Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
2003 717 200,0 2003 726 200,0 2003 735 200,0 2003 736 200,0 2003 753 200,0 2003 754 200,0 2003 787 200,0 2003 791 200,0 2003 800 200,0 2003 802 200,0 2003 805 200,0 2003 815 200,0 2003 598 205,6 2003 173 205,7 2003 803 207,0 2003 332 210,0 2003 655 210,0 2003 354 214,3 2003 630 215,0 2003 557 216,0 2003 777 216,7 2003 270 220,0 2003 306 220,0 2003 529 220,0 2003 654 220,0 2003 432 224,0 2003 505 224,0 2003 294 225,0 2003 493 225,0 2003 509 225,0 2003 809 225,0 2003 123 230,0 2003 272 230,0 2003 385 230,0 2003 209 233,3 2003 361 233,8 2003 380 234,1 2003 389 235,3 2003 564 238,6 2003 231 240,0 2003 287 240,0 2003 291 240,0 2003 310 240,0 2003 519 240,0 2003 644 240,0 2003 701 240,0 2003 812 240,0 2003 704 244,4 2003 240 250,0 2003 256 250,0 2003 269 250,0 2003 315 250,0
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.)
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 648 64 552 64 0 1 false 5.0 0.0 L 648 104 552 104 0 1 false 5.0 0.0 L 648 136 552 136 0 1 false 5.0 0.0 L 648 168 552 168 0 0 false 5.0 0.0 L 648 296 536 296 0 0 false 5.0 0.0 L 648 328 536 328 0 0 false 5.0 0.0 L 648 360 536 360 0 0 false 5.0 0.0 L 648 392 536 392 0 0 false 5.0 0.0 x 505 76 531 82 0 24 a0 x 497 304 524 310 0 24 b0 154 808 72 872 72 1 2 5.0 150 808 112 872 112 1 2 0.0 w 872 288 840 288 0 w 872 264 872 288 0 w 872 256 840 256 0 w 872 224 840 224 0 w 872 248 872 224 0 152 872 256 920 256 1 3 0.0 150 792 288 840 288 1 2 0.0 150 792 256 840 256 1 2 0.0 150 792 224 840 224 1 2 0.0 w 808 80 664 80 0 w 664 88 664 104 0 w 680 64 648 64 0 w 680 64 808 64 0 w 664 104 664 120 0 w 664 120 664 296 0 w 664 296 648 296 0 w 664 120 808 120 0 154 760 160 824 160 1 2 5.0
170 0,86 4300 21 5,4285 540 6,2915691396 0,365153 170 0,86 4300 22 5,4285 540 6,2915691396 0,365153 170 0,861 4305 23 5,4285 535 6,2822667469 0,366866 176 0,863 4315 24 5,5285 525 6,2633982626 0,363643 184 0,867 4335 25 5,661833 505 6,2245584293 0,36194 225 0,87 4350 26 6,345167 490 6,1944053911 0,327713 225 0,89 4450 27 6,345167 390 5,9661467391 0,363687 225 0,891 4455 28 6,345167 385 5,9532433343 0,36572 225 0,89 4450 29 6,345167 390 5,9661467391 0,363687 225 0,89 4450 30 6,345167 390 5,9661467391 0,363687
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele o...
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid
........................ 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulg...
180 0,772 3860 4,2 825 6,715383 13 0,2 527 240 0,808 4040 5,2 645 6,46925 4 0,2 514 300 0,836 4180 6,2 505 6,224558 42 0,2 330 900 0,926 4630 16,2 55 4,007333 97 0,2 508 1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 08
Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi
11. TRANSPORT Tsiilisisene transport toimub põhiliselt maanteede kaudu. Linnade suurte vahemaade tõttu on ka lennundus oluline transpordiviis. Kunagi oli raudteetranspordil samuti tähtis osa, kuid nüüd mängib see riigi transpordisüsteemis väikest osa. Riigi sisevedudes kasutatakse peamiselt maanteid ning rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laevasid ja lennukeid. Paiknemine Vaikse ookeani ääres on hea eeldus rahvusvahelisele transpordile. Tsiilis on 88 lennujaama, 7 sadamat ja 80 505 kilomeetrit sõiduteed. Otselendu Eestist Tsiilisse ei ole. Sinna on võimalik sõita kahe ümberistumisega (Tallinn-Helsinki-Madrid-Santiago). 12. TURISM Viimastel aastakümnetel on Tsiili turism kogenud pidevat kasvu. Enamjaolt külastatakse Tsiilit suvel ja populaarseimad kohad on Lihavõttesaar (joonis 8), Valparaíso, Valle de la Luna, Pucon'I linn, Lauca Rahvuspark jne. Riigi SKT-st moodustab turism 5%.
2000 500 0,2 32 160 2002 500 0,3 50 166,6667 2000 501 1 152 152 2001 501 1 152 152 2002 502 1,5 270 180 2001 502 1,5 280 186,6667 2000 502 1,5 300 200 2000 503 0,1 18 180 2002 503 0,2 52 260 2001 503 1,5 270 180 2002 504 0,7 84 120 2001 504 0,65 100 153,8462 2000 504 0,8 125 156,25 2001 505 0,3 52 173,3333 2000 505 0,3 82 273,3333 2002 505 0,5 112 224 2002 506 1 180 180 2000 506 1 200 200 2001 506 1 220 220 2001 507 0,2 70 350 2002 507 0,4 140 350 2001 508 6 1200 200 2002 508 8 3000 375 2001 509 0,2 35 175 2002 509 0,2 45 225 2000 509 0,5 75 150
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse Osakond EESTI TALUMÖÖBLI ARENG Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU....................................................................................5 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT.........................................................................8 3. MÖÖBLI LIIGID....................................................................................................... 10 3.1. Istmed............................................................................................................. 10 3.2. Lauad........................
Maavarad Sudaan on väga rikkalik oma loodusvarade poolest. Sealt võib leida näiteks: kromiiti, koobaltit, vaske, kulda, rauda, nikklit, maagaasi, hõbedat, uraaniumi jne. Kõrbestumine Kõrbestumine on väga suur probleem sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht. Põllumajandusele on see suureks löögiks kuna täna sellele ja paarile põhjusele veel langeb maa viljakus ja veevarad. Riigist üldiselt Sudaani pindalaks on 2 505 810 km2. Riigi keelteks on araabia ja inglise keel. Rahvaarv on 42 272 000 (2009 aasta). Rahvastiku tiheduseks on 16.9 inimest/km2. Presidendiks on Umar Hasan Ahmad al-Bashir ja asepresident on Salva Kiir Mayardit. Riik sai oma iseseisvuse 1. jaanuaril 1956. Rahaühikuks on nael (SDP) ja Sudaan asub GMT+3 ajavööndis. Sisemajanduse koguprodukt on $98.926 miljardit ja elaniku kohta on $2 464.901 Rahvastik Sudaani rahvaarv on 42,2 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti iive on 2.6%. 43,7%
Aastaraamat METS 2010. Keskkonnateabe keskus. 2012. Tartu. 241 lk. Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. 2011. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu. 862 lk. Lindenmayer, D. B., Franklin, J. F. 2002. Conserving forest biodiversity. A comprehensive multiscaled approach. Island Press. USA. 352 pg. Stoffel, M., Bollschweiler, M., Butler, D.R., Luckman, B.H. 2010. Tree Rings and Natural Hazards: A State-of-the Art. Springer Science & Business Media, 505 pg. 10
05 - 30.09. Mätta Ratsatalu, Paasi küla, tel: 5569 6241, [email protected], www.ratsatalu.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud aastaringselt. Sireli Puhketalu, Neeme tee 19, Käsmu küla, tel: 522 4851, [email protected], www.sireli.net. Info: majutuskohti on 5, avatud 01.05-01.09. Tammiku kodumajutus, Tammiku 36, Rakvere, tel: 515 7765, [email protected]. Info: majutuskohti on 8, avatud aastaringselt. Toomarahva turismitalu, Altja küla, tel: 505 0850, [email protected], www.toomarahva.ee. Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt. ** Toomihkli talu, Emumäe küla, tel: 502 3443, [email protected], www.toomihkli.ee. Info: majutuskohti on 21, avatud aastaringselt. Uustalu kodumajutus, Neeme tee 78A, Käsmu küla, tel: 53736150, [email protected], www.uustalu.planet.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud 01.05-30.09. Vahtra turismitalu, Laane tee 9, Käsmu, tel 325 2917, [email protected], www.hot
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3...
keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist. Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega: Tabel Valmistatavate betoonide koostised Betooni Betooni koostis [kg/m3] koostiskomp C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 onent Tsement 309 348 388 442 505 Killustik 1275 1269 1254 1243 1224 Liiv 570 543 525 489 456 Vesi 200 200 200 200 200 Tabel Valmistatavate betoonproovikehade tähistused Betooni Proovikeha tähistus kivistamise C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 tingimus
96 0,799 3995 14 4,195167 845 6,739336627 0,365769 104 0,807 4035 15 4,3285 805 6,690842277 0,365706 112 0,814 4070 16 4,461833 770 6,646390515 0,36474 120 0,821 4105 17 4,595167 735 6,599870499 0,36428 184 0,867 4335 25 5,661833 505 6,224558429 0,36194 248 0,899 4495 33 6,7285 345 5,843544417 0,361188 304 0,919 4595 40 7,661833 245 5,501258211 0,361864 398 0,943 4715 51 9,2285 125 4,828313737 0,373353 1498 0,968 4840 55 27,56183 0 keskmine 0,365076
Alates selle aasta sügisest on neil viis konteinerit. Üks kast on majasisene toidujäätmete kast, teine on majaväline toidujäätmete kast, kolmas konteiner on klaasi, lainepapi ja fooliumi jaoks, neljas on paberi, aerosooli, tekstiili ja plastpudelite jaoks ning viies ladestusse mineva olmeprügi jaoks. Ametnikud saanud tuhandeid kaebusi uue sorteerimiskorra pärast. Sveitsis jõudis möödunud aastal taaskasutusse 93% kogu riigis müüdud panditaarast. 2009. aastal pandi turule 304 505 tonni klaasist, metallist ja plastikust joogipakendeid, millest 282 300 tonni koguti kokku ja suunati taaskasutusse. Lõuna-Aafrikas toimuvatele jalgpalli maailmameistrivõistlustel kandsid Brasiilia, Hollandi, USA, Uus-Meremaa, Serbia, Sloveenia ja Portugali meeskonnad särke, mis on tehtud limonaadipudelitest. Särkide tootjaks oli Nike. Ühe särgi tootmiseks kulus kaheksa limonaadipudelit. Taolise särgi tootmine on 30% vähem keskkonnamahukam.
Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a. a) Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti b) Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti c) Käiberentaablus: -989 501 / 8 163 999 = -0,12 = -12% d) Omakapitali rentaablus: -989 501 / 11 178 117 = -0,09 2010.a. a) Varade rentaablus: 750 733 / 14 705 813 = 0,05 = 5senti b) Tulutoovuse üldvõime: 775 494 / 14 705 813 = 0,05 = 5 senti c) Käiberentaablus: 750 733 / 13 349 549 = 0,06 = 6% d) Omakapitali rentaablus: 750 733 / 11 928 850 = 0,06 2011.a. a) Varade rentaablus: 808 452 / 18 691 032 = 0,04 = 4 senti
äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960 Tolliamet 170 861 000 Väärtpaberiinspektsioon 3 181 900 Ettevõtteregister 2 655 900 Klassifikaatorikeskus 859 200
Tööjõukulud -39 247 -34 764 -11,42% -34 145 -1,78% Põhivara kulum ja väärtuse -26 748 -10 432 -60,99% -9 976 -4,37% langus Muud ärikulud -2 195 -840 -61,73% -347 -58,69% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 288,50% 26 073 40,17% Finantstulud ja -kulud -2 430 -1 505 -38,07% -1 500 -0,33% Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 239,02% 24 573 43,74% tulumaksustamist Tulumaks -277 -450 62,45% -3 035 574,44% Aruandeaasta puhaskasum -12 575 16 646 232,37% 21 538 29,39% (-kahjum) Kasumiaruande vertikaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.2.) on näha kuidas jagunevad tulud ja
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (kuni 50 töötajaga) moodustavad põhimassi linnas tegutsevatest ettevõtetest, kusjuures lõviosa moodustavad mikro- ettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 10 inimest. Registreeritud töötud Aasta Juuni Detsember Jaanuar 6 1998 2 255 1 833 2 462 1999 2 659 3 434 3 421 2000 3 505 3 791 4 226 2001 4 536 4 173 3 533 2002 4 223 3 910 4 025 2003 4 055 4 041 3 940 2004 4 100 4 178 4 047 2005 3 693 3 647 2 880 2006 3 130 2 360 1 645 2007 1 450 1 272 1 311 2008 1 385 1 718 2 854 2009 3 322 5 232 7 119 Eesti Töötukassa
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia Valitsusjuht: Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprillist 2008. a.) Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Pealinn: Madrid Riigihümn Marcha Real Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
Tsiili kodumaiste toodetega ära toita vähem kui poole riigi elanikkonnast, mistõttu tuleb osa toidust importida. Eksporditakse veini, puuvilju, lambaliha ja villa. 15 Tsiili on veini ekspordilt maailmas 5. kohal. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleem on kiirenev muldade erosioon. Joonis 26: Lambafarm Patagoonias METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Tsiili metsad laiuvad 15 636 505 ha suurusel pindalal. Tsiili metsasuse % on 22, seda on piisavalt. Tsiili saartel (Lihavõttesaar ja Sala y Gomeze saartel) kasvasid arvatavasti lähistroopika metsad, mis praeguseks on hävinud. Tsiilis kasvavad ka parasvöötme leht- ja segametsad (Juan Fernandeze saarel). Enamus Tsiili metsadest on aga parasvöötme okasmetsad.(Joonis 27) Tsiili metsades on üle 50 puuliigi, neist 95% on kohalikud ja 38 on ohustatud. Põhja-Tsiilis on kõrbetaimestik, seal kasvavad kaktused ja akaatsiavõsa
väga suur. Selleks, et vähendada kahjumit tulevikus, ettevõtte hakkab rohkem kurke hapnema panna, näiteks, teha seda juba sellel ajal, kui värskete kurgide hind on 8-9 krooni. Kohe seda ei tee, sest praegu need on ainult prognoosid ja on vaja näha situatsiooni reaalsuses, selleks, et parem arvutada kõik variatsioonid. Osaühingu 1. ja 2. aasta kasumiaruanned on toodud lisades 3.(tabel 10.) ja 4.(tabel 11.). Nagu tabelitest on näha, 1. aasta lõppus kogu kasum on 573 505 krooni, 2. aasta lõppus kogu kasum on 1 166 760 krooni. 3.5. Riskide analüüs Kurkide kasvatamisel, nagu ka igal tegevusel, on omad riskid. Kõige nõrgem koht on tugev sõltuvus kliimast. Viimased aastad kliima Eestis on väga muutuv, ja on raske ennustada, milline ilm on 1- 2 kuu pärast. Kurgid on aga väga õrnad taimid ja tahavad sooja ilma. Üks võimalus vältida suuri kaotusi panna kasvuhoontele ahju. Teine nõrg koht on kurgitaimehaigused
kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta. Halley komeet. Bayeux' vaip Maarja kuulutus Saint Taaveti lugu Winchesteri Severe apokalüpsisest. piiblist. Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg. Romaani arhitektuur
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust
62 + 16 333 + 445 512,505 + 467,674 77 + 77 267 + 777 1450,625 + 767,765 2. Lahutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 47 - 26 312 - 222 1412,6 - 425,7 53 - 36 467 - 275 2532,52 - 1643,032 62 - 56 505 - 367 4003,601 - 3543,777 70 - 57 601 - 573 6543,34 - 6542,56 Kontrollida tulemusi liitmise teel. 3. Korrutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 7 · 34 124 · 36 21,34 · 56,7 26 · 6 345 · 67 15,3 · 21,067
P Õ H I V A R A KOKKU 9 870 328 5 136 261 6 650 712 A K T I V A (VARAD) K O K K U 12 162 464 6 743 832 8 495 067 12.2. Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel 3 267 715 2 285 414 2 021 254 perioodil 12. LAENUKOHUSTUSED KOKKU 3 267 715 2 285 414 2 021 254 13.1. Võlad tarnijatele 1 397 023 659 581 505 665 13.2. Võlad töövõtjatele 256 665 130 255 52 877 13. Maksuvõlad 313 608 308 033 48 247 13.4. Muud võlad 0 42 675 2 016 185 13.5. Saadud ettemaksed 0 1 981 2 981 13. VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 967 296 1 142 525 2 625 955
2006 23 293 957 972 2007 17 564 372 644 2008 19 646 022 416 2009 12 990 842 403 Import 2005 26 577 612 505 2006 26 709 556 790 2007 20 782 609 527 2008 20 612 694 606 2009 12 741 527 292 Märkus: Mõõtühik: krooni Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed.
