2010 31.12.2011 VARAD Käibevara Raha 3 934 617 596 957 2 328 035 Nõuded ja ettemaksed 1 800 533 4 931 198 3 500 007 Varud 53 140 32 072 23 318 KÄIBEVARA KOKKU 5 851 360 5 560 227 5 851 360 Põhivara Finantsinvesteeringud 124 540 72 037 110 759 Materiaalne põhivara 101 503 90 491 135 767 Immateriaalne põhivara 167 167 130 683 100 873 PÕHIVARA KOKKU 393 210 293 111 347 399 VARAD KOKKU 6 198 759 5 838 338 6 181 892 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447...
aasta 2012. a esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,32 miljonit välisturisti Nende arv kasvas 50 577 võrra ehk 4% võrreldes 2011.a sama perioodiga Nende poolt veedetud ööde arv oli 2,7 miljonit (kasv 2%) Välisturistide ööbimised puhkusereisidel kasvasid 3% ja tööreisidel 6% Muudel reisidel vähenesid 9% 2012.a. esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 673 274 siseturisti. Nende arv kasvas 25 503 võrra ehk 4% võrreldes 2011.a. sama perioodiga Nende poolt veedetud ööde arv oli 1,22 miljonit (kasv samuti 4%) Tulu Turismist saavad otseselt tulu reisifirmad ja majutusasutused, lisaks veel mitmed reisibürood ja toitlustusasutused. Tulusaajate ringi kuuluvad veel mitmesugused teenindus-, puhke- ja raviasutused ning kauplused. Otseselt või kaudselt võib turistidega seotuks lugeda vähemalt 10% Eesti majandusest. Eesti tulu välisturismist oli Eesti Panga andmetel 2012...
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD:...
Kanada linnad Mustvee Gümnaasium 10. klass Geograafia Marten Martinson Suurimad linnad Toronto Montreal Vancouver Toronto Kanada suurim linn Asutati 1793 Elanikke 2 503 300 10 majanduslikult mõjuvõimsam linn Ulatuslik rongi ja bussisüsteem Kõige suurem lennujaam Kanadas Toronto Ülikool on Kanada suurim ülikool CN tower CN Tower on teletorn Kanadas Torontos, maailma kõrguselt viies vabaltseisev ehitis (484 m). Eaton Centre Üks suurimatest Toronto kaubamajadest on Eaton Centre, mis asub linna keskel. Kesklinna ostukeskuses on esindatud üle 250 rahvusvaheliselt tuntud brändi poed....
KINNITUSRAKISTUS DETAILI ,,FLANTS" TÖÖTLEMISEKS KURSUSE PROJEKT Õppeaines: SEADMED JA RAKISED Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-71 Juhendaja: Janis Piiritalo Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE ...................................................................................................3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. SELETUSKIRJA OSA ....................................................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus....
8 mun - 308 d West falen Nord rhein Esse 576 9 - n 259 West falen Bre Bre 547 10 men men 685 Pilleriin Tamm Saksamaa Ala Han m- 520 11 nove Saks 966 r i Leip Saks 518 12 zig imaa 862 Dres Saks 517 13 den imaa 052 Nürn Baie 503 14 berg ri 673 Nord rhein Duis 491 15 - burg 931 West falen Looduslikud tingimused Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi.Sademete hulk on mõõdukas, 500 Pilleriin Tamm Saksamaa mm...
2010 2009 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 243 1 460 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 17 704 13 434 Kokku korrigeerimised 17 704 13 434 Varude muutus 7 693 -124 932 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -98 503 266 680 Kokku rahavood äritegevusest -69 863 156 642 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 791 -84 342 Kokku rahavood invetseerimistegevusest -10 791 -84 342 Kokku rahavood -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 112 634 40 334...
Kuumaks s_m 521,00
Laenu taotlev summa c 5 003,41
Periood n 10 kuud
Intressimäär p 23,40% % aastas
1. sissemaksu määr 10,00%
Lahendus: 1. sissemaksu summa 500,34
Uus laenu summa 4 503,06 3
Jada tegur a 1,0195
Kuumakse koefitsient k 0,1129091723
Kuumaks s_m 508,44
eetne skeem
a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient,
+ p / 12 - jada tegur
("katus":
klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline...
Toode 1 l hind (EUR) Siirup 1,3 Vesi 0,6 1 l morsi valmista- 1 l morsi miseks kulub: maksumus Morss Siirupit (l) Vett (l) (EUR) Lahja 0,1 0,9 0,67 Paras 0,2 0,8 0,74 Kange 0,4 0,6 0,88 Allahinnatud 7% Igas kuus sama allahindlusp Kaup Alghind Mai Juuni Juuli uus hind arvutatakse eelmis Kaup1 1 225,00 1139,25 1059,503 985,3373 hinnast. Lahtrisse C4 tuleb Kaup2 500,00 465 432,45 402,1785 valem, mis on kopeeritav kõ K...
