NATO NATO liikmed Eesti Üldiselt NATO liitumine NATOst juhtorganid NATO-ga ja institutsiooni d 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 Mitu liikmesriiki on NATO-s? Vastus Mitu liikmesriiki on NATO-s? 28 Mida tähendab NATO? Vastus Mida tähendab NATO? Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni Millal loodi NATO? Vastus Millal loodi NATO? 04.04.1949 Mis lepingu alusel loodi NATO? Vastus Mis lepingu alusel loodi NATO? Washingtoni lepingu alusel Kus asub NATO peakorter? Vastus
Pärlsuhkur 600 60 9 RASVAD Tahke või ja margariin 950 95 15 5 105 Sulavõi või margariin 900 90 15 5 110 Õli 900 90 15 3 110 KAKAO, KOHV,TEE Kannukohv 400 40 6 2 250 Masinakohv 400 40 6 2 250 Lahustuv kohv 200 20 3 1 500 Kakaopulber 400 40 7 2 250 Tee 300 30 5 2 333 KERGITUSAINED Küpsetuspulber 90 15 5 100 Sooda 120 18 6 Kuivpärm 45 7 2 Presspärm 120 20 7 PIIM JA -TOOTED Piimapulber 500 50 8 3
3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500 Kontrolli tegin valemiga ärikasum= piirkasum püsivkulu; 21 300 = x 31 200 Vastus: Priimuste piirkasum on ühiku kohta 210 eurot ja kokku 52 500 eurot. Priimuste piirkasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta
tegevuskulud nendele viiele tootele on võrdsed. Traditsioonilise meetodi järgi näib, et keerulisel tootel või tootel, mis vajab rohkem pingutust, on madalamad tegevuskulud. Näide traditsioonilisest kuluarvestusest Toode Jaehind () Müüdud Ühiku Ühiku Rentaablus ühikute tegevus- kasum () (%) arv kulud () A 8 3 000 4 4 50 B 10 2 500 4 6 60 C 12 2 000 4 8 67 D 15 1 500 4 11 73 E 18 1 000 4 14 78 Kokku 10 000 Tegevuspõhine kuluarvestus ABC (ingl. k. Activity Based Costing) on tegevuspõhine kuluarvestus, kus kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neid tegelikult põhjustasid.
· Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
· Vähendada tulumaksu · Näidata suuremat kasumit · Tagada tulude-kulude õige vastandamine a) Kasumiaruanne: FIFO (pidev) LIFO (pidev) Kaalutud keskmine (pidev) Müügitulu 67 700 67 700 67 700 Müüdud kaupade 26 900 27 500 27 177,73 kulu (omamaksumus) Brutokasum 67 700 26 900 = 40 67 700 27 500 = 40 67 700 27 177,73 = 800 200 40 522,27 Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 13.jaanuar 70 200 14 000 24.jaanuar 210 220 46 200 30
Ülesanne 1 Hüpoteek summas 1 000 000 / 1,3=769 000 (max laenu summa) Notaritasu 2/3 ehk 1 000 000 / 3 *2= 666 666(tabelist 1160*2+km)=2800 Riigilõiv 2/3 1 000 000st = 666 666 (tabelist 740) Kulu seoses hüpoteegi seadmisega 2800+740=3540.- Ülesanne 2 Laenu summa 5 000 000 -> * 1,3= 6 500 000(hüpoteegi saame nii palju) Nt 2/3 ehk 6 500 000 / 3 * 2=4 300 000 (tabelist 6710 *2 +km)=16 104 Rl 4 300 000->5080 Kulud: 5080+16 104=21 184 Ülesanne 3 Laenu on vaja juurde võtta 4 800 000 I hüpoteek (kohustused 100 000 ) HS 600 000 KN 50 000 % 20% Tühiruum =600 000- 100 000 =500 000 (võib juurde võtta ilma lisakuludeta) II hüpoteek(kohustused 1 400 000 ) HS 5 000 000 KN 1 000 000 % 20% Tühiruum=5 000 000 1 400 000=3 600 000 500 000 + 3 600 000=4 100 000(saab kohe kätte)