494 190 798 896 208 960 1159 214 1068 864 176 925 1200 240 1240 984 25 1169 2020 505 2121 1170 567 1200 1215 365 1154 1053 234 1205 36,075.00 € 11,835.00 € 39,060.00 € 16,989.10 € 5,366.27 € 18,405.15 € 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal 1208 604 1359
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
3 890 0 5 486 246 1 502 1 080 256 0 0 129 507 5 274 21 314 85 688 21 005 0 0 0 3 898 25 033 48 868 13 433 56 249 0 79 427 5 505 12 974 34 486 9 443 3 809 0 6 320 292 862 2 199 959 9 080 0 10 904 0 1 317 4 912 1 240 3 696 273 6 371 171 1 106 1 454 271
Läti (s) 12 040 1 495 084 0,81 Leedu 356 773 5 583 082 6,39 Luksenburg 8 731 351 10 440 086 83,63 Ungari 3 072 214 15 735 423 19,52 Malta 988 788 1 288 137 76,76 Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87 Rumeenia 237 502 218 829 973 0,11 Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem.
5 aastat tagasi oli poeg, x - 5 aastat vana ja isa 58 - x - 5 aastat vana. Kuna isa oli 5 aastat tagasi pojast 3 korda vanem, siis 58 - x - 5 = 3( x - 5) 53 - x = 3 x -15 4 x = 68 / ÷ 4 x =17(aastat ) Kontroll: isa vanus on 58 - 17 = 41 (aastat) 41 - 5 = 36 = 3(17 - 5) Vastus: poeg on 17 a E 498 Analüüsige 497-ga E 505 Olgu ruudu külg x, saadudristkülikuküljed on siis x - 4 ja x + 3 ( x - 4)( x + 3) + 25 = x 2 x 2 + 3 x - 4 x -12 + 25 = x 2 - x + 13 = 0 x = 13(cm) Kontroll: (13 - 4)(13 + 3) + 25 = 13 2 9 ×16 + 25 =169 144 + 25 =169 169 =169 Vastus: ruudu külg on 13cm E 506 Analoogia E 505
5 aastat tagasi oli poeg, x 5 aastat vana ja isa 58 x 5 aastat vana. Kuna isa oli 5 aastat tagasi pojast 3 korda vanem, siis 58 x 5 3( x 5) 53 x 3 x 15 4 x 68 / 4 x 17( aastat ) Kontroll: isa vanus on 58 17 41 (aastat) 41 5 36 3(17 5) Vastus: poeg on 17 a E 498 Analüüsige 497-ga E 505 Olgu ruudu külg x, saadudristkülikuküljed on siis x 4 ja x 3 ( x 4)( x 3) 25 x 2 x 2 3x 4 x 12 25 x 2 x 13 0 x 13(cm) Kontroll: (13 4)(13 3) 25 13 2 9 16 25 169 144 25 169 169 169 Vastus: ruudu külg on 13cm E 506 Analoogia E 505 314 Lahenda võrrandisüsteemid 314/a
5 aastat tagasi oli poeg, x 5 aastat vana ja isa 58 x 5 aastat vana. Kuna isa oli 5 aastat tagasi pojast 3 korda vanem, siis 58 x 5 3( x 5) 53 x 3 x 15 4 x 68 / 4 x 17( aastat ) Kontroll: isa vanus on 58 17 41 (aastat) 41 5 36 3(17 5) Vastus: poeg on 17 a E 498 Analüüsige 497-ga E 505 Olgu ruudu külg x, saadudristkülikuküljed on siis x 4 ja x 3 ( x 4)( x 3) 25 x 2 x 2 3x 4 x 12 25 x 2 x 13 0 x 13(cm) Kontroll: (13 4)(13 3) 25 13 2 9 16 25 169 144 25 169 169 169 Vastus: ruudu külg on 13cm E 506 Analoogia E 505 314 Lahenda võrrandisüsteemid 314/a
Psühhiaatriakliinik Tel 776 6236, 510 6279 MTÜ Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooniühing Lootus Paldiski mnt 52, Tallinn Tel 617 2650 (info), Wismari Haigla AS Anne 63, Tartu, kabinet 200 617 2654 (valvetuba) Wismari 15, Tallinn Tel 748 4677, 505 8381 Tel 662 1068 Psühhiaatriapolikliinik http://www.wh.ee Narva Haigla SA Tel 617 2644, 617 2623 (registratuur) [email protected] Psühhiaatriaosakond Põlva Haigla AS Õie Vahing FIE Psühhiaater Karja 6, Narva
hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi 91 tanki, 293 kahurit ja 2 soomusrongi. Tallinna sadamas uputati 19 vägedega ja sõjavarustusega laaditud laeva, lisaks üks hävitaja ja veel 9 sõjalaeva. Raskeristlejat "Kirov",
Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 Sekretär 600 500 596 530 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 505 61 931 178 548 869 59 670 819 716 23 631 747 496 49 925 350 476 746 413 -229 208 769 408 483 33 659 -258
500 3: (I___) ( 0 0) V = 42 "inst_201>from3" VAR# 203: (_o______) "o_31" GRP# 162: BEG = 501, LEN = 4 ----- 501 0: (I___) ( 2 1) V = 194 "inst_200>from0" 502 1: (____) ( 2 0) V = 43 "inst_200>from1" 503 2: (____) ( 0 3) V = 194 "inst_200>from2" 504 3: (I___) ( 0 0) V = 43 "inst_200>from3" VAR# 204: (_o______) "o_30" GRP# 163: BEG = 505, LEN = 4 ----- 505 0: (I___) ( 2 1) V = 193 "inst_199>from0" 506 1: (____) ( 2 0) V = 44 "inst_199>from1" 507 2: (____) ( 0 3) V = 193 "inst_199>from2" 508 3: (I___) ( 0 0) V = 44 "inst_199>from3" VAR# 205: (_o______) "o_3" GRP# 164: BEG = 509, LEN = 4 ----- 509 0: (I___) ( 2 1) V = 166 "inst_172>from0"
01.01.2009.a. 500 000 225 460 274 540 1 980 059 01.01.2010.a. 500 000 198 006 301 994 1 678 065 9 01.01.2011.a. 500 000 167 807 332 193 1 345 872 01.01.2012.a. 500 000 134 587 365 413 980 459 01.01.2013.a. 500 000 98 046 401 954 578 505 01.01.2014.a. 500 000 57 850 442 150 136 355 01.01.2015.a. 150 000 13 645* 136 355 0 Kokku 5 150 000 1 712 660 3 437 340 *ümardatud Renditaja brutoinvesteering: 10 x 500 000 + 150 000 = 5 150 000 krooni Realiseerimata finantstulu: 5 150 000 3 437 340 = 1 712 660 krooni Tegemist on müügitüüpi rentimisega, sest röntgeniaparaadi omamaksumus on ta reaalväärtusest madalam, seetõttu on 01.01
VOLVO 17727 16125 1599 17579 VOLVO LAHTI 1 1 0 1 VOLVO NILSSON 1 1 0 1 VORTEX ESTINA 1 1 0 1 Liiklusregistri andmed orralisi ülevaatuseid Korras Kordus Korduva % Sõidukite arv Sõidukite vanus 11 0 0 11 11 510 88 14.69 505 13 1 0 0 1 27 1 0 0 1 21 36 1 2.7 35 8 5 0 0 4 19 7 0 0 7 9 364 56 13.33 363 32
w 496 432 496 344 0 w 168 376 184 376 0 w 184 376 184 424 0 w 488 424 488 336 0 w 168 344 192 344 0 w 192 344 192 416 0 w 480 416 480 328 0 w 664 512 664 200 0 w 680 528 680 336 0 w 680 336 992 336 0 w 672 520 672 200 0 w 672 200 992 200 0 w 664 200 664 64 0 w 664 64 992 64 0 w 840 480 856 480 0 w 856 480 856 504 0 w 760 488 864 488 0 w 792 496 864 496 0 w 824 504 880 504 0 w 880 504 880 520 0 w 864 536 864 496 0 w 864 488 872 488 0 w 872 488 872 528 0 w 872 528 920 528 0 x 605 502 618 505 0 10 LH x 357 490 370 493 0 10 HL x 855 586 918 590 0 15 Dekooder x 993 555 1069 559 0 15 Multipleksor 154 160 344 168 344 1 2 0.0 154 160 376 168 376 1 2 0.0 154 152 408 160 408 1 2 0.0 154 160 440 168 440 1 2 0.0 w 160 336 56 336 0 w 160 352 128 352 0 w 160 368 40 368 0 w 160 384 112 384 0 w 160 432 8 432 0 w 160 448 80 448 0 w 168 408 160 408 0 w 568 368 552 368 0 w 568 392 584 392 0 w 600 416 584 416 0 w 616 440 600 440 0 I 248 488 248 472 0 0.5 I 280 488 280 472 0 0.5 I 216 488 216 472 0 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
