13 1-inimese voodi 9 1215 10935 10,00% 1093,5 80x200 14 24-osaline söögiriistade 7 639 4473 5,00% 223,65 komplekt, Anno 15 4-osaline joogiklaaside 9 169 1521 5,00% 76,05 komplekt 16 12-osaline 5 819 4095 5,00% 204,75 praetaldrikute komplekt 17 18-osaline kohviserviis 5 459 2295 5,00% 114,75 6 18 3-osaline poti- ja 2 639 1278 5,00% 63,9 pannikomplekt 19 Söögilauakomplekt 3 6990 20970 10,00% 2097 20 Köögikomplekt 1 6490 6490 10,00% 649 21 Diivanvoodi LINE 2 1895 3790 10,00% 379
d (N 46%) külvi ajal, paiklikult 14 2 Lutsern 998 4990 459 Kevadel, enne külvi 3 Aedmaasika 91 455 42 Suvel, d peale koristamist
Vormiuuendus oli see, et tõi teise näitleja juurde. Tema teostes on veresüütemaatika oluline. 1),,Pärslased" a 472. pärineb ajaloolisel ainesel. Selles kajastatakse kreklaste võitu, pärslaste kaotust Salamise lahingus. Kajastab 8 aastataguseid sündmusi pärslaste silmade läbi. Selles tragöödias on väga tugev naistegelase figuur. Autori arvates oli kaotuses süüdi kuningas Xerxese? uhkus. 2),,Seitse Teeba vastu" a 467. ainus triloogiast säilinud. 3),,Palujannad" a465? või 459?. Kantaaditaoline. Kooril on oluline roll. Ainuke säilinud triloogia ,,Oresteia" a458: 4),,Agamemnon". Lapsed maksid isa tapmise eest kätte. 5),,Hoefoorid" (,,Joogiohvri toojad") 6),,Eumeniidid" Sophokles (496-406 eKr) Sündis Kolonoses, Ateena lähedal. Tema isa oli relvameister. Elas Ateena demokraatia kõrgajal. Oli algusest peale teatriga seotud. Alguses tahtis saada näitlejaks, aga nõrga hääle tõttu seda ei juhtunud. Oli ühiskondlikult aktiivne,
5 Eelnevalt leitud põhilistest statistilistest näitajatest, eelkõige korrigeeritud variatsioonikordajast selgus, et näitajad jaotusid oluliselt ebasümmeetriliselt. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ettevõtted on väga erineva suurusega ja sellest tulenevalt on ka piima tootmine erinev. Seega vajasid enamjaolt kõik näitajad korrigeerimist. Kui algselt oli ettevõtteid 459, siis hilisema korrigeerimise tulemusena jäi neid 299. Andmete korrigeerimisel eemaldati ettevõtted, kes küll tootsid piima, kuid ei müünud seda. Ilmselt võisid põhjusteks olla nt. ebasoodsad turusituatsioonid või toodetigi piima vaid oma ja naabrite tarbeks. Arvestades seda, et antud mudel peaks olema võimalikult lihtne, aga samas ka võimalikult täpne ning et seal oleks vaid kõige olulisemad muutujad, tekib vajadus alguses valitud näitajate seas teha uus valik
soovitavad võimaliku vähkkasvaja diagnoosimist alustada juba alates 10. eluaastast. Enamus nii levinud kui haruldasi vähkkasvajaid on diagnoositud patsientidel 20 kuni 40 eluaasta vahel. Maksakasvajaid esines sagedamini teismelistel patsientidel. Neuroblastoome, ajukasvajaid ja neerukasvajaid on diagnoositud sagedamini 10. aastastel või noorematel lastel. Kopsuvähki on diagnoositud sagedamini pärast 40. eluaastat. Uuritud on ka mitme vähi samaaegset esinemist FA patsientidel. 459 kohordiuuringu patsiendist 15-l oli samaaegselt mitu erinevat vähkkasvajat, 12. patsiendil oli kaks või kolm vähkkasvajat ning kolmel patsiendil oli samaaegselt vähkkasvaja ja äge müeloidne leukeemia (AML). (Hays 2014:287-291). Kui peres on mitu last, siis on soovitatav FA test teha kõikidele lastele, isegi kui neil haiguse välised tunnused puuduvad. Väga oluline on FA testi läbitegemine enne keemiaravi ja kiiritusravi teostamist või tüvirakkude siirdamist (nt
õiguskorda ja jõumonopoli. Tegu on väga mitmetahulise valdkonnaga, mida jõuab siinses alapeatükis vaid üldiselt markeerida. Alusandmed on enamjaolt olemas, ent äärmiselt killustatud kujul ja vajavad edasist mahukat uurimist. (Vetik 2012) Alates Euroopa Liidu liikmeks saamisest 1. mail 2004 on hüppeliselt kasvanud riigi käsutuses oleva raha hulk. Näiteks suunati aastail 20042006 Eesti käsutusse Euroopa Liidu vahendeid 802 421 634 ulatuses, 20072013 on toetuste kogumaht 3 403 459 881 eurot. Tänu teiste liikmesriikide abile on Eesti avalikul sektoril kasutada oluliselt rohkem raha, vaatamata madalale maksukoormusele. Hoolimata jätkuvast majandusarengu retoorikast on riigiaparaadi ressursside kasvu tegelik mootor olnud välistoetused, mitte maksutulu. See on oluliselt tugevdanud täitevvõimu, kelle ülesandeks on Euroopa vahendite kasutamist korraldada. Ehkki viimastel on sageli juures üldine kasutusotstarve,
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja...
kohustused kokku 395 29,95 -201 -10,52 144 7,39 153 7,31 414 16,55 -193 -5,50 Pikaajalised kohustused 163 29,13 -132 -13,42 165 14,49 24 1,62 -24 -1,20 389 16,70 Kohustused kokku 558 29,70 -333 -11,51 309 10,01 177 4,96 390 8,62 196 3,35 Omakapital 209 14,46 -170 -7,52 169 6,12 611 18,93 459 9,98 122 2,02 Passiva kokku 768 23,07 -504 -9,76 478 8,17 788 11,59 849 9,31 318 2,68 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (920), muudatus %-des on kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (22,03). Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (558),
Plastide tootmisel läheb statistikat lisaks saadud materjalide omaduste uurimiseks vaja ka keemilise ühendite koostamisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et ilma statistikata ei jääks küll töö otseselt tegemata, kuid see võib aidata võita tohutult aega ning lihtustada tulemusi ka kõrvaltvaatajale ilma, et viimane peaks teemat süvitsi uurima. Raie Eesti metsades 2011. aasta metsamaa pindala oli ligikaudu 142 221 miljonit hektarit, milles oli puitu umbkaudu 131 459 miljoni kuupmeetrit. Iga aasta võrreldakse juurde kasvava metsa pindala raiutud osaga ja selle abil on välja arvutatud, et optimaalne raiemaht aastas on 12,6 miljonit tihumeetrit. Sellise raiemahuga on Eesti mets siiski veel plussis. Räägitakse küll palju, et metsa raiutakse rohkem kui juurde jõuab kasvada, kuid tegelik raiemaht aastal 2010 oli 10,47 tm, seega Eesti mets on veel kaugel väljasuremisohust. Kuna Eestis on väga palju vanu metsi, mille juurdekasv on ruumipuuduse tõttu
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
tagamiseks Autologo+paigaldus 1tk 225+ 315 EAS Turunduse ja 90 reklaami tagamiseks 20 Kokku Investeeringud 515 2 555 4 700 Sh TTA 470 2 101 4 190 Sh omapanus 45 459 510 21 13 TURUNDUSPLAANI KOOSTAMINE Kirjeldan 3. esimest kuud alates avamisepäevast. Põhirõhk on turundusel, müügi suurendamisel ja kliendi rahulolu tagamisel. Turundus- ja müügikanalid Sihtgrupp/segment Turunduskanal (ehk antud sihtgrupile turundatakse/reklaamitakse) Kõik liikluses olevad Autoreklaam, kleebised sõidu/tööautole. inimesed( jalakäijad, autoga liiklejad)
VAR# 187: (________) "inst_161>o" GRP# 146: BEG = 455, LEN = 2 ----- 455 0: (____) ( 0 1) V = 161 "inst_161>i_1" 456 1: (____) ( 0 0) V = 153 "inst_161>i_2" VAR# 188: (________) "inst_162>o" GRP# 147: BEG = 457, LEN = 2 ----- 457 0: (____) ( 0 1) V = 162 "inst_162>i_1" 458 1: (____) ( 0 0) V = 150 "inst_162>i_2" VAR# 189: (________) "inst_163>o" GRP# 148: BEG = 459, LEN = 2 ----- 459 0: (____) ( 0 1) V = 162 "inst_163>i_1" 460 1: (____) ( 0 0) V = 151 "inst_163>i_2" VAR# 190: (________) "inst_164>o" GRP# 149: BEG = 461, LEN = 2 ----- 461 0: (____) ( 0 1) V = 162 "inst_164>i_1" 462 1: (____) ( 0 0) V = 152 "inst_164>i_2" VAR# 191: (________) "inst_165>o" GRP# 150: BEG = 463, LEN = 2 -----
9 1) pentanaatriumtrifosfaat 2) pentakaaliumtrifosfaat Polüfosfaadid: E 452 emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, 1) naatriumpolüfosfaat veesiduja 2) kaaliumpolüfosfaat 3) naatriumkaltsiumpolüfosfaat 4) kaltsiumpolüfosfaat Beetatsüklodekstriin E 459 stabilisaator Tselluloos: E 460 emulgaator, paakumisvastane aine 1) mikrokristalne tselluloos 2) pulbertselluloos Metüültselluloos E 461 emulgaator, stabilisaator, paksendaja Hüdroksüpropüültselluloos E 463 emulgaator, stabilisaator, paksendaja Hüdroksüpropüülmetüültselluloos E 464 emulgaator, stabilisaator, paksendaja
01.01.2008.a. 500 000 250 418 249 582 2 254 599 01.01.2009.a. 500 000 225 460 274 540 1 980 059 01.01.2010.a. 500 000 198 006 301 994 1 678 065 9 01.01.2011.a. 500 000 167 807 332 193 1 345 872 01.01.2012.a. 500 000 134 587 365 413 980 459 01.01.2013.a. 500 000 98 046 401 954 578 505 01.01.2014.a. 500 000 57 850 442 150 136 355 01.01.2015.a. 150 000 13 645* 136 355 0 Kokku 5 150 000 1 712 660 3 437 340 *ümardatud Renditaja brutoinvesteering: 10 x 500 000 + 150 000 = 5 150 000 krooni Realiseerimata finantstulu: 5 150 000 3 437 340 = 1 712 660 krooni
kuupkilomeetrit. Suur- ja Väike-Belit, sundi Kattegati ja Sgagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsi ja Soome on ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand. Suurimad lahed Läänemres on Botnia, Soome ja Riia laht. Läänemere põhjaosa kerkib Lõuna osa aga vajub. Läänemeri on selfi meri mille sügavus ületab 200 meetrit ainult süvikuis; Gotlanist põhjaloodes asub 459 meetri sügavune Landsorti, idas 249 meetri sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 meetri sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemeres leidub seitse saart ja osad neist on päris suured. 2. LÄÄNEMERE AJALOOST Esimene kirjalikud teated Läänemere olemasolu kohta pärinevad vana-kreeka ajaloolaselt Herodotoselt (V saj. e.m.a.), kes märgib, et alates VIII sajandist e.m.a. toodi sealt Kreekasse merevaiku. Läänemeri ei ole olnud alati selline nagu tänapäeval, vaid on pidevalt muutunud
9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
saarest kagus. 6 2. Läänemeri. Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). 3. Kattegat.Väin. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike- Beldiga. Sügavus 10 kuni 30 m, põhjaosas kuni 50 m 4. Skagerrak. Väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Skagerrak ühendab Põhjamerd teise Taani väina Kattegatiga. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunakallas on madal ja liivane. 5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m
Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (Pealkiri, Autor, Aasta, Koht, Lk_arv, Keel, Hind) VALUES('Asum', 'Isaac Asimov', 1976, 'Eesti kirjastus', 193, 'eesti', 35.00), ('Ajaseemned', 'Isaac Asimov', 1978, 'Eesti kirjastus', 258, 'eesti', 38.00),('Frankestein', 'Mary Shelly', 1968, 'Eesti kirjastus',189, 'eesti', 29.00),('Tõde ja õigus', 'A.H.Tammsaare', 1920, 'Tallinn', 459, 'eesti', 235.00),('Kevade', 'Oskar Luts', 1945, 'Tallinn', 268, 'eesti', 46.00),('Daam sinises', 'T.Trubetski', 1986, 'Tallinn', 137, 'eesti', 25.00),('Mina ja George', 'T.Trubetski', 1988, 'Tallinn', 153, 'eesti', 38.00),('Käitumise anatoomia', 'Sigmund Freud', 1997, 'Tallinn', 5, 'eesti', 395.00),('Konstitutsioon', 'J.Stalin', 1944, 'Tallinn', 287, 'eesti', 56.00),('Rahvasõbrad', 'V.I
Töötlev tööstus 1 128 429 3 706 901 8 058 518 8 711 587 Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja 194 941 378 374 735 732 852 976 teenused Transpordikulu sisseostetava teenusena 158 760 521 527 1 133 760 1 225 641 Mitmesugused tegevuskulud 118 533 124 459 130 682 137 216 Tööjõukulud KOKKU 169 344 1 349 591 2 297 827 2 585 012 Palgakulu 126 000 1 004 160 1 709 693 1 923 372 Sotsiaalmaksud 43 344 345 431 588 134 661 640 Füüsilisest isikust ettevõtja 0 0 0 0 sotsiaalmaks
vald Põlva Valla Hooldekodu Kohalik 479,36 - 543,27 Uus tn 2 omavalitsus Saatse Pansionaat Saatse, Värska al 441 vald Ristipalo Pansionaat Ristipalo, Räpina Eesti eraõiguslik 459 - 516 vald isik Saverna Hooldekodu Kohalik 440 - 479 Valgjärve vald omavalitsus TARTUMAA Virulase, Kambja Eesti eraõiguslik SA Aarike Hooldekeskus 499 vald isik
Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad vilt...