2. Milline on mõõtkava täpsus, kui plaani mõõtkava on: a) 1:500 0,05m b) 1:6 000 0,6m c) 1:12 000 1,2m 3. Looduses on mõõdetud joon, mille pikkus on 74,8 m. Mis oleks selle joone pikkuseks plaanil? a) 1:200 37,4 meetrit b) 1:3 000 2,49 meetrit c) 1:7 600 0,98 meetrit 4. Esita kaardi mõõtkava arvmõõtkavana, kui a) 1 cm pikkuse joon kaardil vastab looduses 26 m.- 1:2600 b) 10 mm pikkune joon kaardil vastav looduses 500 m. 1:50000 c) 68 mm pikkune joon kaardil vastab looduses 4 km 6,8:400000 5. Plaanil on mõõdetud joon, mille pikkus on 4,8 cm. Mis oleks selle joone pikkuseks looduses? a) 1:250 12 meetrit b) 1:3 500 168 meetrit c) 1: 800 38,4 meetrit
36504060863 Arvi Väljas Tallinn Kibuvitsa 3-3 lahutatud 46404170054 Katy Veesimaa Tartu Paasiku 28-3 abielus 35312110930 Kaspar Veesimaa Tapa Vana-Kalamaja 20-16a abielus Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik Sugu Tootmine tööline 7 200 jalgpall koer mees Müük sekretär 8 500 raamatu lugemine kass naine Tootmine lukksepp 11 500 kergejõustik kass mees Ost sekretäär 8 500 pillimäng hamster naine Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi mees Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer naine Müük müügijuht 13 500 korvpall koer naine
Tolliamet 170 861 000 Väärtpaberiinspektsioon 3 181 900 Ettevõtteregister 2 655 900 Klassifikaatorikeskus 859 200 Proovikoda 2 682 300 Raamatupidamise Toimkond 1 458 000 Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 20 500 000 Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud sihtasutus 220 895 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 67 566 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 48 731 440 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 870 100 000 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 28 530 988 300 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2001 (kroonides)
Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000 Müügikulu 22 000 8 000 30 000 Tööjõukulu 80 000 31 000 4 200 115 200 Muud otsesed kulud 35 000 6 000 4 400 45 000 Osakonna kasum 260 000 41 000 8 800 309 800 Kaudsed kulud:
bruto- ja netoinvesteeringu vahega. Näide 5 AS Nutikas ehitas röntgeniaparaadi, mille majanduslik eluiga on 12 aastat ning rentis selle 01.01.2005.a. ASle Diagnostik 10 aastaks. Rendimaksete nüüdisväärtus on 3 437 340 krooni ning garanteeritud hinnanguline lõpetamismaksumus 150 000 krooni. ASi Nutikas röntgeniaparaadi valmistamiskulud (aparaadi omamaksumus) olid 3 240 000 krooni. Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning kannab kõik aparaadi kindlustuse, hoolduse, maksude jms. seotud kulud. Röntgeniaparaat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. 1. Arvutage ja esitage ASi Nutikas (renditaja): a) rendilepingust tulenev nõudesumma (renditaja brutoinvesteering); b) realiseerimata finantstulu (avanssintressitulu); c) röntgeniaparaadi müügitulu; d) seadme rendileandmise raamatupidamiskanne ja korrigeerimiskanne aasta lõpul.. AS Nutikas rendimaksete laekumise graafik
100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus: 1% 150-st kilost on 1,5 kilo. Protsendi mõiste (2) Näide 2 Leiame, kui palju on 18% 500-st kroonist. Lahendus Esmalt leiame 1% arvust 500: 500 1% = 500 0,01 = 5. 18% mingist arvust on 18 korda rohkem kui 1% sellest arvust, seetõttu: 18% 500-st kroonist on 5 18 = 90 krooni. Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 krooni Osa leidmine tervikust (1. põhiülesanne) Selleks et leida p protsenti suurusest A, tuleb see suurus jagada sajaga ja korrutada arvuga p: p% a = A . 100% NB
