Otstarve: Hotell, kaubandus- ja büroopinnad Valmimisaasta: 2008 Põnevaid fakte: Hoone fassaadi silmapaistvamaks arhitektuurseks elemendiks on pudeliavajat meenutav ava. Algselt nägi projekt ette ringikujulist avaust, kuid Hiina valitsus leidis, et kavand tuleb ümber teha, sest ring viitab Jaapani lipusümboolikale. Hoone läks maksma 1,2 miljardid dollarit ja seda ehitati 11 aastat. 8. TAIPEI 101 | 508 m | |101 korrust| Asukoht: Taipei, Taiwan Arhitektuuribüroo: C.Y. Lee & Partners Architects/Planners Otstarve: Büroopinnad Valmimisaasta: 2004 Põnevaid fakte: Kuni 2010. aastani maailma kõige kõrgema hoone tiitlit kandnud TAIPEI 101 kujundus lähtub feng shui printsiipidest. Hoonest leiab ohtralt kumeraid, energia voolavust soodustavaid vorme ning välditud on teravaid nurki. Ka värvidena on kasutatud interjööris ja fassaadil rikkust ja õnne soosivaid toone.
Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 201...
14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi
kahjuks ükski. Leonardo Da Vinci jättis ajalukku tugeva jälje. Tema leiutised ja avastused on meid palju aidanud, samas tema kunstialased saavutused, mis paeluvad inimesi tänapäevani. Salapärane Mona Lisa ja tema isiku tuvastamine oli suur mõistatus kõigile. Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega. Kasutatud kirjandus: Jilek, F. Mees Vincist, Tallinn, "Kunst" 1988, 462 lk Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, "Valgus" 1990, lk 507 508 Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku Kangilaski, J
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
60 038 695 60 409 918 60 781 346 61 191 951 61 595 091 62 026 962 62 515 392 63 256 141 293 577 299 891 307 672 315 459 319 368 317 630 318 452 319 575 34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009 Albania 3 102 781 3 119 548 Andorra 67 159 72 320
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 9 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus 1. ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Portugali geograafilised koordinaadid: 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 elanikku) Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W Kogupindala: 92391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks. Rahaühik: euro Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased.
1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511 Tinakloriid E 512 Väävelhape E 513 Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515
Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas
18 9 801.43 2 838.91 0.00 0.00 12 640.34 23 15.02.2009 557 979.75 9 850.44 2 789.90 0.00 0.00 12 640.34 15.03.2009 548 129.31 9 899.69 2 740.65 0.00 0.00 12 640.34 15.04.2009 538 229.62 9 949.19 2 691.15 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2009 528 280.43 9 998.94 2 641.40 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2009 518 281.49 10 048.93 2 591.41 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2009 508 232.56 10 099.18 2 541.16 0.00 0.00 12 640.34 15.08.2009 498 133.39 10 149.67 2 490.67 0.00 0.00 12 640.34 15.09.2009 487 983.71 10 200.42 2 439.92 0.00 0.00 12 640.34 15.10.2009 477 783.30 10 251.42 2 388.92 0.00 0.00 12 640.34 15.11.2009 467 531.87 10 302.68 2 337.66 0.00 0.00 12 640.34 15.12.2009 457 229.19 10 354.19 2 286.15 0.00 0.00 12 640.34 15.01.2010 446 875.00 10 405.96 2 234.38 0.00 0.00 12 640.34 15.02
Kui mängus on 100 000 krooni, siis ei pea selle saavutamine osalejatele sugugi liiga lihtne olema Samas meenutan, et tõestatud imevõime eest on välja pandud lausa 1 miljon USA dollarit ning see auhinnaraha on seni kenasti tallel. Olen ka omalt poolt lubanud 10 000 krooni tõestatud imevõime eest, olgu see kasvõi nõiavitsaga tõestatud moel millegi leidmine. Tervitustega, Martin Vällik MTÜ Eesti Skeptik www.skeptik.ee tel 508 9328 " Kõigilt adressaatidelt on vastuseks kõnekas vaikus. Aidsi surijate arv kasvab lähiajal veelgi 07.11.2008 Alo Raun, vanemtoimetaja Hanneli Rudi, reporter Euroliidu ühes suuremas aidsi suremusega riigis Eestis kasvab lähiaastatel immuunpuudulikkusse surijate arv veelgi, sest üha enam HIVsse nakatunuid jõuab lõppfaasi, ennustavad terviseteadlased. «See arv hakkab kahjuks lähiaastatel veelgi suurenema, sest HIV-nakkuse lõppfaasi
Tapa Uurimustöö Taani Kuningriik Koostaja: Alina Roditsenko Klass: 10 a 1 2008/ 2009 Sisukord Üldandmed 3 Asukoht 4 Pindala 5 Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-v...
eKr Demokraatia kujunes kolme mehe tulemusel : Solon , Perikles ja Kleistenes Solon 1. Tühistati orjus ja kehtestati vaba pärimisõigus, mille tulemusel ilmub väike- ja keskelanike kiht. 2. Ühtne kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteem 3. Jõukuse põhjal jagatakse elanikkond neljaks : sellest tulenevad nende õigused, kohustused Rahvakoosoleku osakaal hakkab suurenema Kleistenes : 508 eKr 1.) viib läbi administratiivreformi – st inimesi seob territoorium 2.) sõjaväe juhtimiseks seatakse 10 strateegikolleegiumi 3.) seatakse sisse ostrakism – killukohus Perikles : 461 eKr 1.) kõrgemaks riigivõimuorganiks on rahvakoosolek, kus kõik kodanikud võtavad osa. Toimub iga 10. päeva tagant. 2.) Bulee – alaliselt koos kõrge valitsemisorgan, mis jaotatud füülideks . Igasse füüli kuulub 50 inimest 3
paljudes teistes valdkondades. Tahtsin saada uusi kogemusi maaturismi valdkonnas kuna eelmine aasta tegin oma praktikat hotellis kus oli koguaeg rutiinne töö. 1.Ettevõte 1.1.Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Ojako puhke- ja koolituskeskus Aadress: Ojako turismitalu, Marksa küla, Audru vald, Pärnumaa Mobiil (perenaine Ly Oja): +372 508 4585 (24h) Telefon: +372 445 7444 E-post: [email protected] Peo- ja konverentsisaalid 3 Majutus kuni 65 inimesele, lisakohad Ettetellimisel lõuna- ja õhtusöök Saunad ja kümblustünnid Suur välibassein Rannavolle plats, grillinurgad, kiik Suur hooldatud territoorium
1 Contents SISSEJUHATUS 1. GENERATSIOON 2. GENERATSIOON 3. GENERATSIOON 4. GENERATSIOON 5. GENERATSIOON 6. GENERATSIOON 7. GENERATSIOON 8. GENERATSIOON 9. JA 10. GENERATSIOON KOKKUVÕTE 2 SISSEJUHATUS Chevrolet Impala on täissuuruses sedaan mida hakati tootma General Motorsi Chevrolet osakonna poolt 1958. aastal. 1965. aastal võistles Impala kõige kallim mudel Ameerika turul Ford Galaxie 500 ja Plymouth Furyga, olles kõige rohkem müüdud auto Ameerikas. Impala jätkas Chevrolet kõige populaarsema täissuuruses mudelina kuni 1980. keskpaigani. Aastal 2000 tutvustati Impalat uuesti tavalise esiveolise keskmise suurusega sedaanina. 2014. aastast alates müüakse Impalat USAs, Kanadas, Mehhikos ja Lähis-Idas. Ed Cole, Chevrolet peainsener nimetas Impalat 1950. lõpus prestiižikaks autoks, mis on kättesaadav ka tavalisele Ameerika kodanikule. ...
nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja. Austraalia linnad Suurimad linnad on Sydney(3 502 301), Melbourne(3 160 171), Brisbane(1 508 161), Perth(1 176 542), Adelaide(1 002 127) ja Canberra( 339 727). 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus. Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on 10 elamiseks ebasobiv. Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn.
aastal nõukogude süsteemi üldise lagunemise ja ärkamisaja mõjul. See seisnes järk-järgulises erifondide avamises ja üldfondi arhivaalidelt piirangute eemaldamises. Enne nn lahtisalastamist oli Riigiarhiivis 664 salajast fondi ehk tervelt 16% arhiivi mahust. Lisaks evis 8% üldfondi arhivaalidest erinevaid kasutuspiiranguid. 39 Eesti arhiivinduse üldpildis tuleb kindlasti mainida ka EKP arhiivi, kuhu juurdepääs oli tervikuna äärmiselt piiratud ja kus 1991. aasta seisuga leidus 508 780 säilikut ehk ligi 8% Eesti arhiivide kogumahust. (Kibal jt 2005) Eelpooltoodule tuginedes võib järeldada, et Eesti NSV kontekstis ei saa rääkida avalikust arhiivist sarnaselt avalikule raamatukogule või muuseumile kuna arhivaalide kasutamine kodanike poolt polnud mitte üldine reegel, vaid erand. 7 JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. ...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
2003 413 150,0 2003 417 333,3 2003 418 250,0 2003 421 85,2 2003 423 50,0 2003 426 200,0 2003 432 224,0 2003 435 133,3 2003 438 250,0 2003 440 75,0 2003 441 197,0 2003 442 63,6 2003 444 195,1 2003 447 320,0 2003 452 120,0 2003 468 260,0 2003 472 150,0 2003 473 200,0 2003 493 225,0 2003 499 290,0 2003 502 180,0 2003 503 260,0 2003 504 120,0 2003 505 224,0 2003 507 350,0 2003 508 375,0 2003 509 225,0 2003 511 120,8 2003 513 200,0 2003 514 160,0 2003 518 200,0 2003 519 240,0 2003 520 266,7 2003 522 100,0 2003 524 200,0 2003 528 150,0 2003 529 220,0 2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0 2003 561 150,0 2003 562 114,3 2003 563 62,5 2003 564 238,6
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas...
Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 3. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 4. Brown, M., Harris, C. Neurofuzzy Adaptive Modelling and Control, Prentice Hall, 1994. 508 p. 5. Ren, X. M., Rad, A. B., Chan, P. T., Lo, W.L. Identification and Control of Continuous-Time Nonlinear Systems via Dynamic Neural Networks. IEEE Transactions on industrial electronixs, vol. 50, no. 3, pp 478-486, June 2003 30 5 Juhtimine tehisnärvivõrkudega Paljud juhtimisalgoritmid kasutavad eelmises peatükis vaadeldud juhitava süsteemi mudelit.
Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 3. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 4. Brown, M., Harris, C. Neurofuzzy Adaptive Modelling and Control, Prentice Hall, 1994. 508 p. 5. Ren, X. M., Rad, A. B., Chan, P. T., Lo, W.L. Identification and Control of Continuous-Time Nonlinear Systems via Dynamic Neural Networks. IEEE Transactions on industrial electronixs, vol. 50, no. 3, pp 478-486, June 2003 30 5 Juhtimine tehisnärvivõrkudega Paljud juhtimisalgoritmid kasutavad eelmises peatükis vaadeldud juhitava süsteemi mudelit.
The Cataclysmic Death of Stars Republished from the pages of National Geographic magazine Written by Ron Cowen March 2007 Ever since he was a teenager, Stan Woosley has had a love for chemical elements and a fondness for blowing things up. Growing up in the late 1950s in Texas, "I did everything you could do with potassium nitrate, perchlorate, and permanganate, mixed with a lot of other things," he says. "If you mixed potassium nitrate with sulfur and charcoal, you got gunpowder. If you mixed it with sugar, you got a lot of smoke and a nice pink fire." He tested his explosive concoctions on a Fort Worth golf course: "I screwed the jar down tight and ran like hell." "kaboomWoosley", now an astronomer at the University of California at Santa Cruz, has graduated to bigger explosions--much bigger. Woosley studies some of the most powerful explosions since the birth of the universe: supernovae, the violent deaths of stars. The universe twi...
suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s
Alguses arvasin, et tegu on temperamentse kuid kinnise rahvaga. Olles aga lugenud Portugali kommete ja tavade kohta ning mõistnud nende ühiskonna ja kultuuri võlusid, mõistsin ma, et kuigi nende kombeid on lihtne valesti mõista, siis on kindlasti anda oma hinnang selle algse arvamuse järgi. Head lugemist. 3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda kolmekümneks väiksemaks üksuseks.
