Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"525" - 337 õppematerjali

thumbnail
15
ppt

Kreeka teater

Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku ­ religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos ­ viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · O...

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sookurg

Kui nelikümmend aastat tagasi pesitses sookurg üksnes loodusmaastikel, siis viimastel aastatel on ta muu hulgas levinud inimtekkelistesse elupaikadesse ning levila on tunduvalt tihenenud. Sookure pesapaiga- ja sünnipaigatruuduse kohta teatakse veel vähe. Arvatakse, et umbes pooled noorlinnud pöörduvad pesitsema oma kodukanti tagasi, ülejäänud hajuvad mujale. Eestis sündinud kurgi on pesitsusealisena suvel vaadeldud näiteks Soomes, kuni 525 km kaugusel sünnikohast. Sookure pesakonnas on üks või kaks poega. Väidetavalt on leitud ka kolme pojaga pesakondi, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole. Sookured võivad adopteerida ka orvuks jäänud võõra poja. Sookurepaari pesitsusala ehk kodupiirkonna kese on kuni poegade koorumiseni pesa. Haudumisperioodil on üks vanalind pesal ja teine toitumas või pesa lähedal valvet pidamas. Toitumisretked ei ulatu mõnest kilomeetrist kaugemale. Koorunud pojad püsivad pesas vaid

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunstiajalugu

EGIPTUSE AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat) · Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKT...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KREEKA KRONOLOOGIA

KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

· Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 ­ esimene suurriik · Vana- Babüloni suurriik 1792- 1595- seadustekogu, hammurapi · Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 ­ Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jaapani kuulsamad spordialad

sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan. Väga hästi on tuntud maailmas veel karate, kendo ja sumo, mis on kõik võitlus alad. Karated tutvustas esmakordselt Jaapanile Gichin Funakoshit 1917. aastal ja kogu maailmale tutvustati seda alles viis aastat hiljem 1922. aastal, kuigi algse karate loojaks peetakse legendi järgi munk Bodhidharmast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse ja oma rännuteedel tuli tal tihti peale võidelda ainult rännukepiga või lausa paljakäsi igasuguste metsloomade ja vaenulike hõimude vastu. Kendo on jaapani mõõgavõitluskunst, mis sai alguse 16. sajandil Jaapani mõõgavõitluse koolidest. Esialgselt õpiti kendo mõõga käsitsemist võitluses peamiselt puumõõga (bokut) abil. Et puumõõk osutus paarisharjutustes ohtlikuks, võeti 18.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik varakeskajal (ida ja lääne)

5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust.

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maksud

ehitamisele mõni protsent jne. a. Alkoholiaktsiis 1) Alkoholi müüja 2) Alkoholi müümise tulu pealt 3) Vein ja kääritatud jook 100 liitri kohta kuni 6% 451 krooni, üle 6% 1040 krooni; õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris 77 krooni; Vahetoote 100 liitri kohta 2222 krooni; muu alkohol 100 liitri absoluutalkoholi kohta 20200 krooni 4) Tulu prognoos 2330 mln. b. Tubakaaktsiis 1) Tubaka müüja 2) Tubaka müümise tulu pealt 3) Sigaretid fikseeritud määraga 525 krooni; sigarid ja sigarillod 2500 krooni; suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni;

Majandus → Majandus
61 allalaadimist
thumbnail
3
docx

7 päeva toitumise analüüs

1 päev: Hommikusöök toimus kell 7.15 2 lihapirukat - 770 kcal apelsinimahl - 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul ­ 129 kcal Hakkliha kaste ­ 202 kcal Aedviljasalat ­ 10.5 kcal Leivaviil ­ 51.9 kcal Apelsinimahl ­ 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Makaronid ­ 350 kcal Hakkliha ­ 50 kcal Majonees ­ 137 kcal Segumahl - 112.5 kcal Kokku : 2007,9 kcal 2.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Kiirkaerapuder ­ 525 kcal ananassimahl ­ 85.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Makaroniroog ­ 416 kcal Kanaliha- 496 kcal Piim- 130 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kartul ­ 129 kcal Hakkliha kaste- 202 kcal Lõhe- 271.5 kcal Piim- 130 kcal Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl ­ 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana ­ 160 kcal vorstikaste ­ 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl ­ 93 kcal

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Esimene Maailmasõda 1914-1918

Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid Kaotused Liitlased: 5 525 000 langenut 12 831 500 haavatut Keskriigid: 4 121 000 teadmata kadunut 4 386 000 langenut 8 388 000 haavatut 3 629 000 teadmata kadunut Liitlaste jõudude suurus Keskriikide jõudude suurus oli kokku 25,248,321 meest. oli kokku 42,959,850 meest. Uute riikide teke Venemaa lagunemisel: Suurbritanniast eraldus: 06.12.1917-Soome 21.01.1919-Iirimaa 16.02.1918-Leedu 24.02.1918-Eesti 11.11.1918-Poola

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti loodus

meteoriiditekkeline Kaali järv.(1) 3 1.4 Saared Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2) 1.5 Taimestik Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3) Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik 1.6 Loomastik Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt pärast viimast jääaega. Selgroogsete osas esineb imetajaid 68, linde 359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki. Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2)

Loodus → Loodusõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
32
odp

Cristiano Ronaldo

Cristiano Ronaldo Backround information ● Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro ● 5 February 1985 (age 29) ● Funchal, Madeira, Portugal ● Portuguese professional footballer ● plays as a forward for Real Madrid ● the captain for the Portugal national team Early life ● He was named after Ronald Reagan, a favorite actor of his father's ● One brother and two sisters ● Lived in poverty ● Popular with other students at school ● Expelled after he threw a chair at his teacher ● At the age of 14, Ronaldo agreed with his mother to then focus entirely on football Club career ● At the age of eight, Ronaldo played for an amateur team Andorinha ● In 1995, he signed with a local club Nacional ● He signed with Sporting CP in 2002 ● At the age of 18, Ronaldo became Manchester United's first-ever Portuguese player ● In 2009 he started playing fo...

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
thumbnail
40
odp

Vana - Egiptus

Vana-Egiptus Ajalugu ­ 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid ­ saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...

Ajalugu → Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eelarvestamine pakkumise lisad kodune töö nr2 parandatud 11.03.2016

Õiguslik seisund: 1. kanne: Õiguslik vorm: Osaühing 1. kanne: Põhikiri on kinnitatud 21.06.2011 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete loetelu: Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 05.07.2011 (Esmakanne) 2. kanne: Kinnitatud 01.07.2014 (Muutmiskanne) 3. kanne: Kinnitatud 16.02.2016 (Muutmiskanne ÄS § 525 lg 2 alusel) 5 VIIDATUD ALLIKAD [1] Available: ,,http://krtl.ee/projekt," [Võrgumaterjal] . [Kasutatud 2. märts, 2016]. [2] Available: ,,https://www.e-krediidiinfo.ee/ajax.php," [Võrgumaterjal] . [Kasutatud 2. märts, 2016]. [3] Available: ,,https://www.e-krediidiinfo.ee/ajax.php," [Võrgumaterjal] . [Kasutatud 2. märts, 2016].

Ehitus → Eelarvestamine
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptus, varajased tsivilisatsioonid

Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg ­ Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 ­ · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 6.) Kuidas oli korraldatud perekonnaelu Vana-Egiptuses? Naise roll perekonnas/ühiskonnas. Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll:

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Egiptus

Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr ­ Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr ­ Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr ­ Keskmine riik. Valitses XII­XIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr ­ Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr ­ Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amo...

