Päikesesüsteem

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...

Referaat Nahk

päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele ­ mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus ­ rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 ­ 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...

Päikesesüsteem

Veenuse läbimõõt on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Kogupindala on 510 065 284,702 km². Planeedi mass on 5.9736×1024 kg. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%). Maal on kaaslaseks Kuu. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.)

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak ­ kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...

Rootsi

ära kus kohas pargis midagi asub. Veel on Kolmardenis lastele Bamse Maailm, lõbustuspark ja laste loomaaed.  Suusakuurordid:  Idre Fjäll - asub 490 km kaugusel Stockholmist ning on populaarne lastega perede ja algajate hulgas. Kuigi suusarajad ja laskumised on tagasihoidlikumad kui Åres või Vemdalenis, paiknevad nad mugavalt majutuskohtade läheduses.  Vemdalen - asub Stockholmist 480 km kaugusel. Piirkonnas on 3 suusakeskust: Vemdalsskalet, Björnrike, Klövsjö. Ühe mäepiletiga pääseb kõikide keskust radadele. Vemdalen on muutunud viimase kahe aastaga eestlaste seas üheks kõige populaarsemaks suusakuurordiks Rootsis. Põhjuseks on suhteliselt odavam majutus ja mäepileti hind ning lühem tee Stockholmist võrreldes Årega.  Funäsdalen - suusakeskus asub Stockholmist 580 km kaugusel

Multimeedia arvuti

Toiteplokk Corsair HX1000i Toiteploki tüüp: modulaar Võimsus: 1000 W Ventilaatori mõõtmed: 140 mm +12v elektripesa tüüp: EPS12V, P4 (4-pin) Emaplaadi pistik: 20 pin + 4 pin PCI Express: 8 x 6 + 2 pin Efektiivsus: 80 Plus Platinum SATA pistikud: 12 Kaal: 3.592kg · Hind 220,69 (,,Fauni Kaubanduse OÜ") 11 Kõvaketas Sandisk Ultra II 480GB 2.5" SSD Formaat: 2.5" Ketta maht: 480 GB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Lugemiskiirus/kirjutamiskiirus: 550 Mb/s Keskmine tõrketa tööaeg (MTBF): 1750000 hr · Hind 129 (,,Frog.ee") Seagate Barracuda 2TB 3.5" 7200RPM HDD Formaat: 2.5" Ketta maht: 2 TB Vahemälu: 64 MB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Pöörlemiskiirus: 7200 pm Andmeedastuskiirus: 210 Mb/s 12 · Hind 74,29 (,,PCSTO OÜ")  Kuvar LG 31MU97-B Ekraani suurus: 31" ­ 78 cm

India

India Vabariik ? Bh?rat Ganar?jya Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vot mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. India, äärm...

Mikro-ja makroökonoomika kodutöö

Sel juhul tarbijal hinnavaru ei jää. Kui aga tootja poleks hinda tõstnud ja pakkumist suurendanud oleks tarbija ostnud ühe DVD 15 euroga, kuigi ta oleks olnud nõus maksma 20 eurot. Seega oleks tema hinnavaruks jäänud 5 eurot. Ülesanne 7 Toodang 1 2 3 4 5 6 7 8 Kogukulu(TC) 100 200 300 400 500 600 700 800 Kogutulu/TR) 135 260 375 480 575 660 735 800 Keskmine 100 100 100 100 100 100 100 100 kulu (AC) Piirkulu (MC) 0 100 100 100 100 100 100 100 Piirtulu (MR) 0 125 115 105 95 85 75 65 Hind(P) 135 130 125 120 125 110 105 100 Kasum 35 60 75 80 75 60 35 0

Responsive Web Design - Kohanduv veebidisain

adaptive’i puhul luuakse iga ekraanisuuruse jaoks sobiv veebileht. See tähendab, et kui kasutaja läheb kodulehel nutiseadmest, siis brauser automaatselt tuvastab ära ekraani suuruse ja avab sobiva suurusega veebilehe ehk tulemus on sama, mis responsive’i puhul. Miinusteks võib pidadada adaptive’i puhul just seda, et tuleb luua mitu veebilehte, et need oleksid sobivad suuruses, mis omakorda nõuab rohkem tööd. Adaptive design’i jaoks kasutatakse 6 erinevat laiust: 320, 480, 760, 960, 1200, 1600 (px). Plussideks on kindlasti see, et on võimalik rohkem kontrolli saada kodulehe üle (sisu ja disain), mida responsive’i puhul ei saa. (https://www.uxpin.com) Adaptive on praktiliselt 2x kiirem veebis kui responsive. Seda näitavad ka andmed tabelis. (Tabel 1) Tabel 1 Kiirused brauseris: Adaptive vs Responsive design (https://www.uxpin.com)

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Toetuse suurus 36 krooni laagripäeva kohta. JRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVAD TOETUSE SUURUS 1. Kalev Madsa Puhkeküla OÜ 191 1 861 66 996.- 2. Piiri Spordilaager 1 190 10 850 390 600.- 3. Mäe-Kääraku Spordilaager 420 5 040 181 440.- 4. Kotka Noortelaager 480 5 360 192 960.- 5. Taevaskoja Noortelaager 545 4 832 173 952.- 6. Romaskino Tiigrid Noortelaager 741 8 142 293 112.- 7. Vihasoo Noortelaager 570 5 940 213 840.- 8. Võsu Noortelaager 391 2 707 97 452.- 9. Urumarja Noortelaager 686 5 980 215 280.- 10

Veenus - referaat

Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem ...

Päikesesüsteem

PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päik...

Linnuliha küsimuste vastused

Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...

Sakala kõrgustik

Halliste jõkke suubuvva Lopa oja kaldas Devoni liivakivis kujunenud Lopa põrgu on viimastel aastatel olnud tõenäoliselt Eesti pikim sufosioonikoobas (inimesele lõbitav osa 37m). Karksi-Nuia linna kohal suubub põhjast Halliste ürgorgu Kutsiku oja, mille oru idapervel asub suurte puuviljaaedadega üle Eesti tuntud Polli Aiandus Instituut. Kõrgustiku lõunaosa lõbib kaarjalt Õhne ürgorg (94km), mis algab kõrgustiku suurimast veekogust Veisjärvest (ligi 480 ha). Õhne jõgi suubub Võrtsjärve. Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori.

Betooniõpetus IV praktikum

2 100 100 100 2364 2400 340 34 33,5 2 8 8 2329, 1382, 3 100 100 100 2460 345 34,5 8 6 2436, 1416, 1 100 100 100 2388 480 48 6 2 20 2437, 1415, 2 100 100 100 2386 2384 455 45,5 46,2 3 6 8 2427, 1407, 3 100 100 100 2379 450 45 6 2 1.6. Graafikud  1.7

Valemid informaatika 2 arvestustöö

Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500 BR750 300 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Pla02 3000 Al02 2700 Pla03 3000 Al04 2300

Kultuuriloo uurimustöö.

kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I. 1895­1898 ehitati kiriku ümber raudaed ning 1901 telliti kirikule 8 Riias valmistatud vitraazakent. 1909­1910 teostati ulatuslikke ümberehitusi. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaarakendega saalkirik, mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845.a. põles hoone müürideni maha ja taastati

Masinaelemendid I konspekt-1

8 2 – peenkeere, tõus 2,0 mm, 8.8 – Re = 8x8x10 = 640 N/mm2 8 = 1/100 Rm = 800 N/mm2 Tabel 1. Poltide tugevusklassid Tugevusklass Tõmbetugevus Voolavuspiir Rm Re N/mm² (Rp0,2 ) N/mm² 4.6 400 240 5.6 500 300 5.8 500 400 6.8 600 480 8.8 800 640 10.9 1000 900 12.9 1200 1080 Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4. Poolpeitpea 5. Silinderpea Materjal: • Teras – odav ehitusteras …roostevaba • Messing ja pronks • Titaan • Plast • Keraamika • Komposiit (sh süsinikkiud) • Alumiiniumi sulam (magneesiumist detailide ühendamiseks) Poltide ja mutrite materjal

Muusika ajaloo konspekt I kt

Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt ­ tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...

Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine

PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...

VANA - KREEKA

VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr ­ 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr ­ 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr ­ 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr ­ 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr ­ 30 eKr. ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks ol...

Arvutikuvar

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hilj...

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

Ajaloo kontrolltöö ­ Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ­ ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen ­ vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar ­ võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik ­ riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis ­ linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riig...

Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Uuritav proov oli petersell,mida võeti 0,04 g. · Proovi peenestamine toimus uhmris

Side Labor 2

Side labor 2 IP-multimeedia edastus

1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine

Suurim võimalik	eraldusvõime hinnang	eraldusvõime	kaadrisagedus	sisu bitikiirus	Arvutada pakkimata video edastuskiirus
EESKUJULIK - suurepärane pilt, kõik on nähtav ja selgesti eristatav		2592x1944	10	618858 kb/s	2592*1944=5038848 (piksleid... Informaatika → Side 6 allalaadimist 9 doc Veenuse uurimine kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse Füüsika → Füüsika 27 allalaadimist 15 doc Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing 480 eKr Pärisa kuningas Xerxes- Salamise merelahing Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja  Kreeka hiigelaeg Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal 480-431 a eKr liitlased, suhted pingelised. Ateenas demokraatia ­ riigi eesotsas Ajalugu → Ajalugu 358 allalaadimist 12 doc Varakristlus Vaimu sümbol, talle kõrva sosistab. Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Seega ei tulene 7.-8. sajandijooksul kujunenud kirikulaulu nimetamine regooriuse lauluks üksnes Gregorius Suure tohutust autoriteedist. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud ka siinse kloostrikorraldusega, millele pani 6. sajandi algul idapoolsete eeskujudejärgi aluse püha Benedictus Nursiast (u 480 - u 543). Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist Ajalugu → Ajalugu 42 allalaadimist 19 docx Kunstiajalugu 10. klass Kunstiajalugu Kunstiajalugu ­ kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema ­ kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika ­ iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism ­ paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad. · Valgus ja ruum ­ kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse ... Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu 186 allalaadimist 8 docx Kreeta-Mükeene ajalugu kaasa rääkida. · riigiasjade vahetul korraldamisel ei kasutatud kirja sellises ulatuses nagu varem lossides lineaarkirja. Kreek-Pärsia söjad Pärsi riik (kujunes 6. saj eKr) vallutas Väike-Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad. Asusid vallutama Kreekat. Toimusid järgnevad lahingud: 1. Maratoni lahing, 490 eKr, kui Pärsia kuningas Dareios saatis oma laevastiku üle egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased vöitsid. 2. Termopüüli lahingus, 480 eKr, tungis Dareiose järglane Xerxes, kes liikus foiniikia laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk- Kreeka. 3. Salamise merelahing, 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu. 4. Plataia lahing, 479 eKr, spartalaste juhutud nii maa- kui k merelahingus said nad vöidu. Söjategevus kandus Väike-Aasiasse, saavutades ka seal söltumatuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Ajalugu → Ajalugu 20 allalaadimist 6 doc Usundid kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised) 6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant. Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v Teoloogia → Religioon 145 allalaadimist 5 doc Päikesesüsteem Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 2  8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu Füüsika → Füüsika 64 allalaadimist 9 odt Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Rillen ­ tüüpi (R) krohvid ­ need on uurdelise pinnastruktuuriga krohvid (rahvakeeles ,,kooreürask", ,,ussi-muster"). Valikus on 1,5-3 mm täitefraktsiooniga krohvid. Pritskrohvid ­ need kantakse pinnale krohvipüstoli või -pumbaga. Valikus on 2 mm, 3 mm ja 5 mm täitefraktsiooniga krohvid.Viimistluskrohve toonitakse Weberi ja NCS-värvikaardi alusel. Kvaliteetse ja pikaealise tulemuse tagavad weber.pas 460 ja weber.pas 461 silikaatkrohvid ning weber.pas 480 ja weber.pas 481 silikoonkrohvid. Need viimistluskrohvid on saadaval ämbris valmissegatuna, objektil tuleb need ainult seinale kanda. Weber-i sortimendis on ka traditsioonilised lubi-tsement viimistluskrohvid (weber.star 220, weber.star 224, weber.star 240, weber.vetonit 201 jne).Kui tegemist on mitteköetava külma hoonega, mida ei soojustata, on soovitatav Fibo müürid krohvida ~2 cm paksuse kihiga. Krohvimiseks sobib eelpool mainitud weber.stuck 313. Kvaliteetse tulemuse tagab ka weber Ehitus → Müüritööd 34 allalaadimist 5 doc Kunstiajalugu tänapäeval suure kahtluse all. Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada. Paris andis Aphroditele, armastusjumalannale, kes lubas talle Ilusa Helena, kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja. 9.Trooja asus Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 10.Väljakaevamised Mükeenes ja Troojas ­ saksa ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann. Vanakreeka kunst. 1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr 2.Kunsti levikualad väljaspool ­ Väike-Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika. 3.Kreeka templi põhiplaan ­ sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas. 4.Dooria sammas (vanim stiil) ­ kõige lihtsam, üleval kaks kiviplaati, üks kandiline, Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu 8 allalaadimist 5 docx Kunsti mõistete töö 10. klassile e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides. 17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 18) Akropol ­ kõrgendikul asuv kindlus Vana- Kreeka linnades. Tunutim on Ateena akropol, mis 5.saj e.m.a. kaotas sõjalise tähtsuse ja jäi kultusekeskuseks. Pärslaste poolt 480 e.m.a. purustatud hoonete asemele ehitati Periklese algatusel Parthenon, Erechtheion ja Nike tempel, samuti Propüleed, mis kokku moodustasid suurepärase arhitektuusilise ansambli. Propüleede vastas väljakul seisis Pheidiase loodud Athena pronkskuju (Athena Promachos). Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. 19) Akvedukt ­ lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu 50 allalaadimist 15 docx Euroopa Liidu ajaloo kokkuvõte Komitee töö tagajärjel sündinud Delors'i aruandes tehti ettepanek, et majandus- ja rahaliit loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina. · EMU esimene etapp · EMU teine etapp · EMU kolmas etapp  Regionaalpoliitika Täna on Regional policy (regionaalpoliitika) osa Cohesion policy (ühtekuuluvuspoliitikast), mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on EL investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% EL eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke ­ majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive Geograafia → Geograafia 28 allalaadimist 7 docx Biokeemia lipiidid ja karotenoidid varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm). Uuritava materjali karotenoidset koostist saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites omased neeldumismaksimumid (max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võivad neeldumismaksimumid paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Töö eesmärk: on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: Keemia → Biokeemia 62 allalaadimist 10 docx DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused........................................................................ Meditsiin → Õendus 26 allalaadimist 15 docx Euroopa Liit Komitee töö tagajärjel sündinud Delors'i aruandes tehti ettepanek, et majandus- ja rahaliit loodaks kolme eraldiseisva järjestikuse etapina. · EMU esimene etapp · EMU teine etapp · EMU kolmas etapp  Regionaalpoliitika Täna on Regional policy (regionaalpoliitika) osa Cohesion policy (ühtekuuluvuspoliitikast), mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on EL investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% EL eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke ­ majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive Geograafia → Geograafia 18 allalaadimist 17 docx Kondensaatori laadimisprotsess Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ... Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika... 36 allalaadimist 18 pdf Teenindusvaldkonna iseloomustus aastaga on see ligi 4 korda suurem. Import/eksport kinnisvaraalasel tegevusel puudub. Müügitulu oli 2011. aastal 960 324 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see 46 % suurenenud. 2011. aastal moodustas kinnisvaraharu puhaskasum 381 871 000 eurot, mis on 40 % suurem võrreldes 2005. aastaga. Tööjõukulud on suurenenud vaid 25% võrra. Tööjõukulud olid 2011. aastal 75 615 500 eurot, millest 56 135 000 eurot moodustas palgakulu ning 19 480 500 eurot sotsiaalkindlustuskulud. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 5 %. 2011. aastaks on põhivara investeeringute summaks 370 511 200 eurot, millest 370 437 600 eurot moodustasid investeeringud materiaalsesse põhivarasse ning 73 600 eurot immateriaalsesse põhivarasse. Omakapital on suurenenud peaaegu neli korda. 2011. aastaks oli omakapitali summaks 1 384 043 600 eurot. Majandus → Ettevõtemajandus 8 allalaadimist 52 ppt Süsivesikute ainevahetus ja labordiagnostika Süsivesikute ainevahetus ja labordiagnostika Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kliiniline keemia eriosa Aivar Orav 2005/2006 uuendatud 2011 Glükoosi tähtsus organismis Glükoos on inimorganismi keskne süsivesik Monooside metabolism lülitub glükoosi metabolismi Glükoos on keemiliselt stabiilne, lahustub hästi vees Metabolism on ensümaatiliselt kontrollitav ja suunatav Glükoosi tähtsus organismis Läbib piisava kiirusega HEB-i, tagades ajukoe energiavajaduse Ainukene arvestatav kütus ajukoe, erütrotsüütide, spermatosoidide, neerupealiste, silma võrkkesta jaoks Glükoosi metabolismi põhirajad Vereglükoosi metaboolne Vereglükoosi metaboolne tootmine kulutamine Glükogenolüüs Glükolüüs B-Glükoos Glükogenees ... Bioloogia → Bioloogia 6 allalaadimist 14 doc Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Riigihangete Amet 11 610 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 4 973 138 775 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 92 673 975 453 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2009 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 75 690 739 Rahandusministeerium 1 519 480 177 Maksu- ja Tolliamet 3 546 351 965 Statistikaamet 109 072 575 Riigihangete Amet 11 172 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 5 261 767 456 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 220 825 152 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2010 (kroonides) Majandus → Rahanduse alused 34 allalaadimist 4 doc Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda ­ 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda ­ 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma Ajalugu → Ajalugu 16 allalaadimist 32 odp Maa-tüüpi planeedid kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.  Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49­63 km kõrgusel paikneb tihe, 71­72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300­400 km/h.Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C.Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%.Vedel vesi muidugi puudub Füüsika → Füüsika 4 allalaadimist 9 doc Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Parameeter D4C-II D4H-II D5H-II D6E D8N D9N D10N D41A D53A D58E D68P D85A D155A D355A Ef. võimsus, kW 60 71 89 116 212 276 338 67 92,5 97 135 168 239 306 Mass, kg 7581 10385 13303 14960 36842 45542 57410 9690 12720 12840 18310 23200 34390 44350 Veojõud, kN E1 180 95,7 120,1 260 480 650 900 119 250 255 315 475 640 900 E2 86 73,7 92,7 145 280 380 500 - 130 130 180 260 350 550 E3 42 55,0 69,9 90 150 200 280 - 75 75 105 150 190 320 E4 - 41,1 51,6 - - - - - - - - - - 220 Ehitus → Ehitusmasinad 6 allalaadimist 30 xlsx Hüpoteesid ül 8 ja 9 2003 317 81,38 2004 395 63,26 2003 318 74,00 2004 401 55,63 2003 320 71,57 2004 410 64,54 2003 322 69,46 2004 418 54,70 2003 330 51,79 2004 420 65,07 2003 355 41,25 2004 423 43,17 2003 359 38,01 2004 432 68,67 2003 368 60,97 2004 450 46,72 2003 384 44,63 2004 451 39,43 2003 395 61,00 2004 471 66,15 2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87 2003 423 35,77 2004 500 53,80 2003 447 48,67 2004 505 46,52 2003 450 47,21 2004 516 68,71 2003 451 31,68 2004 517 66,29 2003 471 51,47 2004 518 46,48 2003 472 39,10 2004 520 76,36 2003 480 66,05 2004 521 67,14 2003 485 45,54 2004 524 38,48 2003 490 54,86 2004 525 50,11 Matemaatika → Statistika 84 allalaadimist 10 rtf Vana-kreeka perioodid KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ... Ajalugu → Ajalugu 282 allalaadimist 9 doc Maa- ja Maasarnased planeedid Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Teleskoobist vaadatuna paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle panda ei saa vaadelda, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihedam pilvekiht ja 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Kahe pilvekihi vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenus pöörleb tagurpidi. Temperatuur Veenuse pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam kui Maa oma. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Põhjapoolkeral paikneb meie Austraalia suurune Ishtari manner. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole./7/ Veenus on Maast ainult natukene väiksem (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist) Füüsika → Füüsika 23 allalaadimist ⟪789101112131415⟫ Registreeri ja teeni 10 punkti Nõustun reeglitega Sisene Facebook'ga Sisene Google'ga Sisene LinkedIn'ga Konto olemas? Logi sisse Info K & V Mäng Eraõpetajad Meist Kuidas saada punkte? KKK Reklaam Uudistevoog Sitemap Kontakt Saada kiri kiriannaabi.ee Telefon: +372-569-80010 Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433 Kasutustingimused Privaatsustingimused Sõnastikud Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto Püsiühendus(es) Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun