Suurte dionüüsiate ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul mitte vähem kui 15 teatritükki, nende vahel olid ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta kaks obooli -- vaestele andis raha riik etenduste fondist Suurte dionüüsiate jaoks näidendeid kirjutanud tragöödiakirjanike hulgas oli esimene ja ehk ka parim Aischylos. Ta sündis u 525 a eKr. Teda arvatakse olevat kirjutanud 80- 90 näidendit, millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi.
39 110-120 115 1 115 13225 13225 1.00 120-130 125 4 500 15625 62500 Kokku 39 3715 361775 3925 Kokku: 3.osakond 103 X m f m*f m^2 m^2*f 1.00 70-80 75 7 525 5625 39375 80-90 85 14 1190 7225 101150 90-100 95 9 855 9025 81225 100-110 105 8 840 11025 88200 110-120 115 12 1380 13225 158700 10145 120-130 125 8 1000 15625 125000
rääkis Tervise Arengu Instituudi raseduse katkestamise andmekogu juhataja Kärt Allikvee. Kui aastal 2008 oli teismelisi sünnitajaid 1047, siis mullu oli nende arv 489. Ka teismeliste abordid on alates 2003. aastast järk-järgult vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tegi 1679 teismelist abordi, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654-le. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Läti ja Leedu järel üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%. 2011. aasta rahvaloenduse andmtel oli eesti keel 887 216 Eesti püsielaniku emakeeleks
aktsiisimäär peab koosnema fikseeritud määrast ja proportsionaalsest määrast, kusjuures fikseeritud määr ei tohi olla alla 5% ega üle 76,5% kogu maksukoormuse (käibemaks ja aktsiis) Tubakatooted (alates 01.01.2011) * hetkel kehtiv aktsiisimäär / alates 2011. a 1. jaanuarist kehtiv aktsiisimäär Toode Määr kroonides Määr eurodes Sigaretid 525 krooni/1000 tükki + 33,55 / 38,35* eurot/1000 tükki+ 33% max jaehind 33% max jaehind kuid mitte vähem kui 64 / 73*eurot/1000 tk kohta 1001,40 krooni/1000 tk kohta Sigarillod 2500 krooni/1000 tükki 159,77 / 191,73* eurot/1000 tükki
2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14 2003 485 45,54 2004 524 38,48 2003 490 54,86 2004 525 50,11 2003 492 66,83 2004 526 49,60 2003 500 59,86 2004 539 37,50 2003 505 43,17 2004 549 58,00 2003 516 68,67 2004 551 51,33 2003 517 54,00 2004 562 45,00 2003 518 52,62 2004 563 43,00 2003 521 69,90 2004 564 67,33 2003 523 52,51 2004 579 78,70 2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79 2003 526 47,40 2004 588 29,75 2003 538 67,15 2004 589 40,50
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest. Arvestuslik Aasta rahvaarv 1. jaanuari seisuga 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 Rahvastiku etniline koostis 6 Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km². 2000
Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvab Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Loomastik Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjaka upa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on
Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)............................................................................................
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) KIIRPUHASTUS OÜ ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) TULEOHUTUSJUHEND ___________________________ (ametikoht) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tul...
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge.
Pealinnaks oli Memphis. Võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik (2650-2100 eKr) Kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused. Ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks. Keskmine riik (1950-1650 eKr) Teeba sai uueks pealinnaks. Allutati Nuubia. Uus riik (1550-1075 eKr) Naisvaarao Hatsepsut. Thutmosis III laiendas Egiptuse impeeriumi põhjas Süüriasse ja Palestiinasse. Hilisdünastiline periood e. Hilis-Egiptuse periood (1075 525 eKr) Egiptus oli jagatud kaheks: 1) Alam-Egiptus, pealinn Avaris, valitses vaarao; 2) Ülem-Egiptus, pealinn Teeba, valitsesid Amoni ülempreestrid.
tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad, välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes, siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks. Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme jumalaga, nt taevajumal Horos, pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris;peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumala Ra poeg.
Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli rahupreemia. Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel. Rahvuslik hoiak ei takista ometi põgenike ja immigrantide vastuvõtmist. Ühest küljest peetakse norralasi vabameelseks, sallivaks rahvaks ent teisalt peavad nad kinni möödunud ajastu seadustest. Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne. Rahvastikutihedus on 12,1 km2 kohta
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada ...
D6K XL/LGP 93/125 12 886-13 467 D6K2 XL/LGP 97/130 13 311-19 948 D6N XL/LGP 112/150 16 507-18 096 D6R STD 131/175 18 255-18 669 D6T XL/WX/LGP 153/205 20 937-24 569 D7E STD/LGP 175/235 26 055-28 525 D7R STD/XR/LGP 194/260 24 962-27 101 D8R STD/LGP 226/303 35 179-37 920 D8T STD/LGP 231/310 37 795-39 795 D9R 302/405 48 784 D9T 306/410 50 098 D10T 433/580 66 451
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. ...
Muud ärikulud -675 0 -512 -1 298 Ärikasum (kahjum) 36 914 6 774 13 430 10 593 Finantstulud ja kulud 29 11 -203 -364 Kasum (kahjum) enne 36 943 6 785 13 227 10 229 tulumaksustamist Tulumaks -2 525 -2 127 -1 852 -1 986 Aruandeaasta kasum (kahjum) 34 418 4 658 11 375 8 243 Lisa 3 ICT Support OÜ finantstulud ja -kulud 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 Intressitulud 29 11 0 174 Intressikulud 0 0 -196 -518
4474 162879 6105 162879 36 403862 4446 403862 17941 403862 849 8620 2468 8620 3746 8620 86 153716 4738 153716 3381 153716 1477 31967 1843 31967 2792 31967 1154 31204 2903 31204 3927 31204 606 24734 2138 24734 4460 24734 988 61154 3638 61154 3625 61154 913 28026 1541 28026 3064 28026 719 84388 2817 84388 4497 84388 1018 35503 1967 35503 3551 35503 525 31835 3204 31835 4358 31835 910 53921 2946 53921 2920 53921 213 99558 3119 99558 10510 99558 977 31068 2302 31068 3135 31068 1530 48604 2985 48604 3893 48604 1025 34178 2629 34178 3395 34178 217 162879 4746 162879 6502 162879 42 403862 4377 403862 18640 403862 1004 8620 2820 8620 4099 8620 84 153716 3916 153716 3454 153716 1295 31967 1928 31967 3088 31967
hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu. Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit. Seal koostas ta ka oma kuulsad kloostrireeglid, järgides ka Basileiose ja Cassianuse õpetusi.Benedictuse arvates pidi mungaelu olema tasakaalustatud ning sobilik paljudele, mitte ainult eriliselt pühendunuile. Tema ideaaliks polnud mitte
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
loomapidamisele spetsialiseerunud majanditeks. Umbes 14% majapidamistest toodab peamiselt teravilja, 42% tegeleb peamiselt loomakasvatusega, 8% annab segatoodangut ning 36% on väiketalud. Veiseid on 50% talumajapidamistest ning umbes pool neist toodab peamiselt piima. Lambaid kasvatab 12%, sigu 13% ning kanu 12% taludest. Talu keskmine suurus on 30 ha ning lüpsikarjas on keskmiselt 26 lehma. Kokku on veiseid 1,8 miljonit, nendest 525 000 on lüpsilehmad. Uttesid ja jäärasid on kokku ligi 190 000, sigu 2,2 ning kodulinde 11,5 miljonit. Loomad jagunevad üle maa väga ebaühtlaselt. Sea- ja linnukasvatus on koondunud Rootsi edelaossa. Põllumajandus on tööstuse ja olme järel suuruselt kolmas veetarbija: 4,7% kogutarbimisest. Vett kasutatakse loomakasvatuses ja kultuuride niisutamiseks. Umbes 80% kasutatavast veest on pinnavesi. Niisutusvett kulub kõige enam Rootsi lõunaosas ning sademevaestel aastatel
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
Alumiiniumsulfaat E 520 Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 Alumiiniumammooniumsulfaat E 523 Naatriumhüdroksiid E 524 Kaaliumhüdroksiid E 525 Kaltsiumhüdroksiid E 526 Ammooniumhüdroksiid E 527 Magneesiumhüdroksiid E 528 Kaltsiumoksiid E 529 Magneesiumoksiid E 530 Naatriumheksatsüanoferraat (II) E 535
13.2. Võlad töövõtjatele 256 665 130 255 52 877 13. Maksuvõlad 313 608 308 033 48 247 13.4. Muud võlad 0 42 675 2 016 185 13.5. Saadud ettemaksed 0 1 981 2 981 13. VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 967 296 1 142 525 2 625 955 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 5 235 011 3 427 939 4 647 209 16.1. Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 3 761 626 2 424 093 4 237 920 16. PIKAAJALISED LAENUKOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 K O H U S T U S E D KOKKU 8 996 637 5 852 032 8 885 129
Riik EUR EEK Luksemburg 1642 25 692 Iirimaa 1462 22 875 Belgia 1387 21 702 Holland 1382 21 624 Prantsusmaa 1321 20 669 Ühendkuningriik 1010 15 803 Hispaania 728 11 390 Kreeka 681 10 655 Malta 630 9857 Sloveenia 589 9216 Portugal 525 8214 Tsehhi 360 5633 Türgi 319 4991 Slovakkia 296 4631 Poola 281 4397 Eesti 278 4350 Ungari 270 4225 Läti 254 3974 Leedu 232 3630 5 Rumeenia 153 2394 Bulgaaria 123 1925
2) 330.80 3) 176 4) 115.60 5) 80 135.60 6) 360 8) 117 000 9) 59000 DK 117 982.40 KK 140 315.60 Saldo 6863.20 5. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arvestamise meetodid 1. Ettevõte AS Päike kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel netokäibest (müügitulust) osatähtsuse meetodit. Kolmel viimasel aastal oli tegelik kahju ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest järgmine: 2009.a. müügitulu 1 525 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 26 400, 2010.a. müügitulu 2 344 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 52 645 ja 2011.a. müügitulu 3 412 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 57 004. 2012.a. müügitulu on 4 200 000. Leidke 2012.aasta ebatõenäoliselt laekuvate arvete reservi summa. Millisena kajastub bilansis kirje "Nõuded ostjate vastu"? 2. Ettevõte OÜ Täht kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel arvete
Asutuse püsikulud on järgmised: Palgakulud Elekter Majandamiskulud (elekter, vesi jne) Asutuse muutuvkulud on järgmised: Kütus 2013. aastal moodustab põhilise osa kuludest tööjõukulu ja majandamiskulud. Antud toetused: 7173 Tööjõukulud: 16 426 Majandamiskulud: 10 685 Muud kulud: 2319 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3556 2012. aastal moodustab põhilise osa kuludest samuti tööjõukulu. Antud toetused: 5934 Tööjõukulud: 14 525 Majandamiskulud: 9703 Muud Kulud: 1787 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3807 Sotsiaaltoetuste eraldamine on 2013. aastaga väiksemaks läinud võrreldes 2012. aastaga samas aga ülejäänud kulud aga suurenenud 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus
18% Maksu- käibe- Kuupäev Müüja Mark Arv Hind mus k-ga maks 2.01.2009 Kukk Ekstra 2 4 190 4 000 610 2.01.2009 Kukk Tetris 5 3 690 10 000 1 525 4.01.2009 Agur Balrog 3 4 990 6 000 915 4.01.2009 Kaasik Aura 1 5 990 2 000 305 4.01.2009 Eek Aragorn 2 5 990 4 000 610 5.01.2009 Nõmmik Balrog 2 4 990 4 000 610 6.01.2009 Mägi Frodo 1 11 490 2 000 305 7.01
87 430 547.5 0.894 88 435 552.5 0.895 89 440 557.5 0.896 90 445 562.5 0.897 91 450 567.5 0.897 92 455 572.5 0.899 93 460 577.5 0.899 94 465 582.5 0.9 95 470 587.5 0.902 96 475 592.5 0.902 97 480 597.5 0.903 98 485 602.5 0.904 99 490 607.5 0.904 100 495 612.5 0.905 101 500 617.5 0.906 102 505 622.5 0.907 103 510 627.5 0.907 104 515 632.5 0.908 105 520 637.5 0.909 106 525 642.5 0.909 107 530 647.5 0.91 108 535 652.5 0.911 109 540 657.5 0.912 110 545 662.5 0.912 111 550 667.5 0.912 112 555 672.5 0.914 113 560 677.5 0.914 114 565 682.5 0.914 115 570 687.5 0.915 116 575 692.5 0.916 117 580 697.5 0.916 118 585 702.5 0.916 119 590 707.5 0.917 120 595 712.5 0.918 121 600 717.5 0.919 122 605 722.5 0.919 123 610 727.5 0.919 124 615 732.5 0.919 125 620 737
0833333333 0.917 4585 210 5.3471075307 99 490 8.1666666667 0.918 4590 205 5.3230099791 100 495 8.25 0.919 4595 200 5.2983173665 101 500 8.3333333333 0.919 4595 200 5.2983173665 102 505 8.4166666667 0.92 4600 195 5.2729995586 103 510 8.5 0.921 4605 190 5.2470240722 104 515 8.5833333333 0.921 4605 190 5.2470240722 105 520 8.6666666667 0.922 4610 185 5.2203558251 106 525 8.75 0.923 4615 180 5.1929568509 107 530 8.8333333333 0.924 4620 175 5.1647859739 108 535 8.9166666667 0.924 4620 175 5.1647859739 109 540 9 0.925 4625 170 5.1357984371 110 545 9.0833333333 0.926 4630 165 5.1059454739 111 550 9.1666666667 0.926 4630 165 5.1059454739 112 555 9.25 0.926 4630 165 5.1059454739 113 560 9.3333333333 0.927 4635 160 5.0751738152 114 565 9
322 Kaupade ja teenuste müük 15 947 000 0 15 947 000 0 0 0 15 947 000 323 Muud tulud 15 137 525 15 137 525 0 0 0 0 15 137 525 35 Toetused 1 574 751 673 0 0 1 570 877 715 3 631 383 242 575 1 571 120 290 38 Muud tulud 1 580 702 425 1 580 702 425 0 0 0 0 1 580 702 425
III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes teine killunemisaeg ja võõra rändrahva (hüksoste) ajutine võim. Uut Riiki valitses XVIII XX dünastia ( u. 15621085 eKr), see oli ka Egiptuse uue õitsengu ja suurima sõialise võimsuse aeg. Egiptuse võimu alla kuulusid ajutiselt isegi Palestiina ja Süüria. Hilise Riigi (21.30. dünastia) lõpupoole valistsesid Egiptust pärslased (al 525 Kr). (Stadnikov 1998) Riigikorraldus Muistset riiki juhtis vaarao, ainuvalitseja, ülempreester, riigi poliitiline ja sõjaline juht, kes oli jumal Horose poeg, jumala asemik maapeal. Vaarao lähikonna moodustasid ülikud, religioosse korra järele valvasid preestrid. Range hierarhia toetus põlluharijate õiguseta massile. (Alpatov 1973) Egiptuse talupoeg oli tõeliselt
· Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa.
5000 üksikut saart- sealhulgas Anglesey, Man ja Wight. Suurbritannia Pindala Elanike arv Inimesi/ km² Halduskeskus osa (km²) Inglismaa 130,3 45 870, 1 353 London Wales 20,8 2 723, 6 131 Cardiff Sotimaa 78,8 5 227, 7 66 Edinburgh Põhja- 14,1 1 525, 2 108 Belfast Iirimaa(Ulster) Inglise Ühendkuningriigi ajalugu Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Sotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of
ühenädalane kõrgvesi. 4. Rõngu ja Viljandi sademete mõju veetaseme kõikumisele Uurisin ka seda, kas Rõngus ja Viljandis mõõdetud sademete hulk on ka seotud Võrtsjärve veetaseme kõikumisega. Kasutasin GLOBE andmeid. Jooniselt 7 on näha, et 2005.aasta algul oli veetase Võrtsjärves väga kõrge. 2004.aasta oli sademeterohke. Rõngus oli aasta sademete hulk 783 mm ja Viljandis küll vähem 591mm. Seevastu 2005.aastal oli sademeid Rõngus ainult 525 mm ja Viljandis jälle vähem 466 mm. 2006.aasta sademete hulk kasvas aastalõpuks 620mm-ni, mis lubab arvata, et Võrtsjärve veetase siiski jälle tõuseb. 2007.aasta 2 esimest kuud on olnud ka sademeterohked, nii et jääb loota, et kevadine suurvesi tõstab veetaseme jällegi normaalsele piirile. 13 Joonis 7. Rõngu ja Viljandi sademete võrdlus Võrtsjärve veetasemega 14
V: 5. sajandil Roomas 2. Millise kahe filosoofi kõik teosed soovis ta tõlkida kreeka keelest ladina keelde? V: Platoni ja Aristotelese 3. Millised kaks ideede süsteemi mõjutasid Boethiuse filosoofilist loomingut? V: uusplatonism ja kristlus 4. Mis juhtus 476? V: kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning Roomat hakkasid valitsema barbarite kuningad 5. Millisesse kõrgesse ametisse määrati Boethius 510. aastal? V: ainuisikuliseks konsuliks 6. Miks Boethius hukati 525. aastal Loode-Itaalia linnas Pavias? V: ta mõisteti süüdi riigireetmises 7. Mis oli Boethiuse viimane ja kõige kuulsam teos, mille ta kirjutas vangistuses enne surma? V: ,,Filosoofia lohutus" 8. Kelle kahekõne toimub raamatus ,,Filosoofia lohutus"? V: Boethiuse ja emand Filosoofia vahel 9. Mis on emand Filosoofiale tähtsam kas Boethiuse raamatukogu või Boethiuse mõistus? V: Boethiuse mõistus 10. Mida teeb hea õnn ja mida teeb halb õnn?
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
on naised. Milline on tõenäosus, et loosimisel satub selle koosseisu 2 naist? Vastus: 14/33 6. Õpperühmas on 4 tütarlast ja 16 noormeest. Eksamile ilmujate järjekord koostatakse juhuslikult. Leida tõenäosus, et a) kolm esimest järjekorras on noormehed; b) vähemalt üks kolmest esimesest on tütarlaps. Vastus: a) 28/57; b) 29/57 7. Kauplusse saabusid ühetüübilised elektripirnid, mis olid valmistatud neljas tehases: esimeses 250 pirni, teises 525, kolmandas 275 ja neljandas 950. Tõenäosus, et pirn põleb üle 1500 tunni, on esimeses 0,15, teises 0,30, kolmandas0,20 ja neljandas 0,10. Milline on tõenäosus, et juhuslikult ostetud pirn põleb üle 1500 tunni? Vastus: 0,1725 8. Turismigrupis on 3 võõrkeeleoskajat ja 2 mitteoskajat. Teises grupis on vastavad arvud 4 ja 4. Esimesest grupist saadeti üks turist teise gruppi. Leida tõenäosus, et seejärel teisest grupist väljakutsutud turist on võõrkeeleoskaja. Vastus: 23/45 9
Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kreeka arhailine skulptuur. 600-480 e.m.a. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast. u. 600 e.m.a. Kuros Anavysosest. u. Rõivastatud neiu, nn. 525 e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Rõivastatud neiu, nn. Vasikakandja Ateena kore Ateena Akropolilt. u. 560 Akropolilt. u. 530 e.m.a. e.m.a. Kreeka klassikaline skulptuur. 480-323 e.m.a. Kritios. Noormehe figuur. u. 485 e.m.a. Aphrodite sünd. u. 470 Kritios ja Nesiotes. e.m.a
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
48 Katusetarindid 482 Tasandus kihid 4821 Kruusast katuse kalle 67,875 m3 0,6 76,64 7,8 5731,365 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 4871 Vahtpolüstüreen (100 mm) 452,5 m2 0,2 6,02 2,6 3900,550 4872 Vahtpolüstüreen (200 mm) 152,5 m2 0,2 1,6 2,6 640,500 488 Katusekatted 4881 Bituumen katusekate 452,5 m2 0,8 5,89 10,4 7371,225 RUUMITARINDID JA 5 PINNAKATTED 52 Siseuksed 525 Puituksed Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Tulekindel laminaatuks 12 tk 5,0 826 65,0 10692 5251 EI30 (700x2100) Okaspuidist tahveluks 42 tk 4,2 120,4 54,6 7350 5252 (700x2100) Tule-ja helikindeluks 2 tk 5,8 578,9 75,4 1308,6 5253 (1500x2100) okaspuidust tahveluks 2 tk 4,2 365,8 54,6 840,8 5254 (1000x2100) 53 Siseseinte pinnakatted
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
2000 518 1 148 148 2002 518 0,8 160 200 2001 519 0,5 110 220 2002 519 0,5 120 240 2000 520 0,4 50 125 2002 520 0,3 80 266,6667 2001 520 0,4 100 250 2002 522 3 300 100 2001 522 2 320 160 2000 522 5 985 197 2000 524 1,5 300 200 2001 524 2 400 200 2002 524 2 400 200 2001 525 0,4 80 200 2001 526 0,52 96,6 185,7692 2000 526 0,77 112,1 145,5844 2002 526 0,61 120 196,7213 2002 528 0,4 60 150 2000 528 0,4 100 250 2001 528 0,4 100 250 2002 529 0,2 44 220 2001 529 0,2 60 300 2001 531 0,3 46 153,3333 2000 531 1 200 200 2000 533 0,2 40 200 2000 534 1,5 300 200
plokkide korral (vastab umbes 2 mm-le rajal). Täiendav EDC/ECC- (Error Detection Code / Error Correction Code) kood võimaldab CD-ROM-i vigade esinemissageduse viia kuni ühe vale bitini terabaidi (s.o 2000 kompaktketta) kohta. Kui ECC ei suuda kätte saada õiget informatsiooni, võetakse kasutusele uus abivahend: interpolatsioon. Seda tehnikat kasutatakse audio -CD del puuduvate bittide asendamiseks. Oletame näiteks, et meil on adio plaadi andmerajal sellised andmed : 400, 525, 650, 825, 1100. Kui nüüd, mingil põhjusel nt. neljandat väärtust lugeda ei suudeta, siis on võimalik seda tänu lineaarsele interpolatsioonile asendada, arvutades välja keskmise 650 ja 1100 vahel, mis antud juhul on 875. See ei ole küll päris õige väärtus, kuid siiski ligilähedane ja inimkõrvale eristamatu, sest see on vaid üks tuhandetest, sekundis mängitavatest väärtustest. Kahjuks ei saa antud meetodit kasutada andme-CD de puhul, kuna ainuüksi
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Time Channel 1 juhtuvus Jrk. nr. Aeg Seconds V S t+3,58min 0 0,661 3305 1 2,708 1055 6,9612960459 5 0,663 3315 2 2,791333 1045 6,9517721644 10 0,667 3335 3 2,874667 1025 6,9324478916 15 0,67 3350 4 2,958 1010 6,9177056098 20 0,674 3370 5 3,041333 990 6,8977049431 25 0,677 3385 6 3,124667 975 6,882437471 30 0,68 3400 7 3,208 960 6,8669332845 35 0,683 3415 8 3,291333 945 6,8511849275 40 0,687 3435 9 3,374667 925 6,8297937375 45 0,69 3450 10 3,458 910 6,8134445995 50 0,693 3465 11 3,541333 895 ...
Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Bodhidharma Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin'i templisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