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Juhtimisarvestuse ainetöö

Aasta algul 90 000 500 000 -210 000 Ostetud p/v - 25 000 - Väljalangev p/v - - - Kulum (tootmisseadmed) - - 25 000 Kulum ( mitte tootmisseadmed) - - 65 500 Aasta lõpp 90 000 525 000 -119 500 485 500 (p/v jääkväärtus plaaniaasta lõpus) 8. TURUSTUS- JA HALDUSKULUDE EELARVE Iga toote müügi pealt saab müügimees preemiat 2 krooni, püsivad kulud on järgmised: reklaamikulud 15 000 kr kvartalis, palgakulud 25 000 kr kvartalis, lähtekulud 7 000 kr kvartalis, kindlustuskulud 12 000 kr kvartalis, mitte tootmisseadmete kulum vastavalt investeeringute plaanile

Majandus → Juhtimisarvestus
487 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu

Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita e...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

Lisa, Tabel1). Siis poldi sisepinge F 4F 4 *17 *10 3 = P = P2 = 309 MPa A1 d1 3,14 * 0,008376 2 ja tugevuse varutegur R 640 S = eH = 2,1 309 Poldi lõiketugevus Jõud F on jagatud nelja poldi vahel. Siis ühele poldile mõjuva lõikejõudu saame tasakaaluvõrrandist: n F 2100 Fi = 0 F - 4 FF = 0 FF = = = 525 N i =1 4 4 Lõikepinge F 4 FF 4 * 525 = = = 9,5 MPa < [ ] 0,5[ ] = 0,5 * 427 214 MPa A d1 2 3,14 * 8,376 2 Seega ääriku kinnitamiseks võib kasutada poldid M10 ­ 8.8. 6. Ääriku arvutus Ääriku materjaliks valime teras S355J2G3 (EN 10025) [2, 3] Plaadile mõjuv poltide eelpingutusjõud FE = 12 kN. Seibi M10 (DIN 125-1 A) välisläbimõõt D =

Masinaehitus → Masinatehnika
230 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Spikker

Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kuj...

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Liugelaagri valik ja arvutus

n on laagerduse pöörlemissagedus ( n = ω ·30 / π = 36,6 ·30 / π = 350 1/min) 3. Laagri pv-korrutise arvutus: p·v = 80 · 0,915 =73,2 kPa ·m/s 4. Laagrile nõutava pv-väärtuse arvutus: [pv] = 2·p· v = 2 · 73,2= 146,4 kPa ·m/s Liugelaagri või selle materjali kindlaksmääramine tingimusest, et [pv] ≤ (pv)Lim 5. Tabelist 1 valin metalliseeritud grafiidist liugelaageri, mille (pv)Lim = 525 [kPa·m/s]. Tabel 1. Mõnede laagrimaterjalide pv-kriteeriume määritult 3) Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et:  Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas  Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda  Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. Tabelist 2 letakse liugelaagri diametraallõtk Cd vastavalt D = 50 mm ja ω = 36,6 rad/s (või n = 350 1/min). ( 50−10 )

Mehaanika → Masinelemendid II
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Briti mungad rajasid Frangi riigis kloostreid, aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool olevad germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis ­Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk. Kirjutas ladinakeelse ,,Inglise rahva kiriku ajaloo". · Dionysius Exiguus ­Itaalia munk, 525. a arvestas välja Kristuse sünnidaatumi, eksis veidi kuid tema daatum jäi kasutusele. · Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin ­Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht. · Aacheni õukonnaakadeemia ­Karl koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast.

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese arengu etapid. Egiptus

Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimesed inimesed

Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
21
xlsx

1. kodune töö Keskkond

j 8 4 4 7 5 5 7 4 X 8 5 4 7 5 5 7 4 X 8 6 4 7 5 5 7 4 X 8 7 4 7 5 5 7 4 X 8 8 4 7 5 5 7 4 X 8 9 4 7 5 5 7 4 Kokku 80 45 40 70 50 50 70 40 23.09.2009 X X Kokku 0 8 48 0 8 49 0 8 50 0 8 51 0 8 52 0 8 53 0 8 54 0 8 55 0 8 56 0 8 57 0 80 525 a b c d e X X X f 8 0 4 7 5 5 7 4 g 8 1 4 7 5 5 7 4 h 8 2 4 7 5 5 7 4 i 8 3 4 7 5 5 7 4 j 8 4 4 7 5 5 7 4 X 8 5 4 7 5 5 7 4 X 8 6 4 7 5 5 7 4 X 8 7 4 7 5 5 7 4 X 8 8 4 7 5 5 7 4

Informaatika → Informaatika
146 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keskaja teadus ja religioon

KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Egiptusest Uus-Babülooniani

Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik ­ 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk ­ 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik ­ 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik ­ 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Universaalkeel

- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud ­ Esperanto ­ ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sa...

Filosoofia → Eetika
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Tekstülesanded

nii, et iga tüdruk sai ühe lehe rohkem kui poiss. Tüdrukud sai kokku sama palju lehti kui poisid. Kui palju poisse ja tüdrukuid kirjutas kirjandeid? 15. (17.05.1997 reaal ülesanne 4) Antikvariaat ostis kaks raamatut 224 krooni eest ja sai neid edasi müües 40% kasumit. Leidke mõlema raamatu müügihind teades, et esimese raamatu müügist sadi 15% ja teise raamatu müügist 50% kasumit. Vastused.1. (4500 krooni), 2. 48 min 3. 525 dm, 4. 54 kasti , 5. 125%-liselt, 6.(A10 miljonit, B9,5 miljonit, C7,5 miljonit), 7.(P7 miljonit, T10 miljonit, V6,5 miljonit), 8. 3,8m x 1,2m,  0,5  1,25 9. , 10. 20 km/h, 11.(60km), 12.(36km), 13.(20 km/h), 14.(60 poissi ja 48 tüdrukut), 15.(73,6kr ja 240 kr)

Matemaatika → Matemaatika
56 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi võrdlus

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi võrdlev analüüs [Document subtitle] Valisin eetikakoodeksite võrdlemiseks Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi, kuna neid ühendavaks märksõnaks on õigus. Analüüsi uurin tekstipõhiselt, tuues välja vastavaid näiteid ning tsitaate, mis esinevad koodeksites. Analüüsi strukturiseerimiseks kasutan alapealkirju, mis aitavad loetut paremini liigitada ning kirjapandut seostada ülesandega. Kui lühidalt puudutada koodekseid üldisemalt, siis tuleb mainida, et prokuröride koodeks oli mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted Võrrelde...

Õigus → Õigus
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EGIPTUS - MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD

KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus ­ riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta ­ hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao ­ Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff ­ sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks ­ lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid ­ Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid ­ suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester ­ inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel ­ jumalate...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik­ Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...

Ajalugu → Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Egiptus

Pärslaste kronoloogiline ülevaade · 3. aastatuhandel eKr tekkis Byblos. · Elasid Pärsia lahe rannikul · 2000 a eKr kujunes 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. · Suurriigi rajas Kyros II · 2. aastatuhandel eKr elasid semiidi soost rändkarjakasvatajad · 525 a eKr vallutati Egiptus, kõik Ida-Aasia riigid olid Pärsia võimu heebrealsed all · 16 saj eKr sattus osa heebrealasi Egiptusesse ­ iisrealased · 334-330 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Suure · 12 saj eKr tekkkisid Kaananis sõltumatud riigid ­ Foiniikia linnriigid: Pärsia impeeriumi Byblos, Siidon, Tüüros

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Juljuse - Gregooriuse kalender

(varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja

Astronoomia → Astronoomia
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vara kristlik kunst

Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Ahastav naine. u. 3. sajandi Apostel ? 3. saj. keskpaik. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Iisaku ohverdamine. 4. saj. Katakombimaal. Hea Karjane. Galla Placidia mausoleum, Ravennas. u. 425 Jaakobi võitlus ingliga. Leht käsikirjast. u. 525 Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, miilest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. praegu Peetri kirikuga. Santa Costanza mausoleumi interjöör. u. 350. Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks, hiljem kasutusel kirikuna. Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549. Vasakul kellatorn - kampaniil. Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Elu Pärsias

nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII ­ VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 ­ 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 ­ 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 ­ 486), pannes aluse Achemeniidide dünastiale. Dareiose ajal saavutas riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 ­ 465) ründas aastatel 480 ­ 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Toitumine erinevatel spordialadel

Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g • Lõunasöök: 1 kalkuni võileib nisu...

