tekkis Väike-aasia kesk ja lääne osas,
256 5 39 1 2 1 0 200 257 5 33 1 1 1 3 0 258 5 30 1 1 4 3 259 5 24 1 1 1 3 7000 260 5 23 1 2 4 3 1200 261 5 41 1 1 1 2 360 262 5 28 1 2 1 3 0 263 2 42 1 1 1 3 400 264 2 41 1 2 1 2 265 2 34 1 6 1 4 1000 266 2 32 1 2 1 6 267 2 26 1 1 1 4 268 2 20 1 1 1 3 269 2 18 1 1 1 5 270 1 59 1 1 1 2 539 271 1 39 1 3 1 4 1400 272 1 36 1 6 1 3 900 273 1 27 1 1 1 4 400 274 1 25 1 2 1 3 9000 275 2 58 1 2 1 3 900 276 1 51 1 2 1 3 900 277 2 39 1 2 1 3 620 278 1 30 1 1 1 3 2000 279 1 25 1 1 1 2 1300 280 3 72 1 1 1 1 300 281 3 56 1 2 4 2 530 282 3 20 1 1 1 2 1000 283 1 59 1 5 1 1 552
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. T...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