45 000 155 000 $200 000 ANTUD Quarz Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2005 $ Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 1 $, lubatud emiteerida 500 000 tk, emiteeritud ja käibel 100 000 tk) 100 000 Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) 300 000 Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) 400 000
Ülesanne 3. Tellija ja ehitusfirma ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad: Ehitusprojekti maksumus 16,5 milj. kr. Esialgne ehituskestus 21 kuud, kaalutakse ja hinnatakse varianti ehituskestusega 18 kuud. Intressimäär 5 %. Tellija efekt: E = F * I * (T1 T2) = 16 500 * 0,05 * (21/12 18/12) = 206,25 tuh kr Ehitaja efekt: E = TPK * (1 T2/T1), kus TPK tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest 1%, kaudkuludest 50%, masinate kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, % Ehitusmaterjalid 60 1 Palk 20 -
10 5 0 1 kvartal 2 kvartal 3 kvartal 4 kvartal Välismajanduse uudis USA aktsiaturud tammusid paigal USA aktsiaturud olid teisipäeval stabiilsed, investorid ootavad USA föderaalreservi samme majanduse ergutamiseks ja Kreeka võlakriisi edasist kulgu. Dow Jonesi tööstusindeks tõusis 7,65 punkti ehk 0,07 protsenti tasemele 11.408.66. Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes 22,59 punkti ehk 0,86 protsenti tasemele 2590,24 S&P 500 langes 2,00 punkti ehk 0,17 protsenti tasemele 1202,09. Aktsiaindeksite tüübid Peamised aktsiaindeksite tüübid on järgmised: turuväärtusel põhinevaid indeksid, kus iga aktsia mõjutab indeksit vastavalt selle ettevõtte väärtusele. Näiteks: OMXT NASDAQ S & P 500 Aktsiaturu indeksid 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 Dow Jones Nasdaq S&P Täname vaatamast! Martin, Janely, Riko
Pärlsuhkur 60 9 RASVAD Tahke või ja margariin 950 95 15 5 105 Sulavõi või margariin 900 90 15 5 110 Õli 900 90 15 3 110 KAKAO, KOHV,TEE Kannukohv 400 40 6 2 250 Masinakohv 400 40 6 2 250 Lahustuv kohv 200 20 3 1 500 Kakaopulber 400 40 7 2 250 Tee 300 30 5 2 333 KERGITUSAINED Küpsetuspulber 90 15 5 100 Sooda 120 18 6 85 Kuivpärm 45 7 2 Presspärm 120 20 7 PIIM JA -TOOTED Piimapulber 500 50 8(10) 3(4) 200
kakaopulber 400 40 7 2 tee 300 30 5 2 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g PIIM JA -TOOTED piimapulber 500 50 8. 3 piim, rõõskoor 1000 100 20 8 hapukoor 1050 110 20 8 kohupiim 1000 100 20 8 kondenpiim 30 12 MANDLID, PÄHKLID terved mandlid 650 65 10 3
Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas. Hamburgeri müügihind on 16,25 krooni. Mitu hamburgerit tuleks tunnis keskmiselt müüa, et vältida kahjumit? (eeldame lihtsustatult, et kiosk müüb ainult üht toodet. Püsikulud 3500 rent 4000*2= 8000 palgad Püsikulud kokku 8000+ 3500= 11 500 Muutuvkulud elekter, vesi kommunikatsioon 2,5kr/burger burgeri hind 3,5kr/tk pihv, salat, juust, kaste ja paberkott 4,5kr/burger kokku: 2,5+ 3,5+4,5= 10, 5kr/burger 16,25(hamburgeri müügihind)- 10,5= 5,75 müügitulu/burger 11 500:5,75= 2000 burgerit tuleb müüa, et tulu-kulu=0 20(päeva)* 8h= 160h on burgerikiosk avatud 2000:160= 12,5 burgerit h Vastus: 12,5 burgerit h Ülesanne 3.
= => = edasi ristkorrutis -0,25(q-9000)=1000(p-5) -0,25q+9000=1000p-5000 -0,25q-1000p= -5000-9000 1000p=14000-0,25q Nõudlusfunktsioon p= 14-0,00025q Piirhind: kui q=0, siis piirhind on 14 ( ehk p=14-0*0,00025 => p=14) Kui kogus on 20000, siis p(20 000)=14-0,00025*20000=14-5=9 5. Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote valmistamisel nädalas on kogukulud 300q + 2000 . Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab avaldis 500 −2q. Leida a) tulufunktsioon ja kasumifunktsioon; Tulufunktsioon R=p*q => p=500-2q ja siis saame R=p*q => R=q(500-2q) R=500q-2q2 Kasumifunktsioon S(q) = R(q)−C(q) S(q)=(500q-2q2)-(300q+2000) => S(q)=500q-2q2-300q-2000 => S(q)= -2q2+200q-2000 6. Kauba nõudlusfunktsioon on q = 3300 – 50p ja pakkumisfunktsioon on q = 500p a) Kui suur on maksimaalne nõutav kogus? Q=3300-50p 50p=3300-q P=66-0,02q 0=66-0,02q 0,02q=66 Q=3300 maksimaalne nõutav kogus
Kaks korvpallurit viskavad 3 korda järjest korvile. Tõenäosused tabada igal viskel on vastavalt 0,6 j m p m p 0 0,064 0 0,027 1 0,288 1 0,189 0,32076 2 0,432 2 0,441 3 0,216 3 0,343 0,6 0,7 ül. 3. Tehas saadab lattu 500 kõrgekvaliteedilist toodet. Tõenäosus, et toode rikneb teel, on 0,02. Kui suu n= 500 lambda= 10 p= 0,02 m p 0 4,540E-005 1 0,000454 2 0,00227 3 0,00756665 4 0,01891664 0,02925269 Tehas saadab lattu 500 kõrgekvaliteedilist toodet. Tõenäosus, et toode rikneb teel, on 0,02. Kui suur on t
Kas sisseseade kavatsetakse osta või rentida? Nende maksumus ja soetamisviis Nimetus Hind Kogus Maksumus Olemas Ost Esm sissem Kuumaks A 50000 1 50000 15000 35000 B 10000 2 20000 20000 C 200 90 18000 5400 12600 D 4000 5 20000 20000 E 500 8 4000 4000 F 1200 2 2400 2400 G 250 12 3000 3000 H 100 10 1000 1000 Kokku X X 118400 20000 30400 20400 47600 1.5. Algbilanss Kasutadaolevad rahalised vahendid Olemasolevad vahendid ja seadmed Omanikud, osalus põhikapitalis Finantseerimisallikad
Mitu tabletti peab patsient saama? 0,5 tablett 7. Patsiendile on määratud 0,4 g karbamasepiini. Osakonnas on 200 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2 tabletti 8. Patsiendile on määratud 0,1g ravimit. Osakonnas on 25 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 4 Veerand tabletti 9. Patsiendile on määratud 7,5 mg ravimit. Osakonnas on 2,5 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 3 tabletti 10. Patsiendile on määratud 2,5 g neomütsiini (antibiootikum). Osakonnas on 500 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 5 tabletti 11. Patsiendile on määratud 62,5 mcg ravimit. Osakonnas on 0,25 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2,5 tablet 12. Patsiendile on määratud 1,25 mg klonasepaami. Osakonnas on 0,5 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2,5 tabletti Suukaudsed lahused ja süstelahused 1. Patsiendile on määratud 0,035 g kodeiini s/c manustamiseks. Lahus on 50 mg/ml. Lahust on kokku 50 ml
Kommenteeri A B C Kokku Käive 20500 20000 25000 65500 Muutuvad kulud 15000 17000 19500 51500 Jääktulu (brutokasum) 5500 3000 5500 14000 Püsikulud 3000 3500 2000 8500 Kasum 2500 -500 3500 5500 Ülesanne 5 Hamburgerikiosk saab rentida 500 euro eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt. Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem kui 0.3 hamburgeri kohta. Burgereid ostetakse sisse hinnaga 0.4 tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberikott lähevad maksma 0.5 hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaksd on arvestatud 500 kuus (koos maksudega). Kiosk töötab
See on aga juba arhitektuur. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Ürgaja koopamaal. Kaks piisonit. Lascaux' Tähniline hobune. Pech- Sõnnide koobas koopad. Sõnnide koobas Merle'i koobas.25 000-20 Lascaux's. 15 000-13 Lascaux's. 15 000-13 000 e.m.a. 500 e.m.a. 500 e.m.a. Maalitud lagi Altamira nn. Hiina hobune. koobastes. 13 500-11 Piison. Altamira koopad. Lascaux, 15 000-13 500 000 e.m.a. 13 500-11 000 e.m.a. e.m.a. Põder joomas. Les Combarelles, 12 000-10 500 e.m.a. Vibukütid ja hirved. Los
Antiikaja Tehnika Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu
Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1
Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua). Rockwelli masina täpsust määrasime etaloonplaadi abil, tabelis on kõvadused antud ilma veata. Teras C (%) Mn (%) Cr (%) Si (%) P (%) S (%) Al (%) Ni (%) Mo (%) Väike (5) 0,58 0,74 0,29 - - - - - -
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis
1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda ...
11.3 Kasumiplaan nelja aasta kohta Kasumiplaan 1.aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 1. Müügitulu 435 000 725 000 950 000 1 350 000 2. Teenuse osutamise kulud: - kütus 20 640 20 640 20 640 20 640 - töötajate palgakulu (koos ettevõtte 300 000 500 000 500 000 700 000 maksukuluga) - liisingud 36 000 36 000 72 000 72 000 -seadmete/masinate hoolduskulud (remont, 15 000 45 000 60 000 60 000 hooldus) 3. Turustuskulud: - reklaam 35 000 40 000 30 000 20 000 Üldhalduskulud: - muud perioodikulud: laenu intress (4%) 0 800 800 800
Vana-Kreeka Vana-Kreeka ajalooperioodid Kreeta-Mükeene period (2000-1100 eKr) -> hävitavad sõjakad rändhõimud Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kree...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120
Palgaandmed Töötaja töötuskindlustus Töötaja Töötaja Brutopalk Maksuvaba tulu makse kogumispension Töötaja1 1,029.00 € 200.00 € 16.46 € 20.58 € Töötaja2 2,301.00 € 200.00 € 36.82 € 46.02 € Töötaja3 1,177.00 € 500.00 € 18.83 € 23.54 € Töötaja4 687.00 € - € 10.99 € 13.74 € Töötaja5 1,573.00 € 500.00 € 25.17 € 31.46 € Töötaja6 1,579.00 € 500.00 € 25.26 € 31.58 € Töötaja7 2,957.00 € 500.00 € 47.31 € 59.14 € Töötaja8 1,469.00 € 200.00 € 23
7 239 7,5 252 Ekvivalent- punkt 8 263 g-ekv= 0,992 992 mg-ekv 8,5 288 9 320 9,5 354 10 372 10,5 405 11 438 11,5 468 12 500 12,5 530 13 561 13,5 592 14 624 14,5 653 15 684 Tiitritav lahus sisaldav nõrha ja tugeva happe segu 800 700 600
· Füüsilisest isikust ettevõtja pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kui olete valmis tegema oma ettevõttet siis on vaja teada teil, et firma asutamise jaoks on vaja teil registreerida. Firma asutamise ja registreerimise maksude tabel: Teenuse liik Hind/EEK Hind/ Osaühing ühe osanikuga (osakapital 40 000 EEK) 5 500 352 Osaühing kahe osanikuga (osakapital 40 000 EEK) 6 000 384 Aktsiaselts ühe aktsionäriga (aktsiakapital 400 000 EEK) 7 000 448 Aktsiaselts kahe aktsionäriga (aktsiakapital 400 000 EEK) 7 900 505 Mittetulundusühing 2 500 160 Sihtasutus 5 500 352 FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) 2 000 128
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1
Piima happelisuse määramine 1) Klassi peale tegime 0,1 M NaOH lahuse. Klaasi panime pipetiga 10 ml hästi segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis
EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes ...
seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500… 600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast. Sellest järeldub, et jahtumiskiirus peab karastamisel olema austeniidi lagunemist võimaldavast jahtumiskiirusest suurem. Temperatuuridel alla 500 oC austeniidi säilivus suureneb ja siin võib jahtumiskiirust vähendada, eelkõige martensiidi tekkepiirkonnas o (300...200 C) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel – 650…500 oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300…200 o
suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni. Raadioreklaami eetrisse laskmine kahel korral päevas ,kahe nädala jooksul enne kontserti maksab 500 krooni. Ajalehes Järva Teataja avaldan reakuulutusi kolmel korral nädalas ,mis toob ära kõige olulisema info kontserdi kohta kõige lühemal kujul. Enne kontserdi toimumist tellin ka suurema reklaamipinna, kus on toodud ära juba suurem kujundatud reklaam koos Uno Loobi pildiga. Türi Rahvaleht on nädalaleht. Seal tellin kaks reklaamipinda, kahe nädala jooksul
KUUES SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu. O E-le laenu tagasi ei maksa, mistõttu nõuab E O-lt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist.
