Sagadi mõisa hostel, Sagadi küla, tel: 676 7888, [email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 35, avatud aastaringselt. Vinni Spordikompleks, Sõpruse 16, Vinni, tel: 325 7377, [email protected], www.vinnisport.eu. Info: majutuskohti on 98, avatud aastaringselt. Vinni hostel, Sõpruse 2, Vinni, tel: 522 7710, www.vinnihostel.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 45, avatud aastaringselt. Männisalu hostel, Lääne 13, Võsu, tel: 503 5354, www.mannisalu.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 90, avatud aastaringselt. Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 KODUMAJUTUS 14 10 Adami turismitalu, Vainupea küla, tel: 517 5747, [email protected], www.adami.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud aastaringselt. Haaviku turismitalu, Tepelvälja küla, tel: 5356 6514, www.haaviku.edicypages.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 12, avatud aastaringselt.
2 3,05 1,92 1,86 10,9 5,3 488 502 A 3,05 1,91 1,87 T 3,05 1,93 1,86 A 3,05 1,9 1,86 3 T 10,9 4,6 423 435 U 3,05 1,92 1,86 D Õ 3,01 2 1,85 4 H 3,01 2 1,85 11,1 5,6 503 511 K 3,01 2 1,85 K 3,03 1,838 1,886 5 3,02 1,832 1,882 10,5 4,9 468 477 U 3,024 1,832 1,894 I 2,97 1,91 1,92 V 2,96 1,92 1,92 6 A 10,9 4,8 440 448 2,97 1,93 1,91 D
2000 483 13,1 162 12,3664122 2000 485 30 720 24 2000 488 25 560 22,4 2000 489 74 908 12,2702703 2000 491 102,4 1580 15,4296875 2000 493 8 112 14 2000 495 50 760 15,2 2000 499 1,8 70 38,8888889 2000 500 4,2 66 15,7142857 2000 501 7,4 205 27,7027027 2000 502 5 110 22 2000 503 23,1 585 25,3246753 2000 504 7 155 22,1428571 2000 506 4,5 140 31,1111111 2000 507 9,6 170 17,7083333 2000 509 0,5 10 20 2000 510 34 612 18 2000 511 5,7 74 12,9824561 2000 512 5 145 29 2000 515 26 650 25 2000 517 4 110 27,5 2000 520 5 100 20 2000 521 5,2 203 39,0384615
Eesti 357 383 406 383 394 440 372 406 418 Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005 Riik: LT EE LV POL RUS SWE FIN GER DK Viimased andmed (aasta): 2000 1994 1995 1995 1997 1990 2000 1995 1994 50
omandada ja kohandada. Pere on brasiillastele kõige tähtsam institutsioon. Brasiilia on mitmeparteiline liitvabariik. President valitakse otsestel valimistel 4 aastaks ja ta on ühtlasi ka valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Rahvuskongressile. Alamkoda valitakse proportsiaalse süsteemi järgi 4 aastaks. Koja suurus sõltub rahvaarvust, kuid ühtki osariiki ei tohi esindada rohkem kui 70 ja vähem kui 8 rahvasaadikut. Senatis on 81 kohta ja Saadikutekojas 503. 1.2. Ajalugu Aastal 1500 jõudis esimene eurooplane Pedro Alvares Cabral Brasiiliasse. Brasiiliast sai üks tähtsamaid kolooniaid maailmas. Kui Napoleon jõudis Portugali, põgenesid Portugali kuninglik perekonna liikmed Brasiiliasse. 19. sajandil alguses oli Rio de Janeiro kogu Portugali impeeriumi pealinnaks. Aga kui 1822 aastal pöördus monarh Lissaboni tagasi, siis Brasiilia kuulutas end iseseisvaks. Uus keisririik aga ei olnud eriti stabiilne, sest riigi keiser
2010 2009 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 243 1 460 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 17 704 13 434 Kokku korrigeerimised 17 704 13 434 Varude muutus 7 693 -124 932 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -98 503 266 680 Kokku rahavood äritegevusest -69 863 156 642 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 791 -84 342 Kokku rahavood invetseerimistegevusest -10 791 -84 342 Kokku rahavood -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 112 634 40 334
kadumist Reklaam on pika peiteajaga suhtlus. Väiksem katkestus reklaamitegevuses ei too kaasa suuri muudatusi, kuid pikem paus asetab ettevõtte samale positsioonile turule sisenejatega Reklaami kadumine/reklaamile kulutuste mitte tegemine seab kauba väärtuse kahtluse alla, sest hea kaup = kallis kaup Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 1 Majanduslik roll / turunduslik roll Uuring (ERAL; EMOR) 2008. aasta aprillis, 503 inimest. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid Peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. võrreldes 90-ndate algusega meeldib reklaam meile olulisest vähem, sest reklaamide hulk on tohutult kasvanud.
80 50 50 50 720 1 000 1 000 1 000 80 50 50 50 720 1 000 1 000 1 000 500 300 300 300 2 700 5 000 6 000 7 000 300 300 200 200 2 300 5 000 6 500 8 000 50 000 50 000 50 000 50 000 503 408 800 000 1 100 000 1 500 000 14 304 16 500 16 500 16 500 149 625 258 500 354 750 484 000 130 150 150 150 1 360 2 350 3 225 4 400 2 000 2 000 2 000 2 000 22 000 30 000 30 000 40 000 0
Tartu-di30.estpa Loendus 1 Tartu-di31.estpa Loendus 1 Tartu-di43.estpa Loendus 1 Tartu-di44.estpa Loendus 1 Tartu-di49.estpa Loendus 1 Tartu-di58.estpa Loendus 1 Tartu-di6.estpak Loendus 1 Tartu-di65.estpa Loendus 1 Tartu-di79.estpa Loendus 1 Tartu-di83.estpa Loendus 1 Tartu-di84.estpa Loendus 1 Tartu-di9.estpak Loendus 1 Tartu-di90.estpa Loendus 1 tehnika.eau.ee Loendus 1 tk10.eau.ee Loendus 1 Koguloendus 503 arvuti nimi 223.254.252.242 din3 PE153 193.40.25.57 PE154 alpha fw din2 ad3 194.182.96.100 ad51 223.254.254.110 PM131 ad72 ph ph 223.254.252.243 pe204 pe205 pe222 193.40.44.127 80-235-21-162 Tartu 80-235-21-140 80-235-21-141 80-235-21-14 80-235-21-175 80-235-21-19 80-235-21-211 80-235-21-228 80-235-21-243 80-235-21-31 80-235-21-96 ad22 adsl18732 kj KN201 PE155 ppp25 ppp26 ppp28 ppp31 ppp34 Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu th1 193.40.25.226 193.40.25.53 194.182.96.118 194.182.96.120 194.182.96
tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega (NOx vähendamiseks ) mootorites. NB! Erinevate mootoritootjate soovitused võivad erineda. Jälgi tehase juhendeid! Kasutusel on ka autotootjate omad spetsifikatsioonid ( näit. VW, MB, MAN, Volvo jne.). NB! Kui kasutusjuhendis on toodud ainult tootja spetsifikatsioon, siis see peab olema kantud ka õli pakendile, millist tohib kasutada. Näide! AUDI Q7 bensiinimootoriga Long Life Service VW 503 00; VW 504 00 Kindel hooldusvälp VW 502 00 VW 503 00 VW 504 00 AUDI Q7 diiselmootoriga Long Life Service VW 506 01; VW 507 00 ( diislikübemete filtriga mootoritel ainult VW 507 00 ) Kindel hooldusvälp VW 505 01; VW 507 00
Põhjaveega kaetakse Tallinnas umbes 14% veevajadusest, Narvas alla 1%. Mõlemas linnas on 99% elanikkonnast varustatud ühisveevärgiga. Enim võetakse põhjavett Kambrium-Vendi ja Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksidest. [2] , Aasta Kogu Eesti vee kasutus. Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit 1991 2 763 839 1992 2 440 147 1993 1 814 215 1994 1 724 829 1995 1 566 714 1996 1 503 781 1997 1 434 154 1998 1 403 153 1999 1 274 144 2000 1 270 953 2001 1 265 213 2002 1 237 688 2003 1 390 902 2004 1 503 618 2005 1 363 697 2006 1 380 961 2007 1 634 809 2008 1 322 728 2009 1 093 462 2010 1 574 936 2011 1 623 248 Allikas: Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee/ Tabel 1. Eesti veetarbimine läbi aastate.[4]
Sorbitaanmonopalmitaat E 495 Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511
kaks jagajat, nimetatakse kordarvuks. Kuna suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg- või kordarv, on koostatud algarvude tabelid (vt lk. 5). Lihtsa võtte sellise tabeli koostamiseks leidis vanakreeka õpetlane Eratosthenes (276-194 e.K.r). 6 3.2. Algarvude tabel. 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu. Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu
Valitsus prognoosib riigieelarves , kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust. Kohaliku omavalitsuse põhiline tululiik on üksikisiku tulumaks. Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 2013. aastal 16 626 160 eurot. Põhitegevuse kulud hakkasid kasvama 2011. aastal ja 2012. aasta põhitegevuse kulud olid 2007. aasta tasemel. 2013 aasta põhitegevuse kulud olid 31 tuhat 378 503 eurot, 7,8 % suuremad kui 2007 aastal. 2013 aastal tõusid tunduvalt soojuse- ja elektrikulud seoses tariifide tõusuga. Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2009. aastal tekkepõhises arvestuses oli negatiivne, mis on tingitud likviidsete varade suurenemisest. Kasutamata eelnevatel aastatel sihtotstarbelised rahalised vahendid olid suunatud kulude katteks. Alates 2010. aastast põhitegevusetulem on positiivne. Netovõlakoormus 2008
Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803 Juudid 156 801 Moldovlased 156 400 Korealased 153 156 Tabassaraanid 146 360 Tserkessid 124 835 Balkaarid 112 924 Türklased 105 058 Nogaid 103 660 Kirgiisid 103 422 Eestlasi elab Venemaal 17 875 inimest. Neist 7711 meest ja 10164 naist. 65% eestlastest elab
Veho on päritolult Soome ettevõte ja lisaks Eesti meediaturule vaatab vaatab suur hulk Põhja- Eesti inimesi Soome TV, kus ta saab näha ka Soome turu Veho reklaame, mis kinnitab tal veegi Honda ja Veho seost- Catweesil puudub võimalus Soome TV meedias ennast reklaamida. 13 KONKURENDID INFO A VEHO Eesti Kadaka tee 72, Tallinn. Tel: 650 28 91 Pärnu mnt 503, Laagri. Tel: 617 79 66 Tähe 110, Tartu. Tel: 731 14 33 B LX Motors Piiri 2, Viljandi. Tel: 43 55 421 C ML Autoservice Tallinna tn. 88, Saaremaa. Tel: 45 22 550 D Agdeck-Auto Pargi 39, Jõhvi. Tel: 33 21 430 Võidu 19, Narva. Tel: 35 634 37
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
Tartu Koosa 86 15 129 260 897 3697 2465 Tartu Kuuste 86 16 122 277 920 3373 4490 Tartu Laeva 86 39 163 255 552 4514 2431 Tartu Lenini nim. 86 29 240 387 1361 4354 6744 Tartu Luunja 86 25 201 296 951 4227 4983 Tartu No 86 18 208 251 1666 3414 5340 Tartu Puhja 86 21 115 272 900 3634 2968 Tartu Rahv.Sprus 86 10 86 202 498 3130 503 Tartu Rngu 86 21 173 146 904 3356 2279 Tartu Sootaga 86 23 165 225 1276 3785 3687 Tartu Tartu NS 86 30 201 348 1394 4174 5301 Tartu Vambola 86 17 140 232 286 3596 615 Tartu Vara 86 13 92 214 627 3803 1711 Tartu Vnnu 86 14 88 234 881 3450 2320 Tartu Ülenurme 86 23 205 331 436 4355 4529
28 Talade montaaz tk 56 4,6 257,6 4 1 31 Jäikusseinte ehitus m3 9,72 0,9 8,75 3 4 33 Sisetrepi montaaz tk 2 12,4 24,8 2 1 34 I korruse õõnespaneelide TAM-22 montaaz monolitiseerimisega m2 503 0,45 226,35 2 2 35 II korruse õõnespaneelide TAM 22 montaaz (katuslagi) m2 533 0,45 239,85 2 2 22 36 Välistreppide ja panduse raketise ehitus m2 8 2,1 16,8 2 3 40 I korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 17,95 2 2
Encyclopedia 2000 2. Rühmatöö 1. rühm H. Heine a) Esitada ülevaade Heine elust ja loomingust õpiku lk 58-65 järgi b) Iseloomustada Heine luulet "Maailmakirjanduse lugemiku " lk 391- 399 põhjal 2. rühm S. Petöfi a) Esitada ülevaade S. Petöfi elust ja loomingust õpiku lk 56-58 järgi b) Iseloomusta tema luulet "Maailmakirjanduse lugemiku" lk500- 503 põhjal 3. rühm A. Mickiewicz a) esitada ülevaade tema elust ja loomingust õpik lk 52-56 b) iseloomustada tema luulet lugemiku lk 400 põhjal KODUS: H. Heine luuletus "...Mis peaks küll tähendama" 1. osa pähe. Uurida õpikust, millisel legendil see põhineb. 4.TUND TEEMA: Vene romatism. Pushkini luule. TUNNI EESMÄRK: Näidata vene romantismi eripära
EMBOSS_001 403 ctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatatttataa 452 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 151 ctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatatttataa 200 EMBOSS_001 453 taaagcagtacaaaaactaggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtag 502 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 201 taaagcagtacaaaaactaggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtag 250 EMBOSS_001 503 aagacagccaaaaaggcattgctgccgctaaagcagccaatctgacagtt 552 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 251 aagacagccaaaaaggcattgctgccgctaaagcagccaatctgacagtt 300 EMBOSS_001 553 tttgccattaccgactaccgatatggcattgatcagagtcaagctgatca 602 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 301 tttgccattaccgactaccgatatggcattgatcagagtcaagctgatca 350
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema elanikuarvuga koht on pealinn Lissabon 547 631 elanikuga, millele järgneb Porto 237 584 elanikuga. Veel on suurematest linnadest Vila Nova de Gaia 186 503 ja Braga 181 874 elanikuga. (Pilt3) 7.Energia majandus Energiavaradest leidub fossiilkütust, maagaasi ja kivisütt ning isegi ka toornaftat mandrilavalt, mille leiukohtade juures paiknevad ka energiajaamad. ( Pilt6) Portugalis kasutatakse ka päikese-, tuule-, vooluenergiat. Energiavaradest impordib ja ekspordib riik toornaftat, puhastatud naftatoodet, maagaasi, fossiilkütust. Portugalis toodetakse energiat 81 tuulegeneraatoris, 21 hüdrojaamas, 3 maagaasi
2003 395 252,5 2003 399 300,0 2003 401 125,0 2003 412 200,0 2003 413 150,0 2003 417 333,3 2003 418 250,0 2003 421 85,2 2003 423 50,0 2003 426 200,0 2003 432 224,0 2003 435 133,3 2003 438 250,0 2003 440 75,0 2003 441 197,0 2003 442 63,6 2003 444 195,1 2003 447 320,0 2003 452 120,0 2003 468 260,0 2003 472 150,0 2003 473 200,0 2003 493 225,0 2003 499 290,0 2003 502 180,0 2003 503 260,0 2003 504 120,0 2003 505 224,0 2003 507 350,0 2003 508 375,0 2003 509 225,0 2003 511 120,8 2003 513 200,0 2003 514 160,0 2003 518 200,0 2003 519 240,0 2003 520 266,7 2003 522 100,0 2003 524 200,0 2003 528 150,0 2003 529 220,0 2003 536 357,1 2003 539 200,0 2003 541 200,0 2003 543 200,0 2003 549 150,0 2003 552 140,0 2003 553 148,0 2003 554 166,7 2003 557 216,0 2003 560 165,0
tagasimaksed Lühiajaline laen 15 000 17 952 17 978 Muud lühiajalised 12 439 6 575 10 695 võlad Ostjate ettemaksud 3 574 686 401 Võlad hankijatele 48 628 61 849 60 582 Lühiajalised võlad 101 864 110 116 119 772 kokku Maksuvõlad kokku 6 604 5 515 6 886 Viitvõlad sh.võlg töötajatele 5 503 5 427 4 787 intressivõlad 238 216 13 muud viitvõlad 2 030 1 277 792 Viitvõlad kokku 7 771 6 920 5 592 Lühiajalised 116 239 122 551 132 250 kohustused kokku PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised 20 983 22 871 17 890 pangalaenud Liisinguvõlg 20 369 22 159 16 485
Esialgse ülevaate annab sellest välisreiside arv maht maailmas ning Eestis ja Viljandis, mida kirjeldab järgnev tabel. Tabel. 1 Maailmas ja Euroopa riikidesse tehtud välisreiside koguarv ning Eestis ööbinud välis-ja siseturistide arv 2011. aastal. Allikas: EAS 2012:1 Piirkond Turistide arv, mln/tuh Osakaal, % Maailma välisreiside arv 980 mln 100 Euroopa riikidesse tehtud reiside arv 503 mln 51 Eestis ööbinud välisturistide arv 2.46 mln 0,25 Eestis ööbinud siseturistide arv 0,92 mln 0,09 Viljandimaal ööbinud välisturistide arv 39 tuh 0,04 Viljandimaal ööbinud siseturistide arv 32 tuh 0,03 Tabelist on näha, et kogu maailma välisreiside arv on 980 miljonit. Eestis ööbinud
22015 161 a. 85 027 -82 866 Müügitulu 7 336 668 6 558 153 1 880 700 1 611 102 Omakapital kokku 3 133 142 2 633 585 499 557 92 742 263 115 -170 373 Müüdud teenuste kulud -3 894 978 -3 368 503 1 424 921 1 110 346 Müüdud teenuste kulu osakaal müügitulust 53 % 51 % 76 % 69 % (%) KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 410 281 4 582 684 827 597 354 289 528 902 -174 613 KOKKU Brutokasum (-kahjum) 3 441 690 3 189 650 455 779 500 756
taimeliiki on Baikali järve endeemid. Hoolimata sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis tekivad umbes 411 m sügavusel. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tuntud liikidest esineb haugi ja ahvenat, kuid peaaegu poole kalavarudest moodustavad kohalikud liigid nagu pikkuimhärg jt. Kaks täiseti läbipaistvat liiki kuuluvad Comephorus' e perekonda ja elavad täielikus pimeduses ca 503 m sügavusel. Enamik kaladest asub madalamas vees järve äärealadel. Kuigi sügavveega alasid on ulatuslikult, on selles piirkonnas edukalt kohanenud ainult viis liiki:omul (lõhe sugulane), kollauim- ja pikkuimhärg ning Comephorus'e 2 liiki. Kogu järve kalade hulgast moodustavad need viis liiki umbes 75 %. Sellest järvest on kujunenud Siberi turismi tõmbenumber. Irkutskist umbes 70 kilomeetri kaugusel paiknev maailma suurima mahuga mageveejärv Baikal
1. Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste...
12.2010 31.12.2011 VARAD Käibevara Raha 3 934 617 596 957 2 328 035 Nõuded ja ettemaksed 1 800 533 4 931 198 3 500 007 Varud 53 140 32 072 23 318 KÄIBEVARA KOKKU 5 851 360 5 560 227 5 851 360 Põhivara Finantsinvesteeringud 124 540 72 037 110 759 Materiaalne põhivara 101 503 90 491 135 767 Immateriaalne põhivara 167 167 130 683 100 873 PÕHIVARA KOKKU 393 210 293 111 347 399 VARAD KOKKU 6 198 759 5 838 338 6 181 892 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11 HT ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED MUNA Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallin 2011 Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soo...
Tartu Kuuste 86 16 122 277 920 3373 4490 Tartu Laeva 86 39 163 255 552 4514 2431 Tartu Lenini nim. 86 29 240 387 1361 4354 6744 Tartu Luunja 86 25 201 296 951 4227 4983 Tartu Nōo 86 18 208 251 1666 3414 5340 Tartu Puhja 86 21 115 272 900 3634 2968 Tartu Rahv.Sōprus 86 10 86 202 498 3130 503 Tartu Rōngu 86 21 173 146 904 3356 2279 Tartu Sootaga 86 23 165 225 1276 3785 3687 Tartu Tartu NS 86 30 201 348 1394 4174 5301 Tartu Vambola 86 17 140 232 286 3596 615 Tartu Vara 86 13 92 214 627 3803 1711 Tartu Vōnnu 86 14 88 234 881 3450 2320 Tartu Ülenurme 86 23 205 331 436 4355 4529
Naatriumkarbonaadid: E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, 1) naatriumkarbonaat paakumisvastane aine 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 Kaaliumkarbonaadid: E 501 happesuse regulaator, stabilisaator 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat Ammooniumkarbonaadid: E 503 happesuse regulaator, kergitusaine 10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
69 Vt EL ühinguvorme reguleerivate määruste loetelu all lisast nr 1. 70 RT II 1999, 22, 123. 71 WTO ja GATS-i kohta vt lähemalt „Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon“ (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt), lk 133 jj. 72 Vt lähemalt: P. Kindler. Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. Band 11. 5. Auflage, München 2010, Internationales Gesellschaftsrecht, äärenr 503 j; J. Hoffmann. Anwaltkommentar (B. Dauner-Lieb, T. Heidel, G. Ring). BGB. Band 1. Allgemeiner Teil. EGBGB, 2. Auflage, Baden-Baden 2012, Anhang zu Art. 12 EGBGB, äären 155; J. Hoffmann. Die stille Bestattung der Sitztheorie durch den Gesetzgeber. – Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (ZIP) 2007, 1581 (1586); M. Lehmann. Fällt die Sitztheorie jetzt auch international? Zur Vereinbarkeit der kollisionsrechtlichen Anknüpfung an den Gesellschaftssitz mit dem GATS
2003 287 240,0 2003 291 240,0 2003 310 240,0 2003 519 240,0 2003 644 240,0 2003 701 240,0 2003 812 240,0 2003 704 244,4 2003 240 250,0 2003 256 250,0 2003 269 250,0 2003 315 250,0 2003 357 250,0 2003 378 250,0 2003 384 250,0 2003 394 250,0 2003 418 250,0 2003 438 250,0 2003 577 250,0 2003 584 250,0 2003 769 250,0 2003 801 250,0 2003 395 252,5 2003 321 260,0 2003 468 260,0 2003 503 260,0 2003 776 260,0 2003 300 266,7 2003 318 266,7 2003 520 266,7 2003 729 266,7 2003 819 266,7 2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, paakumisvastane aine Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
Lk 459,,,,See kõik ei kordu enam." ,,Kas tasubki taga nutta?" ,,Ei tasu. Meie ju ka ei kordu. Eilne päev oli läinud, ja ei pisarad ega palved too teda tagasi." (Ravic & Morozov) Lk 495,,Nad olid alati rääkinud teineteisega laenatud keeles. Nüüd, esmakordselt, rääkis kumbki, ilma seda ise teadmata, oma emakeelt. Sõnade barjäärid langesid, ja nad mõistsid teineteist paremini kui iial varem."" Lk 499,,Me ei tule naeruga sellesse maailma..." (Ravic) Lk 503,,,,Kui inimlikkuse eest trahvitakse, siis laske aga käia!"" (perenaine)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
38 KASUTATUD MATERJALID Arhiiviallikad: Eesti Kirjandusmuuseumis: Võrust. (15. august 1884. a.). Eesti Postimees, Eesti Kirjandusmuuseum, Digiteeritud Eesti Ajalehed, kasutamise kuupäev: 12. detsember 2013. a., allikas: http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s509267&nid =74017 Võrumaa Muuseumis: Wõru Teataja 1933, asub Võrumaa Muuseumi fondis; 1934 VK Ta 503:14; Töörahva Elu VK 3572 Ar 1183:23 Filmimine jääb ära. (15. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 1. Huwirong tuleb, filmimisi ei tule. (15. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. Kirjanduslike portreede võistluse tähtaeg on pikendatud. (17. mai 1984. a.). Töörahva Elu. Kreutzwaldi tänava katmine. (4. juuli 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. Laulupidu 1. juulil. (9. november 1933. a.). Wõru Teataja, lk 3. Linna 150 a. juubelipidustused 19. aug. (7. juuni 1934. a.)
KOKKU rühm 7. 1 624 717 kr 855 818 kr Käibevara KOKKU 1 914 515 kr 1 174 080 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 536 754 kr 504 805 kr 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 15 894 kr 0 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -313 503 kr -201 315 kr 9.5. Lõpetamata ehitus 259 800 kr 0 kr KOKKU rühm 9. 1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4
KOKKU rühm 7. 1 624 717 kr 855 818 kr Käibevara KOKKU 1 914 515 kr 1 174 080 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 536 754 kr 504 805 kr 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 15 894 kr 0 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -313 503 kr -201 315 kr 9.5. Lõpetamata ehitus 259 800 kr 0 kr KOKKU rühm 9. 1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4
makstakse välja haigekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval. 4.9.2 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis Kindlustatud isikul on õigus saada ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 503 nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis. Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat. Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulu...
100 197 Vist Kalev Tallinn 03:01:59 M40 942 1380 Volt Ivo Tallinn 03:53:27 M40 221 198 Vosylius Darius Leedu 03:12:33 M40 Oksana Perova 13.11.2009 571 473 Vähi Nikolai Valga 03:34:25 M40 39 138 Välbe Urmas Tallinn 02:51:50 M40 922 503 Vällik Kristjan Viljandi 03:52:31 M40 1403 2336 Õunap Valdo Rapla 04:14:57 M40 1739 2891 Ärm Urmas Järvamaa 04:33:34 M40 401 231 Ümarik Indrek Tartu 03:24:25 M40 539 977 Üprus Fred Tartu 03:33:28 M40 1648 2538 Abiline Indrek Tallinn 04:28:39 M45 1633 2696 Allik Enn Viljandi 04:28:00 M45 880 867 Animägi Tiit Harju 03:50:33 M45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