Sport → Toit, toitumine ja sportlik...
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Liugelaagrite valik ja arvutus

V = D n/ 60 000 = 40 300/ 60 000 = 0,628 m/s n on laagerduse pöörlemissagedus ( n = 30 / = 31,4 30 / = 300 1/min) 3. Laagri pv-korrutise arvutus: pv = 250 0,689 =172,25 kPa m/s 4. Laagrile nõutava pv-väärtuse arvutus: [pv] = 2p v = 2 172,25= 344,5 kPa m/s Liugelaagri või selle materjali kindlaksmääramine tingimusest, et [pv] (pv)Lim 5. Tabelist 1 võib valitakse Metalliseeritud grafiit liugelaager mille (pv)Lim = 525 [kPa·m/s]. Materjali omadused: · Saab kasutada ilma määrdeaineta, kuid määrimine parandab töökindlust. · Hea järeleandlikus (väike kõvadus). · Korrosioonikindlus. Tabel 1. Mõnede laagrimaterjalide pv-kriteeriume määritult 3) Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas

Masinaehitus → Masinaelemendid ii
265 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laboratoorse töö: "SPEKTRIANALÜSAATOR" ARUANNE

1 45,3400± 0,4534 63,66 mV 74,400000±0,000372 75 2 15,1200±0,1512 21,22 mV 225,600000±0,001128 225 3 8,3600±0,0836 12,73 mV 379,600000±0,00189 375 8 4 6,400±0,064 9,09 mV 526,600000±0,00263 525 3 Nelinurksignaali korral spektrikomponendid avalduvad: u(t) = 4A/(sint + 1/3 sin3t + 1/5 sin5t ...) = 2f = 2/T 4.) Mõõtsime sagedusmoduleeritud (FM) signaali spektrit. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit HP8648B välise modulatsiooniga reziimis. - kandesagedus f = 180 MHz (HP8648B) 0 - moduleeriva harmoonilise sagedus F = 15kHz, u = 100mV (HP33250A)

Informaatika → Telekommunikatsiooni...
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TV ja videostandardid

Neil on mõlemal kvad- ratuurse amplituudiga moduleeritud alamkandesagedus, mis kannab värvuse ja heleduse signaali, mis kokku pannes moodustavad komposiitvideosignaali. 3 Pildi allikas: Wikipedia NTSC ehk National Television System Committee on analoogtelevisiooni süsteem kasutuses Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. See tuli kasutusse 1941. aasta märtsis must- valge televisiooni standardina. Sellel on 525 joont ja 30 kaadrit sekundis, aga kuna see on üle-joonesüsteemiga, siis tuntav sagedus on 60Hz. Heli jaoks kasutati FM- sagedust. 1950. aasta jaanuaris hakati looma värvitelevisiooni standardit. 1953. aasta detsembris tuli välja standard, mida tänapäeval teatakse kui NTSC värvitele- visiooni standard. Kõige märkimisväärsem asi selle standardi juures on see, et uus standard oli ühilduv kõigi mustvalge-NTSC standardiga televiisoritega. Esimene

Informaatika → Multimeedia
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Muistne egiptus" referaat

ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Tuthanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast, kes valitses aastail 1336-1327.a. eKr. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal Hilis-Egiptuse perioodil (1000 ­ 525 a. e. Kr.) Sel perioodil võimutsesid mitmel ka võõramaised valitsejad, näiteks assüürlased. 525 a eKr vallutasid Egiptuse pärslased Kambysese juhtimisel. Muistse Egiptuse ühiskond Kuningavõim Egiptuse valitsejaks oli piiramatu võimuga kuningas, keda nimetati vaaraoks (tähendab egiptuse keeles ,,suur maja"). Tema isik ja võim olid jumalikud. Vaarao võimu materiaalseks

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
18
docx

KUNSTIAJALUGU 10. klass

KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad  Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
22
xls

Statistika kontrolltöö

1094 Confidence Level(95,0%) 81,59782 609 alumine usalduspiir 760,8215 354 ülemine usalduspiir 924,0172 824 1273 n= 62 829 klasside arv= 7,874008 9 854 haare= 1532 1388 klassisamm= 194,5642 200 1074 549 1049 1178 1159 456 461 525 544 895 726 summa: 1010 622 842 Tunnuse kirjeldus: 797 Tegemist on diskreetse tunnusega, mille väärtused kuuluvad vahemikku 400-2000. 914 Keskväärtus on 842,42. 1009 Andmete mediaan on 832,5. 744 Mediaani ja keskväärtust võib lugeda ligilähedaselt võrdseteks. 617 Tegemist ei ole normaaljaotusega. 754 570 1353 908 733 417

Matemaatika → Statistika
268 allalaadimist
thumbnail
25
xlsx

MS Excel tabel funktsioonidega IF, SUM jne

Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 159 276 117 13,689 2,7378 16,4268 2 Mai 276 390 114 13,338 2,6676 16,0056 3 Juuni 390 525 135 15,795 3,159 18,954 4 Juuli 525 648 123 14,391 2,8782 17,2692 5 August 648 803 155 18,135 3,627 21,762 6 September 803 954 151 17,667 3,5334 21,2004 7 Oktoober 954 1072 118 13,806 2,7612 16,5672 8 November 1072 1227 155 18,135 3,627 21,762

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Praktikum 3

8. Leidke artikleid tuumafüüsikast (nuclear physics). Piirake otsingut, kirjeldage tulemusi, esitage 3 kirjet. Valin Academic Search Premieri, panen otsitavaks sõnaks nuclear physics ning panin, et tegu oleks täistekstiga, et tegu oleks raamatuga mis on ilmunud vahemikus 20002010. Sangi 3 tulemust. Large Hadron Collider to ,,Switch On" in 2008. (2008). World Almanac & Book of Facts, lk 266. James Earl (Jimmy) Carter (197781). (2008). World Almanac & Book of Facts, lk 525 Nuclear Power of the World. (2008). World Almanac & Book of Facts, lk 861 9. Leidke spordimeditsiinialaseid ajakirju. Esitage 3 kirjet Panin publications, valisin sõnaks sports ning lasin teemase kaupa ära sorteerida. Clinical Journal of Sport Medicine. 2001 ... Sports Sciences for Health. 2004... Journal of Sport Rehabilitation. 1993... 10. Leidke variast Liia Merino artikleid. Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite?

Informaatika → Infootsing: allikad ja...
84 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptuse ajalugu

Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis ­ Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) ­ vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades ­ tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia ­ on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
6
odt

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

(kaarikuvägi), uued vallutused ­ Kusi vallutamine (Napata linn), uurimisretk Punti, Levanti sõjakäik (kuni Eufratini), u 1350 vaarao Amenhotepi uus religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla · Seisused-Vaarao ­ ametnikud - asevalitsejad/nomarhid, väepealikud, preestrid ­ kirjutajad ­ käsitöölised ­ talupojad - orjad · Religioon o templid ja preestrid o jumalad ja jumalused- Amon, Ra, Isis, Osiris, Horos, Seth o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Egiptus ja ajalooperioodid

Egiptusega. Kriis sai ilmselt alguse hauakaevajate mässust. Ülem-Egiptust valitsesid tegelikult Amoni ülempreestrid. Ramses XI valitsusajal (1102 ­ 1069) tõi see kaasa avaliku konflikti kuninga ja ülempreestri vahel, mille tagajärjel ülempreester Herihor hakkas end ise kuningaks nimetama. Ramses XI surma järel jäi Ülem-Egiptuses võim Amoni ülempreestritele, Alam-Egiptuses võimule tulnud 21. dünastiale allus ainult Niiluse delta. Hiline periood (21. ­ 26. dünastia) 1069 ­ 525 Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dünastia vaarao(de?) ja Ülem- Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Sesonk (945 ­ 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale ja ühendas ka Ülem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise ühtsuse. Sesonk sekkus Palestiina asjadesse ja rüüstas Jeruusalemma. 9. saj lõpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dünastia vahel

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Antiikkirjandus

14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...

Kirjandus → Kirjandus
396 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun