finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; - AS Simpel on jätkuvalt tegutsev majandusüksus. 08. aprill 2009 ____________________ Ants Saun Juhatuse liige 5 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Bilanss (kroonides) AKTIVA Lisa 31.12.2008 31.12.2007 Raha 342 514 220 725 Lühiajalised finantsinvesteeringud 1 1 324 000 - Nõuded ostjate vastu 2 3 924 998 3 376 556 Muud lühiajalised nõuded 3 410 342 200 189 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 925 000 845 000 Ettemaksed teenuste eest 39 221 40 469 Varud 4 4 759 703 4 226 511 Käibevara kokku 11 725 778 8 909 450
kohale, Euroopa riikidest koguni seitsmendaks. Elanike arvu ja võidetud medalite võrdluses on Londoni mängude kõige kõrgemale kohale end sättinud Grenada, kes saavutas olümpialt ühe vaid medali, ning milles elanikke Kariibi meres asuvas saareriigis on ainult natukene üle saja tuhande. Paremustabelis järgnesid Jamaica, Trinidad ja Tobago. Neljas oli Uus-Meremaa, viies Bahama ja kuues parima Euroopa riigina Sloveenia. Mainitud riigid said olümpialt medaleid neli ehk üks iga 514 000 inimese kohta. Londoni olümpia edukaim medaliriik USA (104 medalit) on tabelis alles 49. kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi,
22,4 0 0 0 16 57,4 2,2 2,2 11,2 978 37,6 39,8 2600 4,87 8 740 28,5 68,3 5,6 514 19,8 88,1 4 200 7,7 95,8 2 5 0,19 96 1 14 0,54 96,5 Põhi 91,6 3,5 100 - Tabel 4.Killustiku terastikulise koostise määramine 5.6 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk
jõukohane ainult kogenud alpinistidele. Aga tegelikult saab sellega hakkama igaüks, kes kõrgust ei karda ja 3040 minutit järjepanu järske treppe pidi üles jõuab ronida. Chichen Itza Yucatani poolsaarel asuv iidne maiade linn Chichen Itza ehk nüüdseks küll selle müsteeriumi varemed on oma arhitektuurse ilu ja saladuslikkuse tõttu üks külastatavamaid arheoloogilisi mälestusmärke maailmas. Linna asutas aastal 514 preester Lakin Chan ehk Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Chichen Itza nimi aga tuleneb maiakeelsetest sõnadest Chi suu, Chen kaev ja Itza hõimunimi, kokkuvõtlikult "itsa hõimu kaevusuu". Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada,
86 € 2.30 € 4/21/2013 FoodMart Pasta 455 1,004.64 € 2.30 € 1/1/2013 MegaMart Küpsised 570 1,033.75 € 2.00 € 3/18/2013 SuperMart Piim 996 1,070.23 € 1.20 € 4/27/2013 SuperMart Pasta 509 1,077.04 € 2.30 € 4/5/2013 SuperMart Pasta 512 1,083.39 € 2.30 € 4/21/2013 FoodMart Piim 992 1,113.55 € 1.20 € 3/27/2013 FoodMart Pasta 514 1,134.91 € 2.30 € 1/11/2013 MegaMart Pasta 570 1,232.34 € 2.30 € 2/3/2013 SuperMart Küpsised 718 1,273.44 € 2.00 € 4/19/2013 MegaMart Küpsised 704 1,276.77 € 2.00 € 3/28/2013 SuperMart Pasta 628 1,328.85 € 2.30 € 2/23/2013 MiniMart Küpsised 751 1,392.05 € 2.00 € 4/11/2013 MegaMart Küpsised 847 1,521.48 € 2.00 € 4/17/2013 SuperMart Küpsised 871 1,529.75 € 2
5 Tegevuskulud 68 284 584 68 274 584 10 000 0 0 0 68 284 584 tegevuskulud 68 051 514 68 041 514 10 000 0 0 0 68 051 514 õppelaenude põhiosa kustutamine 138 440 138 440 0 0 0 0 138 440 erisoodustusmaks õppelaenudelt 94 630 94 630 0 0 0 0 94 630
Kaitseala moodustati 2007.aasta. Maastikukaitseala - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning nendega seotud liike. - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas. - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade ja koosluste kaitsega.
