Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja po...
Vastus: p(q) = -52q+9080 c) Kasumifunktsioon, kus R(q)- tulufunktsioon. P(q) = R(q)-C(q) R(q) = pq = q(-52q+9080) = -52q2+9080q P(q) = -52q2+9080q-440q-4400 = -52q2+8640q-4400 P(q) = -52q2+8640q-4400 Vastus: P(q) = -52q2+8640q-4400 d) Optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Leiame kasumifunktsioonist tuletise ning paneme võrduma 0-ga, saame optimaalse tootmismahu q. P´(q) = -104q+8640 = 0 104q = 8640 q = 83 P(83) = -52*(83)2+8640*83-4400= 354 492. Vastus: q = 83 tk ja optimaalne kasum P(83) = 354 492 eurot.
12 12 ? · ; · . , . 581 g 581. · : 20 ; · : 7- 11 . ; · : 29 2010 ; (, 2018) . 581 Kepler-186 f . Kepler-186. · 492 ; · Kepler-186f 1.11 ; · : 2014 ; · : . TRAPPIST-1 · 2017 . · 7 , ; TRAPPIST-1 . · 39,5 . · , , . · , . !
State of Alaska State of Alaska Arctic Ocean Pa c ific Yukon Oc e an British Columbia Facts about Alaska ● Juneau - the capital city ● 1,717,854 km2 - area ● 735,132 - population 20th century ● 38°- highest, -62° - lowest ● 112 different mammal and 492 bird species. ● 3 million lakes and over 3000 rivers. ● 100 000 glaciers Refrences ● http://en.wikipedia.org/wiki/Alaska ● http://www.adn.com/article/20140727/trail-monuments-m en-border-crews-cut-20-foot-swath-alaska-yukon-line ● http://alaskannature.com ● http://www.alaska.org Thanks for listening!
kasvupinna Segavilja kasvupinnast, Toetused kokku, kasvupinna Investeering kokku, kohta, kg/ha kasvupind, ha % kr kohta, kr/ha kr X5 X6 X7 X8 X9 X10 380,100615 21,60 12,073784 86 719 484,734489 720 439 405,091666 22,60 18,093027 51 711 413,986070 84 492 94,946809 21,00 5,585106 89 585 238,257979 102 000 51,245085 13,00 1,703801 341 721 447,865007 198 000 564,705882 12,50 24,509804 33 597 658,764706 135 000 62,660211 7,10 2,022216 183 869 523,694104 326 772
Empedokles Koostaja: Klass: Aasta: Eluaastad ja tegutsemiskoht Eluaastad: umbes 492 eKr 432 eKr. Pärines Akragast SuurKreekas, kreeka kolooniast Sitsiiliast. Oli panpsühistlik. Põhimõtted Olematu on, olematut ei ole. Sarnast tuntakse sarnasega. Tsitaate ja arvamusi "Silm näeb seetõttu, et temasse tungiv valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist." "Maailma algaineteks on neli iseseisvat algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist
Franken, Schwaben und Altbayern. Geografie Hauptfluss ist die Donau, die bei Passau nach Õsterreich übertritt. Die niedrigste Stelle von Bayern befindet sich mit 107 m in Kahl am Main, die höchste auf dem Gipfel der Zugspitze, dem höchsten Berg Deutschlands im Wettersteingebirge. Das Klima geht vom Nordwestern nach Osten ins Kontinentalklima über. An etwa 100 Tagen sind die Temperaturen unter Null. Im Bayern liebt 12 492 600 Menchen. Bayern haupstadt ist München. Im Müncehn liebt 1.351.445 Menchen. Geschichte Die Name Bayern kommt von den Stamm Bayovar im sechste Jahrtausend. Die Flagge stammt aus vom Wittelbach. Das Schloss Neuschwanstein ist ein Schloss im Allgäu auf dem Gebiet der Gemeinde Schwangau bei Füssen, das Ludwig II von Bayern erbauen ließ und das Scloss, das ist auch die gross Sehenswürdigkeit im Bayern.
Finantsanalüüs Ettevõte X Tallinn 2007 Finantsanalüüs Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876
https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus praktiliselt puudub ning võrreldes rull-laagritega taluvad esimesed suuremat koormust ja kiirust“. [4, p. 303] Raamat. Allikas: P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2012, 492 lk, tsitaat pärineb allikast lk 303. „Teised olulised leiutised olid: 1748 – kraasimismasin, 1764 – mitmepooliline ketrusmasin Spinning Jenny, 1784 – mehaanilised kangasteljed, 1793 – puuvillakiude puhastav masin Cotton Gin“. [5] Artikkel. Allikas: Else Christensen. Indias kasvav põõsas muutis ajalugu. Imeline ajalugu, 8, 2015, lk 68-79, tsitaat pärineb allikast lk 77. „Projekti eelarve on projekti kogumaksumuse detailne kirjeldus. Eelarve
1. a) ; b) - ; c) ; d) ; e) ; f) . 5 5 57 22 1166 110 4 1021 68 17 16 23131 2. a) ; b) ; c) ; d) ; e) ; f) . 9 9000 165 9 45 9990 44 611 1 21 3. a) ; b) 1 ; c) ; d) ; e) 40,013. 45 990 10 50 4. 680 5. 62,5% 6. 20% 7. 492 kg 8. 3,660525 10 6 9. 122312,46 krooni 10. ligikaudu 20 548 krooni
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS sündimus üldkordaja sünnid üldkordaja 1990 45289 741 16,3 1995 43119 492 10,9 2000 39988 379 9,5 2010 37693 377 10,0 Sündimuse üldkordaja Võru maakonnas aastatel 1990, 1995, 2000, 2010 18 16 14 12 10 8 6 4 2 Page 1 0 1990 1995 2000 2010 14 12 10 8
8 (p) -4.3 (p) (p) Belgia 114,6 0.948 1234 8.3 470 60 77.06 82.60 3.4 82.2 492 403.2 (p) 411.9 (p) -8.8 (p) (p)
3,5 204 4,0 159 4,5 172 5,0 208 5,5 241 6,0 271 6,5 304 7,0 337 7,5 366 8,0 400 8,5 430 9,0 462 9,5 492 10,0 523 Tabel 2 TUGEVA JA NÕRGA HAPPE SEGU Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml , S/m 0,0 424 0,5 379 1,0 336 1,5 288 2,0 246 2,5 206 3,0 171 3,5 152
Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Soolis vanuseline koosseis: Aasta Elus sünnnid Surmad Muutus Sündimuste Surmade Muutus üldkordaja üldkordaja 2006 482 957 371 478 111 479 10.9 8.4 2.5 2007 492 527 385 361 107 166 11.0 8.6 2.4 2008 518 967 385 954 133 013 11.4 8.5 2.9 2009 492 931 383 486 109 445 10.7 8.4 2.4 0-14 aastaseid: 14.4% (mehi 3,423,861/naisi 3,232,028) 15-64 aastaseid: 69.1% (mehi 16,185,5575/naisi 15,683,433) 65 aastaseid ja vanemaid: 16.5% (mehi 3,238,301/naisi 4,394,624) (2008) Riigi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030
2000000 0 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 Kogus WACC NPV 5% 2 754 616 10% 1 690 834 19,86% 0 25% -716 000 30% -1 327 492 NPV 10% 15% 20% 25% 30% 35% WACC 000 1 000 000 1 500 000 2 000 000 2 500 000 EBIT Segafinantsjoon EPS 0 1,1 2,06 3,11 DOL
Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalu...
2009 3 322 5 232 7 119 Eesti Töötukassa Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2 01.01.2 01.01.2010 008 009 Vanuse- Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised 8 grupp 04 2 937 1 513 1 424 3 018 1 560 1 458 3 088 1 596 1 492 59 2 898 1 500 1 398 2 941 1 513 1 428 3 027 1 541 1 486 10 14 2 608 1 374 1 234 2 574 1 359 1 215 2 655 1 406 1 249 15 19 4 246 2 173 2 073 3 672 1 885 1 787 3 156 1 596 1 560 20 24 5 288 2 735 2 553 5 190 2 731 2 459 5 104 2 691 2 413 25 29 4 377 2 256 2 121 4 436 2 297 2 139 4 494 2 365 2 129
8.1 Lähteülesanne Projekteerida prismaline liistliide antud istu lisakinnituseks [8.1]. Liite liik on tähistatud: V – vaba, N – normaalne ja T – tihe. 8.2 Lähtevariant: Ø60H7/m6 V V-vaba liide 8.3 Lahenduskäik: H 7 0 , 046 js7 0 , 030 0 , 011 Ø60 Liist b×h = 18 × 14 kus b – liistu l...
Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Venezuelas on mitmeparteisüsteem.
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos 30 25 20 15 10-11 Jõud P [kN] ...