: 1. . 2. , . 3. ? 4. ? 5. ? : 1. ? 2. , ? 3. ? 4. ? ? 1. , 2 ? . 2 2. , 2 ? . 4 3. , 2 ? . 4 4. , 3 ? . 9 5. , 2 , 2 , 2 ? .16 : 1. 8 20 500. , . , ? . 2. 540. 60, ? . 1 8 20 500. , . , ? m1 m2 -11 8000 20000 F = G = 6,67 10 2 = r 2 (500) -8 = 4,3 10 F = F = 4,3 10-8 2 2. 540. 60, ? M3 m -11 6 10 60
, . 200 (), 700 , 70 , , 1 /4 , 40 , 40 , , . , . , . , , . , . , , , . 200 ( ), 250 , 50 , 100 , 1/8 , 50 , . , . , . , , . 15 250 , , 100 . 50 , 1--2 , 1 /8 , 50 . 50 , 20 , 250 , . , , . , . , . , , . , , , , . , . - 500 , - 2 , - 2 .., 33% 200 ., 1 ., . . , . , , 5 . 20 ( ). . , , , . , . , . 16 http://grib.kirsoft.com.ru/grib (09.02.2010) http://grib.niv.ru (04.02.2010) http://www.kuharka.ru/dictionary/141.html (27.02.2010) 17
5.5 4.25 0 Kõvadus lähteolekus, HRC Saavutatud kõvadus, HRC Nõutav kõvadus, HRC C10 C45E (õhk) C45E (õli) C45E (vesi) C60 Tabel 2 Katsekehade C-sisaldus ning noolutamistingimused Terase süsiniku Nõutav Noolutustemperatuu Saavutatud sisaldus kõvadus HRC r kõvadus HRC 0,45% 35 500 °C 39 0,45% 45 300 °C 45 Chart Title 600 500 500 400 300 300 200 100 45 35 45 39 0
2017 2018 2019 2020 EBITDA 150,000 € 170,000 € 175,000 € 210,000 € Ärikasum (EBIT) 100,000 € 120,000 € 125,000 € 130,000 € Põhivara kulum 50,000 € ### 50,000 € 80,000 € Investeeringud - € ### 300,000 € - € Muutus puhaskäibekapitalis 500 € - 500 € 1,500 € 700 € Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibeka investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu alljärgnevalt kirjeldatud ettevõtte omakapitali %. Ettevõtte laenukapital ulatub miljoni euroni. näitajate prognoosid aastateks 2017-2022. 2021 2022 2023
kohviubade laiemat levikut. Lisaks on otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odra kasutamine Odrajahu kasutatakse ka pagaritoodetes. Näiteks leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti ja muidugi valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492 kilogrammi. 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413 kilogrammi. 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703 kilogrammi. 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm Odra külvi ehk kasvupind Eestis 2012: 109 200 hektarit 2011: 118 100 hektarit 2010: 122 000 hektarit 2009: ei leia andmeid 2008: ei leia andmeid Kasutatud kirjandus
le järgnev I 4. ÕUNAD I kv II kv III kv IV kv Aasta kv. Toodang tk 21 000 36 000 35 000 17 000 109 000 25 000 materjali kulu (õunad)kg/tk kohta 2 2 2 2 2 2 mat.kulu kokku(kg) 42 000 72 000 70 000 34 000 218 000 50 000 varu perioodi lõpus 10 800 10 500 5 100 7 500 7 500 mat.vajadus kokku(kg) 52 800 82 500 75 100 41 500 225 500 varu per.alguses(kg) 6 300 10 800 10 500 5 100 6 300 ostuvajadus(kg) 46 500 71 700 64 600 36 400 219 200 1kg õunte kokkuostu hind 3 3 3 3 3 rahavajadus mat.jaoks 139 500 215 100 193 800 109 200 657 600 8
Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
RENDIKULUD Rent 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 12 000 12 000 12 000 RENDIKULUD KOKKU 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 12 000 12 000 12 000 TRANSPORDIKULUD Kütus 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 6 000 6 300 6 615 Välislähetus 500 0 0 0 0 0 500 0 0 0 0 0 1 000 6 000 12 000 Sõidukite kindlustus 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 540 567 595
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
