Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"50cm" - 125 õppematerjali

thumbnail
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu §...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Ühiskonna inforessursside haldamine

Vundamendid, keldriseinad tuleb isoleerida. Sisustuse juures ei tohiks kasutada materjale, mis sobivad putukatele toiduks. Hoone ümbruses tuleks kasutada vähem putukaid ligimeelitavaid valgusteid ­ naatiumlampe. Hoone ümbruses ei tohiks olla põõsaid, õitsvaid taimi, kõdunenud lehti. Ümber 50cm taimevaba tsoon. Tuleb jälgida niiskustingimusi. Vajalik on korralik ventilatsioon.Oluline on korrapärane koristamine. Tuleb hoiduda kahjulikke ühendeid sisaldavatest puhastusvahenditest. Hoidlatesse ei tohi tuua toiduaineid, prügikastid peavad olema närilistekindlad. Ruumides ei tohi olla lilli. Kuna biokahjustajad saabuvad asutusse ennekõike objektidega, peavad need läbima kontrolli. Soovitavad on teha esialgne ülevaatus isolaatoris. Materjalid tuleb hoiustada gruppide kaupa....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

LIIKLUSÕPETUS

Liikleja peab teed andma sõidukile , millel põleb sinised või kollased vilkurid . parklast õue alalt , puhkekohast või teega külgnevalt alalt peab juht teed andma igale teel liiklejale. Sõidukiirus Asulavälisel teel 90km/h , asulasisesel teel 50km/h.Jääteel 10-25km/h või 40-70km/h kui jää paksus on kuni 50cm ,üle 50cm sõidukiirus 70km/h.Pukseerimise kiirus 50km/h. Pukseeriva seadame veol 25km/h.Õuealal 20km/h või jalakäijate vahel jalakäija kiirusega. Bussil 60km/h , kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istuvad sõitjad. Veoautodel 60km/h kui kastis on veost saatev või veose. Liikleja kohustused raudtee ületamisel Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Liikleja ei tohi raudteed ületada : 1. Foori keelava tule korral sõltumata tõkkepuu asendist...

Liiklusõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Viidumäe looduskaitseala

Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://efloora.ut.ee/Eesti/species/7427.html PUNANE TOLMPEA Tumedate, sinakas roheliste lehtedega Pisut võnkliku varrega Kasvab kuni 50cm kõrguseks (Eestist leitud ka 1m kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_samblikud Linnu ja loomaliigid Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on nt.õõnetuvi, musträhn ja hoburästas...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kes on britanlased?

Ta valitses kuni 1035. Viimast edukat sissetungi Suurbritanniasse oli William vallutaja ja tema sõjavägi kes tuli Normandiasse põhja-Prantsusmaalt. 1066 aastal ajalukku kuulunud Inglise lahing mida kutsuti Hastsangi lahinguks kus William alistas Anglo-saksi kuninga Haroldi. William sai Inglismaa kuningaks ja see sai alguse nn `` Norman conquest of England ´´ Tehti tikitud friis mõõtmatega 70m ja 50cm Bayeuxsi latetraalile Põhja - Prantsusmaal, mis jutustab lugu `` Norman Conquestof England´´ . See tehti Canterbury Inglise kuntsnikude poolt kümme aastat pärast Williamsi võitu Hastsangsis. Kogu Inglismaale ehitasid Normannid suured lossid, kloostrid ja katetraalid. Kolme järgmise saja aasta jooksul Inglise mõjul levis Iirimaal ja Walesis Williamsi järeltulitajate tungid. Wales oli kombineeritud Kuningriik Inglisamaal1303kui Edward 1. tegi oma pojast Walesi printsi...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Köögiviljad

moodusta, vaid kasvatab 3- Seemned idanevad hästi Paremad eelviljad on kui ta oli kastis. Juurseller ­ mõni leht jäta 4cm jämeduste rootsudega valguse käes kaunviljad Reavaheks sobib 50cm , alles, juuri kärbi tagasi suuri lehti. Tundlik booripuudusele taimede vahe 25-30cm Säilitada keldris liiva sees Pärast istutamist tuleb kasta...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maitsetaimed

joogi saab.Rahustav, külmuda. kõhugaaside vastu, und soodustav. Harilik köömen Tavaliselt kaheaastane püstiste, umbes 50cm Vähenõudlik, Paljundatakse seemnetega. Maitseainena kasutakse kõrguste vartega sarikaline(ülemises osas harkjalt talub varju. Külvatakse varakevadel ~1cm peale viljade veel värskeid haruneva varrega).Sulgjad lehed on lõhised, Kultuurtaimena sügavusele. Idaneb2-3 nädala jooksul. noori lehti rohelistes iseloomuliku aromaatse lõhnaga...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marjakultuurid

Taime vahekaugus 30- lihakas koguvili lumevaesel talvel võib väetatud Kui tekib koorik, tuleb talveks kasvada 50cm Osaviljadeks on taime hävitada) see lõhkuda Seemnest ei paljundata pähklikesed (igas selles Vajavad põua ajal kobestamise teel...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kodutöö liiklusjärelvalves

Nimeta suurim lubatud sõidukiirus (asulas, asulavälisel teel, jääteel, pukseerimisel, pukseeritava seadme veol, õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed, liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk). Asulas: 50km/h Asulavälisel teel: 90km/h Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h, kui jää paksus on kuni50cm. Jää paksusel üle 50cm on suurim lubatud sõidukiirus 70km/h. Pukseerimisel: 50km/h Pukseeritava seadme veol: 25km/h Mopeed: 45km/h Pisimopeed: 25km/h Liikurmasin: 40km/h Tasakaaluliikur: 20km/h Maastikusõiduk: 50km/h (LS § 15 lg 1) 38. Selgita kiiruse mõõtetulemuse arvutamise põhimõtted. Lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. (Määrus ,,Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisel" § 9 lg 5)...

Liiklusjärelvalve
1 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Uurimistöö/uurimustöö "Digitahvel õpetaja abivahendina", Promethean digitahvel, Paide Gümnaasium

Kasutada saab ka kahte pliiatsit samaaegselt. Promethean digitahvlitele saab peale pliiatsite veel mitmeid seadmeid juurde osta. (Dateli veebileht) 2.1 Promethean digitahvli lisaseadmed Promethean digitahvlitele ja lisaseadmetele antakse kuni viieaastane garantii. Promethean digitahvlile saab osta juurde erinevaid seadmeid: ActivWand on ligikaudu 50cm pikk pliiats või kepp, mis tänu oma pikkusele aitab väiksematel lastel paremini tahvlit kasutada; ActivTablet, mis töötab arvuti külge ühendatuna ja ActivSlate, mis töötab juhtmeteta, on väikesed tahvelarvutid, mille peale spetsiaalse pliiatsiga joonistades kuvatakse joonistatud pilt digitahvlile; ActivRemote on väike pult, millega saab kontrollida digitahvlit, läbi viia õpilastele hääletusi ja kasutada veebi brauseri funktsioone otseteede kaudu;...

Ainetöö
8 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Nimetu

Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses, vastavalt etenduse teemale...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses, vastavalt etenduse teemale...

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Veesoonte otsimine

VEESOONTE OTSIMINE Miko Saviauk MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurg...

Füüsika loodus- ja...
13 allalaadimist
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehni...

Infotehnoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
8
odt

GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED

Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm , joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu. Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tehnovõrgud kokkuvõte

Materjalide järgi-plast-,betoon-,teras-,malm-,kiud-,tesmement ja keraamilised torud Elektrivoolu juhtivad ja mitte juhtivad Veetorustik jaotub; Tähtsuse järgi-peaveejuhe,magistraaltorustik,harujuhtmed,hoonesisend Ülesamde järgi-joogivee,tuletõrjevee,tehnoloogiline vee Materjalide järgi-plast-,teras-,malm-,betoon-,ja keraamilised Soojustamatta veetorustik jälgib maastikku reljeefi ja on 50cm allpool külmumispiiri torupeale Isoleeritud veetorustik paigaldatakse pinnasesse aga 50-70cm sügavusele Vaatluspunktid asuvadmurdepunktides ja hoonete sisestusel.Kaevus on siiber,kraan,ventuusid(õhu eemald) Kanalisatsioon jaotub Olmereoveed Tööstuslikud heitveed Sadeveed Ühisvoolsed-kõik ühes torus Lahkvoolsed-iga reoveeliik eraldi Materjalide järgi-plast-,betoon-,malm-,kiudtsement-,keraamisised ja terastorud...

Tehnovõrgud
19 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eelarvestamine ja normeerimine Kursuseprojekt

Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED ­ OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD...

Teedeehitus
134 allalaadimist
thumbnail
3
docx

PEETER I SUUR

Peeter oli oma isa kaheteistkümnes või neljateistkümnes laps. Moskoovia tsaaride lapsed tulid tavaliselt ilmale Kremlis ja on peaaegu kindel, et seal nägi ilmavalgust ka Peeter. 1672. Aastal oli tsaaripoja sünd aga selge rõõm. Poiss oli priske ja terve ning kui otsustada tema kaitsepühaku, apostel Peetruse ikooni järgi, mis kohe pärast lapse sündi valmistati vürstlikus töökojas, dokumenteerimaks vastsündinu mõõtmeid, 50cm pikk. (Kui tema pikkuseks oleks olnud 33 tolli, nagu mõned ajaloolased ekslikult on märkinud, siis oleks teda tulnud juba arvata nendesamade ´´koletiste´´ hulka, keda ta ise hiljem kollektsioneeris, tema ema oleks aga vaevalt sünnituse üle elanud ning tema mehekssirgumist näinud.) Terve poisslaps kindlustas dünastia tulevikku, kuid ta polnud troonipärija. Lapsel oli palju igasuguseid riideid. Kuuendal kuul, kui ta õppis kõndima, tehti talle ratastega käimistool...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Ultraviolettkiirgus

UV- valgus jääb omalainepikkuselt nähtava valguse ja röntgenkiirte vahele. UV-kiirguse lainepikkus jääb 100-400 nanomeetri vahele. (Aquafine Corporation, 2014) UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks ­ UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust. UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV- kiirgusest. Talvekuudel ei ulatu UVB kiired üldse maani. See ei läbi nahka ega aknaklaasi....

Eesti hüdrometeoroloogilised...
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun