Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspekti...
Valin KHL1 = 1 2.Pindpingetel 4 10 6 Suurel hammasrattal K FL 2 = 6 N2 Valin KFL2 = 1 5 4 10 6 Väikesel hammasrattal K FL 2 = 6 N1 Valin KFL1 = 1 Arvutan lubatud kontaktpinged a) Suurrattal [ ] H 2 = K H 2 [ H 02 ] = 1 519 = 519 MPa , kus [ H 02 ] = 1,8 HBmed 2 + 6 = 1,8 251 + 67 = 519 MPa b) Väikerattal [ ] H1 = K H1 [ H 01 ] = 1 580 = 580 MPa , kus [ H 01 ] = 1,8 HBmed 1 + 6 = 1,8 285 + 67 = 580MPa Arvutan lubatud paindepinged [1 lk.11] Suurel hammasrattal N [ ] F = K F2 [ ] F 02 = 1 258 = 258 , kus 2 mm 2 [ ] F 02 = 1,03 HBmed 2 = 1,03 251 = 258 N 2 mm Väikesel hammasrattal
Iron ore Coal Opal Gold mines in Australia Welcome Nugget: weight 68 Kg history the world’s aecond largest producer of gold Biggest gold nuggets production & value Iron ore in Australia major producer of iron ore production & value Output 519 mt Coal in Australia production & value Australia is the largest net exporter of coal Problems!! Opal mining in Australia history production & value Sources http://www.actnrmcouncil.org.au/australias- topnatural-resources-export/ http://en.wikipedia.org/wiki/Coal_in_Australia http://en.wikipedia.org/wiki/Iron_ore_mining_in_We stern_Australia Thank you for watching &
n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42 800 0,0125 0,03 0,05 0,10 0,15 0,25 1180 0,00847 0,02 0,03 0,07 0,10 0,17
1995. aastal 148 490 000 * Ennustatakse rahvaarvu langust-2015. aastal 136 010 000 Kasvutempo 2009. aastal -0,5% 2005. aastal samuti -0,5% 1995. aastal -0,1% *2015. aastaks ennustatakse sama -0,5%, aga 2025. aastaks -0,6% Palju naised sünnitavad 2009. aastal 1,4 last naise kohta 2005. aastal 1,4 last naise kohta 1995. aastal 1,3 last naise kohta *2015. aastaks ennustatakse 1,4 last, 2025. aastaks 1,5 last naise kohta Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005. aastal 1 519 000 2015. aastaks ennustatakse 1 415 000 Keskmine eluiga- naistel on kõrgem kui meestel (naistel 75) meestel 63 2009. aastal 66 aastat 2005. aastal 66 aastat 1995. aastal 65 aastat *2015. aastaks ennustatakse 67 aastat Suremus 2009. aastal 2 249 000 inimest 2005. aastal 2 272 000 inimest 1995. aastal 2 204 000 inimest *2015. aastaks ennustatakse 2 171 000 inimest Imikusuremus 2009. aastal oli 11 tuhande elaniku kohta 2005. aastal oli 11 tuhande elaniku kohta 1995
ja abi tuli vabatahtlikelt, kes aitasid inspektoritel juba teist aastat lõhejõgesid valvata. See näitab, et kodanikualgatuse korras on võimalik üsna palju ära teha,» ütles Volkov.Keskkonnainspektsiooni kaheksa kuu kokkuvõtte järgi on keskkonnanõuete rikkumisega seoses alustatud 1122 väärteo- ja 16 kriminaalmenetlust. Võrdlus eelmise aasta sama perioodiga on rikkumiste arv veidi vähenenudSelle aasta kaheksa kuuga on enim rikkumisi registreeritud kalapüügivaldkonnas, kus alustati 519 väärteomenetlust ja 8 kriminaalasja. Lisaks sellele on 622 korral veekogudest eemaldatud ebaseaduslikult püügil olevaid püügivahendeid, teatas keskkonnainspektsioon.Arvukamalt on olnud rikkumisi veel looduskaitsevaldkonnas ja jäätmekäitluses, kus alustati vastavalt 179 ja 160 väärteomenetlust. Ülejäänud valdkondades jäi väärteomenetluste arv alla 100.Keskkonnaalaste väärtegude eest on määratud rahatrahve 1051 isikule kokku 147 007 euro ulatuses
Baltimaade valijaskonna kaudu. Eesti majanduspoliitilisi seisukohti IMF-i juhatuses esindab nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. Direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud, kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. Eesti osalus IMF-is Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,04% Reserv lubab meile 1676 häält (kokku hääli 2 519 720) Häälte osa kogu häältest 0,07% Tegevjuht IMF-i tegevjuht on Prantsusmaa poliitik ja eksrahandusminister Christine Lagarde. Asus ametisse 5. juulil 2011. Christine Lagarde Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Valuutafond http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Valuutafond#mediaviewer/ File:Headquarters_of_the_International_Monetary_Fund_(Washington,_DC ).jpg
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal ...
KIELI KANAL Annabella Nurkma 9a Kool : Kohtla – Järve Maleva Põhikool Õpetaja : Krista Piir SISUKORD • Tutvustus • Piirangud • Välislingid • Pildid • Kasutatud materjalid TUTVUSTUS • Kieli Kanal (saksa keeles Nord-Ostsee- Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga • Kõrgus veepinnast 40 m (teatamine alates 37 meetrist)...
2 42,5 315,5 3,17*10-3 561 201 5,3033 3 51,5 324,5 3,08*10-3 477 285 5,6525 4 58,0 331,0 3,02*10-3 401 361 5,8889 5 63,5 336,5 2,97*10-3 324 438 6,0822 6 67,5 340,5 2,94*10-3 243 519 6,2519 7 73,0 346,0 2,89*10-3 164 598 6,3936 8 80,5 353,5 2,83*10-3 0 762 6,6360 Arvutused: A=16,766 B= -3592,4 (leitud ln paur=f(1/T) graafiku võrrandi järgi, kus x kordaja on B ning vabaliige on A) H aur J B=- H aur = - B R = 29867,21 R mol Graafikud:
Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El
ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene. Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi mäetippe on 65. Kõrgeim mägi on Coma Pedrosa (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres. 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga 31.12.2007 oli elanikkonna seas Andorra kodanikke 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%). 36% on andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Seisuga Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang). Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%. Riigihümn: El Gran Carlemany Pealinn: Andorra la Vella Riigikeel: Katalaani keel. Rahvastiku tihedus: 181,8 in/km² Peaminister: Antoni Martí Rahaühik: Euro
elektrood oleks kriipsuni vees. Seejärel fikseerisin näidu, kui lisatud oli 0 ml leelist. Jätkasin näitude võtmist iga lisatud 0,5 ml järgi. Tugeva happe puhul võtsin 20 näitu (10 ml leelist), segu puhul 30 näitu (15 ml leelist). Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1220 n NaOH Tabel 1 TUGEV HAPE Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml , S/m 0,0 519 0,5 480 1,0 431 1,5 384 2,0 338 2,5 295 3,0 250 3,5 204 4,0 159 4,5 172 5,0 208 5,5 241 6,0 271 6,5 304
KATSEANDMED h, t, C T, K 1/T mmHg P(aur)=P-h lnp(aur) 27 300,15 0,003332 650 112 4,718499 42,5 315,65 0,003168 561 201 5,303305 51,5 324,55 0,003081 477 285 5,652489 58 331 0,003021 401 361 5,888878 63,5 336,5 0,002972 324 438 6,082219 67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904 73 346 0,00289 164 598 6,393591 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 Joonis Aine küllastunud aururõhu sõltuvus temperatuurist Joonis ln paur=f(1/T) Joone võrrandiks andis Excel y = - 3852,1x + 17,353 , millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 17,536 ja B=-3853,1. Ja tänu neile arvudele saan teha järgmised arvutused: 1) Aurumissoojus: 2) Aine keemistemperatuur normaalrõhul:
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
Variant II-2 Lati lugemid mm-s seisupunktid Vahevaated Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv kõrguskasv ...
Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omand...
maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100
FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 9,680 10,052 10,175 Other wooded land 10,905 10,728 10,689 Forest and other wooded land 20,585 20,780 20,864 Other land 56,378 56,183 56,099 ...of which with tree cover - - - Total land area 76,963 76,963 76,963 Inland water bodies 519 519 519 Total area of country 77,482 77,482 77,482 Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Tööstus Türgis on palju erinevaid tööstusliike. Tööstustehased asuvad kõikjal üle maa, kuigi põhiline osa toodangust tuleb tugevalt industrialiseeritud piirkondadest: Istanbulist, Marmara mere rannikualadelt, Egeuse mere rannikualadelt Izmiri linna ning Ankara regiooni ümbrusest.
Inimeste võrdsus – milles see seisneb? "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO, UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks olla m...
Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64 c) Antud ettevõtte võlakordaja:1 514 478 / 12 692595= 0,12 = 12% d) Omakapitali võlasiduvus: 1 514 478 / 11 178 117 = 0,14 = 14% e) Soliidsuskordaja: 11 178 117 / 12 692 595 = 0,88 = 88% 2010.a. a) Käibekapital: 7 764 856-2 776 963= 4 987 893 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 7 764 856 / 2 776 963 = 2,80 c) Antud ettevõtte võlakordaja: 2 776 963 / 14 705 813 = 0,19 = 19%
42,5 315,65 0,003168 561 201 5,303305 42,5 51,5 324,55 0,003081 477 285 5,652489 51,5 58 331 0,003021 401 361 5,888878 58 63,5 336,5 0,002972 324 438 6,082219 63,5 67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904 67,5 73 346 0,00289 164 598 6,393591 73 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 80,5 273,15 273,15 7
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
() () ) iive(%) kasv(%) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) Peruu 19,4 5,9 -3,2 1,35 1,03 568 173 -94 394 301 134 Maailm 19,3 8 1,13 1,12 189 55 671 78 519 77 529 Lõuna- Ameerik a 18,1 6,2 -0,4 1,19 1,15 7 229 2 469 -175 2 760 4 585 Rahvaarv kasvab kui sünnib palju lapsi ja ka laste suremus on samal ajal madal, kui keskmine eluiga on kõrge või kasvab ning sisseränne on suur. Rahvaarv hakkab kahanema siis kui on palju surmasid ja ülekaalus on väljaränne ning sündimus langeb. Oodatav
276 -63.174 -83.186 989 1102 1116 1181 840 928 849 18316.28 18776.3168 20254.9536 21872.12 13689.984 17874.0224 14780.0712 Mai 07 Juuni 07 Juuli 07 Aug. 07 Sept. 07 Okt. 07 Nov. 07 740 781 745 903 519 556 560 87 152 151 96 75 124 130 37 77 96 54 33 61 30 3 10 16 10 8 12 8
Vajalik pikiarmatuuri ristl~ oikepindala vahetoel MEd,B 396, 78 · 106 µ= = = 0, 294 < µc = 0, 391 (134) · fcd · b · d21 1, 0 · 16, 7 · 300 · 5192 =1- 1-2·µ=1- 1 - 2 · 0, 294 = 0, 3581 (135) · · fcd · b · d1 0, 3581 · 1, 0 · 16, 7 · 300 · 519 As1 = = = 2660mm2 (136) fyd 350 Valitud pikiarmatuur vahetoel: 425 A400 + 132 A400 (2767mm2 ). Vajalik pikiarmatuuri ristlo ~ikepindala keskmises avas Ribiplaatristl~ oike arvutuslaius: 1 1 bef f,2 = bw + · l0 = 0, 3 + · 4, 34 = 1, 17m (137)
Tõrva Gümnaasium Aivo Kozlovskis 10b Tulemaa Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7. Kokkuvõte....................................
EMBOSS_001 379 a---------acaaaaaaaacaactgcttgtagtagaagacagccaaaaa 419 EMBOSS_001 517 ggcattgctgccgctaaagcagc----------------caatctgac-- 548 ||||||||||||||||||||||| ||||||||| EMBOSS_001 420 ggcattgctgccgctaaagcagctatcaaaaactgttgacaatctgacaa 469 EMBOSS_001 549 -------------------------------------------------- 548 EMBOSS_001 470 ataatcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatat 519 EMBOSS_001 549 -----------------------------agtttttgccattaccgacta 569 ||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 520 ttataataaagcagtacaaaaactaggatagtttttgccattaccgacta 569 EMBOSS_001 570 ccgatatggcattgatcagagtcaagctgatcacaagatagatcatttag 619 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 570 ccgatatggcattgatcagagtcaagctgatcacaagatagatcatttag 619
Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgset elu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb haua taga edasi samamoodi nagu enne surma. Näide etruski haudadest Etruskide kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku e.Kr. lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal e.Kr. aga ajas Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku e.Kr. tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja
Maavärina tõttu hukkus 5782 inimest ja vigastada sai üle 36 000 inimese. Umbes 135 000 maja sai kahjustada ning 1,5 millionit inimest jäi koduta. Väidetavalt oli kodude hävimise ja inimeste surma põhjuseks ka see, et majad olid kehvasti ja odavast materialist ehitatud. 2007. aasta augustis tabas Peruud tugev maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 8 magnituudi. Inimesi hoiatati isegi tsunami eest, aga õnneks tsunamit ei tekkinud. Vigastada sai 1366 inimest ning 519 inimest hukkus. Paljud pered jäid oma kodust ilma ning enamus neist elavad siiamaani seetõttu telkides või ajutises elamus. 2008. aasta suurim maavärin oli Sichuanis, Hiinas. Maavärina tugevuseks oli 8 magnituudi ning selle tagajärjed olid kohutavad. Hukkus 69 195 inimest, kadunuks jäi 18 392 inimest ja vigastada sai 374 643 inimest. Üle 4,8 millioni inimese jäi ilma koduta ning ligikaudu 15 miljoni inimese elu mõjutas see maavärin
põhjustada kahju ka teistele inimestele. Oluline on mõista kodutuks jäänud inimeste sotsiaalset keskkonda ja elusituatsiooni tervikuna Statistikaameti aastaraamatus avaldatud andmete kohaselt pöördus mullu varjupaika elukoha puudumise tõttu 1045 inimest, mis on viimase viie aasta suurim arv. Kokku pöördus mullu varjupaika 2762 inimest, mida on tunamullusest 10 protsenti vähem. Vägivallast ajendatud põhjustel pöördus varjupaika 519 inimest, alkoholi kuritarvitamise tõttu 511 inimest. Vanemliku hoolitsuseta ja abi vajavate laste arv on iga aastaga suurenenud. 2012. aastal kasvas nende arv 21,7 protsenti. Tegu on lastega, kes on peredest eraldatud või kelle puhul on olnud vajalik sotsiaal või lastekaitsetöötaja sekkumine. 2012. aasta alguses oli selliseid lapsi 4751, neist 56 protsenti poisid. Eelmisel aastal kasvas mitmete hooldamise teenuste osutajate arv.
Käibevara Raha 8 698 21 082 -12 384 -59% 1 2 Nõuded 22 152 24 067 -1 915 -8% 2 2 Ettemaksud 1 607 2 019 -412 -20% 0 0 Varud 38 778 31 519 7 259 23% 3 2 Käibevara kokku 71 235 78 687 -7 452 -9% 5 6 VARAD Põhivara Pikaajalised nõuded 1 020 220 800 364% 0 0 Materiaalne põhivara 365 416 377 564 -12 148 -3% 27 27
Hambaravi Eestis Kristiina Samet Sotsiaaltöö, 1. kursus Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi pool...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond AÜSR2 TERVISHOIU SOTSIAALTÖÖ TERMINAALSELT HAIGETE INIMESTEGA Referaat Juhendaja: Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Tänapäeval tuleb tervishoius järjest rohkem kokku puutuda inimestega, kes on teadlikud neile määratud elupäevade arvust. Mõned neist on terminaalselt haiged, kes kannatavad pikaajalise surmaga lõppeva haiguse käes ja kannatavad pikalt nii oma haiguse kui ka teadmisega, et nende elu on lõppemas. Mõned aga saavad diagnoosi oma elu viimasel hetkel ega pea kaua kannatama. Siiski on mõlemal juhul kliendil ja tema perel vaja nõustamist ja inimest, kes aitaks leida vastused nende küsimustele ja pakuks erinevaid võimalusi lisatoe saamiseks. Surma ootav inimene on tavaliselt hirmul või lausa šokiseisundis. Nende mõttelaad muutub ja sageli te...
surmajärgsetelu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb hauataga edasi täpselt samamoodi nagu enne surma. Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi. Kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said
T-5 20,24 19,60 29,86 11,85 6,12 517 8,18 579 587,8 T-1 18,60 18,80 30,00 10,49 6,08 5,66 557 573,0 T-2 19,20 19,20 30,00 11,05 6,16 7,97 519 526,9 T-3 19,20 19,90 30,00 11,46 5,96 Keskmine 531,83 540,45 5.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramisel kasutati valemit 4. Autor arvutas survetugevuse standardniiskusele, kasutades valemit 5 ja 6. Katsetulemused on toodud tabelis 3. Katsetulemusi illustreetib joonis 1.
Finantstulud ja -kulud 14 045 8 497 0 -442 ettevõttel on kohustused ja Kasum (kahjum) enne maksustamist 1 254 321 1 132 063 24 579 99 329 5 omakapital tõusnud. Erinevus Tulumaks -150 953 -110 519 22 418 14 302 kummagi ettevõtte vahel on Aruandeaasta kasum 1 103 368 1 021 544 2 161 85 027 (-kahjum) kindlasti see, et BO Eestil puudub
Rahalised vahendid 0 649 680 Maa - - Hooned, rajatised 300 000 300 000 Seadmed, agregaadid 570 000 570 000 Muu 30 000 - Aktiva kokku 600 000 1 519 680 PASSIVA Laenud 300 000 0 Omakapital 300 000 1 519 680 Passiva kokku 600 000 1 519 680 7.6 Kasumiaruanne OÜ MINIBOAT kulude, tulude ja kasumi prognoos eelseisvateks perioodideks (vaata tabel 12). Tabel 12. Plaaniline kasumiaruanne
6 Part Beginners Guitar Course - Part Two A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Two of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama Guitar Lesson - How to Read Guitar Tablature TAB or tablature is the most common method of writing out music for the guitar. It is different from classical music notation in that; TAB uses ordinary numbers and keyboard characters as opposed to standard musical notat...
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
8 502.6 1809.9 2246.4 551.7 5.246 385.2 503.1 1309.5 3186.4 606.7 9.357 582.2 503.3 1997.5 2625.2 577.5 5.873 370.6 505.2 1677.1 2878.6 579 4.698 461.8 505.3 1837.8 2700.4 582.1 6.336 394.4 505.4 1723.9 2825.6 580.3 5.168 454.9 505.5 1790.4 2236.5 541.9 5.047 389.1 506.2 1305.5 2641.3 577.2 5.4 358.1 506.7 1706 2257.3 569.2 4.533 368.7 507.1 1319.4 2975.5 587.5 4.828 519 507.7 1869 2150.8 505.8 4.158 371.8 507.8 1273.2 2935.9 580.2 4.624 492 508.1 1863.7 3029.8 594.9 5.472 546.9 509.4 1888 3196.6 611.1 8.68 595.8 509.6 1989.7 2271.3 573.1 3.657 361.7 510.7 1336.5 3649.6 703.4 8.183 632.1 510.9 2314.1 3649.6 703.4 8.183 632.1 510.9 2314.5 2198 513.5 4.63 396.9 511.8 1287.6 2207.4 523.4 4.597 390.9 511.8 1293.1 2699 572.1 7.336 462
See also map of the world by sex ratio of total population. Nigeria population 2015 During 2015 Nigeria population is estimated to be increased by 3 465 943 people and reach 182 307 178 in the beginning of 2016. The natural increase is expected to be positive, as the number of births will exceed the number of deaths by 3 478 462. If external migration will remain on the previous year level, the population will be declined by 12 519 due to the migration reasons. It means that amount of people who leaves Nigeria to settle permanently in another country (emigrants) will prevail over the amount of people who moves into the country (to which they are not native) in order to settle there as permanent residents (immigrants). Population dynamics in 2015 According to our estimations, daily change rates of Nigeria population in 2015 will be the following:
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
2002 513 0,3 60 200 2001 513 1,8 460 255,5556 2000 513 2,5 980 392 2001 514 0,5 80 160 2002 514 0,5 80 160 2000 514 0,5 120 240 2000 516 0,2 40 200 2002 517 0,4 50 125 2000 517 0,4 60 150 2001 517 0,4 60 150 2001 518 0,8 140 175 2000 518 1 148 148 2002 518 0,8 160 200 2001 519 0,5 110 220 2002 519 0,5 120 240 2000 520 0,4 50 125 2002 520 0,3 80 266,6667 2001 520 0,4 100 250 2002 522 3 300 100 2001 522 2 320 160 2000 522 5 985 197 2000 524 1,5 300 200 2001 524 2 400 200 2002 524 2 400 200 2001 525 0,4 80 200 2001 526 0,52 96,6 185,7692
Riigihangete Amet 11 610 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 4 973 138 775 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 92 673 975 453 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2009 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 75 690 739 Rahandusministeerium 1 519 480 177 Maksu- ja Tolliamet 3 546 351 965 Statistikaamet 109 072 575 Riigihangete Amet 11 172 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 5 261 767 456 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 220 825 152 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2010 (kroonides)
Õhne1 94 573 267 0,47 62 0,66 4,8 Halliste 86 1900 917 0,48 76 0,88 17,1 Valgejõgi 85 453 155 0,34 107 1,26 3,9 Mustjõgi1 84 1823 519 0,28 29 0,35 13,4 Väike Emajõgi1 83 1380 576 0,42 81 0,98 10,7 Narva3 77 814 388 0,48 30 0,39 378 Reiu 73 917 443 0,48 49 0,67 7,9 1
Ärikasum (-kahjum) -1 493 4 973 4 973 11 050 11 050 11 050 11 050 Põhivara kulum 375 775 825 850 850 850 850 Finantstulud ja -kulud (intress) 200 400 360 280 200 120 40 Perioodi kasum (kahjum) -2 068 3 798 3 788 9 920 10 000 10 080 10 160 Akumuleeritud kasum (kahjum) -2 068 1 730 5 519 15 438 25 438 35 518 45 677 Müügitulu laekumisperiood 10 10 10 10 10 10 10 Müügitulu laekub samal perioodil 13 755 20 633 20 633 27 510 27 510 27 510 27 510 Müügitulu laekub järgmisel perioodil 0 0 0 0 0 0 0 Teenuste kulude tasumisperiood 14 14 14 14 14 14 14
2001 500 3,8 74 19,4736842 2001 501 7,4 105 14,1891892 2001 502 4,6 115 25 2001 503 23,4 515 22,008547 2001 504 7,1 125 17,6056338 2001 506 5,5 159,5 29 2001 508 2 60 30 2001 510 17,1 513 30 2001 511 12,43 310 24,9396621 2001 512 11 198 18 2001 517 4 118 29,5 2001 519 1,5 30 20 2001 521 6 150 25 2001 522 34,1 550 16,1290323 2001 523 46 383 8,32608696 2001 526 2,52 35,7 14,1666667 2001 528 3 55 18,3333333 2001 529 60 1980 33 2001 530 10,8 195 18,0555556 2001 531 23,2 350 15,0862069 2001 532 11,3 387 34,2477876 2001 536 31,3 880 28,115016 2001 537 39,75 315,7 7,94213836
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