714 71,40 11 848 298,2 672 61,09 21 213 470,4 490 49,00 6 040 562,1 562,4 57,10 4 392 272,5 833 65,69 19 078 301,9 490,8 44,54 1 890 240,2 918 65,57 8 288 276,9 499 46,20 7 514 345,1 664,5 66,45 7 139 268,8 706 70,60 1 666 319,7 442 44,20 1 356 382,9 638 58,00 18 581 317,1 640 58,18 4 065 540,5 484,8 50,50 3 248 234,1 368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4
1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Maastik on ääretult vahelduv. Edelapoolsed tasandikud ja lainjad künkad loovutavad koha ümaratele mägedele, mida liigendavatest jõgedest ja järvedest püütakse mägihõrnast, lõhet ja forelli. Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel
Igal aastal korraldas ta 5060 võistlust, sealhulgas Kaitseliidu esivõistlusi, kohtumisi malevkondade ja teiste Eesti malevate vahel, sageli ka Läti meeskondadega.Rebane oli üks maleva parimaid täpsuslaskureid. Ohvitseride võistluses täiskaliibrilisest püssist lastes oli ta 1937. aastal 130 silmaga esimene ja lahinglaskmises 284 silmaga kolmas. 1938. aastal oli ta küttide võistlusel täiskaliibrilisest püssist lastes esimene 514 silmaga. Rebane oli arvatud laskurmeeskonna koosseisu, kes tuli 1937. aastal Helsingis vabapüssi laskmises maailmameistriks ja võitis Argentina karika. Haigestumise tõttu jäi Rebane võistluselt kõrvale. 1937. aastal avati Rebase eestvedamisel Viljandis üks Eesti eeskujulikumaid, 300-meetrise distantsiga Männimäe lasketiir. Aastal 1939 määras Sõjaministeerium Rebase Lihula komandandiks ja sideohvitseriks, et pidada sidet ja korraldada suhteid seal asunud Punaarmee osadega
Tai riigi iseloomustus ÜLDANDMED: Pindala: 514 000 km2 Rahvaarv: 66 405 000 (2010) Pealinn: Bangkok Pealinna elanike arv: 66,404,688 (01.07.2010 seisuga) Rahaühik: baht (THB) Tai kuningriigi lipp ja vapp. GEOGRAAFILINE ASEND: Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ulatus põhjast lõunasse on 1585 kilomeetrit ning idast läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres.
FIS nõuetele vastavat big air trampliini ja 129 meetri pikkust haf pipe'i. Kiviõli Seiklusspordikesksus plaanib saada kõige hinnatumaks akiivse puhkuse keskuseks Eestis aastaks 2013 ja Soome lahe regioonis aastaks 2015. 11 5.2 Lõuna-Eesti 5.2.1. Kuutsemäe puhkekeskus Kuutsemäe puhkekeskus asub Otepää külje all ja on hetkeseisuga Eesti kõige mitmekülgsem talispordikeskus. Enamasti on avatud 7 nõlva, mille pikkused varieeruvad 214 ja 514 meetri vahel. Avatud on ka park koos kahe hüppeliini ja kahe obstaakliliiniga. Kõige järsemad nõlvad on kraadidega 13 ja 15. 5.2.2. Väike Munamägi Munämae suusakeskuse juhtkond otsustas pärast 2010 aastat hooaega oma maailmavaadet kaasaegsemaks ja rohelisemaks muuta. Pikaajalise selgitustöö tulemusena jõuti äratundmisele, et Väike Munämagi, kui üks looduspargi sümbolitest, peaks olema kaetud metsaga, kus loodusesõber saaks linnulaulu nautida.
Ungari kultuur levib üle maailma laiali Tekib tööjõupuudus 9 3.RAHVASTIK 3.1|SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID Praegusel hetkel on rahvaarv 7,534,368,617 inimest kell on 11.24 ja kuupäev on 20.11.2018. Sünnihetkel olin ma 6 268 201 704 inimene ja kogu maailma ajaloos olin 81 960 053 179 inimene Kõige rohkem kasvab rahvaarv kõige kiiremini Kataris. Kus iga päev lisandub 514 inimest. Arengumaades, kus tervisehoiu ja sanitaarkaitse parandamine näitab surmajuhtude langust on sündivus suhteliselt kõrge. Lisaks sisserändajate tööjõud on viimastel aastatel kiiret kasvu näidanud. Kõige kiiremini kahaneb rahvaarv Moldovas. Tervelt 106 inimest päevas, sest rikkama majandusega riikides, kuigi surmajuhtude arv on madal on laialdaselt kättesaadavad sünnitõrjevahendid. Väikeste perekondade tahtmine langetab rahvaarvu. Moldovast rändab
konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Angelstok, F. (2002). Materjalid ja tehnoloogiad. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 56 lk. 2. Ashby, M., Cebon, D., Shercliff, H. (2007). Materials Engineering, Science, Processing and Design. Oxford: Butterworth-Heinemann, 514 lk. 3. Kozlov, J. (1988). Materjaliõpetus. Tallinn: Valgus, 184 lk. 4. Kulu, P., Nava, R.-B. (1999). Insenerimaterjalid IV. Tehnoplastid. Tallinn: 1999
Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511 Tinakloriid E 512 Väävelhape E 513 Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 Kaltsiumsulfaat E 516 Ammooniumsulfaat E 517 Alumiiniumsulfaat E 520 Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
1. Asukoht Tai kuningriik asub Lõuna-Aasia südames. Ulatub põhjast lõunasse 1585 km ja idast läände 821 km. Rannajoone pikkus 1900 km. Piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. Riigis on 76 provintsi, millest 6 piirnevad India ookeaniga, 18 aga Vaikse ookeaniga ning ülejäänud jäävad sisemaale. Riigi pindala on 514 000 km². 2. Loodus Tais elab 265 liiki imetajaid, 285 liiki linde, 338 liiki roomajaid ja 103 liiki kahepaikseid. Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m). 4 Kirde- ja idaosas on suur Khorati liivakivilavamaa, mis idas ja põhjas külgneb Mekongi jõe oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa
eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 14 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis üle saja erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2008. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2 603 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi. 2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Varad Käibevara Raha 283 342 680 014 Nõuded ja ettemaksed 629 459 538 977 2 Varud 275 230 255 523 5 Kokku käibevara 1 188 031 1 474 514 Põhivara Finantsinvesteeringud 242 201 962 4 Materiaalne põhivara 288 211 399 839 6 Kokku põhivara 288 453 601 801 Kokku varad 1 476 484 2 076 315 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused
sidemete arendamises nähakse mõlema mõlemapoolselt poolselt suurt potentsiaali. Tsiili kaubavahetus Eestiga 2002-2004 (tuhat USD) 2002 2003 2004 Eksport 3 563 2 301 4 068 Import 49 11 046 1 783 Kaubavahetus 3 612 13 347 5 851 Kaubavahetuse bilanss 3 514 -8 744 2 284 Allikas: Tsiili Suursaatkond 2. Meetmed majanduse edendamiseks 19902004 on Tsiili majandus kasvanud kasvanud stabiilselt keskmiselt 5,5% aastas, samal samal perioodil on alla vaesuse piiri elavate elavate inimeste arv langenud 40%-lt 17%-le. Tsiili majandusstrateegia peamine eesmärk on avada oma majandus välisturgudele ja kaubandusele. Poliitiline
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...................
EMBOSS_001 365 ggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtagaagacagccaaaaaggcat 414 EMBOSS_001 522 tgctgccgctaaagcagccaatctgacagtttttgccattaccgacta-- 569 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 415 tgctgccgctaaagcagccaatctgacagtttttgccattaccgactata 464 EMBOSS_001 570 -------------------------------------------------- 569 EMBOSS_001 465 acggtgttttatttgatacagaacctttttatctgaggcgacgagaagat 514 EMBOSS_001 570 ---------------------------------ccgatatggcattgatc 586 ||||||||||||||||| EMBOSS_001 515 ttttttaagacaaagggaattcccattgatcacccgatatggcattgatc 564 EMBOSS_001 587 agagtcaagctgatcacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaa 636 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 565 agagtcaagctgatcacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaa 614
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
2003 423 50,0 2003 426 200,0 2003 432 224,0 2003 435 133,3 2003 438 250,0 2003 440 75,0 2003 441 197,0 2003 442 63,6 2003 444 195,1 2003 447 320,0 2003 452 120,0 2003 468 260,0 2003 472 150,0 2003 473 200,0 2003 493 225,0 2003 499 290,0 2003 502 180,0 2003 503 260,0 2003 504 120,0 2003 505 224,0 2003 507 350,0 2003 508 375,0 2003 509 225,0 2003 511 120,8 2003 513 200,0 2003 514 160,0 2003 518 200,0 2003 519 240,0 2003 520 266,7 2003 522 100,0 2003 524 200,0 2003 528 150,0 2003 529 220,0 2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6 2003 571 103,3 2003 574 82,5 2003 577 250,0 2003 579 200,0
Standard Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama Standardrahvastik Maailma standardrahvastik Euroopa standardrahvastik Vanusega standardimine Vanus spetsiifiline haigestumine Nepaalis esimesel neljal (0-4 a) eluaastal on 800 juhtu 100 000 kohta Igast 100 000 elanikust Nepaalis on 15 514 isikut selles vanuses Standard populatsioonis on sama arv 12 000 800 x (12000/15 514) = 619 Järelikult standardiseeritud haigestumine Nepaalis on 619 juhtu 100 000 kohta Haigestumine vanuses 0 4 aastat 100 000 kohta: Nepaal 800, Inglismaa 600 Rahvastik 0-4 aastat 100 000 kohta: Nepaal 15 514; Inglismaa 6 193 Arvutus: Nepaal 800x 12000/15514) = 619 Inglismaa 600x (12000/6193) = 1 163
RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE VANUS KKU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38
Maastik on ääretult vahelduv. Suure osa Norra pindalast võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades kauni fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe aga saari palju. Kõrgeim piirkond on maa lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Sügavaid orge tekitasid jääajal sulama hakanud liustikud. Neisse orgudesse tungis meri ning nii tekkisidki fjordid. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25%-l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets. Norras on 18 rahvusparki, üle 300 reservaadi, 30 maastikukaitseala ja muid kaitstavaid loodusmälestisi. Infrastruktuuri on sellise pinnamoega alale natuke raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Sammuti on raskendatud põldude
4875 Vahtplast EPS 60 kalde tegemiseks min. 50mm 382 m2 0,2 6,02 2,6 3293 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 327114 51 Vaheseinad 32700 511 Värvkatted 514 Laotud vaheseinad Fibo plokkidest šahtiseina 2x värvimine, koos kruntimise ja 5141 toonimisega 13 m2 0,6 1,8 9 141 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatidest sein teraskarkassil 66mm, mineraalvill, 5161 400mm samm 370 m2 0,8 11,26 10,4 8015
KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36
2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine Ammooniumsulfaat E 517 jahu parendaja, stabilisaator Alumiiniumsulfaat E 520 Tardaine Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Tardaine Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 happesuse regulaator, stabilisaator
kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad. Interneti kasutatavus tänapäeval Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt. tabel 1) Tabel 1. Interneti kasutatavust ülemaailmselt Internetikasutajai Kasutajate kasv Regioonid Rahvaarv Protsentides
26 6 34 1 2 1 3 2000 27 6 26 1 2 4 4 28 6 23 1 1 1 3 4000 29 6 23 1 1 1 2 2500 30 6 64 1 2 4 2 600 31 6 65 1 4 6 2 514 32 6 57 1 4 1 3 550 33 6 53 1 2 4 4 780 34 6 51 1 3 1 4 3500 35 6 48 1 2 4 2 395 36 6 46 1 1 1 2 360 37 6 36 1 2 5 4 1200
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 792 150,0 3. Leht1 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid 2003 823 150,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 661 154,8 4. Leht4 - leidke vastus esitatud küsimusele. Vastusekasti kirjuta 2003 718 155,0 küsimusele, hii-ruut-emp ja hii-ruut-teor. 2003 603 158,3 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid. 2003 212 160,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 514 160,0 2003 596 160,0 Kartuli saagikus 2003 747 160,0 2003 781 162,5 Mean 197,7882629108 2003 560 165,0 Standard Error 4,9643877499 2003 214 166,7 Median 200 2003 554 166,7 Mode 200 2003 767 168,0 Standard Deviation 72,4528539178 2003 349 170,0 Sample Variance 5249,4160408362
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vana...
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
16 16 Kasuskõrgus avas: d=500 mm. Kasuskõrgus toel: d=550 mm. Armatuur avas: M Sd 124,7 10 6 µ= = = 0,0293 f cd b d 2 0,85 16,7 1200 500 2 =1 - 1 -2 µ =1 - 1 -2 0,0293 = 0,0297 f cd b d 0,0297 0,85 16,7 1200 500 As1 = = = 744 mm2 f yd 340 Valin A-III 514 AS1=770 mm2 Armatuur toel: M Sd 187,1 10 6 µ= = = 0,0363 f cd b d 2 0,85 16,7 1200 550 2 =1 - 1 -2 µ =1 - 1 -2 0,0363 = 0,037 f cd b d 0,037 0,85 16,7 1200 550 As1 = = = 1020 mm2 f yd 340 Valin A-III 28+320 AS1=1043 mm2 Põikarmatuur: 2,5
PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD Laekumised klientidelt 345 325 325 Hankijatele ja töötajatele -221 261 tasutud summad 781 9 Fondidest saadud tulu ja saadud intressid 2 313 509 Makstud intressid -7 526 160 Rahavood põhitegevusest 118 850 894 kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD Põhivara soetamisel tasutud -155 041 summad 391 8 Põhivara müügist laekunud 514 453 summad 20 Raha äriühendusest 5 Rahavood -154 investeeringutest kokku 526 938 FINANTSEERIMISTE RAHAVOOD Laenu tagastamine -36 480 423 10 Laenu saamine 0 10 Laekunud 28 751 835 sihtfinantseeringud Rahavood -7 728 589 finantseerimisest kokku
Kasutati Hiina ksülograafilist meetodit. Liikuvad hieroglüüfid võeti kasutusele 15.sajandi algul. Esialgu kasutati puust märke, 17.sajandi algul katsetati ka vasest märke, kuid nendest loobuti peagi. Kolmandaks tuleb arvestada Hiina mõjusid jaapani kirjadusele. Mõjud tulid Jaapanisse lainetens. Esimene laine oli perioodil 7.-11. Sajandini, mil jaapani õuepoeedid ja prosaistid kirjutasid hiina keeles. Suurim selle perioodi autor oli Sugawara Michizane (845- 903), kes kirjutas kokku 514 luuletust ja 162 proosateost. Ta oli hiina kultuuri suur austaja, kuid ta ei pooldanud Hiina oli politiiliste mõjude levikut Jaapanis. Teine laine oli Muromachi perioodil (14.- 15.sajandil), mil toimus zen-budismi sissetung ja sellele järgnenud õitseng. Tekkis nn nn kloostri kirjandus, kus avaldusid väga tugevasti hiina kultuuri mõjud. Kolmas laine oli 17.-18. sajandi Tokugawade valitsemise perioodil, kui valitsev eliit soosis igati neokonfutsiaanliku kirjandust.( Sealsamas 2008: 131)
Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas. Peisistratos Peisistratos haaras 3 korral türannivõimu; tuntud leebe, tasakaaluka ja kultuuri ja tema soosiva valitsejana; tema ajal olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. pojad pojad Hippias ja Hipparchos jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikeskus, kuhu kogunes kuulsaid poeete 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas.
26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine Ammooniumsulfaat E 517 jahu parendaja, stabilisaator Alumiiniumsulfaat E 520 Tardaine Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Tardaine Alumiiniumkaaliumsulfaat E 522 happesuse regulaator,
järgi. Kui FIE-na teenitakse tulu palgatöö kõrvalt, ei pea ettevõtjana sotsiaalmaksu avansilisi makseid tegema, kui tööandja on vähemalt nõutud miinimumi ära maksnud. Aasta tulult, kui see on nullist suurem, peavad aga kõik FIE-d sotsiaalmaksu maksma.24 On olemas ka füüsilisest isikust ettevõtja poolt aasta eest makstava sotsiaalmaksu ülempiir ja see on maksustamisperioodi kuude alampalgamäärade 15-kordselt summalt arvutatud maks: 2008. aastal 12 x 15 x 278,02 x 0,33 = 16 514 eurot. 25 See on kõnealuse teema juures teoreetiliselt oluline, sest OÜ juhatuse liikme tasult makstavale sotsiaalmaksule pole sotsiaalmaksu ülempiiri ette nähtud. Tõenäoliselt ei hakka aga ükski maksuseadustes orienteeruv OÜ ainuosanik endale maksma nii suurt juhatuse liikme tasu, et sellelt arvutatud sotsiaalmaks jõuaks FIE-de sotsiaalmaksu ülempiirini, vaid suunatakse rohkem raha dividendidesse. Kuigi inimese nimele laekuvast
