81 204 322 1780 1749 103 234 353 1999 1948 129 263 384 2228 2151 157 294 415 2471 2359 186 324 446 2725 2568 216 354 477 2994 2778 247 384 508 3277 2989 277 414 539 3577 3200 308 444 570 3892 3413 3751 339 474 601 4220 3624 370 504 632 4562 3836
PASSIVA Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused - kapitalirendi kohustused 773 282 2 375 032 - 1 601 750 -67,4% - lühiajalised laenud 24 383 715 51 385 615 - 27 001 900 -52,5% - võlad tarnijatele 73 353 041 19 062 463 54 290 578 284,8% Maksuvõlad - viitvõlad 826 477 486 329 340 148 69,9% - võlad töövõtjale 902 754 1 212 465 - 309 711 -25,5% - intressivõlad 232 109 386 171 - 154 062 -39,9% Muud viitvõlad 168 188 10 061 158 127 1571,7% Kokku viitvõlad 1 303 051 2 095 026 - 791 975 -37,8%
Kindlustusväärtus on kindlustustatud eseme taastamisväärtus või taassoetamisväärtus või kokkuleppeline kindlustusväärtus vastavalt sellele, mis on märgitud toote kindlustustingimustes või poliisil. § 426 lg 1 sätestab, et Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Märkus: tüüptingimuste analüüsimisel võtta aluseks sõidukikindlustuse (kasko) tingimused. Vastused palun saata õppejõule hiljemalt 3. novembriks 2014 e-postiga: [email protected]
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
lainepikkuse teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. (Heksaanis) Karotenoid Neeldumismaksimumid E%1cm -karoteen 420; 445; 475 2735 (445) -karoteen 425; 451; 482 2650 (451) Luteiin 420; 447; 477 - Zeaksantiin 423; 451; 483 2480 (451) Krüptoksantiin 425; 451; 483 2460 (451) Violaksantiin 420; 444; 474 2250 (444) Järeldus: männiokastes leidub suurel määral -karoteeni. Heptaanis:
d) e) f) vabaliikmetega. Neid determinante tähistatakse lühidalt tähtedega Dx ja Dy. a 2 ab b 2 a b u v u v u 3 v 3 a1 x + b1 y = c1 477. Lahenda võrrandisüsteemid determinantide abil. Seega võrrandisüsteemi lahend esitub kujul a 2 x + b 2 y = c 2 ¦ x 3y 4 ¦5 x 6 y 11 ¦3x 4 y 0 a) § b) § c) § x Dx ja y
Aegade algusest saati on inimesed vaadelnud maailma enda ümber ja imestanud - miks see kõik nii on ja kuidas on see kõik alguse saanud? Kes on loonud taeva, päikese ja kõik teised tähed? Kes teeb nii, et igal aastal saabub kevad, tuues uue elu maailma, mis talvel näib olevat surnud ja külm. On see osa mingisugusest plaanist, et pisike seeme kasvab ilusaks taimeks, millest saavad toitu inimesed ja loomad? Paljud inimesed usuvad, et kõik see peab olema loodud erilise isiku poolt, ja nad kutsuvad seda isikut jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad, et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi, kes usuvad jumalasse, kutsutakse usklikeks. See, mida nad oma jumala kohta usuvad, on nende usund ehk religioon. Usu tähendus Inimesed peavad ...
Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.(1) Suurimad järved Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: · Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit · Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit · Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m · Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit · Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit Laevatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. (1) Kliima
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
e) mono- ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 Rasvhapete sahharoosestrid E 473 Rasvhapete mono- ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476 Rasvhapete propüleenglükoolestrid E 477 Termiliselt oksüdeeritud sojaõli rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 479b Naatriumlaktülaadid E 481 Kaltsiumlaktülaadid E 482 Stearüültartraat E 483 Sorbitaanmonostearaat E 491 Sorbitaantristearaat E 492
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
Põhjaosa mägedes aga kuni 2100 mm aastas. 4. Rahvastik Portugali rahvaarv on umbes 10 708 000 inimest (2009). Portugal jaguneb 18-ks piirkonnaks ekh maakonnaks ( Lisa 3 ) PIIRKOND PINDALA km² RAHVAARV 1. Lisabon 2761 2 124 426 5 2. Leiria 3 517 477 967 3. Santarém 6 747 445 559 4. Setúbal 5 064 815 858 5. Beja 10 225 154 325 6. Faro 4 960 421 528 7. Ëvora 7 393 170 535 8. Portalegre 6065 119 543 9
tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev valitseja oli Ricola. Essexi piirkonda jäi ka Londoni linn, aga linna ja riigi areng oli täiesti erinev. ·East- Anglia( Ida- Anglia) - aastal 520 rajas riigi Wuffa. ·Wessex- aastal 519 pani riigile aluse Cerdic. ·Mercia- algust loetakse 600
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev valitseja oli Ricola. Essexi piirkonda jäi ka Londoni linn, aga linna ja riigi areng oli täiesti erinev. ·East- Anglia( Ida- Anglia) - aastal 520 rajas riigi Wuffa. ·Wessex- aastal 519 pani riigile aluse Cerdic. ·Mercia- algust loetakse 600
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli in...
U 467.Unalterable muutumatu 468.Unceasing- lakkamatu, järjepidev 469.Undisturbed puutumata 470.Uneven topography ebaühtlane pinnamood 471.Upkeep- hooldus, ülalpidamine 472.Urban landscape linnahaljastus 473.Urban sustainability linna jätkusuutlikkus 474.Urban wilderness parks- immiteeritud metsik linnapark, looduslik linnapark 475.Urbanisation- linnastumine 476.Ushered- kohanäitaja, juhatama 477.Utility kasulikkus W 478.Vague terms ebamääraselt 479.Validated performance valideeritud tulemuslikkus 480.Valley- org 481.Walnuts- kreeka pähkel, pähklipuu 482.Variation- muutus, erinevus 483.Vary erinema, muutma 484.Waterfall- kosk, juga, kaskaad 485.Waterhole- veesilm 486.Waterproof - veekindlad 487.Wealthy jõukas, rikkas 488.Weatherproof - ilmastikukindel 489.Weed- umbrohi 490.Versatile plant- mitmekülgne taim 491.Wider area of concerns- laiemad huvid 492
Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest Eliidi teooriatest on tuttavlik lähenemine, mis jagab inimesed ühiskonnas laias laastus kahte lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007); säärast suhtumist eliidi vajalikkuse osas võiks pidada varasemas kirjanduses, mis käsitleb eliidi temaatikaid, valdavaks. Täpsema massi ja eliidi määratlusega tuleb välja Mosca, kes kirjeldab protsessi, kus igas ühiskonnas (olenemata selle arengutasemest) eristub kaks peamist klassi: valitsev ja valitsetav klass. Valitsev klass on alati väiksem, täidab poliitilist funktsiooni, monopoliseerib võimu ja naudib hüves...
12 Bituumen isol. 910,4 10,3 0,48 69,39 52,4 1325 5 13 Klaasvill 10 140,5 20 24,26 284,57 85,25 14 Dolomiit 98,4 99,3 98,4 2116,8 961,48 2201,6 15 Normaalbetoon 136,5 136,7 136,6 5875 2567,5 2350 16 Mullklaas 137,5 904 477 64,7 587,05 116 17 Mullbetoon 99.6 98 99,6 874 990 883 18 Mullklaas 141 92,4 43,3 72,6 564,9 129 19 Teras 69,3 155,2 126,3 809 1365 590 20 Männipuit 19,5 20,6 30,1 5,35 1,20910-5 442 21 Kergkeraamika 121 61 151 805 0,011246 716 22 Eps 147 147 48 34,6 1 35 23 Trem
10 Turism ja majutus 10. Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln 807, 780, 809, 897, 143 1. eur) 7 2 3 4 1005 1226 1366 1310 1345 6 10. 433, 477, 620, 797, 884, 917, 108 2. Reisiteenuste ost (import) mitteresidentidelt (mln eur) 550 1 7 579 1 2 9 6 1048 6 10. 354 3. Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 5 10
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettev...
Võrdluseks võib tuua Eesti pikima Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve läbides kokku 156 kilomeetrit. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km2; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19 477 km2; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km2; suurim sügavus 7 m). Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid
Vana Kreeka Arutle ja analüüsi Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega k...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
1500 2000 2500 3000 3500 4000 Re Figure 11: Unsteady state U considering heat loss When investigating Figure 11 the effect of the Reynolds number, Re, to the overall heat transfer coefficient is clear. With the constant agitation rate of 618 rpm but with the increase of the Reynolds number from 1993 to 3855, the overall heat transfer coefficient (U) increases from 477 W·m-2·K-1 to 603 W·m-2·K-1. With 980 rpm and with the change of Re from 1993 to 24 3855, the U changes from 528 W·m-2·K-1 to 719 W·m-2·K-1. With the constant agitation rate of 1342 rpm and the rise of Re from 1993 to 3855, the global heat transfer coefficient rises from 513 W·m-2·K-1 to 779 W·m-2·K-1. With the highest agitation rate of 1703 and with the change
3 x + 6 = 114 3 x = 108 / ÷ 3 x = 36 Arvud on 36; 38 ja 40 Kontroll: 36 + 38 + 40 = 114 Vastus: need arvud on 36; 38; 40 NB! Oleksime võinud ka keskmiseks arvuks võtta x, siis x - 2 + x + x + 2 = 114 3 x = 114 jne oleks mõnevõrra lihtsam P.S Need pole ruutvõrrandid! E 472; E 473; E 474; E 475; E 476 täielik analoogia ülesannetega 269-276. E 477 Olgu üks osa x , teine osa on siis 15 - x P.S on ühe osa ruut 4 korda suurem teisest osast. x 2 = 4(15 - x) x 2 = 60 - 4 x x 2 + 4 x - 60 = 0 x = -2 ± 4 + 60 = -2 ± 8 x1 = -10 või x 2 = 6 1) Kui x = -10 , I osa,, II osa on siis 15 - x = 15 - (-10) = 15 + 10 = 25 I osa on 10, II osa on 25 Kontroll: - 10 + 25 = 15
3 x 6 114 3 x 108 / 3 x 36 Arvud on 36; 38 ja 40 Kontroll: 36 38 40 114 Vastus: need arvud on 36; 38; 40 NB! Oleksime võinud ka keskmiseks arvuks võtta x, siis x 2 x x 2 114 3 x 114 jne oleks mõnevõrra lihtsam P.S Need pole ruutvõrrandid! E 472; E 473; E 474; E 475; E 476 täielik analoogia ülesannetega 269-276. E 477 Olgu üks osa x , teine osa on siis 15 x P.S on ühe osa ruut 4 korda suurem teisest osast. x 2 4(15 x) x 2 60 4 x x 2 4 x 60 0 x 2 4 60 2 8 x1 10 või x 2 6 1) Kui x 10 , I osa,, II osa on siis 15 x 15 (10) 15 10 25 I osa on 10, II osa on 25 Kontroll: 10 25 15
3 x 6 114 3 x 108 / 3 x 36 Arvud on 36; 38 ja 40 Kontroll: 36 38 40 114 Vastus: need arvud on 36; 38; 40 NB! Oleksime võinud ka keskmiseks arvuks võtta x, siis x 2 x x 2 114 3 x 114 jne oleks mõnevõrra lihtsam P.S Need pole ruutvõrrandid! E 472; E 473; E 474; E 475; E 476 täielik analoogia ülesannetega 269-276. E 477 Olgu üks osa x , teine osa on siis 15 x P.S on ühe osa ruut 4 korda suurem teisest osast. x 2 4(15 x) x 2 60 4 x x 2 4 x 60 0 x 2 4 60 2 8 x1 10 või x 2 6 1) Kui x 10 , I osa,, II osa on siis 15 x 15 (10) 15 10 25 I osa on 10, II osa on 25 Kontroll: 10 25 15
231 565 256 6280 2447 2033 300 429 179 11377 3713 4286 187 413 187 6701 2209 2565 458 797 496 8298 4204 1451 752 1507 641 6544 3108 359 460 470 147 8838 4171 1136 846 2622 1853 11963 4034 1623 423 513 227 8744 2915 2657 312 299 179 10520 3024 3398 210 719 283 9074 1798 3260 138 277 35 3992 822 1295 182 217 46 9186 2463 2549 274 477 177 9720 2316 4026 232 315 56 9671 3069 2721 100 237 59 4169 1490 1913 206 798 304 9078 1801 3260 122 326 71 3992 823 1294 165 228 54 9186 2462 2553 283 689 356 9720 1997 4000 232 416 146 9672 3106 2665 93 258 81 4169 1487 1913 110 808 315 9076 1803 3258 126 388 133 3971 823 1294 171 233 63 9185 2462 2553
Firma Turuosa t mahutavus arv 1. A. P. Moller-Maersk Group 1 665 272 18,2% 549 Mediterranean Shipping Company 2. 865 890 8,6% 299 S.A. 3. CMA CGM 507 954 5,6% 256 4. Evergreen Marine Corporation 477 911 5,2% 153 5. Hapag-Lloyd 412 344 4,5% 140 6. China Shipping Container Lines 346 493 3,8% 111 7. American President Lines 331 437 3,6% 99 8. Hanjin-Senator 328 794 3,6% 145 9. COSCO 322 326 3,5% 118 10. NYK Line 302 213 3,3% 105
3.9.4Suurimad järved Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. 3.9.5Laevatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. 3.10.Rahvastik
Ületav sa läheks tõenäoliselt kohtus vaidluse alla. Kas avalduse tegija võiks teha kaks avaldust? Et ühe järgi võlg, teise järgi kõrvalnõuded? Aluseks on laenuleping. Kohus pole käitunud õigesti, kui tegi makseettepaneku. Kui see oleks lubatav olnud (makseettepaneku saatmine). A esitab vastuväite, mis on selle tagajärg? - § 486 lg 1 läheb hagimenetlusse. Mis teistest saab? - vt. ka § 489 lg 1. KuKuidas kohus peaks käituma? - § 477 lg 1, edasi § 207 lg 2. Ehk siis A suhtes hagimenetlus; RK lahend: 3-2-1-120-08 p 18. Kohtule heidame ette: ei kontrollinud maksekäsu kiirmenetluse eeldusi; poleks tohitunud makseettepanekut teha; saatis hagimenetlusse. Mida isikud saaks teha, et menetlust tagasi pöörata? Kui maksekäsk oleks tehtud, siis saaks kaevata. Kuna läks hagimenetlusse, siis peab kohus hindama, kas asi on hagimeneltuses kõlbulik ja hindama olukorda. kohus Pidigi tegema maksekäsu 4
2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic. Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid. Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. Turism. Enim külastatakse Rootsis: 1. Vasa Museum (Vasamuseet) 2
Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Suuremad järved Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km2; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19 477 km2; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km2; suurim sügavus 7 m). Laevatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti Ameerika Ühendriikide riigikaitse
PENSIONI II SAMMAS SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu...................................................................................................
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
472 1: (____) ( 0 0) V = 153 "inst_169>i_2" VAR# 196: (_o______) "o_9" GRP# 155: BEG = 473, LEN = 4 ----- 473 0: (I___) ( 2 1) V = 172 "inst_178>from0" 474 1: (____) ( 2 0) V = 65 "inst_178>from1" 475 2: (____) ( 0 3) V = 172 "inst_178>from2" 476 3: (I___) ( 0 0) V = 65 "inst_178>from3" VAR# 197: (_o______) "o_8" GRP# 156: BEG = 477, LEN = 4 ----- 477 0: (I___) ( 2 1) V = 171 "inst_177>from0" 478 1: (____) ( 2 0) V = 66 "inst_177>from1" 479 2: (____) ( 0 3) V = 171 "inst_177>from2" 480 3: (I___) ( 0 0) V = 66 "inst_177>from3" VAR# 198: (_o______) "o_7" GRP# 157: BEG = 481, LEN = 4 ----- 481 0: (I___) ( 2 1) V = 170 "inst_176>from0"
2001 449 20,3 410 20,1970443 2001 453 8 180 22,5 2001 458 35,5 820 23,0985915 2001 459 26,3 400 15,2091255 2001 460 45,1 1112 24,6563193 2001 463 14 434 31 2001 464 63,3 1305,9 20,6303318 2001 466 58 1276 22 2001 467 106,8 3123 29,241573 2001 473 1,4 35 25 2001 475 10 291 29,1 2001 477 35 913 26,0857143 2001 480 93 1968 21,1612903 2001 481 28 603 21,5357143 2001 485 15 230 15,3333333 2001 486 48 1103 22,9791667 2001 487 10 200 20 2001 488 82,7 2300 27,8113664 2001 489 49 885 18,0612245 2001 491 10 180 18 2001 493 4 64 16 2001 495 10 150 15 2001 500 3,8 74 19,4736842
231 565 256 6280 2447 2033 300 429 179 11377 3713 4286 187 413 187 6701 2209 2565 458 797 496 8298 4204 1451 752 1507 641 6544 3108 359 460 470 147 8838 4171 1136 846 2622 1853 11963 4034 1623 423 513 227 8744 2915 2657 312 299 179 10520 3024 3398 210 719 283 9074 1798 3260 138 277 35 3992 822 1295 182 217 46 9186 2463 2549 274 477 177 9720 2316 4026 232 315 56 9671 3069 2721 100 237 59 4169 1490 1913 206 798 304 9078 1801 3260 122 326 71 3992 823 1294 165 228 54 9186 2462 2553 283 689 356 9720 1997 4000 232 416 146 9672 3106 2665 93 258 81 4169 1487 1913 110 808 315 9076 1803 3258 126 388 133 3971 823 1294 171 233 63 9185 2462 2553
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) monoja diatsetüülviinhappega f) äädik ja viinhappe seguga Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide sahharoosestrid E 474 emulgaator Rasvhapete polüglütseroolestrid E 475 emulgaator Ritsinoolhappe polüglütseroolestrid E 476 emulgaator Rasvhapete propüleenglükoolestrid E 477 emulgaator Termiliselt oksüdeeritud sojaõli rasvhapete mono ja E 479b emulgaator diglütseriidid Naatriumlaktülaadid E 481 emulgaator, stabilisaator Kaltsiumlaktülaadid E 482 emulgaator, stabilisaator Stearüültartraat E 483 jahu parendaja Sorbitaanmonostearaat E 491 emulgaator
2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic. 3.23.Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid. 3.24.Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides. 4. Loodus Rootsi looduses on valdav graniitmaastik 4.1. Kliima
· Ohio-Allegheny 2102km · Colorado jõgi 2333km (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Suurimad_j.C3.B5ed, 11.05.2009) Suurimad järved: · Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurim sügavus 406 meetrit · Huroni järv pindala 59 596 km2 ja suurim sügavus 229 meetrit · Michigani järv pindala 58 016 km2 ja suurim sügavus 281 meetrit · Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m · Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Suurimad_j.C3.B5ed, 11.05.2009) 7 Suurimad mäestikud: · Alaska ahelik · Apalatsid · Kaljumäestik · Kaskaadid · Sierra Nevada (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_ %C3%9Chendriigid#Geograafiline_asend.2C_riigikuju, 11.05.2009) Kõrgeimad mäetipud: · McKinley (6194m) · Mount Whitney (4418m)
Energiatarbimine 1 elaniku kohta aastas (KWh) 547 8020 Imikusuremus 1000 el. kohta 76,3 4,3 Keskmine eluiga sünnihetkest 59 79 Televiisorite arv 1000 el. kohta 63 684 Telefonide arv 1000 el. kohta 27 477 Interneti kasutamine1000 el. kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ........
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
