Hommikusöök 42 42 50 50 50 54 50 38 29 Lõunasöök 75 75 90 90 90 98 90 68 53 Õhtusöök 50 50 60 60 60 65 60 45 35 Lisateenused 542 542 596 596 596 542 542 488 488 Tulud kokku 2 442 2 442 3 075 3 521 3 500 3 217 2 758 2 492 2 208 Puhkemaja Nimetus Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tuba /1öö talveperioodil 1 079 1 233 1 388 0 0 0 0 0 0 2 004 1 850 1 696
1995) Cheopsi ehk Hufu püramiid. Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud looduse toimel. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 t (osad kuni 15t, mõnel isegi 70 t). Kiviplokke on oma kohtadele paigutatud kaldteede, kangide, rullide ja härgade poolt veetavate kelkude ja inimjõu abil. Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on seotud vastavusse põhi-
Leida arvude mediaan Mitu arvu on tulbas kokku? Arvud Kõige suurem arv Kõige väiksem arv Arvude keskmine Arvude summa 14 325215 14 7240,287671233 528541 22 22 25 44 68 85 125 144 145 145 195 213 213 251 252 255 255 451 451 454 464 521 544 548 555 555 612 624 645 654 654 658 668 668 668 668 668 668 747 751 752 845 851 951 954 957 987 1164 1542 1626 1643 2254 2442 2616 4465 4545 4875 5365 5515 5564 5565 5856 6558 6854 6854 7895 8547 9685 11994 21455 45781 325215 arv 668 esinemise kord Arvude mood arvude mediaan arvu hulk tulbas
a b h m V 1 kivivill 187 136 46,5 194 1150 1689 normaalbe 2 toon 134,3 136,3 134,7 5887 2460 2393 õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili 5 ne tellis 248,3 85,3 66,5 2150 1410 1525 mullbetoo 6 n 100,2 100,2 98,3 875 985 888 7 EPS 149 49,5 149 34,6 1099 31,5 8 lehtklaas 101 6,1 101,3 150,4 62 2429 Saepuru
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 6 181 891 5 853 338 6 198 759 KOKKU 28 Lisa 2. Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2) 2009 2010 2011 Müügitulu 5 164 483 5 754 248 5 883 575 Muud äritulud 80 928 36 880 365 317 Mitmesugused tegevuskulud -1 629 180 -1 521 248 -1 591 162 Tööjõu kulud -3 463 699 -3 241 946 -3 507 908 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 149 -82 178 -84 687 Muud ärikulud -182 529 -129 766 -134 274 Ärikasum 145 334 815 990 646 472 Finantstulud ja -kulud 199 575 275 015 151 847
Seetõttu on Giza Suur püramiid tuntud nii Hufu kui Cheopsi püramiidi nime all. Püramiid oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim inimese poolt rajatud ehitis. See on ühtlasi maailma mahukaim ja kõige täpsemini konstrueeritud kiviehitis. Cheopsi püramiid on ainus muistse maailma seitsmest maailmaimest, mis on püsinud tänase päevani. Suurus Cheopsi püramiid on tõeline ime. Ime oli ta vanal ajal ja on praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 (2 521 000) miljoni kuupmeetri, nüüd on see umbes 170 000 kuupmeertit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,25 miljonist rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Iga kiviploki kaal oli umbes 2,5 tonni, aga mõni plokk oli kuni 15 või isegi 70 tonni. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam (137,3 meetrit), sest tipp on hävinud
· Eesti film (toodetud Eestis) · eesti film (eesti filmikunst) · Vene võim · vene rahvalaul Kokku- ja lahkukirjutamine NIMISÕNA OMADUSSÕNA Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad)
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga.
EBIT (kasum maj. teg-st) -30 400 -86 858 -277 021 -277 021 -282 021 -282 021 -282 021 -282 021 -282 021 -282 021 Finantskulud (-tulud) 30 000 90 300 90 450 89 100 87 750 86 400 85 050 83 700 41 175 40 500 EBT (kasum maj.& fin.tegevusest) -60 400 -177 158 -367 471 -366 121 -369 771 -368 421 -367 071 -365 721 -323 196 -322 521 Tulumaks 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Perioodi puhaskasum -60 400 -177 158 -367 471 -366 121 -369 771 -368 421 -367 071 -365 721 -323 196 -322 521 Akumuleeritud kasum -60 400 -237 558 -605 030 -971 151 -1 340 923 -1 709 344 -2 076 415 -2 442 137 -2 765 333 -3 087 855
2000 503 23,1 585 25,3246753 2000 504 7 155 22,1428571 2000 506 4,5 140 31,1111111 2000 507 9,6 170 17,7083333 2000 509 0,5 10 20 2000 510 34 612 18 2000 511 5,7 74 12,9824561 2000 512 5 145 29 2000 515 26 650 25 2000 517 4 110 27,5 2000 520 5 100 20 2000 521 5,2 203 39,0384615 2000 522 13 260 20 2000 526 1,3 28,8 22,1538462 2000 528 2 48 24 2000 530 11,5 310 26,9565217 2000 531 14,6 230 15,7534247 2000 532 14,4 460 31,9444444 2000 533 0,5 15 30 2000 536 50,3 1884 37,4552684 2000 540 261,2 7314 28,0015314 2000 542 18 468 26 2000 550 5 150 30
aastal oli sama näitaja juba 20,8% st. pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis oli 2010. aasta septembris neid lõpuks juba 44 449. 6 Joonis 3 http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Tabelist loeb välja, et: 0-14 aastasi on 13,2% (mehed ~8 521 571 / naised ~8 076 173); 15-64 aastasi on 64% (mehi~40 815 840 / naisi ~40 128 235); 65 aastasi ja vanemaid on 23,2% (mehi 12 275 829 / naisi 16 658 016) (2011). Populatsioon kasvutempo on -0.278%, et kuigi sündimus on umbes 7.31/1,000-le (2011), olles sellega maailmas 221 kohal, on suremus 10.09/1,000-le (Juuli 2011), asudes juba 55ndal kohal2. Muutused demograafilises struktuuris on loonud mitmeid sotsiaalseid küsimusi, eriti
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
7 liitrit). 871 on samuti väga levinud, eelkõige karmimatel smallblockidel ja korralikel bigblock'idel. Rootorid on tolli võrra pikemad 16", maht 440 cid (7.2L) 1071 ja 1271 on veelgi karmimatele mootoritele, tavaliselt võistlemiseks. 1471 on Top Fuel'i blower, mida kasutatakse päris palju ka teistel võistlusmootoritel. Kütuseks reeglina nitrometaan, metanool või nende segu. Rootorite pikkus on 19 tolli (48 cm), mahuks 521 cid (8.5 liitrit). 1671 on kasutusel näiteks Outlaw Pro Modidel. Pikkus 20 tolli, maht 548 cid. Kuna kompressori rihmaratas peab jääma samale kohale, siis pikkus saab kasvada ainult tahapoole. Kindlasti tuleb kontrollida, kas blower ja jagaja omavahel sobivad, aga kui see ongi probleem, siis toodetakse ka vastavaid jagajaid. Bloweri rootoritel on nii omavahel kui ka korpusega väike pilu sees, mistõttu üle 15 psi (1 bar)
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga.
Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. ...
0 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale 0 0 0 0 0 0 0 0 0 56 745 37 245 36 805 35 845 476 945 521 747 816 442 1 385 725 0 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale 200 200 200 200 2 400 2 400 3 000 3 000 0 500 500 500 500 6 000 0 9 000 11 000 13 000
2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14 2003 485 45,54 2004 524 38,48 2003 490 54,86 2004 525 50,11 2003 492 66,83 2004 526 49,60 2003 500 59,86 2004 539 37,50 2003 505 43,17 2004 549 58,00 2003 516 68,67 2004 551 51,33 2003 517 54,00 2004 562 45,00 2003 518 52,62 2004 563 43,00 2003 521 69,90 2004 564 67,33 2003 523 52,51 2004 579 78,70 2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1....................
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei...
Mõlemad mõõduvahendid on meile mõistatus, sest sadade küünarpuude järjestikku asetamine annab märgatava vea. Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas! · ehitise alune pindala 5,4 hektarit · kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit · kõrgus praegu 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit · küljepikkus praegu 230,37 meetrit · maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit · maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit · kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit · keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) · umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni · astmeid 203 Siin on põhivalemid põhjaks oleva ruudu küljepikkuse alusel ülejäänud joonisel toodud mõõtude arvutamiseks. H = 2 * A / Pi D = SQRT( ( A / 2)^2 + ( 2 * A / Pi )^2 ) S = SQRT( 2 * ( A / 2 )^2 + ( 2 * A / Pi )^2 )
09.2010 53 Tahvel 835 ,,Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale" kasutatuna koos märkidega 221 ,,Anna teed" ja 222 ,,Peatu ja anna teed" näitab teeandmise kohta jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel sõitjale. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 54 Tahvel 836 ,,Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel" kasutatuna koos märgiga 521 ,,Ühesuunaline tee" näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 55 Tahvel 837 ,,Jalgratturite kahesuunaline liiklus" näitab, et märgiga 431 ,,Jalgrattatee" ja märkidega 433 kuni 435 ,,Jalgratta- ja jalgtee" tähistatud teeosal on jalgratturite kahesuunaline liiklus.
Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 Kaltsiumsulfaat E 516 Ammooniumsulfaat E 517 Alumiiniumsulfaat E 520 Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 Alumiiniumammooniumsulfaat E 523 Naatriumhüdroksiid E 524 Kaaliumhüdroksiid E 525 Kaltsiumhüdroksiid E 526 Ammooniumhüdroksiid E 527
on koostatud algarvude tabelid (vt lk. 5). Lihtsa võtte sellise tabeli koostamiseks leidis vanakreeka õpetlane Eratosthenes (276-194 e.K.r). 6 3.2. Algarvude tabel. 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901
6 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Äritulud Müügitulu 8 4 503 609 5 530 910 Muud äritulud 18 326 4 967 Kokku äritulud 4 521 935 5 535 877 Ärikulud Kaubad, toore, materjal, teenused 2 548 317 3 093 119 Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770 Sh. Palgakulu 901 991 853 011 Puhkusereservi muudatus -20 102 0
Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924 Türklased 105 058
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolakto...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
|||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 287 aacgcaaataaaagattattttgaaataatcc------------------ 318 EMBOSS_001 422 ctagaggcaaaccttatccagatatttataataaagcagtacaaaaacta 471 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 319 ----aggcaaaccttatccagatatttataataaagcagtacaaaaacta 364 EMBOSS_001 472 ggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtagaagacagccaaaaaggcat 521 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 365 ggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtagaagacagccaaaaaggcat 414 EMBOSS_001 522 tgctgccgctaaagcagccaatctgacagtttttgccattaccgacta-- 569 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 415 tgctgccgctaaagcagccaatctgacagtttttgccattaccgactata 464 EMBOSS_001 570 -------------------------------------------------- 569
pühamu. Selle kindluse müürid pole säilinud. Kindluses ehitati ka mõned uued väikesed majakesed ning kuulsa kujuri Pheidiase rajatud töökoda muudeti kloostriks, sest selle asula elanikeks olid juba kristlased. Nende asukate tegevus hävitas antiikset Olümpiat isegi rohkem, kui seda olid suutnud goodid. Siiski säilis veel suur osa muistsest mälestisest tervena, kuni taevas saadetud karistus selle lõplikult purustas... Aastatel 521 ja 522 tabas Kreekat kaks suurt maavärinat, mis hävitasid palju linnu. Ka Olümpia muutus rusuhunnikuks. Varsti pärast katastroofi kadus piirkonnast inimasustus sootuks. On tõendeid, et lühikest aega peale maavärinaid sealkandis veel elati, kuid hilisemast ajast puuduvad märgid inimtegevusest. Viimase hoobi andis sellele õnnetule alale orgu üleujutuste eest kaitsnud tammide pikk hooletusse jätmine. Tammid lagunesid, seetõttu valgus liiv Kronoselt ja teistel ümbritsevatelt
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal1 ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja van- gide vahel asetseb kõrgemal tee, piki teed,...
Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras päde...