148,43 kr 973,03 kr 60,49 kr 396,52 kr 177,57 kr 1 164,06 kr 52,99 kr 347,39 kr 139,50 kr 914,50 kr 22,50 kr 147,50 kr 127,87 kr 838,27 kr 39,50 kr 258,92 kr 72,27 kr 473,77 kr 19,83 kr 129,99 kr 9,54 kr 62,54 kr 211,51 kr 1 386,55 kr 129,10 kr 846,30 kr 78,45 kr 514,29 kr 99,14 kr 649,94 kr 154,77 kr 1 014,63 kr 5,67 kr 37,17 kr 76,79 kr 503,39 kr 102,62 kr 672,75 kr 16,44 kr 107,79 kr 82,51 kr 540,91 kr 154,58 kr 1 013,33 kr 45,98 kr 301,42 kr 42,96 kr 281,64 kr 139,93 kr 917,33 kr 46,13 kr 302,43 kr 120,74 kr 791,54 kr 9,86 kr 64,62 kr 40,86 kr 267,87 kr 149,39 kr 979,32 kr 172,22 kr 1 129,02 kr 249,95 kr 1 638,56 kr 233,60 kr 1 531,35 kr 1,04 kr 6,82 kr 82,74 kr 542,40 kr 190,85 kr 1 251,14 kr...
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masi...
indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema elanikuarvuga koht on pealinn Lissabon 547 631 elanikuga, millele järgneb Porto 237 584 elanikuga. Veel on suurematest linnadest Vila Nova de Gaia 186 503 ja Braga 181 874 elanikuga. (Pilt3) 7.Energia majandus Energiavaradest leidub fossiilkütust, maagaasi ja kivisütt ning isegi ka toornaftat mandrilavalt, mille leiukohtade juures paiknevad ka energiajaamad. ( Pilt6) Portugalis kasutatakse ka päikese-, tuule-, vooluenergiat. Energiavaradest impordib ja ekspordib riik toornaftat, puhastatud naftatoodet, maagaasi, fossiilkütust. Portugalis toodetakse energiat 81 tuulegeneraatoris, 21 hüdrojaamas, 3 maagaasi...
1 624 717 kr 855 818 kr Käibevara KOKKU 1 914 515 kr 1 174 080 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 536 754 kr 504 805 kr 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 15 894 kr 0 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -313 503 kr -201 315 kr 9.5. Lõpetamata ehitus 259 800 kr 0 kr KOKKU rühm 9. 1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4...
Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee. Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%. Majandus Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006...
01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Lisa nr 2005 2004 6 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Äritulud Müügitulu 8 4 503 609 5 530 910 Muud äritulud 18 326 4 967 Kokku äritulud 4 521 935 5 535 877 Ärikulud Kaubad, toore, materjal, teenused 2 548 317 3 093 119 Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Keemiatehnikainstituut Ainetöö reaktsiooniprotsessidest Pöörduv reaktsioon membraanreaktoris Üliõpilane: Marija Gnatjuk Juhendaja: Enn Tali Kaitsud: Tallinn 2013 a. Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 1.Tähiste ja lühendite loetelu....................................................................................................... 3 2.Sissejuhatus............................................................................................................................. 4 2.1 Membraanreaktor...
Metskits Harjumaa 1079 Metskits Läänemaa 1039 Metssiga Harjumaa 1018 Metskits Järvamaa 941 Rebane Saaremaa 867 Metskits Saaremaa 726 Põder Harjumaa 720 Põder Läänemaa 526 Rebane Harjumaa 503 Kobras Harjumaa 474 Kobras Järvamaa 406 Põder Raplamaa 399 Metssiga Hiiumaa 386 Põder Saaremaa 353 Metskits Hiiumaa 373 Rebane Järvamaa 362 Põder Järvamaa 344 Rebane Läänemaa 304...
Väiksem katkestus reklaamitegevuses ei too kaasa suuri muudatusi, kuid pikem paus asetab ettevõtte samale positsioonile turule sisenejatega Reklaami kadumine/reklaamile kulutuste mitte tegemine seab kauba väärtuse kahtluse alla, sest hea kaup = kallis kaup Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 1 Majanduslik roll / turunduslik roll Uuring (ERAL; EMOR) 2008. aasta aprillis, 503 inimest. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid Peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. võrreldes 90-ndate algusega meeldib reklaam meile olulisest vähem, sest reklaamide hulk on tohutult kasvanud....