1) nimetus; 2) CAS-, EINECS- või ELINCS- number; 3) valmistaja või importija nimi; 4) valmistaja või importija kinnitatud tootenumber; 5) valmistamise kuupäev. Valmistise klassifitseerimisel on aluseks: 1) ained, mis esinevad sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määruses nr 39 kinnitatud "Ohtlike ainete loetelus"; 2) ohtlikuks klassifitseeritud olemasolevad ained, mis ei esine sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määruses nr 59 "Ohtlike ainete loetelu" (RTL 1999, 39, 508 ja 509); 3) ohtlikuks klassifitseeritud uued ained, mis esinevad ELINCS-loetelus; 4) ohtlikuks klassifitseeritud uued ained, millest on teavitatud Kemikaalide Teabekeskust, kuid mis ei esine veel ELINCS-loetelus; 5) uued ained, mille kohta on lühendatult teavitatud Kemikaalide Teabekeskust; 6) uued ained, mida loetakse teavitatuks. Pakendil peab olema selgeltloetav ja püsiv eestikeelne märgistus, mis sisaldab: 1) kemikaali kaubanduslikku nimetust;
Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot. Linnaelaniku kuukeskmine ekvivalentnetosissetulek oli 743 eurot ja maaelanikul 705 eurot, vahe on 38 eurot. Sissetuleku põhjal jagatakse elanikud viide kvintiili esimeses on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga. Piirkonniti oli rikkamate inimeste kontsentratsioon kõrgem Põhja-Eestis, kus 51% elanikest kuulus kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (viiendasse või neljandasse kvintiili).
Matemaatika õpetaja 750 929 415 386 Vene keele õpetaja 600 295 83 144 Administratsioon 800 759 469 770 Keemia õpetaja 900 523 527 508 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim rii...
10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator
w 96 416 96 384 0 w 8 432 8 416 0 w 80 448 80 456 0 w 112 248 112 216 0 w 40 424 40 392 0 w 128 456 128 440 0 w 592 296 856 296 0 w 856 296 856 264 0 w 856 264 992 264 0 w 600 304 872 304 0 w 872 304 872 400 0 w 872 400 992 400 0 w 600 312 864 312 0 w 864 312 864 408 0 w 864 408 896 408 0 w 896 408 896 504 0 w 896 504 952 504 0 w 952 504 952 536 0 w 952 536 992 536 0 w 792 168 992 168 0 w 792 224 952 224 0 w 952 224 952 304 0 w 952 304 992 304 0 w 600 168 792 168 0 x 338 504 404 508 0 15 F2 = inv B w 616 368 616 96 0 w 616 96 992 96 0 w 624 376 624 232 0 w 624 232 992 232 0 w 992 368 632 368 0 w 632 368 632 384 0 w 640 392 640 376 0 w 640 376 960 376 0 w 960 376 960 504 0 w 960 504 992 504 0 x 1045 335 1057 338 0 10 F2 x 1046 195 1058 198 0 10 F1 x 1044 63 1056 66 0 10 F0 x 1046 469 1058 472 0 10 F3 152 1032 480 1040 480 1 4 0.0 x 580 519 648 523 0 15 F1 = shr A x 132 28 145 31 0 10 B0 x 115 29 128 32 0 10 B1 x 98 30 111 33 0 10 B2 x 82 28 95 31 0 10 B3
w 832 120 832 248 0 w 472 264 488 264 0 w 488 264 488 288 0 w 488 288 496 288 0 w 472 296 496 296 0 w 472 328 488 328 0 w 488 328 488 304 0 w 488 304 496 304 0 x 515 228 528 231 0 10 S1 w 504 296 520 296 0 w 392 264 424 264 0 w 424 264 424 352 0 w 424 352 544 352 0 w 392 304 416 304 0 w 416 304 416 360 0 w 416 360 536 360 0 x 508 291 521 294 0 10 C1 x 447 157 460 160 0 10 C0 w 520 296 528 296 0 w 528 240 592 240 0 w 560 288 528 288 0 w 528 296 528 288 0 w 528 240 528 288 0 w 560 336 528 336 0 w 528 296 528 336 0 w 536 360 536 304 0 w 536 304 560 304 0 w 536 304 536 272 0 w 536 272 560 272 0 w 536 272 536 216 0 w 536 216 568 216 0 w 544 352 544 320 0
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
t) Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) Teravili 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 729 266,7 2003 819 266,7 2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0 2003 507 350,0 2003 703 354,8 2003 536 357,1 2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed. Kasutades hii-ruut testi kontrollida andmete jaotuvust normaaljaotuse järgi. Vastusekasti kirjutage rühmad, nende sagedused, hii-ruut-emp, hii-ruut-teor ja järeldus
iraDme
M66tmed.mm Maht Mass, I rhedus. ke/m-
Prk Puidu
nr liik cm3 antud niiskusel
a b h oiiskusel l2o/o
1T miind 20,54 24.74 30.80 13.07 6,2? 480 483
2T mand 19,7820-74 30.56 12,51 6,03 482 485
3T mand 19,74t9-62 30,84 11,v2 6,06 508 512
4T miind 19,70 20.80 30.76 12,60 6,35 504 507
5T mind 19.84 zo.o2 30.94 1)'r9 6.r9 504 507
6T mZind 19.65 2439 30,76 12,32 626 508 512
'77 19.70 19.50 30,50 11.72
Elmo Pettai VII 406 620 3694 Endel Risthein VII 411 620 3710 Enno Reinsalu VII 210 620 3853 Gaia Grossfeldt tööleping peatatud Hardi Hõimoja VII 111 620 3709 Hardi Torn VII 206 620 3850 Heidi Elisabet Soosalu VII 202 620 3850 Heigo Mõlder VII 311 620 3802 Heiki Tammoja VII 508 620 3752 Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754
· Plastsuspiirid 7) Maapinna kallet arvestavad tegurid Betoneerimisel tõmmatakse manteltoru välja, · Suhteline tihedus 8) Talla süvise mõju arvestavad tegurid otsak jääb pinnasesse. Manteltoru läbimõõt 324, · Leonduvus 31. Milliseid suurusi arvutatakse vundamendi 406 või 508 mm pikkus kuni 25 meetrit · Orgaaniline aine sisaldus arvutamisel kasutuspiirseisundile (8)? 42. Millised on kohtvaiade kasutuskohad? · Nihketugevuse määramine 1. Maksimaalne vajum smax - suurim vundamendi Olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas · Lõiketeim vajum kogu ehitise ulatuses. 2. Keskmine vajum vaivundamendis (mitte vibrex-vaia)
Enimkasutatud pakkekile on Materjali/kauba kasutatav erinevate kaupade kulu tooteühiku 4,80 4,94 5,19 5,50 pakkimiseks kohta, krooni Toote müügitulu 654 304 2 346 731 5 531 517 6 892 146 kokku Tootmiskulud 136 550 489 753 1 176 819 1 508 998 kokku Toote jääktulu 517 754 1 856 979 4 354 698 5 383 148 kokku Toote või teenuse Toodetav 18 965 53 340 97 155 68 580 nimetus: kogus KOKKU Keskmine Pakkekile laiusega 45cm, ühiku
Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõu...
"Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1
Tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal 19 879 21 553 17 157 pooltoodang 18 620 20 364 14 430 valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620
Tarmel AS 146 74 101 106 94 Tallinn ABB AS 521 754 1376 Tallinn, soojus Tallinna Küte 734 Saurix Petroleum 740 Tallinn ALSTOM Estonia AS 650 197 249 Iru, elektijaamade 389 hooldustööd Glaskek AS 540 508 921 1047 Uksed,aknad Krimelte OÜ 200 200 390 756 870 Tallinn, ehitussilikoonid E-Betoonelement 420 227 329 651 809 Harku Rudus Eesti 84 260 260 542 630 Assaku, betoon Technomar&Adrem AS 588 473 475 624 Maardu, vineerdetailid Pipelife 144 332 387 plasttorud Malmerk AS 233 201 312 378 Tallinn
Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2
Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator
14 4. RAHVASTIK 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine Kreekas elab 2011. aasta seisuga 10,8 miljonit inimest.1 See teeb Kreekast keskmise suurusega riigi. 2001. aasta rahvaloenduse järgi jagunes riigi elanikkond (~11 miljonit) regioonide vahel järgnevalt: Regioon Rahvaarv Egeuse saared 508 807 Kesk-Kreeka 4 591 568 Kreeta 601 131 Epirus 353 820 Joonia saared 212 984 Makedoonia 2 424 765 Peloponnesose 1 155 019 Tessaalia 753 888
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