Joonisel 4 on välja toodud metsandussektori töötajate arv. Töötajad, kes on seotud mingil muul moel metsandusega, on näiteks metsurid, müüjad, töösturid. (FAO 2010) Tabel 3. Metsandussektori töötajad Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv 10 774 15 475 metsaistutustega seoses Töötajaid metsamajanduses 19 957 24 915 Töötajad, kes on seotud 34 521 67 803 mingil muul moel metsamajanduse ja – istutusega Kokku 65 252 108 193 Allikas: FAO 2005 Keskmine aastane otseinvesteeringute maht föderaalvalitsuse poolt metsamajandamisse, administratsiooni, teadusesse ja inimressurssi perioodil 2005-2009 oli umbes 141 miljonit Brasiilia reaali (1 BRL=0,39 EUR)
-EEK aastas kõik tagastused) Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond) 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda). Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6 tuhandel perekonnal. Prognoos, et 20 tuhat leibkonda (15% eluasemelaenu võtjatest satub raskustesse (Õmblus, EPL 12.05.2010) 2008.a. kulutas 16% leibkondadest eluasemele 40% või rohkem oma eelarvest.
11 Narva t. 13 11 012 150 C. Väljaspool city't Maarjamõisa t. 7 8 248 8 466 Lossi t. 7 900 8 008 Jakobi t. 38 7 615 6 950 Karlova t.2 7 438 7 521 Vallikraavi t. 6a 6 751 7 214 Kloostri t. 4 5 121 5 669 Võru t. 14 4 692 4 841 Üldiselt on seega Tartu city-kehas jalakäijate liiklemishulk peaaegu kaks korda suurem kui ääreosades ja jäsemeis, viimastes on ta omakorda keskmiselt kaks korda suurem kui linna muudes punktides
Laboratoorsed tööd 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. Lipiidide reaktsioonid. Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ü...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade....................................
MATERJAL JA TEENUSED Arenduskulud 1 440 1 440 2 400 RENDIKULUD Rent 12 980 14 160 14 160 TRANSPORDIKULUD Kütus 7 200 7 560 7 938 Sõidukite kindlustus 540 567 595 IT ja SIDEKULUD GSM 3 300 6 900 7 200 Serveri rent 2 521 2 750 2 750 MAKSUD Käibemaks 14 763 27 350 41 346 PERSONALIKULU Brutopalk 47 520 99 360 103 680 Sotsiaalmaks 15 872 33 186 34 629 REMONDIKULUD Ruumide remont 0 0 0 MITMESUGUSED MUUD KULUD Raamatupidamisteenus 1 440 1 440 1 440
alumine teraline kiht 3 mm 754,7 m2 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 513 Metallvaheseinad Teraskarkass 66 mm 1926 jm. 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatide pigaldamine metallkarkassile, ilma karkassi maksumuseta 1156 m2 52 Siseuksed 521 Lukustus ja varustus 60 tk 523 Terasuksed Terasprofiilist kahepoolne tuletõkke uks EI30 2 tk 525 Puituksed Spooitud ukseplokk sile SP, M8x21 58 tk 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Paneel- ja vaheseinte viimistlemine värvi alla 2639 m2 535 Plaatkatted
selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Püramiidi tehnilised andmed: Ehitise alune pindala 5,4 hektarit, kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit, kõrgus praegu 137,3 meetrit, küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit, küljepikkus praegu 230,37 meetrit, maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit, maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit, kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit, keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke), umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni, astmeid 203 Püramiidi müstilisus: Egiptuse valitsus laskis 1925.aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda
516 3: (I___) ( 0 0) V = 45 "inst_198>from3" VAR# 207: (_o______) "o_28" GRP# 166: BEG = 517, LEN = 4 ----- 517 0: (I___) ( 2 1) V = 191 "inst_197>from0" 518 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_197>from1" 519 2: (____) ( 0 3) V = 191 "inst_197>from2" 520 3: (I___) ( 0 0) V = 46 "inst_197>from3" VAR# 208: (_o______) "o_27" GRP# 167: BEG = 521, LEN = 4 ----- 521 0: (I___) ( 2 1) V = 190 "inst_196>from0" 522 1: (____) ( 2 0) V = 47 "inst_196>from1" 523 2: (____) ( 0 3) V = 190 "inst_196>from2" 524 3: (I___) ( 0 0) V = 47 "inst_196>from3" VAR# 209: (_o______) "o_26" GRP# 168: BEG = 525, LEN = 4 ----- 525 0: (I___) ( 2 1) V = 189 "inst_195>from0"
11 376 1 600 15 896 637 775 40 761 2,56 7 229 19 705 30 585 430 32 900 1 540 449 98 453 2,99 5 453 43 003 0 80 7 265 3 500 224 0,03 5 454 7 606 1 636 0 3 856 75 601 4 832 1,25 6 340 3 185 4 840 0 7 943 141 804 9 063 1,14 4 199 7 138 1 344 0 4 264 74 097 4 736 1,11 2 005 5 521 0 2 048 5 148 168 255 10 753 2,09 6 823 1 765 4 715 0 7 635 165 045 10 548 1,38 5 341 7 771 0 980 3 180 46 189 2 952 0,93 2 302 2 685 0 80 4 095 3 200 205 0,05 3 108 1 713 1 100 0 3 300 25 590 1 635 0,50 4 275 4 527 2 190 785 5 895 108 714 6 948 1,18 1 719 2 823
Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine Ammooniumsulfaat E 517 jahu parendaja, stabilisaator Alumiiniumsulfaat E 520 Tardaine Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Tardaine Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 happesuse regulaator, stabilisaator Alumiiniumammooniumsulfaat E 523 stabilisaator, tardaine Naatriumhüdroksiid E 524 happesuse regulaator Kaaliumhüdroksiid E 525 happesuse regulaator Kaltsiumhüdroksiid E 526 happesuse regulaator, tardaine Ammooniumhüdroksiid E 527 happesuse regulaator
Linnastumine Argentina rahvastikust 2005. aasta andmete järgi elab linnades 84,5% inimesi. Kui 1960 oli Argentinas linnarahvastiku osatähtsus 36,75 siis 2005 aastaks oli see tõusnud 84,5%-ni. Kuid nüüd arvatakse, et enam ei saa linnarahvastiku osatähtsus nii palju tõusta, siis 2015 aastaks ennustatakse, et linnarahvastiku ostähtsus on 89%. Suuremad linnad Argentiinas on (2001 a.) : · Buenos Aires: 2 776 138 elanikku · Cordoba: 1 267 521 elanikku · San Justo: 1 253 921 elanikku Buenos aires asub ida-rannikul La Plata lahe kaldal. Cordoba asub kesk- Argentinas. San Justo asub Buenos Airese lähedal rannikust eemal. Tööjõud Argentinas tegeleb põllumajandusega 1% tööealisest elanikkonnast. Tööstuses tegelb 23% inimestest- ja teeninduses 76% inimestest tööealisest elanikkonnast. 2007. aasta andmetega on töötuid 8,5%. Kui võrrelda töötute osakaalu 2005. aastaga, siis töötute osakaal
w 472 264 488 264 0 w 488 264 488 288 0 w 488 288 496 288 0 w 472 296 496 296 0 w 472 328 488 328 0 w 488 328 488 304 0 w 488 304 496 304 0 x 515 228 528 231 0 10 S1 w 504 296 520 296 0 w 392 264 424 264 0 w 424 264 424 352 0 w 424 352 544 352 0 w 392 304 416 304 0 w 416 304 416 360 0 w 416 360 536 360 0 x 508 291 521 294 0 10 C1 x 447 157 460 160 0 10 C0 w 520 296 528 296 0 w 528 240 592 240 0 w 560 288 528 288 0 w 528 296 528 288 0 w 528 240 528 288 0 w 560 336 528 336 0 w 528 296 528 336 0 w 536 360 536 304 0 w 536 304 560 304 0 w 536 304 536 272 0 w 536 272 560 272 0 w 536 272 536 216 0 w 536 216 568 216 0 w 544 352 544 320 0
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vana...
sh müügitulu alltoodud toodetest ja tegevustest: Töötlev tööstus 1 128 429 3 706 901 8 058 518 8 711 587 Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja 194 941 378 374 735 732 852 976 teenused Transpordikulu sisseostetava teenusena 158 760 521 527 1 133 760 1 225 641 Mitmesugused tegevuskulud 118 533 124 459 130 682 137 216 Tööjõukulud KOKKU 169 344 1 349 591 2 297 827 2 585 012 Palgakulu 126 000 1 004 160 1 709 693 1 923 372 Sotsiaalmaksud 43 344 345 431 588 134 661 640 Füüsilisest isikust ettevõtja
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
