EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Informaatika instituut PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL Kursusetöö aines Ökonomeetria Koostajad: Sille Kasvandik Maris Lees Juhendaja: J. Roots Tartu 2004 SISUKORD PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL.....................................................1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs...
saj lõpust ja 20.saj algusest: · Karrukäppad pradida Kui need käppad on puhtaks pestud, kedetaks nemmad nattuke solaga õige pehmeks, kastetaks neid sullatud woi sisse, puistatakse neile nattuke sola ja pantaks nad ühhe rösti peale ülle süetulle. Saggeda ümberpörmisse ja üllekallamissega praetaks neid pruniks ja hästi õrnaks, puistataks nende ülle riiwleiba, pantaks zitronisiiwid ja kaprid peale, ja antaks nemmad pallawalt lauale. Antakse se soost Nr. 514 seest senna jurde. Lyda Panck. Kassulinne kögi- ja majapiddamisse ramat. 1864. · Vaesed rüütlid 3 muna peksetakse ½ toobi rõõsa piimaga ehk koorega hästi segamine, lisatakse veidikene soola juure ja pantakse nõnda palju tükkideks lõigatud saia senna sisse ligunema, kui tarvis on ja lastakse siis nii kaua seista, kunni sai kõik piima sisse on tõmmanud. Siis küpsetakse väiklase tule pääl võiga helepruuniks. Seda küpsetatud saia süüakse lihaleeme (bouilloni) juure...
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name...
Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. 3. Vetevõrk Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km²...
15-17 sajand rajati ühe dünastia esindajaile umbes 40 km2 suurusele maa- alale mausoleume, mille juurde viib 7km pikkune Püha tee, mis on ääristatud 36 looma ja inimfiguuriga. 2000 aastat vana müüri mõningad osad on praeguseks varemetes või täielikult hävinud, siiski on see arhitektuuriliselt ning ajalooliselt üks tähtsamaid vaatamisväärsusi. Chichen Itza Iidne maiade linn Chichen Itza asub Yucatani poolsaarel. Aastal 514 asustas linna preester Lakin Chan e. Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Linna Chichen Itza nimi aga tuleneb majakeelsetest sõnadest Chi (e.k. suu), Chen ( kaev) ja Itza (hõimunimi) kokkuvõtlikult ,, itsa hõimu kaevusuu". Uskumuste järgi visati inimesi sügavasse kaevu ja kes ellu jäi see oli prohvet. Linn, millest nüüdseks on alles ainult varemed, eksisteeris aastani 1441 kui elanikud selle hülgasid....
· Sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 kraadi. Suhkruroo korjamine Peamised suhkrutootjad Top ten sugarcane producers -- 11 June 2008 Production Country (Tonnes) Brazil 514,079,729 India 355,520,000 People's Republic of 106,316,000 China Thailand 64,365,682 Pakistan 54,752,000 Mexico 50,680,000 Colombia 40,000,000 Australia 36,000,000 United States 27,750,600...
aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli...
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...
3 Piirkulu: 8 000 kr kui valmistatakse 10 tk rohkem (10 tk * (600 kr/tk + 200 kr/tk)) 1.4 Perioodikulud (kui müüdi 45 tk): 25 650 kr (6650 kr + (4000 kr + (45 tk * 100 kr/tk) + 8500 kr +2000 kr) 1.5 Turustuskulud 1 tööpäeva kohta (kuus 20 p): 1 102,50 kr / päev ((6650 kr + 9000 kr + 4400 kr + 2000kr) / 20 päeva) 1.6 Jätkuvad kulud: 7 514 kr (45 tk - 40 tk) * 1503 kr/tk (600 kr/tk + (10000 kr / 45 tk) + 100 kr/tk toote tootmisomahind kui toodetakse 45 kummutit: 1 503 kr/kummut + 343 kr/tk + 238 kr/tk) Lõplikud kulud: 88 270 kr ((40tk * 1503kr/tk) + 5000kr + 6650kr + (4000kr + (40tk * 100kr/tk)) + 8500kr) 2. Ettevõttes valmistatakse Vahendeid...
Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
Liikuvad hieroglüüfid võeti kasutusele 15.sajandi algul. Esialgu kasutati puust märke, 17.sajandi algul katsetati ka vasest märke, kuid nendest loobuti peagi. Kolmandaks tuleb arvestada Hiina mõjusid jaapani kirjadusele. Mõjud tulid Jaapanisse lainetens. Esimene laine oli perioodil 7.-11. Sajandini, mil jaapani õuepoeedid ja prosaistid kirjutasid hiina keeles. Suurim selle perioodi autor oli Sugawara Michizane (845- 903), kes kirjutas kokku 514 luuletust ja 162 proosateost. Ta oli hiina kultuuri suur austaja, kuid ta ei pooldanud Hiina oli politiiliste mõjude levikut Jaapanis. Teine laine oli Muromachi perioodil (14.- 15.sajandil), mil toimus zen-budismi sissetung ja sellele järgnenud õitseng. Tekkis nn nn kloostri kirjandus, kus avaldusid väga tugevasti hiina kultuuri mõjud. Kolmas laine oli 17.-18. sajandi Tokugawade valitsemise perioodil, kui valitsev eliit soosis igati neokonfutsiaanliku kirjandust.( Sealsamas 2008: 131)...
Vitamiin B2, mg 2,3 175,1 Niatsiin, mg-ekv 5,9 39,5 Vitamiin B6, mg 1,3 103 Vitamiin B12, µg 3,7 182,6 6 Foolhape, µg 99,2 33,1 Pantoteenhape, mg 6,3 - Vitamiin C, mg 47,3 63,1 Naatrium, mg 514,2 28,7 üp* Sool, g 1,3 - Kaalium, mg 2681,8 86,5 Kaltsium, mg 613 68,1 Magneesium, mg 159,2 56,8 Fosfor, mg 641,8 91,7 Raud, mg 3,5 23,1 Tsink, mg 3,1 34,3 Vask, µg 1012,8 112,5...
Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS...
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees...
Aga tegelikult saab sellega hakkama igaüks, kes kõrgust ei karda ja 3040 minutit järjepanu järske treppe pidi üles jõuab ronida. Chichen Itza Yucatani poolsaarel asuv iidne maiade linn Chichen Itza ehk nüüdseks küll selle müsteeriumi varemed on oma arhitektuurse ilu ja saladuslikkuse tõttu üks külastatavamaid arheoloogilisi mälestusmärke maailmas. Linna asutas aastal 514 preester Lakin Chan ehk Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Chichen Itza nimi aga tuleneb maiakeelsetest sõnadest Chi suu, Chen kaev ja Itza hõimunimi, kokkuvõtlikult "itsa hõimu kaevusuu". Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada,...
Lugesin tema väga paljusid luuletusi ning päris raske oli välja valida neid paremaid, mida tabelisse märkida. Minu lemmikuks luuletuseks osutus ,,Heebrea meloodia", sest see on lühike, lihtne ja väga kaunis. Selle luuletuse lugemise ajal tekkis mulle isegi pildike silme ette. On vaid üksikud luuletajad, kelle luule mulle meeldima on hakanud või hinge läinud. Nüüdsest kuulub Lermontov ka nende hulka. Kasutatud allikad 1.,,Eesti Entsüklopeedia" nr.5 1990, lk. 514 515 ,,Lermontov" 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Lermontov (01.05 2010) 3.Lermontov, M. 1982. ,,Luuletusi ja poeeme"...
poolt Rannameres Avamere Kokku tLäänemerest püük püütud(tonni Eesti vetest Euroopa Liidu vetest Räim 8743,76 31518,79 1469,47 32988,25 41732,01 Kilu 1,36 39577,93 1814,56 41392,49 41393,84 Tursk 1,01 2,02 511,14 513,16 514,18 Lest 357,35 56,38 5,73 62,11 419,46 Lõhe 20,93 0,20 0,20 21,13 Meriforell 13,27 13,27 Angerjas 26,72 26,72 Siig 32,77 32,77...
Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...