Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver? Kogu süüd ei saa panna Prillupi õlule, kuid kindlasti on Prillup ka ise süüdi antud probleemides. Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises? Samas selline ahvatlev pakkumine ei jätaks ju kedagi külmaks. Prillup küll mõtles kaua, ent kasutas ometi võimalust töötada piimamehena. Arvatavasti ta polek...
MUSSOLINI SAAB ITAALIA PEAMINISTRIKS • Itaalia kaotused olid I maailmasõjas suured – riik kaotas ühtekokku 460 000 inimelu ja valitsuse võlad olid kolossaalsed. • Sõja algaastail olid Inglismaa ja Prantsusmaa Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kui aga sõda lõppes, lubadused unustati. Jäi mulje, et Itaaliat ei vaadelda kui võrdväärset partnerit. • Samas oli Roomas asuv keskvalitsus äärmiselt nõrk. Peamiselt oli tegu koalitsioonidega (enam kui ühe partei valitsused), mistõttu oli raskendatud otsuste langetamine
1. Kui palju muutub 300 grammise rauatüki siseenergia kui tema temperatuur väheneb 40°C võrra? Raua erisoojus on 460 J/(kg·°C). m= 300 g= 0,3 kg Q= cm∆t ∆t= -40 °C c= 460 J/(kg*°C) Q= 460 J/(kg*°C)* 0,3 kg*(-40 °C)= -5520 J Q=? Vastus: Rauatüki siseenergia väheneb 5520 J võrra. 2. Mitu kilogrammi jääd (erisoojus 2200 J/(kg·°C)) soojenes -20°C-lt -10°C-ni, kui selle protsessi käigus vabanes 0,6 MJ energiat? t1=-20 °C Q= cm∆t Q t2= -10 °C m= c∆t
Apalatsi mäestik Asukoht: Apalatši mäestik asub põhja Ameerikas. Ta jääb Ameerika ning Kanada piirkonda. Vanus: Apalatši mäestik tekkis 460 miljoni aasta eest ja tänapäevaks on mäestik raskelt kulunud. Mõõtmed: Apalatši mäestik on 3051km pikk ja 3403km lai. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell kõrgusega 2037m. Tekkelugu: Apalatšid kerkisid 460 miljoni aasta eest võimsate vulkaanipursete saatel, neist paiskunud süsihappegaas oleks pidanud kliimat pikaks ajaks soojendama. Ometi algas pärast pursete lõppu viie miljoni aasta pärast ränk jääaeg.
miinus:kommertskulud 2150 705 -705 720 -720 725 Ärikasum -1293 -460 219 679 -423 315 738 -410 Intressid 4.63 0 0.00 2.25 -2.2502 2.38 Kasum/kahjum -1297.13 -460.00 460.00 -424.75 424.75 -412.376 Kontrolling Eelarve Harjutus Kasvavalt perioodi algusest fakt hälve 2 kuud 3 kuud pl fakt hälve fakt hälve 910 10 1550 1525 -25 2435 -15.0 592 6.5 1008 991 -16 1582.75 -9.8 319 3
Algsaldo 85 000 Käive 0 0 1. 87 000 Lõppsaldo 1 926 000 Käive 87 000 0 Lõppsaldo 172 000 Põhivara konto Maksuvõlgade konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 2 460 000 Algsaldo 0 140 000 5. 60 000 Käive 0 0 Käive 60 000 0 Lõppsaldo 0 140 000 Lõppsaldo 2 520 000 Valmistoodangu konto Deebet Kreedit Algsaldo 126 000 2. 75 000 Käive 0 75 000
loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. aastal.) 14 (Nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist) , ,,"( ,,Kevade" toimumispaik) 2501 (vallas elab 2501 elanikku) :2 623 ² :37 052
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastants...
juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus 1 001 450 74 718 797 (2003) Kairo 28. veebruar 1922 km² 9
1 6509945,135 700133,637 599997,864 Summa: 0 0 -599997,8649 9 Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456
Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,110 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid/asteroidid/komeedid b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1 1000 km meteoorid/asteroidid/komeedid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest meteoorid/asteroidid/komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a. Päikesesüsteem tiirleb ümber Galaktika tuuma b
410 10,93 7,1558 0,1907 0,0284 0,1710 0,0238 0,1472 0,0005057 420 12,38 7,3304 0,2160 0,0321 0,1650 0,0186 0,1464 0,0005397 430 13,45 7,5049 0,2347 0,0349 0,1585 0,0127 0,1458 0,0005761 440 14,11 7,6794 0,2462 0,0365 0,1518 0,0064 0,1454 0,0006134 450 14,33 7,8540 0,2501 0,0371 0,1452 0,0000 0,1452 0,0006503 460 14,11 8,0285 0,2462 0,0365 0,1389 -0,0064 0,1454 0,0006856 470 13,45 8,2030 0,2347 0,0349 0,1331 -0,0127 0,1458 0,0007184 480 12,38 8,3776 0,2160 0,0321 0,1279 -0,0186 0,1464 0,0007477 490 10,93 8,5521 0,1907 0,0284 0,1233 -0,0238 0,1472 0,0007731 500 9,15 8,7266 0,1598 0,0238 0,1196 -0,0284 0,1480 0,0007942
4.4.6. Tootmisvõimsus Esialgu plaanime hoida ettevõte avatuna esmaspäevast reedeni kell 8:00-20:00, edaspidi laiendada lahtioleku aegu ka nädalavahetusse. 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 100 aastas varade kindlustus. 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Tanel Õunas juht, osanik tööruumid, ~ 460 üldjuhtimine Gregor Johannson juht, osanik Töö korraldamine, ~ 460 raamatupidamine, veeb 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 4.6. SWOT analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Unikaalne teenus Töö on mahukas
600 158E-005 8,10486122707 52,9411764706 900 873E-006 6,61759148080 85,8823529412100 1200 348E-006 0,000005731 88,2352941176 1800 4,67934381119 90,5882352941 80 3000 846E-006 3,62460413039 100 60 460 008E-006 9,25640381222 61,1764705882 530 907E-006 8,62349415961 65,8823529412 40 0,00000362 0,00000462 0,00000562 0,00000662 0,00000762 0,000 600 916E-006 8,10486122707 70,5882352941 690 873E-006 7,55782206437 75,2941176471 Osakeste raadius r, m
Vana-Kreeka filosoofid Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega...
(. Polska), , «republika» (), -- . «Rzeczpospolita» ( ) -- . , , , , , , , . 1 2004 . 21 2007 . -- . 1 2008 . 25 2005 « » (. Prawo i Sprawiedliwo) 26,99 % (155 460), « » (. Platforma Obywatelska) -- 24,14 % (133 ), «» (. Samoobrona Rzeczypospolitej Polskiej) -- 11,41 %. « » , . 31 2005 . « » , « » , . , . « » -- «», , « ». 9 2005 . 23 2005 . 54,04 % . 45,96 % . , «» , . « » . , , , . , , . , , . 2007 « » [1], , « » , , . . , . 2/3 . -- , -- , -- ( 2499 , ) . ...
: 2011/2012 . 17,1 1/3 . -150 ( 125 ), 1092 2270 (2001). 11 . -- (10,5 ). : - (4,7 ), , , , , , , , , --, , . -- 60 933 ( 38 808 -- . (7598,6 ), (4209,3 ), (3485 ), (2245,8 ), (1325,8 ), (1239 ). -- . . 12,4 % , 84 % ; . -- 350 . ². . ( 17 680 9720 ²). - . , , , (). ; . 8 . , , . C +1 °C , +25 °C ; -- +6 °C , -50 °C - . , . . , , , , , , . , . 35% . 300 550 . : , , , , , , , , , . 85 25 . . 2000- 20000 . . , , . -- , ; . , : ,- , , - , , Pyccka (350--460 ) , 210...
terviklik süsteem Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus Pythagoras tsitaadid: Parem vaikus, kui tühjad sõnad. Kõigile ei saa kõike selgeks teha. Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada. Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada. Mitte keegi ei saa olla vaba, kui ta on oma ihade ori ja need valitsevad teda. Pythagoras Hippokrates (umbes 460 umbes 370 eKr) Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Hippokrates Kasutatud allikad: http://upload.wikimedia
· ; · ; · ( 5 , ); · ; · , , ; · . · ( 40 % ), · · · ( 10 %), · , · , · , · , -- . 2002 , 96,74 % . 1,23 % , -- , , , , . -- XX , , -- , , . , , . , , , . . -- . : , . -- II. · : 18 · : 9 681 703 · : 418 300 : 9 650 000 000 $ · , : 61 460 000 000 $ · : 17 100 000 , , . 1410 . III IV II . II . - . 7 1831 . - XIX . 1918 . - 1 1919 . . : · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%BB%D0%B0%D0%B3_%D0%9F %D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%88%D0%B8 · http://mega.km.ru/Bes_98/encyclop.asp?TopicNumber=50222 · http://www.ewm24.pl/ru/marketing
Voodi 1 100 Madrats 1 35 Voodipesu (lina, 2 komplekti 100 voodipehmendus, tekk, tekikotid padjapüür, voodikardin) Turvahäll 1 117 Vanker + vihmakile + 1 460 putukavõrk Riided (toariided + õueriided) Kogu komplekt kokku 200 Lambanahk 1 63 Medikamendid Kogu komplekt kokku 50 Lutt (vajadusel piimapulber ja Kogu komplekt kokku 60 lutipudelid) Kehahooldusvahendid Kogu komplekt kokku 6 (beebiõli, pesugeel) Vannikomplekt (vann, kraad, 1 komplekt 30
Meditsiin - See teadusharu oli kõige rohkem seotud igapäevase elu vajadustega. Muistse Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on kuulus arst Hippokrates. Raamat sisaldab haiguste sümptomeid ja kulgemist. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani täiesti kehtiv Hippokratese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Kreeka arstid olid väga laialt tuntud Hippokrates (umbes 460 umbes 370 eKr) - Kaasaegse meditsiini isa, kreeka arst ja teadusliku meditsiini rajaja on pärit Kos´i saarelt. pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" (veri,sapp, must sapp ja lima) tasakaaluga . Kui ühte on teisest rohkem, jääb inimene haigeks.Ta pidas tähtsaks haiguse õigeaegset kindlakstegemist e. Diagnoosi. Teda seostatakse ka nn
Vanakreeka muusika Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati ...
Inimese evolutsioon Millal elas? Milline võis olla ajumaht? Milline oli kehaehitus? Millest toitus? Oskused? Kui vähegi võimalik siis ka pilt tõenäolisest välimusest. Australopiteek Aju ruumala (380 – 450 cm^3), tal on pikad käed, lühikesed jalad, lai vaagnaluu ja suur kõht toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest Homo habilis 2,1 – 1,5 miljonit Suurem Aju 460-800 cm 3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes ...
Võtan toru pikkuseks 4 m, mille gaasikogus peab läbima 1 sekundiga. r2 * 4 m = 9,92 m3 r2 = 9,92 m3 / * 4 m r = (9,92m2 / 12,57) = 0,888358367 * 2 = 1,77672 m Vastus: Vajalik korstna diameeter on 178cm 1,8 m 2 16 Halva määrimise tõttu toimub masinas 180 kilogrammise terasdetaili kuumenemine 10. minuti jooksul 20ºC võrra. Määrata selle tagajärjel masinas esinev võimsuse kadu. Terase erisoojus c = 0,46 kJ/kg*K. c = 0,46 kJ/kg*K = 460 J/kg*K t = 10 min = 600 s T = 20 M = 180 kg Q = c M T 1W=1J/1s Q = 460 J/(kg*K)* 180kg * 20K = 1656000 J Pkadu = 1656000J / 600s = 2760 W / 1000 = 2,76 kW Vastus: Võimsuse kadu 10. minuti jooksul on 2,76kW. 2 45 Kinnises anumas mahuga 100 l on õhk temperatuuril 0ºC ja rõhul 760 mm Hg. Määrata soojushulk, mis on vajalik selle kuumutamiseks temperatuurini 200ºC. V = 100 l = 0,1 m3 To = 273,15K p = 760 mm Hg = 101325 Pa T = 200 K cv õhk = 0,9261 kJ / m3 * K Q = Vo c´T
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 4 Teema: Materjalide struktuur ja omadused. Metallide margivastavus. Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Materjalide struktuur ja omadused Рис.1 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель натрия (Na) Атомная масса: 22,98976928(2) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 190 пм Структура решетки: кубическая объёмно-центрированная Параметры решетки: 4,2820 Å Рис.2 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель свинца (Pb) Атомная масса: 207,2(1) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 175 пм Структура решетки: кубическая гранецентрированная Параметры решетки: 4,950 Å 2. Metallide margivastavus. Terased- margivastavus Margitähis EN ...
nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles pidas seda teooriat väärtusetuks ning kui ta ütles seda ülejäänud rahvale siis hakatigi uskuma, et see idee oli alusetu. Enam kui 2000 aastat ei uuritud kreeklaste arvamusi. Alles 1800 aastate alguses hakkas see inimestele huvi pakkuma
1 3201.5 626.3 14.369 552.3 455.3 2022.9 1673.8 402.6 3.092 261.4 455.7 1009.8 1651.5 410.1 2.36 233.6 455.8 1007.8 1553.9 382.1 3.382 249.2 457 922.6 1667.5 419.7 2.376 238.3 458 1009.5 1600.5 404.7 2.787 246.4 458.5 949.4 1414.7 372.4 0.869 215 459.1 827.3 9. ül 1681 395.2 3.943 288.7 459.2 997.1 1670.8 406.8 2.39 258.3 459.4 1005.7 1659 395.3 4.299 274.1 460 989.6 1543.1 381.6 3.157 245.3 461.1 916.2 1695 422.4 2.324 249.1 461.5 1023.5 1721.8 426.7 2.324 270.5 462.2 1024.6 1625.3 399.3 2.8 261.7 464 964.3 1432.9 364.9 1.036 225.7 464.6 842.3 1542.3 379.4 3.171 248.6 464.6 914.3 3085.1 621.1 9.235 467.7 464.9 1996.3 3147.6 660.1 7.935 408.8 464.9 2078.7 1023 178.7 0.903 197.6 465.3 668.8 3147 617.9 13.709 513.5 465
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.
Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c = 4200 J/(kg·K) Veeaur c = 2010 J/(kg·K) 1 Jää c = 2100 J/(kg·K) Raud (teras) c = 460 J/(kg·K) Alumiinium c = 890 J/(kg·K) Plii c = 130 J/(kg·K) Vask c = 390 J/(kg·K) Õhk c = 1020 J/(kg·K) Ainete sulamissoojused Jää = 334 kJ/kg Hõbe = 105 kJ/kg Plii = 24,7 kJ/kg Ainete sulamistemperatuurid Jää t s = 0 0C Plii ts = 327 0C Aurustumissoojus Vesi r = 2260 kJ/kg Kütteväärtus
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm
peatused Pärnus ja Viljandis,Tartusse saabume umbes 16.00 Reisisaatja 2 1500.- 2 päeva 3000.- Lõunasöök (Pärnu Jahisadama Kõrts) 200.- 27 inimest 5400.- Majutus (Hotell Arabella) 690.- (twin) 13 tuba 8970.- Majutus (Hotell Arabella) 690.- (single) 1 tuba 690.- Õhtusöök (Hotell Arabella) 200.- 27 inimest 5400.- KOKKU 37 460.- Paketi hind ühele inimesele 1560.- 24 liikmelises grupis Tähega A on märgitud Tartu ja Tähega B Kuressaare
KÄIBEANDMIK Saldo 31.12.20x0 Käive Saldo 31.12.20x1 Jrk nr Konto deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Arvelduskonto 7 040 31 200 26 505 11 735 Ostjate tasutumata arved 5 260 26 400 28 200 3 460 Ettemakstud kindlust. kulud 2 400 2 400 Materjal 3 000 2 500 500 Mat. põhivara 11 010 11 010 Mat. pv akumuleeritud kulum 1 652 1 652 3 304 Palgakulu 18 000 18 000
ja r2=65mm. rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius Siduri ülekantava momendi leiame: Mk= 11251*0,0793*0,4*4=1427 Nm Kuna friktsioonikate antud kettal ei olnud päris tavapärane, siis võiks selle siduri ülekantava momendi jagada kahega. Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm. Reaalselt antud siduriketta ülekandemomendi ja selle võimaliku arvutusvea saame võttes AP Racing Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1] 4 2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab
Kreeka ajaloo põhiperioodid Tume e. Homerose ajajärk (1100-80 eKr): Tsivilisatsioon kadus, kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, see tõrjus välja pronksi. Toimub väljaränne Väike-Aasia läänerannikule (looduslike tingimuste töttu). Kujuneb Joonia maakond. Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr): Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Loomadest kasvatati lambaid. -Varanduslik kihistumine -Riiklus -Kirja olemasolu -Vaimne tegevus Olulisemad sündmused: 7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise. Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklast...
Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Päikesesüsteemi kehade kauguste määramine- Kinnistähtede kauguste määramine- Pikkuseühikud astronoomias · Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Kilomeeter (tähis km) on füüsikaline pikkusühik ja rahvusvahelise mõõtühikute
largely fought. • It is believed that the county was named after Catherine of Braganza • From 1683 until 1784, Queens County consisted of five towns: Flushing, Hempstead, Jamaica, Newtown, and Oyster Bay. • The New York City Borough of Queens was authorized on May 4, 1897. Geography • Queens is located on the far western portion of Long Island and includes a few smaller islands. • Queens County has a total area of 460 km2, of which 280 km2 is land and 180 km2 is water. • Brooklyn, the only other New York City borough on Long Island, lies just south and west of Queens. • Summers are hot, humid, and wet. Autumn is similar to spring, while snowfall generally begins in December. Culture • There are 138 languages spoken in the borough. • As of 2010, 43% of Queens residents age 5 and older spoke English at home as a primary language.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Õppeaine: Antennid ja RF elektroonika Laboratoorse töö: Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud Aruanne Täitjad: Jaanus Rau 050811IATB Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisend...
0,5 3,5 8 15 423 171 263 684 8 15 NaOH kontsentratsioon 0,1240 n CM= g-ekv/V g-ekv= CM*V 0,124 Mõõdetud Lisatud elektrijuhtivu NaOH, ml s S/m 0,5 511 1 460 1,5 406 2 357 2,5 309 3 263 Happe kogus tiitritavas lahuses 3,5 216 Ekvivalentpunkt 4 166 g-ekv = 0,496 496 mg-ekv 4,5 182 5 218 5,5 255
1.4 Tooraine ja materjal 2 343 12 580 50 468 1.5 KÄIBEVARA KOKKU 77 305 106 660 210 481 1.6 Masinad ja seadmed 14 400 19 400 24 400 1.7 Muu inventar, tööriistad, sisseseade 0 0 0 1.8 Akumuleeritud põhivara kulum 1 460 6 260 12 060 1.9 PÕHIVARA KOKKU 12 940 13 140 12 340 2.0 PASSIVA 87 038 114 588 236 627 2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053 2.3 Maksuvõlad 1 443 2 886 2 886 2
kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses: Aken 610 260 130 80 50 Sein Valgustust mõõtsime ka raamatukogus riiulil ja laual, puhkeruumis, sööklas, koridori põrandal ja teadetetahvlitel:
Jrk. nr. P(N) h (mm) 1(mm) F (N) 1 350 230 458 3,5 50,2183406 2 350 200 380 3,50 54,9 3 350 260 560 3,5 25,5 4 350 460 950 3,5 48,4210526 5 350 320 650 3,5 49,2307692 Keskmine 45,6540325 Katse nr. F (N) F(N) F (N) t (s) f (p/s) N (W) 1 0 1 1 10,15 9,85222 13,74 2 0 2 2 15,19 6,583 18,365 3 0,5 2,5 2 16,5 6,06 16,907 4 1 3,5 2,5 25,41 3,9354 13,7236
Näide: Võistlusel oli jooksjaid 12, mis Pargi 466-st puust on 299 lehtpuud. Kontserdi 420-st külastajast moodustas 15% võistlejate arvust. Mitu Mitu protsenti on pargi lehtpuid? Näide: 35% õpilased. Mitu õpilast oli sportlast võttis võistlusest osa? Kaspar kaalus enne haigust 40 kg ja kontserdil? 299 : 460 = 0,65 = 65% pärast haigust 38 kg. Mitme protsendi 15% on 12 sportlast võrra vähenes haiguse ajal Kaspari kaal? 420 x 0,32 = 147 12 : 0,15 = 80 Vastus: pargipuudest on 65% lehtpuud. 40 38 = 2 (kg võrra vähenes kaal)
1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm mrad 250 24.5 0 0 0 0 0 500 49 24,5 460 155 - - - - 750 73,5 49 447 159 13 4 9 4,5 1250 122,6 98,1 432 165 27 10 17 8,5 1750 171,7 147,2 416 173 44 18 26 13 2250 220,6 196,1 401 178 59 23 36 18 2500 245,2 220,7 voolamise algus Joonis 2. Väändemomendi ja väändenurga sõltuvus
Srp2= T2* Mr= 486,2* 65= 31603 EEK Aastane remonditööliste palgafond: Sr1= Srp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 15749,5( 1+ 8,6/ 100)= 17104 EEK Sr2= Srp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 31603( 1+ 8,6/ 100)= 34321 EEK 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide arvutus Kütuse maksumus, ( Hk- kütuse liitri hind): Sküt1= Kküt1* Hk= 23320,9* 12,50= 291511,3 EEK Sküt2= Kküt2* Hk= 46641,7* 12,50= 583021,3 EEK Transmissioonõli maksumus: Strõ1= Ktrõ1* Htrõ= 4,6*100= 460 EEK Strõ2= Ktrõ2* Htrõ= 9,2*100= 920 EEK Mootoriõli maksumus: Smõ1= Kmõ1* Hmõ= 127,4*100= 12740EEK Smõ2= Kmõ2* Hmõ= 254,9*100= 25490EEK Jahutusvedeliku maksumus: Sjv1= Kjv1* Hjv= 10*20= 200 EEK Sjv2= Kjv2* Hjv= 15*20= 300 EEK Rehvide maksumus: Sre1= Nr1* Hr= 24*2000= 48000 EEK Sre2= Nr2* Hr= 48*2000= 96000 EEK 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud Aastane hoolduse ja jooksva remondi kulud, ( võttes materjalide ja tagavaraosade kuluks 1000 km kohta M= 250 EEK):
Kui selle näitaja suurus on liiga 16 suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. o Ettevõtte varade tulukus EVT (Puhaskasum/Kogu vara) −32 646 460 50 981 399 = - 0,64 % Ettevõtte varad toodavad ettevõttele veel suuremat kahjumit! o Varade kasutegur (ROA) EVK (Puhaskasum/Koguvara keskmine väärtus) −32 646 460 50 260 484 = - 0,65 % Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA näitab juhtimise tõhusust. Varade tasuvust saab tõsta tulude ja kulude vahe suurendamisega või varade käibesageduse kiirendamise kaudu. Antud juhul
Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht ...
Saadan Teile alljärgnevalt hinnapakkumise koolituse jaoks. MAJUTUS Toatüüp Ööde arv Tubade Hind Maksumus arv Ühene tuba 2 25 1100.- 27 500.- Sviit 2 2 1980.- 3 960.- Majutus Kokku: 31 460.- KOOSOLEKURUUMID Ruumi nimetus Aeg Kogus Hind Maksumus 8. KORRUSE 11.juuni 6 h. 1 2200.- 2200.- KONVERENTSIRUUM 8. KORRUSE 13.juuni 3 h. 3 450.- 1350.- KONVERENTSIRUUM Koosolekuruumid 3550.- kokku:
Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Kohtla-Järve poolkoksi-mäkke on põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fuusid sisaldavad 20% põlevkiviõli, milles on omakorda 20% fenoole. Seega on aegade jooksul Kohtla-Järve poolkoksimäkke fuusidega jõudnud 22 400 tonni fenoole. Peale selle sattus poolkoksimäkke fenoole saastunud veega, mida kasutati poolkoksi laialiuhtumiseks ja jahutamiseks. Sellest võib järeldada, et Kohtla-Järve poolkoksimäele juhitud fenoolide tegelik kogus on suurem eelpool mainitud kogusest.
00 Tabel 2. Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Polaarplanimeetriga: Algnäit.=4647 ja lõppnäit.=5110 ja nende vahe on 463, Jaotuse arvutamine alg.=5073, lõpp.=5234 ja jaotis tuleb 161 ja p=2,48447. Pindala arvutus leiad kahe mõõtmise keskimise ja S=463*2.48447=1149.07 Digitaalneplanimeeter: 1) Algnäite ja lõppnäite vahe on 461 ja 460. Jaotis 162. p=400/162=2.46914. Pindala on S=460.5*2.46914=1137,04 Pindalade määramine, laboratoorne töö nr. 8 Koostas 09 12 2010 Juhenda s
vastsündinu ning reageerib välisärritustele. 32 raseduse nädal ● Loote pikkus ~400 mm ja kaal ~1400 g. Loote liigutused on ka väljastpoolt nähtavad. Kuna ruumi jääb järjest vähemaks, siis ei saa loode enam kukerpallitada, vaid võtab asendi, kus pea on pööratud allapoole 36 raseduse nädal ● Loote pikkus ~450 mm ja kaal ~2400 g. Enneaegselt sündinuna võib laps õige hooldamise juures ellu jääda. 40 raseduse nädal ● Loote pikkus 460 kuni 540 mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk kattub lootevõidega. Kasutatud allikad http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm https://www.slideshare.net/helina20/loote-areng-274071 http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.WRiSO-vyjDc Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