34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009 Albania 3 102 781 3 119 548 Andorra 67 159 72 320 Belarus 9 898 590 9 849 062 Bosnia and Herzegovina 3 830 349 3 837 414 Kosovo 1 985 000 2 016 000
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
241 334 125 6656 3192 2136 306 813 427 5496 1996 678 204 997 458 7939 2989 2611 222 676 335 4876 2109 1546 323 826 328 6833 2964 2351 331 336 111 9979 4339 3310 230 267 35 8410 2511 2275 207 910 416 8653 2071 3979 417 440 154 11459 5315 2010 263 642 330 5155 2626 884 299 1363 891 8849 3579 1927 369 1098 564 8250 2817 1342 214 939 514 6428 1992 884 190 650 293 6428 1713 1758 176 866 301 4068 1618 1064 306 493 245 10115 3405 3637 356 461 243 11645 3364 2749 324 507 280 7413 3694 1393 210 498 326 6917 3192 1628 248 517 272 11420 2928 1218 212 408 183 5985 2194 1509 181 477 242 6547 2099 1995 181 659 356 4425 1604 1597 241 375 182 7627 2904 2159 314 400 200 12318 5208 3376
likud või varjatud vastased. Katastroof jäänuks tulemata, kui Jeltsini meeskond poleks “õigelt” teelt kõrvale keeranud. Reformitud, demokratiseeritud ja detsent- raliseeritud Liit oleks eksisteerinud edasi uuendatud kujul ja Gorbatšov jätkanuks presidendina. Kui Gorbatsov kõneleb tänapäeval Liidust, siis mõtleb ta selle all 17 Samas, 172–174. 18 Samas, 181–183. 19 Союз можно было сохранить, 514. 136 esmajoones niisugust liitu, mille loomiseni kunagi ei jõutud, seda, mis heiastus talle tema kujutluses kui erinevate etnoste, kultuuride, tsivilisatsioonide ja reli- gioonide kooselu ideaalne vorm, mille sarnast polnud veel nähtud, kui “tõeline liit”, “kus meie teiega pole veel elanud”. Gorbatšovi abid on oma endisele tööandjale üldiselt lojaalsed ka praegu ja kriti- seerivad teda oma mälestustes mõõdukalt. Georgi Šahnazarov, Anatoli Tšernjajev
241 334 125 6656 3192 2136 306 813 427 5496 1996 678 204 997 458 7939 2989 2611 222 676 335 4876 2109 1546 323 826 328 6833 2964 2351 331 336 111 9979 4339 3310 230 267 35 8410 2511 2275 207 910 416 8653 2071 3979 417 440 154 11459 5315 2010 263 642 330 5155 2626 884 299 1363 891 8849 3579 1927 369 1098 564 8250 2817 1342 214 939 514 6428 1992 884 190 650 293 6428 1713 1758 176 866 301 4068 1618 1064 306 493 245 10115 3405 3637 356 461 243 11645 3364 2749 324 507 280 7413 3694 1393 210 498 326 6917 3192 1628 248 517 272 11420 2928 1218 212 408 183 5985 2194 1509 181 477 242 6547 2099 1995 181 659 356 4425 1604 1597 241 375 182 7627 2904 2159 314 400 200 12318 5208 3376
Muistne maiade linn Chichen Itza Chichen Itza on iidne maiade linn, mis asub Yucatani poolsaarel. Tänaseks on sellest kaunist linnast järel vaid varemed, kuid hoolimata sellest on see üks külastatavamaid arheoloogilisi mälestusmärke tänu oma arhitektuursele ilule ja saladuslikkusele. Linna asutas preester Lakin Chan 514. aastal. Linnaelanikke hakati kitsuma itsadeks tema hüüdnime-Itzamna järgi. Linna nimi
ulatus võrdselt nii põhja- kui ka lõunapoolekerale, nihkus ajastu jooksul lõuna poole, jõudes Kambriumi lõpuks otsapidi lõunapooluseni. Ediacara ajastul iseseisvunud Laurentia, Baltica, Siberi ja Kasahstani ürgmandrid hakkasid lahknema ja liikusid jõudsalt põhja poole, ekvaatori suunas. Ainult Baltika takerdus lõunakülmvöötme ning parasvöötme piirimail, hakates seal ringlema ja pöörlema Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul, umbes 514 Ma (www.scotese.com) Elustik Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem lubiaine. Kambriumis ilmusid järgmised selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
