. 6 PROOV 0,057 0,0055 9,6367 . 3.2 Teisenda ühikud mg/mLM C = 0,5 mg/L 0,5mg / 1000 = 0,0005 g M(Mg) = 24,305 g/mol CM = (m/M) /V = (0,0005 / 24,305) / 1 = 2,1 ∙ 10 –5 mol/L (2,1 ∙ 10 –5 mol/L ) ∙ 1000 = 0,021 mmol/L mg/mLppm ppm = (maine / mlahus ) [mg/kg] = 0,5 mg / 1 kg = 0,5 ppm mg/mLppb ppb = (maine / mlahus ) [μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg/kg] = 500 μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg / 1 kg = 500 ppb 0,5 mg ∙ 1000 = 500 μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg Lahu mg/L M (mmol/L) ppm ppb s 1. 0,5 0,021 0,5 500 2
3 : 2009. 2010. ' 2010. '' 4 000 000 + 20% 4 800 000 4 800 000 2 800 000 + 20% 3 360 000 3 360 000 (80% ) 1 000 000 1 000 000 1 000 000 ( .. 300 000) 200 000 440 000 440 000 (10%) 90 000 90 000 113 500 110 000 350 000 326 500 30% 33 000 105 000 97 950 77 000 245 000 228 550 (100000 0,3 30 000 0,4 EUR 40 000 40 000 EUR) 47 000 205 000 188 550 : 2010' 2010'' 2010' 2010''
b) 1:3 000 – 1 cm-le kaardil vastab 300m looduses. c) 1:500 – 1 cm-le kaardil vastab 50m looduses. d) 1:6 000 – 1cm-le kaardil vastab 600m looduses. 2. Milline on mõõtkava täpsus, kui plaani mõõtkava on: a) 1:500 – 0,05m b) 1:5 000 – 0,5m c) 1:12 000 – 1,2m 3. Looduses on mõõdetud joon, mille pikkus on 74,8 m. Mis oleks selle joone pikkuseks plaanil? a) 1:200 – 3,74 cm b) 1:3 000 – 0,249cm c) 1:7 500 – 0,0997cm 4. Esita kaardi mõõtkava arvmõõtkavana, kui a) 1 cm pikkuse joon kaardil vastab looduses 26 m. – 1:260 b) 10 mm pikkune joon kaardil vastav looduses 500 m. – 10:50000 c) 5*6 mm pikkune joon kaardil vastab looduses 4 km – 30:400000 5. Plaanil on mõõdetud joon, mille pikkus on 4,8 cm. Mis oleks selle joone pikkuseks looduses? a) 1:250 – 12 m b) 1:3 500 – 1680m c) 1: 600 – 288m
Hind Hind Kauba Kauba käibemaksu käibemaksu maksumus maksumus Kogus ta Käibemaks ga käibemaksuta käibemaksuga Kapp 6 4 000,00 kr 720,00 kr 4 720,00 kr 24 000,00 kr 28 320,00 kr Riiul 10 500,00 kr 90,00 kr 590,00 kr 5 000,00 kr 5 900,00 kr Laud 5 2 000,00 kr 360,00 kr 2 360,00 kr 10 000,00 kr 11 800,00 kr Tool 120 1 000,00 kr 180,00 kr 1 180,00 kr 120 000,00 kr 141 600,00 kr Peegel 35 300,00 kr 54,00 kr 354,00 kr 10 500,00 kr 12 390,00 kr Pink 45 250,00 kr 45,00 kr 295,00 kr 11 250,00 kr 13 275,00 kr
ettevõtlikkuse äriidee äriplaani? Milline juhendmaterjal/seadus käsitleb äriühingu asutamist? Kui palju maksab äriühingu asutamine? ÄRISEADUSTIK Elektrooniliselt kiirmenetlusena riigilõiv 190.-. Notari juures riigilõiv 145.- + notaritasu § 136. Osakapital Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. § 140. Osa eest tasumine (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. § 1401. Asutamine sissemakseid tegemata (1) Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad (füüsiline isik) ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma (vastutab OÜ kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses) Raamatupidamiskohustuslaseks on /…/ iga Eestis
+ 2t |T 500t2 | T ]= 500[500 0 T /2 2 2 T 2 T T ( ) - -0 + 2T 2 (500T2 500 ( ) 2 ] = 500[0,0005+0,002-0,0015] = 0,5V 2 2 2 T /2 T T /2 T T 1 1 1 = T [ (-1)dt + 0 (3 -2000t )dt ]=
· The International Wine& Spirit Competition 2006 ( Vana Tallinn- hõbemedal) · The International Wine& Spirit Competition 2006 ( Vana Tallinn- pronksmedal) · Parim alkohoolne jook 2007 ( Vana tallinn Chocolate Cream) · The International Wine& Spirit Competition 2007 ( Vana Tallinn Chocolate Cream- pronksmedal) · San Fransisco World Spirits Competition 2008 ( hõbemedal likööride kategoorias Vana Tallinn) Tooted : · Vana Tallinn Heritage Edition 500 ml 40&% · Vana Tallinn 500 ml 40% · Vana Tallinn 500 ml 50 % · Vana Tallinn 500 ml 45 % · Vana Tallinn Cream 500 ml 16 % · Vana Tallinn Chocolate 500 ml 16 % Hooajalised tooted : · Vana Tallinn Glögi 700 ml 12 % · Vana Tallinn Winter Spice 500 ml 35 % Kokteilid : Vana Tallinn Ice coffee 4 cl Vana Tallinn 40 % Vahustatud piim Espresso Jää Vana Tallinn Grapefruit Vana tallinn 4 cl Greipfruudimahl 12-16 cl Kama Tallinn
Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmedjaülesandepüstitus F = 15kN - raamtarindile on rakendatudkoormus Materjal: teras S235 - voolepiirtõmbel [S] = 3 - varutegurinõutavväärtus a = 500 mm - vardaapikkus k = 0,6 - võrdetegur Varrasteristlõiked on järgnevakujuga: · vardal pikkusega a:=500 mm; ristkülik külgede suhtega ligikaudu 1 : 2 · vardal pikkusega b = k·a = 0,6· 500 = 300 mm : ring · vardal pikkusega c = 0,5·k·a = 0,5 ·0,6 ·500 = 150 mm : ruut. Joonis 1.Tarindijakoormusemõjumiseskeemvastavaltvariandile 1. Raamtarind Joonis 2.Abijoonisantudtarindikohta Joonis 3.Raamtarinditeljestik
Scheveningenis (Holland) Rahvusvahelise Uisutamisliidu ISU (ingl. International Skating Union). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamaja asub Lausanne'is. Kiiruisutamise eripära ja uisud Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m 10000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne
......................4 3.2Maitsestatud kohv..................................................................5 3.2.1Coffeestar - Maitsestatud kohvioad rummi-karamelli 200 g............................................................................................... 5 3.2.2Coffeestar - Maitsestatud kohvioad šokolaadi-kirsi 200 g 6 3.3Presskannu kohv....................................................................6 3.3.1Luxus - Presskannukohv 500 g.........................................6 3.3.2Löfbergs Lila - Presskannukohv 500 g..............................6 3.4Espresso................................................................................. 7 3.4.1Lavazza - Espressokohv jahvatatud 250 g.......................7 3.4.2Merrild Espresso kohv......................................................8 3.5Viljakohv................................................................................. 8 3.5
Kordamiseks 1. Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd, mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses. Põikmõõtkava Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m. Selgitav mõõtkava Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga. 1 cm vastab 5 m tähendab, et 1 cm kaardil vastab 500 cm looduses. Arvmõõtkava puhul oli väljendus säärane 1/500.
Sünnid ja surmad aastate vältel 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 Column J Column K 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Diagramm 1 Siin on näidatud ja võrreldud surmasid ja sünde aastate 2005-2012 jooksul. 1 000 Loomulik iive 500 0 -500 -1 000 -1 500 Column L -2 000 -2 500 -3 000 -3 500 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Diagramm 2 Siin on näidatud loomuliku iive muutust aastate jooksul.
Kas tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse koosmõju iseloomustab: a) äririski; b) finantsriski; c) koguriski? Kas finantsvõimenduse suurenemise korral aktsiatulu varieeruvus: a) väheneb b) ei muutu; c) suureneb? 5. Arvutada: finantsvõimendus DFL, tegevusvõimendus DOL ja koguvõimendus. dfl= 1,142857 Müük 30 000 000 dol= 2,0625 Muutuvkulud 13 500 000 DCL= 2,357143 Tulu enne püsikulusid 16 500 000 DOL=S-VC/EBIT Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000 Kasum enne makse (EBT) 7 000 000 Tulumaks (50%) 3 500 000 Puhaskasum 3 500 000 6. Arvutada: Finantsvõimendus, Koguvõimendus, Tegevusvõimendus
45309010485 Argo Salu Jõgeva Keskuse 14-44 36001050084 Kustav Salu Jõhvi Vikerlase 17-87 46504170054 Kaspar Veesimaa Tapa Vana-Kalamaja 20-16a 35412110930 Arvi Väljas Tallinn Kibuvitsa 3-3 36604060863 Aadu Pulk Kohtla-Järve Raudla 30A-20 Pereseis Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik lahutatud Transport autojuht 11 500 programmeerimine hamster vallaline Transport autojuht 13 700 raamatu lugemine ei ole abielus Transport autojuht 10 900 kalapüük koer vabaabielus Transport autojuht 9 700 karate hamster abielus Transport autojuht 11 800 karate ei ole lahutatud Transport autojuht 9 400 käsitöö kass
1947 Suvi Juuli Veevalaja Keila 1947 Talv Jaanuar Veevalaja Kallaste 1953 Sügis September Veevalaja Jõgeva 1960 Talv Jaanuar Veevalaja Jõhvi 1965 Kevad Aprill Veevalaja Tapa 1954 Talv Detsember Veevalaja Tallinn 1966 Kevad Aprill Veevalaja Kohtla-Järve Aadress Pereseis Osakond Amet Palk Mustamäe tee 165-58 lahutatud Transport autojuht 11 500 Linnamäe tee 85-21 vallaline Transport autojuht 13 700 Pärnu mnt 453A-19 abielus Transport autojuht 10 900 Kopli 65/2-5 vabaabielus Transport autojuht 9 700 Läänemere 62-68 abielus Transport autojuht 11 800 Pae 60-13 lahutatud Transport autojuht 9 400 Mustamäe tee 195-48 abielus Transport autojuht 10 500
Tööjõud klienditeenindaja 3 10 15 15 juhataja 1 2 2 2 koristaja 2 4 7 7 KOKKU 6 16 24 24 4.2 Keskmine brutopalk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 400 450 500 500 Juhataja 700 800 800 850 Koristaja 250 300 300 300 4.3 Palgakulu aastas AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 4800 5400 6000 6000 Juhataja 8400 9600 9600 10200 Koristaja 3000 3600 3600 3600 4.4 Sotsiaalmaksud AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 1584 1782 1980 1980 Juhataja 2772 3168 3168 3360
maksumusest. Tabel 3. Ettevõtte käivitamiseks valikud vahendid , nende maksumus ja soetamisviis. Nimetus Hind Kogus Maksumus Olemas Ost 6 majaosa ja 350 000 1 350 000 350 000 aed valamu 300 1 300 300 segisti 300 1 300 300 vann 3 750 1 3 750 3 750 dusinurk 4 500 1 4 500 4 500 sampoon 75 3 225 225 viimistlus- 200 2 400 400 vahend föön 1 000 1 1 000 1 000 harjad 145 3 435 435 küünekäärid 125 2 250 250 kõrva- ja 65 2 130 130 silmapuhastus vahendid Kokku 361 290 358 850 2 440 1.6. Algbilanss AKTIVA PASSIVA
Sõlm X(mm) Vahe Element Algus Lõpp 1 500 1 1 2 2 500 250 2 2 3 3 750 500 3 3 4 4 1250 250 4 4 5 5 1500 1000 5 5 6 6 2500 500 6 6 7 7 3000 Element 1 Algus 1 9.600E-008 0.000024 ### 0.000024 Lõpp 2 0.000024 0.008 -0.000024 0.004 L= 500 210000000 -9.60E-008 -4.80E-008 9.60E-008 -0.000024 Iy= 1000 0.000024 0.004 -0.000024 0.008 E= 2E+008 Element 2 Algus 2 7
LABORATOORNE TÖÖ NR 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Ristkoordinaatide leidmine: X 1 = 6555+1,85= 6556,85 3,7*500=1850 m= 1,85 km Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km X 3 = 6555+0,3=6555,3 0,6∗500=300 m=0,3 km Y 3 = 600-1,65= 598,35 3,3*500= 1650 m= 1,65 km Geodeetiliste koordinaatide leidmine: 1) 5,9 cm= x 3,7= 60 x= 95 = 11 35 2) 0,8 cm= x 1,9= 60 x= 25 B 1 = 59 10 - 0 1 35 = 59 08 25 L1 = 25 40 + 25 = 25 40 25 1) 1,4 cm= x 3,7= 60 x= 22 2) 8,45 cm= x 1,9= 60 x= 281 = 4 1 26 B 2 = 59 10 - 22 = 59 09 38 L2 = 25 40 + 4 24 = 25 44 24 1)...
Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta? C(400) = CF + Cvq = 3500*12+5*400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 kulu/ühik sel aastal 400*1,25 = 500 C(500)= 3500*12+5*500 = 44500 44500/500 = 89 kulu/ühik järgmisel aastal 110-89 = 21 Vastus: Järgmisel aastal väheneb keskmine kulu tooteühiku kohta 21 võrra
ÕPIK LK 413 ÜLESANDED Ü-17.1 Firma emiteeris 8000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr), aktsiate eest laekus 800 000 kr. Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 800 000 K: Lihtaktsiakapital 800 000 Ü-17.2 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat, aktsiate eest laekus 1 500 000 kr (aktsia nimiväärtus 100 kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C 6) B
Töötuse määr % jalanõudele (eurodes) hinnad (eurodes) RIIK/AASTA 2007 2010 2007 2010 2007 2010 2007 2010 Belgia 800 800 30 200 29 600 7,5 8,4 59,2 65,4 Bulgaaria 100 100 3 400 3 500 7,0 10,3 41,8 37,4 Tšehhi 300 200 11 500 11 400 5,4 7,4 52,7 50,4 Taani 1 000 1 000 39 900 37 300 3,8 7,6 58,3 57,0 Saksamaa 800 800 29 000 29 100 8,8 7,2 55,8 53,6 Eesti 500 400 9 900 8 300 4,8 17,3 80,4 77,5 Iirimaa 900 700 41 000 35 900 4,6 14,1 60,6 44,5 Kreeka 800 700 18 900 17 400 8,4 12,7 94,8 86,9
1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis.
Kosmos Sõda Taimed Riigid 50 50 50 50 100 100 100 100 300 300 300 300 500 500 500 400 Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvilak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak Vastus: Kuldvillak
Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed: DI C S MPC 500 600 586 660 672 720 758 780 1)Täida tabel 2) Tuleta tarbimisfunktsioon Ülesanne 2.1.4. Punkte 6
3. toote hommiku nimetus söök hind 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 müüdav 60 40 100 50 100 150 160 150 180 100 60 40 kogus summa 200 500 250 500 750 800 750 900 500 300 200 5950 300 terve 4. toote maja (20 nimetus inimest) hind 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 müüdav 2 3 1 1 3 5 2 5 2 2 0 1 kogus
1) 5 < p*, turul on puudujääk; 2) 12 > p*, turul on ülejääk. ARVUTUSNÄITEID Näide 7: Tabelis on toodud mingi kauba nõutavad ja pakutavad kogused erinevate hindade juures: Hind () Nõutav kogus (kg) Pakutav kogus (kg) 4,40 200 800 4,20 250 700 4,00 300 600 3,80 350 500 3,60 400 400 3,40 450 300 3,20 500 200 1. Tasakaaluhind ja -kogus on a) 4,00 ja 600 kg; b) 3,80 ja 350 kg; c) 3,60 ja 400 kg; d) 3,40 ja 300 kg. 11 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 7:
Keel Kõnele Ohustatuse Asuala jaid aste (UNESCO) Komi Vabariik ja Komi, Permi 350 000 ohustatud Permi naaberalad, Permikomi komi AR (Venemaa) keeled Udmurdi Vabariik ja Udmurdi 500 000 ohustatud naaberalad (Venemaa) Mordva, Bas^kortostani, Ts^uvas^i ja Tatarstani Ersa(mordva) 500 000 ohustatud Vabariik, Niz^ni Novgorodi, Samara, Penza ja Orenburgi oblast (Venemaa)
siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000
Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta? Andmed Püsikulud (CF)= 3500 eur Muutuvkulu (Cv)= 5 eur Tootmismaht (q)= 400 ühikut C(400) = CF + Cvq = 3500*12+5*400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 kulu/ühik sel aastal 400*1,25 = 500 C(500)= 3500*12+5*500 = 44500 44500/500 = 89 kulu/ühik järgmisel aastal 110-89 = 21 Vastus: Järgmisel aastal väheneb keskmine kulu tooteühiku kohta 21 € võrra d ja q tootmismaht. Leid akse tootmismahu ulu tooteühiku kohta?
etanooli süsihappegaasi ja käärimine? vesiniku aatomitega? anaeroobne hingamisahela aeroobne glükolüüs tsitraaditsükkel glükolüüs reaktsioonid 500 500 tsütoplasmavõrgustikus 500 Albert Szent-Györgyi 500 toimub 10 üksteisele ja Hans Krebs C2H4OHCOOH 4 järgnevat reaktsiooni Kes tõestasid Mis on piimhappe Mitmest kompleksist
о.с. (GOST 2688-80). dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa) 1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga: Dtr = dtr*e, kus e – tööreziimi ja masina ekpluatatsiooni tegur. Dtr = 19,5* 25 = 487,5 mm. Võtan Dtr = 500 mm. 2.2. Trumli seina paksus, soone samm ja soone radius Trumli seina paksus δ ≈ 0,02*Dtr+(6…10) mm, δ ≥ dtr. δ = 0,02*500+10= 20 mm. Trumli soone samm t leitakse valemiga: t =dtr+ (2…3) mm. t= 19,5+2,5 = 22 mm. Trumli soone radius R võrdub: R =0,54*dtr R =0,54*19,5= 10,53 mm. 2.3. Trumli pikkus Trumli pikkus Ltr leitakse valemiga: Ltr =Ltöö+Lä+L0+Lvaru Ltr Ltöö = Ztöö*t; Ztöö= π∗Dtr ; Ltr=H*ipol
kululiik 2 1500. 1500. Kuulutused, lendlehed kululiik 3 300. 300. Kohalik kooliraadiojaam Tegevus 2 kululiik 1 500. 500. Põhitegevused Ringmängud kululiik 2 1500. 1500. Sportmängud kululiik 3 Üllatusesineja 15000
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
Piimad Selver Säästumarket Konsum Toiduait Alma piim 0,51 - 0,49 0,49 2,5 %-line Tere piim 0,50 0,48 0,52 0,52 2,5 %-line Alma täispiim 0,86 - 0,85 0,84 3,5 %-line Meieri piim 0,51 0,50 0,49 0,50 2,5 %-line Hapukoored Selver Säästumarket Konsum Toiduait Alma hapukoor 500 1,10 - 1,09 1,09 g 20%-line Meieri hapukoor 0,58 0,54 0,57 0,54 330g 20%- line Tere hapukoor 500 1,10 1,09 1,10 1,08 g 20%-line Võid Selver Säästumarket Konsum Toiduait Margariin Voila 400 g 1,29 - 1,29 - 60 % -line Võidel või 400 g 1,21 - 1,20 1,19 Felix Voila 400g 0,89 0,86 0,89 0,87
Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses: Aken 610 260 130 80 50 Sein Valgustust mõõtsime ka raamatukogus riiulil ja laual, puhkeruumis, sööklas, koridori põrandal ja teadetetahvlitel: Mõõtmise koht Tulemus (lx)
Võrrandisüsteemi { x+y=224 1,15x+1,5y=313,6 lahendamisel selgub, et x=64 ja y=160. Need on raamatute esialgsed hinnad. Küsiti aga edasimüügihinda, seega esimese raamatu müügihind on 64+64*0,15=73,6 krooni ja teise raamatu müügihind on 160+160*0,5=240 krooni. Vastus: esimese raamatu müügihind on 73 krooni ja 60 senti ja teise raamatu müügihind on 240 krooni. 4. Tööline sai palgapäeval kassast 1896 krooni. Tema kuupalgast on maksuvaba 500 krooni. Ülejäänud rahast võetakse tulumaksu 26%. Kui suur on töölise kuupalk ilma makse maha võtmata? Lahendus: Olgu töölise palk ilma makse maha võtmata x krooni, 500 krooni on maksuvaba , seega tulumaks võetakse (x-500) kroonilt, seega tulumaks on 0,26x(x-500). Kätte saab ta 1896 krooni, saame võrrandi x-0,26(x-500)=1896. Lahendame selle: x-0,26x+0,26*500=1896 ->0,74x=1739, siit x=2350.
C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q x p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
. 8000 Virve Vrager 45211083816 Juuli 7 300 4000 .. 8000 Riina Karo 45508011220 Märts 7 400 4000 .. 8000 Käthy Liivak 46010018107 September 7 400 4000 .. 8000 Käthy Liiv 47501257723 Juuli 7 400 4000 .. 8000 Angelika Teder 47711263021 Jaanuar 7 400 4000 .. 8000 Maria Niitsoo 48611107929 Jaanuar 7 400 4000 .. 8000 Urmas Luhakooder 35104082120 August 7 500 4000 .. 8000 Endrik Saarniit 36610275160 Märts 7 500 4000 .. 8000 Oliver Tammik 37912011363 September 7 500 4000 .. 8000 Olga Järv 45807043241 Oktoober 7 500 4000 .. 8000 Kaspar Rokk 35605061944 Oktoober 7 600 4000 .. 8000 Mart Kasemets 35711299656 September 7 600 4000 .. 8000 Külli Lasn 46010028189 Jaanuar 7 600 4000 .. 8000 Sirje Laasik 47310281910 Mai 7 600 4000 .. 8000
13 2498,084291188 0,0871391819 65 200 111,80 14 1900 0,9630177664 41 800 302,80 15 2707,865168539 0,9364025006 48 200 1 159,75 16 1950 0,4078268349 11 700 51,00 17 2500 0,0580059263 12 250 27,00 18 1833,333333333 0,5913490797 16 500 70,00 19 1190 0,3651447144 11 900 18,60 20 650 0,6219000439 13 000 166,40 21 2500 0,0849347064 9 000 46,70 22 2000 1 57 400 46,40 23 2300 0,4299838108 33 350 191,70 24 1575 0,1712059995 6 300 41,30
Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on vajalik täita viis nõuet lausendile: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu lühikirjeldus 5. algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks: pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Lemmikpank 250.- Deebet Konto: Tavaline Pank 250
40 1.20 Segafinantseerimis skeem 1.00 EPS 0.00 0.80 0.60 0.60 1.29 0.40 1.85 0.20 0.00 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 30 EPS EPS 3 4 2.50 2.14 430 450 0 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000 EPS EPS
Ventiili ülesanne on lasta võnkuvat õhku pillitoru ossa, mis muudab õhusamba pikemaks või suruda õhk sealt välja, et muuta helikõrgust teatud intervalli võrra. Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. · vanaaeg - algas 3000 eKr - Mesopotaamias ja Egiptuses, 750 eKr - Kreekas, kui alguse said linnriigid, 500 eKr - Itaalias · keskaeg - algas 476 pKr Lääne-Rooma keisririigi lõpp · uusaeg - 1492 a. avastas meresõitja Cristoph Kolumbus eurooplaste jaoks Ameerika mandri · uusim aeg - Esimese maailmasõja lõpp 1918 a. VANAAEG VANA- KREEKA perioodid ajaloos ja muusikas KESKAEG UUSAEG UUSIM AEG
b) Vale, keemiline evolutsioon toimus Maal A. Oparini teooria järgi osoonkihita ja hapnikuta. c) Õige, Vestiigiumide olemasolu viitab põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele. d) Vale, katteseemne-taimed arenesid paljasseemnetaimedest. e) Vale, esmased maismaaloomad olid selgrootud putukataolised loomad. f) Õige, Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 2. Paigutage järgnevad protsessid/nähtused loogilisse järjekorda. 3 p. b) keemiline evolutsioon f) Prokarüootsuse teke c)selgroogsuse teke d) püsisoojuse kujunemine a) hulkraksuse kujunemine e) emakasisene areng 3. Millest lähtus Ch. Darwin evolutsiooni selgitamisel? 3p. Darwin lähtus evolutsiooni selgitamisel faktilisel materjalil( paleontoloogilise,
Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333 K müügitulu 1667 Analüütiline arvestus toimub ostjate viisi eraldi. Igal ajahetkel peab olema võimalik kindlaks teha kui suur on ettevõte nõue iga ostja vastu. Nõuete analüüsiks peavad raamatupidamise andmed võimaldama kindlaks nõude pikkust lähtuvalt maksetähtajast. Kui palju on
WC 3.3 m2 2000 230 762 605 762 200 400 500 565 100 645 Rõdu 5.8 m2
Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllunduse asemel) *Tekkivad kihelkonnad. Vikingi aeg 800-1050 pKr *Ilmuvad põletusmatused Hilisrauaaeg 1050 1227 pKr *Kujunevad välja muinasmaakonnad
sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448
ülesanne 1 intress 2% aasta tegevus kulu tulu rahavoog 0 maapinna ettevalmistus 123 -123 0 taimede ost 500 -500 0 istutamine 250 -250 1 hooldus 109 -109 2 hooldus 109 -109 3 hooldus 109 -109 7 noorendiku hooldus 200 -200
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