812 812 869 1,681 377 2,058 646 646 639 946 946 1,368 1,368 959 959 1,099 901 901 1,329 646 888 1,323 1,323 492 492 959 959 1,202 1,202 677 677 786 1,873 1,873 1,246 1,246 1,764 1,029 1,681 1,681 1,393 1,055 1,055 1,796 1,796 1,975
ne 100 181 86 80 254 53 31 261 340 FCFS 400 628 368 420 985 148 68 1048 1353 1000 1489 910 1172 2431 359 189 2661 3341 100 93 99 150 260 34 39 243 359 SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655 100 91 98 154 259 34 39 245 357 SRTN 400 395 387 513 1107 130 80 908 1494 1000 996 940 1382 2684 374 234 2378 3624
ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus. CO2 emissioon vastab põletatud kogusele vastava massi taimede CO2 tarbimisele. 1 hektar rapsipõldu toodab aastaks hapnikku 40 inimesele (10,6 miljonit liitrit). Linnakliima paranemine ennekõike suvel
Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne (-5%) iive. Seega kahaneb Eesti rahvaarv praegu igal aastal ühe Põltsamaa linna võrra. 1995.a. elas Eestis 1 492 000 inimest, kellest 958 000 olid eestlased Tõsi, demograafid väidavad, et 1996. aastal olevat sündimuse langus pisut pidurdunud. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Samas regioonis on ka teravamad keskkonnaprobleemid Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas.
1 klaas morssi 50 ~ 100g krõpsu 569 1157 Kokku terve päev 2027 kcal Kolmapäev 12.september Hommik kohupiimakreem (400g) 468 Oode Müslibatoon 174 Lõuna hamburger (Bic Mac) 492 friikartulid 340 0,5 l Sprite 172 1004 Oode Virsik 59 Õhtu 3 viilu saia 168 võid noa otsaga *3 40 * 3 = 120 3 viilu juustu 57
4 52 325 0,00307 45 298 5,6971 0,017661 0,00000961 7 2 5 57, 330, 0,00302 39 360 5,8861 0,017658 0,000009 5 5 6 0 6 62, 335, 0,00329 32 425 6,0521 0,018156 0,000009 5 5 0 5 7 67, 340, 0,00293 25 492 6,1985 0,017976 0,00000841 5 5 7 8 8 70, 343, 0,002911 19 555 6,3190 0,018325 0,00000841 5 5 5 9 74 347 0,00288 13 620 6,430 0,018004 0,00000784 2 0 10 77 350 0,00285 67 683 6,5265 0,018274 0,00000784 7
2003 322 69,46 2004 418 54,70 2003 330 51,79 2004 420 65,07 2003 355 41,25 2004 423 43,17 2003 359 38,01 2004 432 68,67 2003 368 60,97 2004 450 46,72 2003 384 44,63 2004 451 39,43 2003 395 61,00 2004 471 66,15 2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14 2003 485 45,54 2004 524 38,48 2003 490 54,86 2004 525 50,11 2003 492 66,83 2004 526 49,60 2003 500 59,86 2004 539 37,50 2003 505 43,17 2004 549 58,00
Lõunasöök 75 75 90 90 90 98 90 68 53 Õhtusöök 50 50 60 60 60 65 60 45 35 Lisateenused 542 542 596 596 596 542 542 488 488 Tulud kokku 2 442 2 442 3 075 3 521 3 500 3 217 2 758 2 492 2 208 Puhkemaja Nimetus Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tuba /1öö talveperioodil 1 079 1 233 1 388 0 0 0 0 0 0 2 004 1 850 1 696
16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28
16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28
Arhitektuur Suur Hiina müür Aasia, Hiina Suur Hiina müür on rida kivi fortifications ehitatud Hiinas 5. sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi. Nüüd on osad Suur Hiina müür on hävinud tänu liivato...
mm mm mm2 mm kN N/mm2 k/N N/mm2 mm % GPa mg/mm3 Nxmm /mg Komposiit 10,3 2,9 30 50 12, 407 11,7 390 - - 8... 1,61 253 pikikiudu 2 45 Teras 20 3 60 80 29, 492 16,0 267 101,3 27 210 7,80 63 5 Plast 10 4 40 50 2,6 65 2,2 55 60 20 0,5.. 1,10 59 .3,5 Komposiit 10,3 2,9 30 50 1,5 50 1,1 37 50 0 8... 1,61 31
Emotsioonid lisa Mis on emotsioonid · Teadaolevalt esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid ...
k2 – temperatuuril T2 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant E – aktiveerimisenergia R – universaalne gaasikonstant. Avaldada sellest E: k1 −ln ∙R k2 E= 1 1 ( − ) T1 T2 0,3263 −ln ∙ 8,314 0,7 492 E= =67 684 J /mol 1 1 ( − 308 318 ) k 0,3263 A 3 5 ℃= Ea = −67 684 =¿ 8.314∗310 9,84*1010 e R∗T
See põhjustabki rahvastiku vananemist (rahvastikupüramiid joonis 5). Suremus on kuni aastani 2007 tõusnud, seejärel kukkunud ja aastal 2008 uuesti tõusu alustanud. Aastal 2011 on suremus taas langenud. Imikusuremus on aga alati stabiilselt langenud. 6. LINNASTUMINE Kogu elanikkonnast elab 89% linnades. Santiago Metropolis on kõige suurem linnastu, mis paikneb Tsiili keskel (üle 6 miljoni elaniku). Kõige suurema rahvaarvuga linn on Puente Alte 492 603 elanikuga. Teine suurim linnastu on Greater Valparaíso ning selle kõige suurem linn on Viña del Mar 286 931 elanikuga. 7. ENERGIAMAJANDUS Energiavaradest leidub Tsiilis naftat, maagaasi ning kivisüsi. Eksporditakse põhiliselt toornaftat (52 390 vaati päevas) ja imporditakse maagaasi (1.49miljardit m³ 2009 aasta seisuga) ning toornaftat (305 100 vaati päevas). Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, neid on Tsiilis 7. HEJ-d paiknevad suhteliselt tihedalt
360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551 13 151 992 4 952 848 3 468 739 228 394 2 359 940 540 610 889 141 283 249 429 071 11 118 023 105 513 2 963 651 1 044 714 506 901 537 813 169 475 42 174 3 819 897 1 111 492 1 861 107 2 033 969 715 234 12 034 13 475 39 220 367 806 238 128 44 571 2 247 474 8 532 3 524 5 008 240 438 39 213 0 53 462 1 126 631 412 614 254 259 112 325 709 390 570 063 0 9 172 3 600 126 555 52 607 -271 956 2 623 025 2 351 069 2 351 069 BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad
· Eesti film (toodetud Eestis) · eesti film (eesti filmikunst) · Vene võim · vene rahvalaul Kokku- ja lahkukirjutamine NIMISÕNA OMADUSSÕNA Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad)
2 503.3 1997.5 2625.2 577.5 5.873 370.6 505.2 1677.1 2878.6 579 4.698 461.8 505.3 1837.8 2700.4 582.1 6.336 394.4 505.4 1723.9 2825.6 580.3 5.168 454.9 505.5 1790.4 2236.5 541.9 5.047 389.1 506.2 1305.5 2641.3 577.2 5.4 358.1 506.7 1706 2257.3 569.2 4.533 368.7 507.1 1319.4 2975.5 587.5 4.828 519 507.7 1869 2150.8 505.8 4.158 371.8 507.8 1273.2 2935.9 580.2 4.624 492 508.1 1863.7 3029.8 594.9 5.472 546.9 509.4 1888 3196.6 611.1 8.68 595.8 509.6 1989.7 2271.3 573.1 3.657 361.7 510.7 1336.5 3649.6 703.4 8.183 632.1 510.9 2314.1 3649.6 703.4 8.183 632.1 510.9 2314.5 2198 513.5 4.63 396.9 511.8 1287.6 2207.4 523.4 4.597 390.9 511.8 1293.1 2699 572.1 7.336 462.2 511.9 1664.7 3165.1 611.5 7.315 583.3 512.5 1970.3 3035 593.6 6.137 527
2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492 ja Jõhvi 12 112 33,2% 12 788 4. Pärnu Pärnumaa 52 389 51927 45 500 80 % 44 016 44 583/ 44 980 6
4.Mahuühikud Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantpenikoorem = 343 kantversta 1 kantverst = 125 000 000 kantsülda 1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3 1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3 1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3 1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 5.Vedelikumõõdud 1 tallinna ankur = 32,5 liitrit 1 riia ankur = 38,2 liitrit 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit 1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit 1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit
E U0 U1 Piirkond: 723,3 0,89 1,134 300 0,6 1,4 P6 644 666 722 723 Punkte: 663 690 755 751 12 694 736 816 820 Piirkond: 470 492 538 578 513,8 0,87 1,125 300 0,6 1,4 P5 Punkte: 449 481 532 570 8 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED Vastused esitada lisalehtedel. 1
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Kreeklased sõdisidki põhiliselt kahe valitsejaga. Sõdade põhjus oli ülemvõim Egeuse merel. Dareios I aeg oli riigi tippaeg. Ta 5 võitis alati. Üritas oma võimu Väike-Aasia rannikule laiendada, kuid kiiresti tekkis sealsetest linnriikidest liit, mille juhiks sai Miletos, kellele omakorda andis abi Ateena. Tänu sellele suutsid nad peaaegu 10 aastat Kreekale vastu seista. 492 liideti see ala pärslastega. Miletose linn purustati ning inimesed müüdi orjadeks. Järgmiseks rünnakuobjektiks kuulutati Ateena. Esimene sõjarünnak (492) ebaõnnestus, kuna Kreeka laevastik hävis tormis. Teine katse tehti 490, maabuti Maratoni külas. Pärslased lõid oma laagri sinna üles. Ateena palus mitmetelt linnriikidelt abi, kuid nad jäeti üksi. Ateena vägede juht oli Miltiades, kelle juhtimisel töötati välja sõjaplaan: rünnata pärslasi kiirelt
2 520 1 870 1 825 1 800 22 885 24 700 27 400 32 300 65 60 58 57 60 83 105 128 163 734 114 445 106 547 102 810 1 363 269 2 050 949 2 888 911 4 129 492 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 163 734 114 445 106 547 102 810 1 363 269 2 050 949 2 888 911 4 129 492
000 tk 103 500 x 0,9 = 93 150 tk Talvitus :15 tuh,tk /ha Talvitus : Talvitan maimud basseini nr 4 ( 0,4 ha) . Tarvis: 93 150 : 15 000= 6,21 ha. Vabu tiike 6,03 ha , seega kasutame ka ühte maimubasseini( 0,4 ha) = 6,61 ha. Kasutatud tiigid nr: 1318,3138 +3 2: Ellujäämus 95% : 93 150 x 0,95 = 88 492 tk . 1: Ellujäämus 50% : 120 000 x 0,5 = 60 000 tk Asutus tiikidesse 1 tuh,tk /ha . Meil on pinda 97,1 Meil on tarvis 20 ha suvitustiikideks. Müün nr 28 basseini tühjaks ja ha , seega kalad mahuvad ära. asutan sinna. Kasutatakse tiike: 26,27,28,39,ja 28 tiik müüakse tühjaks ,et teha ruumi talvitustiigina 0+idele. Müüakse 15 892 kala maha. 2+ : Väljapüük ja müümine
2003 322 69,46 2004 418 54,70 2003 330 51,79 2004 420 65,07 2003 355 41,25 2004 423 43,17 2003 359 38,01 2004 432 68,67 2003 368 60,97 2004 450 46,72 2003 384 44,63 2004 451 39,43 2003 395 61,00 2004 471 66,15 2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14 2003 485 45,54 2004 524 38,48 2003 490 54,86 2004 525 50,11 2003 492 66,83 2004 526 49,60 2003 500 59,86 2004 539 37,50 2003 505 43,17 2004 549 58,00
8 368 358 283 133 23 0 0 0 8 9 399 386 314 159 35 1 0 0 15 10 430 414 345 186 50 2 0 0 25 11 461 442 376 214 68 5 0 1 38 12 492 471 407 242 89 11 0 2 55 13 523 499 438 271 112 21 1 6 76 14 554 527 469 300 137 35 4 12 100 15 585 555 500 330 164 53 10 23 127 16 616 584 531 360 192 73 22 38 154
summeerimise teel TV n= Pt (1+i)n-t n-perioodi pikkus P-perioodide arv Üksiku makse väärtus Mn-0 nullperioodis, Mn-t järgmistes perioodides, lõpuks liita ja saab summa NÄIDE: Firma investeerib täna 200 000 ja aasta pärast veel 150 000. Intressi väärtus on 10 % ja leida tuleks investeeringu väärtus neljanda aasta lõpuks. (TABEL A1) TVn = 200 000(1+0,1)4-0 =292820 TVn = 150 000(1+0,1)4-1=199650 TV= 492 470 VÕRDSETES OSADES TEOSTATAVATE MAKSETESEERIATE TULEVIKUVÄÄRTUS annuiteet Harilik annuiteet- maksed toimuvad iga perioodi lõpus, tulevikuväärtus HATVn ATV IT (¿¿ in) HATV n =A ¿ NÄIDE Kolm aastat järjest investeeritakse iga aasta lõpus 100 000 10% intressimääraga. Milline on selle investeeringu väärtus kolmanda aasta lõpus? (TABEL A-2) 100 0003,31=331 000 Avansiline annuiteet- maksed tehakse iga aasta alguses
3 49,6 50,9 52,0 50,1 51,0 52,1 Lubjakivi 332 131966 2516 49,8 50,8 52,0 Keraamiline plaat 9,34 147,9 148,3 9,32 147,7 148,3 glasuuritud 492 203844 2413 9,35 147,9 148,4 6 134,9 136,0 137,8 135 135,1 137,7 Normaalbetoon 5878 250792 2344 134,5 136,9 135,0 7 98,6 99,8 10,1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
