Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"460" - 534 õppematerjali

460 – 445). Tõenäoliselt just neil aastatel valmisid Ateenat ja tema sadamat Pireust ühendavad nn pikad müürid, mis muutsid Ateena koos sadamaga toonastes tingimustes võitmatuks kindluseks.
thumbnail
22
doc

Disaini ise

vormiriietus 1600 1600 2400 3200 PUHASKASUM 20 260 73 960 256960 466 160 18 11.4 Rahavoogude plaan 6 kuu kohta 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 127 480 118 460 115 040 119 120 128 200 Müügitulud 24 000 27 500 32 000 39 500 44 000 49 500 Omakapital 70 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 20 000 0 0 0 0 0 EAS 50 000 0 0 0 0 0 SISSETULEKUD KOKKU: 120 000 154 980 150 460 154 540 163 120 177 700

Majandus → Majandus
136 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Normaaljaotus

Matemaatika: keskmine ­ 493,3296, maksimum 650,17, miinimum 380,81. 540 529 516 520 514 520 500 495 493 500 486 Keel 480 465 Loodusteadused 460 Matem aatika 440 420 Poisid Tüdrukud Keskmine Joonis 1. Testide tulemused graafikuna. Graafik joonisel 2 näitab, et tüdrukute tulemused edestasid poiste tulemusi kõigis testides. Õpilaste tulemused kokku olid kõrgemad loodusteadustes, järgnes matemaatika ja kõige nõrgemad tulemused saadi keele testis. 540 529

Informaatika → Andmetöötlus...
83 allalaadimist
thumbnail
27
docx

OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs

Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 154 467 250 525 Eraldised 13 710 16 155 Kokku lühiajalised kohustused 168 177 266 680 Kokku kohustused 168 177 266 680 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 51 000 51 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -9 206 -10 666 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 243 1 460 Kokku omakapital 45 037 41 794 Kokku kohustused ja omakapital 213 214 308 474 LISA 2 ­ OÜ Ultex Haldus bilanss 31.12.201 31.12.2 0 009 Varad Käibevara Raha 82 687 74 800 Nõuded ja ettemaksed 152 885 66 514 Kokku käibevara 235 572 141 314

Majandus → Majandus
140 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

Merivälja tee 5, Tallinn. Ettevõttes töötab 2015 aasta seisuga viis töötajat neist kaks on juhatuse liikmed. 2016 aasta seisuga on ettevõtte põhitegevusala kaubavedu merel ja rannavetes, lisaks sellele on ettevõttel kaks lisategevusala kaubaladude töö ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus. Kaubavedu merel ja rannavetes toimub põhiliselt Balti-, Põhja- ja Vahemere piirkondades. Ettevõtte põhikapital on 26 460 eurot. Cargohunters AS´i põhivaraks on kodulehekülje järgi kolm laeva 90ndatest, kuid majandusaasta aruande järgi omab ettevõtte kahte laeva läbi tütarettevõtte. Lisaks on AS´il üks partner, milleks on Taani firma Echoship ApS. Ettevõtte on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 2003 aastast ning 2016 aasta seisuga puudub Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal

Majandus → Finantsanalüüs
116 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Reporti kirjutamine

reasons for the changes. Use the data from the bar chart and the notes below. (150-200 words) Notes: 1988-1989 baby boom 1990 two nearby schools closed 1997 the local dairy closed 1998 high unemployment, population getting older Sample answer: This report will describe the changes in the number of students in Simuvere Gymnasium over the period of ten years- from 1989 to 1998. In 1989 there were 380 students. The next year the number rose sharply, reaching 460. This was due to the fact that two nearby schools were closed and the students from these schools continued their studies in Simuvere. During the next four years the number was relatively stable. In 1995-1996 there was a slight rise caused by the baby boom in 1988-1989. In 1996 the number was greatest, there were nearly 500 students. However, when the local dairy closed in 1997, many families moved elsewhere and the number went down considerably. In 1998 there were 450 students.

Keeled → Inglise keel
1027 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Itaalia

pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Majandusgeograafiline asend Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Inimese evolutsioon

INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 ­ 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 196...

Bioloogia → Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Itaalia Põllumajandus

territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm 4) Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv. Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes.

Geograafia → Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Linnakultuur ja –geograafia Rapla

RAPLA LINN Rapla linn on Rapla maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Asub Konuvere jõe kaldal Tallinn - Viljandi mnt. ääres, 50 km Tallinnast lõuna pool. Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan. 1989 (6249) oli Eesti suurim alev. Alevi staatuse sai Rapla 1945. aastal, alates 1959. aastast oli ta maakonnakeskus. Linna staatuse sai Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500). Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee. Kokku on linnas 77 tänavat. Raplat ümbritsevad Rapla riigimajandi põllumajanduskõlvikud, metsatukad ja külad (kagus Kaltu, lõunas Libadu, läänes Sulupere ja põhjas Uusküla). AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Rapla kohta pärinevad aastast 1241: "Taani hindamisraamatu" järgi oli siin 8 ardamaa suurune Rapala küla. See asus praegune linna

Majandus → Majandusgeograafia
25 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Pulbri sedimentatsioonanalüüs

4. 70 211 16 5. 90 214 19 6. 115 215 20 7. 140 218 23 8. 170 220 25 9. 200 221 26 10. 240 223 28 11. 280 225 30 12. 330 227 32 13. 390 229 34 14. 460 231 36 15. 530 233 38 16. 600 235 40 17. 690 237 42 18. 780 237 43 19. 900 239 44 20. 1200 241 46 21. 1500 243 48 22. 1800 245 50 23. 2400 248 53 24. 3000 252 57

Keemia → Füüsikalise keemia praktikum
10 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti Sõjaajalugu

EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu ­ sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...

Sõjandus → Riigikaitse
31 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Realism kirjanduses

1. Mis ajal oli Euroopas realism? 1830-1870 a. 2. Mis oli realismi eesmärk? Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa ­ C.Dickens, Prantsusmaa ­ Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa ­ F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sell...

Kirjandus → Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
10
xlsx

Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil

Atmosfäärirõhk P= 746.76 mm Hg Järjekorra nr. Keemistemp. C T, K 1/T h, mm Hg paur=P-h log paur 1. 26 299 0.003344 645 101.76 2.0076 2. 43 316 0.003165 550 196.76 2.2939 3. 53 326 0.003067 460 286.76 2.4575 4. 61 334 0.002994 350 396.76 2.5985 5. 68 341 0.002933 250 496.76 2.6961 6. 73 346 0.00289 150 596.76 2.7758 7. 80 353 0.002833 0 746.76 2.8732

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
10 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Kantserogeenid põhjavees

Handbook of Experimental Pharmacology Cooper, ColinS. Grover, PhilipL. Environmental Carcinogens  Internet souce: http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-74775-5_2 Springer Berlin Heidelberg, 1990-01-01. Hemminki, K. p. 33-61  Keskkonnast pärinevate kantserogeenide mõiste. OTSING  ACS Publications - väga suur keemiapõhine andmebaas  Carcinogen AND groundwater AND organisms OR health  495 vastet, 460 artiklid ja 35 raamatulõigud  Belluck, D. A., Benjamin, S. L., Dawson, T. Groundwater Contamination by Atrazine and Its Metabolit es . – ACS Symposium Series, 1991, 459, 254-273. [Online] ACS Publications (07.04.2013)  Atrasiin – toksiline aine, mille maapinnas degradeerumisel tekkinud laguprodukte peetakse võrdselt mürgiseks ning võimalikeks kantserogeenideks inimeste suhtes. OTSING  Web of Science – suur andmebaas, kuid pole keemiapõhine

Keemia → Keemiainformaatika
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maakasutuse raskuskeskme määramine

1 ~28 1590 490 Põld 2 ~21 1650 1175 Looduslik rohumaa 3 ~14 1075 425 Soo 4 ~22 1050 900 Mets 5 ~19 1300 1325 Võsa 6 ~22 725 460 Võsa 7 ~13 900 1425 Mets 8 ~31 350 455 Põld 9 ~22 480 1070 Looduslik rohumaa 10 ~15 540 1350 Põld S = 201 ha I variant ­ raskuskeskme arvutamine kõikide kõlvikute järgi Tabel 2. Raskuskeskme arvutus kõikide kõlvikute järgi

Kategooriata → Maakorralduse põhikursus
51 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tehnloloogia projekteermise alused

..25 Kiirus jaotamisel m/s 0,45...0.8 Kiirus transportimisel m/s 6,9 Pöörderaadius m 6,5 Agregaadis Mass kg 2250 Minimaalne söödakäigu laius m 2,0 Farmi ööpäevane söödatarve oli 920 kg, sellest 460 kg hommikul ning 460 kg õhtul. Antud seade KTY - 10 sobib oma tööpõhimõtte poolest kõige paremini projekteeritavasse veiselauta, sest juurvilja on teiste seadmetega keerulisem ette anda. Sööda jaotile laadimiseks on valitud universaalne pöördlaadur -0,8 [3, lk 210]. Laaduri -0,8 tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.2. Tabel 5.2. Pöördlaaduri -0,8 tehnilised andmed. Näitaja Andmed

Tehnoloogia → Tehnoloogia projekteerimise...
133 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Vanaaja kokkuvõte

*Naistele oli juurdepääs keelatud. *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus *sünnipaik Mileetos · Thales (u 624 -547 eKr) *Esimene filosoof ja filoloogiale alusepanija *maailm on tekkinud 1 ürgainest ­ veest ja ujub vee peal · Demokritus (u 460 -370 eKr) *maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ­ aatomitest · Matemaatika *õpiti Idamaade teadusest *kreeklastel muutus matemaatika teoreetiliseks teaduseks · Pythagoros (u 580 ­ 500 a eKr) *kõik asjad on tekkinud arvudest, mis on igavesed *asjade maailm on muutlik ja arvude maailma koopia · Hippokrates (u 460 ­ 377 a eKr) *antiikaja tuntuim arst

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kreeka tsivilisatsioon

 Miks muutus keha modelleerimine loomulikumaks, aga näo ilme mitte? Allpool paiknevad Egiptuse skulptuurid 5  Vaasimaal - esialgu mustafiguuriline - alates 530 eKr punasefiguuriline stiil, rakursi kasutuselevõtt (vrd lk 110 ja 121) – kunstnik hakkas arvestama objekti vaatenurgaga 560 eKr Theseus ja Minotaurus on 6.saj eKr 460 eKr 6 Arhailise perioodi võrdlus Egeuse kultuuri perioodiga võrreldes  ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud  bürokraatliku süsteemiga lossivalduste asemele tekkisid linnriigid  seal oli juhtroll endiselt aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased daid poliitiliste otuste juures kaasa rääkida  uutel alustel loodud kirja ei kasutatud nii ulatuslikult, kui lossides oli kasuttatud lineaarkirja

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Kordamine Kosmoloogiaks

DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) ­ kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS ­ M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana ­ Linnuteena. Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc.

Astronoomia → Astronoomia
11 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Vana-Kreeka

a.j. gootide poolt Zeusi tempel Pheidias (u. 490-430 e.m.a.) Artemise templi Zeusi kuju Olümpia Olümpias, milles kuju interjööri templis. 440-430 e.m.a. asus. 460 e.m.a. rekonstruktsioon. Hävinud tulekahjus 462 m.a.j. Arvutirekonstruktsioon. Chares. Kuningas Mausolose Päikesejumal Heliose hauakamber hiigelkuju Rhodose Halikarnassoses, nn.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

10. klassi Ajalugu - Kreeka

tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Relvad - esitlus

Salvega 3,15 kg · Relva üldpikkus 600 mm · Pikkus kokkupandud kabaga 360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 500 m · Sihikuline laskekaugus: 500 m · Pikkus: 979 mm (lahtise kabaga) · Raua pikkus: 460 mm · Kaal: 3,9 kg (tühjalt) · Salve maht: 35 padrunit Kuulipilduja MG 3 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 820 m/s · Tehniline laskekiirus: 1200 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 800 m · Sihikuline laskekaugus: 2200 m · Pikkus: 1225 mm · Raua pikkus: 565 mm · Kaal: 11,5 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga

Sõjandus → Riigikaitse
18 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Rooma teater, Kreeka teater Power Point ÜKSIKASJALIK

Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul Hümnpidulik ülistuslaul Epigrammpilkeluuletus Epitaafhauakiri Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri. Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr ­ umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest ­ aatomitest. HOMEROS/ EEPOSED ,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib lahingutest.

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Evolutsioon 9. klass

Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted:  Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest  Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul  Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise  Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega  Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi  Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas  Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu  Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökoloogia seminari neljas teema

Enamasti on see vesi mage. Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides. Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel. Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Igal aastal lastakse laevade poolt Läänemerre 460 tonni lämmastikku ja 150 tonni fosforit, mille tagajärjeks on laiaulatuslik toksiliste vetikate õitsemine ja veekvaliteedi halvenemine. Laevade heitvesi kannab edasi baktereid, viirusi ja teisi haigusetekitajaid ja sisaldab lisaks puhastusvahendeid ning raskemetalle. Mis on reokoormus(reovesi)? Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. Reovett liigitatakse kolmeks: olmereovesi, mis tekib

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
14 allalaadimist
thumbnail
7
doc

ITAALIA

territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. LOODUS Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Norra Kuningriik

Janar Käos Norra 365,19 või Mjøsa 369,0732 Hornindalsvatnet 514 Mjøsa 56,24 218,61 või 464 või Røssvatnet (pärast Røssvatnet 218,5398 Salsvatnet 482 reguleerimist) 14,8 203,52 või Femunden 203,4837 Tinnsjå 460 Tyrifjorden 13,13 139,23 või 444 või Røssvatnet (enne Randsfjorden 140,0991 Mjøsa 443,5 reguleerimist) 12,6 138,56 või Tyrifjorden 137,4297 Fyresvatn 377 Hornindalsvatnet 12,06 121,58 või Snåsavatnet 121,9841 Suldalsvatnet 376 Tinnsjå 9,71

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Honore de balzac

1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", astus Balzac kirjavahetusse Ukrainas elava poola päritolu mõisnikuproua Ewelina Hasaga. 1850. aastal nad abiellusid Berditsevis. Ent kirjanik oli juba raskesti haige ja suri sama aasta augustis Pariisis. Ligi kakskümmend aastat ränka tööd nõudnud ,,Inimlikku komöödiasse" kavandas Balzac 140 romaani, valmis jõudis ta kirjutada 90 teost. Tegelaste arv tema suurteoses küünib kolme tuandeni, neist korduvaid tegelasi on 460. ,,Inimlik komöödia" (vt ek ,,Valitud teosed", 1955-1962) jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid", ,,Analüütilised etüüdid" (antud juhul tuleb lähtuda prantsuskeelse sõna étude põhitähendusest - ,,uurimine", ,,uurimus"). ,,Inimlik komöödia" on hiiglaslik panoraamteos. Kirjanik püüdis selles käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. Balzac jälgis teoste tegelaste

Kirjandus → Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Metallide korrosioonikaitse võimalused

korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes • Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine - Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise eest. Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO 3, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni • Korrosioonikindlad sulamid - Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras KORROSIOONI KAITSE

Keemia → Metallid
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kriisid ja relvakonfliktid

Kriisid ja relvakonfliktid. Taust | Kriisid ja relvakonfliktid võivad üksikisiku elu tohutul määral mõjutada: 20. sajandi jooksul kaotas sõdades elu kümneid miljoneid inimesi. Juba 20. sajandi keskpaigaks toodetud relvastuse hulgast ja võimsusest oleks piisanud kaasaegse tsivilisatsiooni hävitamiseks. 21. sajandi alguseks on vähenenud vahetu suurriikide vahelise konflikti tõenäosus, kuid väiksema intensiivsusega relvakonfliktid leiavad aset pea igas maailma nurgas. Kriisid ja relvakonfliktid ei puhke iseenesest: igal arengul on põhjus ning igal tegevusel tagajärg. Nende seoste mõistmisel on suur tähtsus konfliktide ärahoidmiseks või neist hoidumiseks. See on ka põhjus, miks ülikoolides õpetatakse ja uuritakse rahvusvahelisi suhteid. Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või o...

Sõjandus → Riigikaitse
35 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu  Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus;  Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;  Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...

Majandus → Majandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka kordamine

Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis ­vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
41
xlsx

Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsioon kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil

225 0,771 3855 46 6,458 505 6,2245584293 230 0,772 3860 47 6,541333 500 6,2146080984 235 0,774 3870 48 6,624667 490 6,1944053911 240 0,775 3875 49 6,708 485 6,1841488909 245 0,777 3885 50 6,791333 475 6,163314804 250 0,779 3895 51 6,874667 465 6,1420374056 255 0,78 3900 52 6,958 460 6,1312264895 260 0,782 3910 53 7,041333 450 6,1092475828 265 0,783 3915 54 7,124667 445 6,0980742822 270 0,784 3920 55 7,208 440 6,0867747269 275 0,786 3930 56 7,291333 430 6,0637852087 280 0,787 3935 57 7,374667 425 6,0520891689 285 0,789 3945 58 7,458 415 6,0282785202 290 0,789 3945 59 7,541333 415 6,0282785202 295 0,791 3955 60 7,624667 405 6,0038870671

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
37 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Karjamaasaagi arvestamise juhend

340 39,6 238 360 41,3 248 380 43,1 258 400 44,7 268 420 46,4 278 440 48,1 288 460 49,7 298 480 51,3 308 500 52,9 317 LEHMAD 400 42,3 254 450 46,2 277 500 50,0 300

Loodus → Loodusteadus
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL

1. 24,9 297,9 0,00335 7 650 100,8 4,613138 2. 36,8 309,8 0,00322 8 581 169,8 5,134621 3. 43,9 316,9 0,00315 6 523 227,8 5,428468 4. 5102 324,2 0,00308 5 460 290,8 5,672636 5. 56,9 329,9 0,00303 1 400 350,8 5,860216 6. 61,2 334,2 0,00299 2 340 410,8 6,018106 7. 65,3 338,2 0,00295 7 278 472,8 6,158672 8. 70 343 0,00291

Füüsika → Materjali füüsika ja keemia
32 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hispaania

puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade traditsioonidega hispaania käsitöömeistrite linn. Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar. Elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal. Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal. Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust. Ida - Mallorca huvitavamad kohad on:maaalused koopad "Guevas del Drach" ja "Guevas del Arta" ja Menorca linnakeses asuv pärlitehas (kunstpärlitehas). Lääne - Mallorcal on järgmised vaatamisväärtused

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Itaalia uurimustöö

väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 5 Itaaliat mõjutab suuresti tema mereline asend, mis tõttu on seal seal rohkesti sademeid, suviti on natuke jahedam kui kesk lähistroopilises kliimavöötmes ja talviti soojem sest meri jahtub aeglasemini maha, kui Maa pindmine kiht. Majanduslik arengutase Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse realism

Oli veendunud, et temast saab kirjanik. Katsetas äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem. 20. Mida tead Balzaci suurteosest? Kuidas see jaguneb? Mille järgi valis H. de Balzac oma ,,Inimlikule komöödiale" nime? Suurteos on panoraamteos, nõudis ligi 20 aastat ränka tööd. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis 90. Tegelaste arv küünib 3000ni, neist korduvaid on 460. ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa. 1)Kommete etüüdid jaguneb: Stseenid eraelust (,,Isa Goriot"), stseenid provintsielust, stseenid Pariisi elust, stseenid sõjaväeelust, stseenid poliitilisest elust, stseenid külaelust. 2)Filosoofilised etüüdid on eksitava üldpealkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. (,,Sagräännahk"). 3)Analüütilised etüüdid

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülevaade Karl Marxi elust ja filosoofiast

Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Eng...

Filosoofia → Filosoofia
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I

PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...

Psühholoogia → Psühholoogia
26 allalaadimist
thumbnail
17
odp

Eesti kooli areng

Eesti kooli areng Silvia Kutsar 11b Eesti rahva pedagoogika Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Kool...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon

Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kettülekanne

1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 400 420 440 460 480 500 510 530 540 550 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 nM, min-1 30 39 46 52 58 65 70 78 84 95 nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest

Mehaanika → Masinelemendid II
21 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Planeet Veenus

Atmosfäär Pind pole kosmosest vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: atmosfäär laseb läbi päikesekiirguse kuid ei lase sellel hajuda. Sellepärast ongi seal nii kuum õhk: 735 K, 460 °C. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid, atmosfäär sisaldab seda 96,5%. Veel sisaldab see lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal

Astronoomia → Astronoomia
26 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat Itaalia

Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 4 Riik Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet).

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Rippvagoneti arvutus

...................................................................................21 Lisa 2. Trossajamiga rippvagoneti juhtimisskeem...........................................................22 Lisa 3. Ruumiplaan............................................................................................................23 TÄHISED JA LÜHENDID A − aastane tarbitav elektrienergia kulu, kW ∙ h c − mootori põhimaterjali (malm) erisoojus, c = 460 J/(kg∙K) Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

80 mõiste

ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...

Psühholoogia → Sissejuhatus psühholoogiasse...
147 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanaaja kultuur

See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 ­ 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 ­ 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 ­ 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 ­ 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Itaalia referaat geograafia

väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks. Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun