.........................................................................................12 Kasutatud kirjandus.....................................................................................13 2 Sissejuhatus Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, sest neid pole säilinud ja nende olemasolust on vaid oletused. Rooma õigus on see, millele Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik. Oluliseks osaks Euroopa arengus võib pidada ka
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.
Valemid 5 Aritmeetikatehted Arv 1 Arv 2 Summa Vahe Korrutamine Jagamine Astendamine Protsent 23 65 88 -42 1495 0,35385 529 23,00% 45 47 92 -2 2115 0,957447 2025 45,00% 2 32 34 -30 64 0,0625 4 2,00% 3 5 8 -2 15 0,6 9 3,00% Funktsioonid 88 1495 529 ruutjuur 2
, , . , , . 2007 « » [1], , « » , , . . , . 2/3 . -- , -- , -- ( 2499 , ) . , . -1 -5 °C ( -8 °C), 17--19°C ( 10°); 500--800 ; 1000 . -- , ; . . -- 28% . 312 658 (312 683) 2 ( 69 , 9 ). 3 528 , 3 054 (2 888) , 528 (491) . : 206 (210) , 103 (91) , 416 (605) , 529 (428) , 539 (444) , 790 (658) , 467 (456) . -- . 16 600 (2007). 2007 , , 632 . . -- . , . -- II -- . · ( , , , .), · ( ), · ( , , , , ), · (, , ), · , · , · , · (, , .). · ( 40 % ), · · · ( 10 %), · , · , · , · , · · ; · ; · ( 5 . , ); · ; · , , ; · .
20 -0,4846 0,29246 2304 -0,4386 0,47238 25 -0,5705 0,56048 1849 -0,4386 0,93036 30 -0,6506 0,92602 1444 -0,5328 1,31699 35 -0,7376 1,36668 1089 -0,6232 1,78076 40 -0,8164 1,91546 784 -0,7077 2,33234 45 -0,9019 2,53526 529 -0,8001 2,93112 50 -0,957 3,35219 324 -0,8842 3,62979 55 -1,0354 4,18714 169 -0,976 4,37082 60 -1,1206 5,08412 64 -1,0561 5,23403 65 -1,1896 6,14817 9 -1,1431 6,14073 70 -1,2637 7,28568 4 -1,2384 7,0756 75 -1,3163 8,64566 49 -1,3163 8,17588
Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused Pikaajaline laen 100 000 Pikaajaline kapitalirendi kohustus 32 910 Pikaajalised kohustused kokku 132 910 Kohustused kokku 310 439 Omakapital Aktsiakapital 406 000 Ülekurss 79 100
Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide renessanss Alcuin
Autor: Jevgenia Spiljova http://lifeglobe.net/entry/1540 http:// www.showbell.ru/zamki/index.php?st=shenonso http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+%D0%B8%D1%81%D1%82%D wmuseum.ru/uploads/posts/201106/1308655157_schloss_chenonceau.jpg&w=2990&h=1993&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg http://www.justparis.ru/zamkiluari/chateaudeblois http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+ %D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE %D1%80%D0%B8%D1%8F&hl=ru&biw=1680&bih=949&gbv=2&tbm=isch&tbnid=4F Mqfn3QP_U_M:&imgrefurl=http://europeartinvest.webs.com/artofdecoration.htm&docid=gD3ac9Vdz0FBUM&imgurl=h ttp://www.jbiphoto.com/ValDeLoire/Chenonceau/photos Chenonceau/13_Chenonceau.jpg&w=800&h=535&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vp y=529&dur=3087&hovh=183&hovw=275&tx=119&ty=107&sig=112837830390354862278&page=2&tbnh=136&tbnw= 193&start=37&ndsp=45&ved=1t:429,...
samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu koduloomadele ja lindudele Kasutatud kirjandus · https://www.reisiguru.ee/riikID/66 · https://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/
Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: 3 Rahvastiku koosseis: 1. soome 4 828 747 11. vietnami 4 411 2. rootsi 289 609 12. saksa 4 407 3. vene 42 182 13. türgi 3 929 4. eesti 17 489 14. pärsia 3 529 5. inglise 9 659 15. tai 3 456 6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7. araabia 7 564 17. prantsuse 2 262 8. kurdi 5 469 18. saami 1 772 9. albaania 5 415 19. poola 1 642 10. hiina 5 071 20. serbia-horvaadi 1 379
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus
Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mun...
Mark Twain Mark Twain ● Kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens. Pärit Floridast, Missouri osariigist. ● Kirjaniku nimi tähendab kahe sülla sügavuse märki. ● Ta sündis 30. novembril 1835 ja suri 1910. ● Teda peetakse oma aja parimaks humoristiks. ● Kuulsaimad teosed. ◦ Tom Sawyer seiklused. ◦ Huckleberry Finni seiklused. Hank Morgan Hank Morgan on raamatu peategelane. Ta on 19. sajandi kodanik, kuid pärast kaklust ärkab ta üles 529. aastal. Tal on iseneeri haridus. Keskajas kutsutakse teda Bossiks. Ta usub, et asjad võivad muutuda ja areneda. Ta on heasüdamlik ja innovatiivne inimene. Tegelased ● Clarence ● Merlin ● Lancelot ● Sandy ● Hallo-Keskjaam ● Sir Sagramor ● Guenevere ● Morgan le Fay ● Sir Kay Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimus 6. sajandi esimesel poolel Inglismaal, kui maad valitses kuningas Arthur. Kõige tähtsamad sündmused ● Päikesevarjutus. ● Peaministriks saamine
1. 11. , . - - , , , , , , . . . . - . - , , (, -). , , , . , - . . , , 29. (, , . ) . . . ! - - 2. 12. , . , 1, 2, 3 -. . ...
hääl. Alumised hääled olid lihtsamad Ülemine hääl liikuvam ja keerukam Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades 15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased: Püha Ambrosius – Milano piiskop. Püha Augustinos – Kirjutas kuuest raamatust koosneva teose, De Musica, mis uuris muusikat. Gregorius 1 (540 – 604) – Sai paavstiks 590. Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta.
Käsitletav artikkel uurib Ameerikas ja Suurbritannias töötavate immigrantide ja kohalike elanike sissetulekuid. Autor on püstitanud hüpoteesi, et on olemas seos inimese pikkuse ja võimekuse vahel. Töös võrreldakse immigrantide ja residentide füüsilise pikkuse ja palga vahelist seost. Toetudes empiirilistele andmetele, leitakse, et immigrantide puhul on pikkuse- palga seos kaks korda kõrgem kui residentide puhul. Sellega püstitatakse uurimisküsimus, et kas tegu on immigrantide diskrimineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati põhiliselt Rahvastiku Tervise Ülevaate Uuringut, Inglismaa Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta. Selleks, et uuring oleks võimalikult täpne, pandi paika täpsed kriteeriumid valimi moodustamiseks. Valim moodustati täiskasvanud meestest, vanuses 20- 60 e...
Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri
Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda. Kuid kui valiti mungaseisus, siis tähendas see ühtlasi ka otsustamist kultuuri ja hariduse kasuks. Aadliperede võsudele oli see sõjakunsti kõrval pea ainus alternatiiv. Esimene mungaordu Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480 u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus
Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse.
Söökla: Laud akna all 327 Laud aknast eemal 47 Laud söökla keskel 62 Leti ääres 132 Kauge ja hämar nurk 19 KLASSIRUUMI PLAAN Mõõtmistulemused klassiruumis loomuliku valgustuse korral kui tehisvalgustus on kustutatud: 529 lx Esimene tulemus on mõõdetud kohe akna alt. 187 lx Järgnevad tulemused on mõõdetud intervalliga 113 lx üks meeter. Viimane tulemus on akna vastas oleva 61 lx seina ääres. 35 lx 35 lx Hoonest väljas päevavalguses läbi viidud mõõtmise tulemuseks oli 8170 luksi. Arvutame välja loomuliku valgustuse koefitsendid mõõtmispunktides kasutades valemit e= E sees × 100%
Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse
8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 26 2 52 1352 1559,05 34 1 34 1156 396,81 35 1 35 1225 357,97 39 1 39 1521 222,61 41 1 41 1681 166,93
Allikas: Statistika andmebaas 9 Lisa 2. Tööalases täiendusõppes osalejad valdkonniti TTÜs, 2008 TÄENDUSÕPPE VALDKONNAD OSALEJAD Tehnika, tootmine ja ehitus 2754 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 1383 Loodus- ja täppisteadused 1300 Haridus 529 Tervis ja heaolu 161 Humanitaaria ja kunst 35 Kokku 6162 Allikas: Tööalases... 10 Lisa 3. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 ÕPE 2005 2006 2007 2008 KOKKU Bakalaureuse-,inseneri-, diplomi- ja rakenduskõrgharidus õpe 8022 8187 7950 9582 33741
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Author: 31.12.2010 Arvud aruandes klappisid, s.t. valemite summad olid samad, mis aruande kokkuvõtte read. 207 754 53 484 154 270 405 981 303 457 35 000 66 29 775 5 159 15 117 52 407 529 718 42 237 487 481 1 143 453 4 062 897 40 330 713 3 906 385 34 389 362 395 064 28 698 Author: 5 661 2007 ei ole liigitatud masinaid seadmeid eraldi 360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551
analüüsidest b) Andmeid tuleb veel koguda erinevatel riikidel teatud kalaliikide kohta (Eesti liikidest angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha, haugi, ahvena ja siigade uurimiseks antakse EL toetusraha. Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10 Peamine püügivahend on traal, harvemini - tursa ja lõhepüügil -nakkevõrgud. Kalade liigid Räim · atlandi heeringa alamliik · Palju kohalikke populatsioone · Kudemisaeg jaotab: kevadräim sügisräim ca 5 % viimastel aastakümnetel
21 2248 2328 -80 474,37 6400 46 2293 2328 -35 539,17 1225 22 2333 2328 5 3996,77 25 47 2322 2328 -41 2726,93 1681 23 2359 2328 31 7960,21 961 48 2371 2328 43 10245,49 1849 24 2296 2328 -32 687,49 1024 49 2351 2328 23 6596,69 529 25 2345 2328 17 5658,05 289 50 2142 2328 -186 16327,73 34596 1 n tk = t = n i=1 i 2269,78 ms Keskväärtus: 1 D= n -1 (t k - t i ) 2 = Dispersioon: 5340,80 ms2 Standardhälve: = D = =73,08 ms Mõõtetulemustest 29 tükki langes vahemikku 2,269 0,1 s
Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100 Viljapuu- ja marjaaiad 14 830 11 096 8 923 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266 Looduslik 236 277 230 974 193 620 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605 (püsi)rohumaa Põllumajandusmaa kasutust mõjutanud tegurid 90ndate alguses mõjutas maakasutust maareform ning sellega kaasnev maade eraomandisse andmine. Suuri maatükke jaotati erinevate omanike vahel, mis omakorda killustas põllumaad. Selle tagajärjel tekkis palju väikeseid maalappe, osad neist kasvasid võssa ja tänu sellel oli neid kulukas taastada ja teine osa olid pindalalt väikesed ja seega keerukad suurte masinatega harida.
11111111 1810.5025 12 1 12 144 0.08333333 1564.2025 13 1 13 169 0.07692308 1486.1025 18 1 18 324 0.05555556 1125.6025 19 1 19 361 0.05263158 1059.5025 23 1 23 529 0.04347826 815.1025 24 1 24 576 0.04166667 759.0025 26 2 52 1352 0.03846154 1305.605 33 1 33 1089 0.03846154 344.1025 34 1 34 1156 0.03030303 308.0025 35 2 70 2450 0
256,91 ja maksimaalne tulemus 669,63. Loodusteaduste keskmine tulemus kokku oli 520,3243. Standarthälve 79,67 ja dispersioon 6348,164. Minimaalne tulemus oli 300,57 ja maksimaalne tulemus on 708,06. Matemaatika keskmine tulemus kokku oli 495,9643. Standarthälve 66,02 ja dispersioon 4359,804. Minimaalne tulemus oli 350,90 ja maksimaalne tulemus on 650,17. Tüdrukute tulemused olid järgmised: Keel: keskmine 515,9296, maksimum skoor 669,63, miinimum 256,91 Loodusteadused: keskmine 529,002, maksimum 687,46, miinimum 300,57 Matemaatika: keskmine 499,602, maksimum 626,49, miinimum 350,90. Tüdrukute tulemused olid järgmised: Keel: keskmine 464,8571, maksimum skoor 660,72, miinimum 305,88 Loodusteadused: keskmine 514,0396, maksimum 708,06, miinimum 394,47 Matemaatika: keskmine 493,3296, maksimum 650,17, miinimum 380,81. 540 529 516 520 514 520
Muud reservid 906 Eelmiste perioodide jaotamta kasum 712652 Eelmiste perioodide jaotamata kasum maagaasitorustike ümberhindlusest 691635 Aruandeaasta kasum 188538 OMAKAPITAL KOKKU 1840443 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 31.12.2009 84 724 455 529 -21 848 433 681 237 1 281 597 824 2 318 133 600 275 1 120 198 900 2 262 421 223 411 2306 -696390 22761 1112 1 815 621 4137 1 820 658 2 940 856 689470 848 690318 5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne
304 408 304408 KASUMIARUANNE Tulud kaupade müügist 1 408 998 Tulud teenuste müügist 73 371 1 482 369 Autode kasutusrendi kulu 63 511 Autode kütuse kulu 46 599 Elektri kulu 22 358 IT teenuste kulu 2 529 Kantseleikulud, postikulu 1 532 Muud ärikulud 12 204 Müüdud kauba kulu 589 607 250187 Müüdud teenuste kulu 88 220 0 Palgakulu 171 593 Põhivara amortisatsioonikulu 28 753 Reklaamikulud 13 503 Ruumide kommunaalkulud 24 449 Ruumide rendikulu 69 120
8 8 1 8 64 9 9 1 9 81 12 12 1 12 144 13 13 1 13 169 18 18 1 18 324 19 19 1 19 361 23 23 1 23 529 24 24 1 24 576 26 26 2 52 1352 26 33 1 33 1089 33 34 1 34 1156 34 35 2 70 2450 35 38 1 38 1444 35 39 2 78 3042
Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise kloostri asutada. 529. a Monte Cassino klooster Apenniini mägedes. Peamine alandus ja distsipliin, kõigest isiklikust loobumine, kloostrit ei tohtinud vahetada. 1)Benedictuse kloostrireeglite populaarsuse kasv tänu Gregorius Suurele. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks, kirjutas tema eluloo. 2)Tänu Karl Suurele, tema ja ta poja ajal võeti need Frangi riigis kloostrielu üldiseks aluseks. · Misjon e ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades.
õpetamise meetodi. Itaalia reisil oli tema üks ülesanne tutvuda Pythagorase õpilaste matemaatika uurimustega. Syrakoysa valitseja õukonna juures oli arenenud miimikunst, millest Platon õppis oma dialoogide tegelaskujude individuaale iseloomustamise oskust. Elulugu 40aastasel (387 eKr.) asutas Ateenasse Akadeemia, mille nimi tulenes Ateena kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli Aristoteles. Kool tegutses kuni 529 pKr Bütsantsi keiser Justinianus I sulges kooli paganluse tõttu. Platon sekkus ka Syrakoysa linna poliitikasse Sitsiilias. Ta lootis seal ellu viia ideaalse riigikorralduse projekti. Surma kohta mitu versiooni: 1) Rahulik surm kodus 2) Surm pulmalauas Õpetaja Sokrates Platoni dialoogid ei anna selget pilti Platonist ja Sokratesest Pole teada, kui palju on Sokratese sõnavõtud Platoni tekstides Sokratese omad ja paljud esindavad hoopis Platoni vaateid
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
1. Tky (23 8 391 000 616,65 13 500 eriringkonda ) 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029
vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. · Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist,
Portugal (Portugal) Pealinn: Lissabon (Lisboa) Rahvaarv: 10,5 miljonit Pindala: 91 906 km² SKT: 16 600 OJS elaniku kohta Sloveenia (Slovenija) Pealinn: Ljubljana (Ljubljana) Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 20 273 km² SKT: 18 900 OJS elaniku kohta Slovakkia (Slovensko) Pealinn: Bratislava (Bratislava) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 49 035 km² SKT: 12 600 OJS elaniku kohta Soome (Suomi/Finland) Pealinn: Helsingi (Helsinki/Helsingfors) Rahvaarv: 5,2 miljonit Pindala: 304 529 km² SKT: 26 300 OJS elaniku kohta Rootsi (Sverige) Pealinn: Stockholm (Stockholm) Rahvaarv: 9,0 miljonit Pindala: 410 934 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Ühendkuningriik (United Kingdom) Pealinn: London (London) Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 243 820 km² SKT: 27 100 OJS elaniku kohta ----------------- Bulgaaria ( Blgarija) Pealinn: Sofia ( Sofija) Rahvaarv: 7,8 miljonit Pindala: 110 550 km² SKT: 7400 OJS elaniku kohta Horvaatia (Hrvatska) Pealinn: Zagreb (Zagreb)
() () ) iive(%) kasv(%) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) Peruu 19,4 5,9 -3,2 1,35 1,03 568 173 -94 394 301 134 Maailm 19,3 8 1,13 1,12 189 55 671 78 519 77 529 Lõuna- Ameerik a 18,1 6,2 -0,4 1,19 1,15 7 229 2 469 -175 2 760 4 585 Rahvaarv kasvab kui sünnib palju lapsi ja ka laste suremus on samal ajal madal, kui keskmine eluiga on kõrge või kasvab ning sisseränne on suur. Rahvaarv hakkab kahanema siis kui on palju surmasid ja ülekaalus on väljaränne ning sündimus langeb. Oodatav
otsustajad, restuareerijad, tõlkijad) Bagdadi kaliifi raamatukogu 36 rmtk Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl
Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolides. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Inglise keeles! Advanced search, ,,information literacy" key word, ,,university" key word. Noriega, E F. (2011). Biblioteca y docencia : motivando el desarrollo de un programa ALFIN en el Consorcio de Universidades. Alexandría : Revista de Ciencias de la Información, 5, (8), 54-68 2. Leidke artikkel, ...
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
tähtsust, Itaalia põliselanikkond nägi kirikus peamist ühendavat jõudu, piiskopi autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest
Kokku kohustused ja omakapital 6 2 36 2 Anvol OÜ 2013 2012 Müügitulu 15 823 783 14 309 045 Muud äritulud 9 971 23 565 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 995 957 -8 839 769 Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392
Muud ärikulud -165 Ärikasum (-kahjum) -3 675 Finantstulud 350 Finantskulud -564 Finantstulud ja –kulud kokku -214 Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -3 889 Tulumaks Puhaskasum (-kahjum) -3 889 Vastus: 529 Tagasiside Õige vastus on: 529 Küsimus 13 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtte sai 2xx1 aastal pangalt laenu, mille tagastamise tähtaeg oli 1 aasta ja laenusumma tagastatakse laenuperiood lõpul ühes osas. 2xx1 aasta detsembris esitati taotlus laenu pikendamiseks kahe aasta võrra, mis panga poolt rahuldati. Kirjendada tehingud laenu saamisel ja bilansipäeval 31.12.2xx1. Vali üks:
Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise
on 15.2 Kõige suurem välljaränne Mehhikost toimub USA-sse. Aaastal 2017. läksid USA-sse ligikaudu 9,3 millionit migranti. Samuti lähevad Mehhiko migrandid ka Pakistani, sinna läksid 12 3275 mgranti. Välja rännatakse veel Kuweiti, Saksamaale ja Israeli.4 Mehhikosse siseneb kõige rohkem migrante USA-st (34 2137 inimest). Ka Mehhiko naaberriigist, Guatemalast rändab Mehhikosse sisse päris palju migrante, ehk 23 529 inimest. 1 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html#mx 2 http://www.prb.org/pdf17/2017_World_Population.pdf 3 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=13&A=separate&RT =0&Y=1997,2007,2017,2027&R=-1&C=MX 4 http://migrationsmap.net/#/MEX/departures Sisse rännatakse ka Hispaaniast ja Kuubast.5 Arvestades kõiki faktoreid (sündimus, suremus,
66 12 2 24 288 1 15 1 15 225 1054.95 929.030 17 1 17 289 4 755.150 20 1 20 400 4 649.230 22 1 22 484 4 599.270 23 1 23 529 4 551.310 24 1 24 576 4 1516.05 25 3 75 1875 1 419.430 27 1 27 729 4 209.670 33 1 33 1089 4 179.740 38 2 76 2888 8
H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd. II Rooma õiguse ajalugu Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis arenes välja väikeses linnriigis tekkinud õigusest, üldiseks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse aastat 450 eKr, mil loodi XII tahvli seadus. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusperioodiks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus Iuris Civilise seadustekogu, millel suuresti põhinevad ka meie tänapäevased teadmised Rooma õigusest. Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva1. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem ning omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujunemisel
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