Trifosfaadid: 24 1) pentanaatriumtrifosfaat 2) pentakaaliumtrifosfaat E 451 sekvestrant, happesuse regulaator Polüfosfaadid: 1) naatriumpolüfosfaat 2) kaaliumpolüfosfaat 3) naatriumkaltsiumpolüfosfaat 4) kaltsiumpolüfosfaat E 452 emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, veesiduja Beeta-tsüklodekstriin E 459 stabilisaator Tselluloos: 1) mikrokristalne tselluloos 2) pulbertselluloos E 460 emulgaator, paakumisvastane aine Metüültselluloos E 461 emulgaator, stabilisaator, paksendaja Hüdroksüpropüültselluloos E 463 emulgaator, stabilisaator, paksendaja Hüdroksüpropüülmetüültselluloos E 464 emulgaator, stabilisaator, paksendaja
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
3 837 016 41 851 87 654 129 505 4 749 362 37 468 92 036 129 505 5 657 325 32 866 96 638 129 505 6 560 687 28 034 101 470 129 505 7 459 217 22 961 106 544 129 505 8 352 673 17 634 111 871 129 505 9 240 802 12 040 117 464 129 505 10 123 338 6 167 123 338 129 505 Kokku 295 046 1 000 000 1 295 046
See päästis neid moraalsest laostumisest." Lk 458,,,,Lits või pühak see on alati see, mida sa temast teed. /---/ Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada. Ja fantaasial on vaja ainult paari naela, et neile oma loore riputada. Tal on ükspuha, on need naelad kullast, raudplekist või hoopis roostesed. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb." /---/ ,,Kuid pilkases pimeduses on virvatuluke ka juba valgus."" (Ravic) Lk 459,,,,See kõik ei kordu enam." ,,Kas tasubki taga nutta?" ,,Ei tasu. Meie ju ka ei kordu. Eilne päev oli läinud, ja ei pisarad ega palved too teda tagasi." (Ravic & Morozov) Lk 495,,Nad olid alati rääkinud teineteisega laenatud keeles. Nüüd, esmakordselt, rääkis kumbki, ilma seda ise teadmata, oma emakeelt. Sõnade barjäärid langesid, ja nad mõistsid teineteist paremini kui iial varem."" Lk 499,,Me ei tule naeruga sellesse maailma..." (Ravic)
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
m3 22 90 1980 70 1540 2 kg 2262.3 0.69 1560.987 0 m3 1.8 90 162 70 126 2 kg 119.3 0.69 82.317 0 m3 1.6 90 144 70 112 2 kg 112.6 0.69 77.694 0 m3 5.1 90 459 70 357 2 kg 486.9 0.69 335.961 0 m3 23 90 2070 70 1610 2 kg 1473 0.69 1016.37 0 m3 2.8 90 252 70 196 2 kg 223 0.69 153.87 0 m3 24 90 2160 30 720 2
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim.
Litoriinameri. Umbes 4000 a. t. hakkasid Taani väinad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Praegugi jätkuvat magestunud veega Läänemere viimast staadiumit nim. veekogule iseloomuliku punnteo Lymnaea peregra baltica järgi Limneamereks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus: 18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰ (riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas; Ümbritsetud 9 riigiga Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja lämmastikühendid, mis soodustavad eutrofeerumist. Surnud vetikamass vajub veekogu põhja ning selle lagundamisel tekib hapnikupuudus. Reostavad ka raskemetallid, elavhõbe, plii, kaadmium jne. 21
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käes...
7 092 0 14 095 2 469 8 888 1 416 0 10 173 0 14 148 0 1 967 0 0 33 070 0 94 146 11 321 0 24 474 3 795 83 165 0 185 801 3 790 15 802 45 162 5 703 1 801 307 7 376 267 2 682 491 109 12 558 0 14 432 4 194 0 7 968 324 12 998 0 18 319 1 392 2 063 7 147 2 136 67 459 0 161 341 7 484 20 836 42 280 8 357 4 886 0 7 816 4 005 1 189 3 785 250 32 148 0 37 330 0 20 512 8 756 3 387 11 535 0 22 015 1 646 2 512 10 035 913 71 243 0 75 796 4 884 15 472 57 806 8 067 6 241 0 18 270 1 684 991 5 961 1 901 18 011 1 364 28 552 4 597 4 058 37 447 11 288 35 791 0 52 275 2 341 22 238 18 407 3 323
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
351 243 Anton Tair Pärnu 03:20:51 M21 886 2215 Antons Eero Pärnu 03:50:41 M21 2332 2163 Areda Tarmo Tartu 05:37:29 M21 849 994 Armonavicius RicardasLeedu 03:48:42 M21 1714 2789 Arumeel Ansi Tallinn 04:32:08 M21 409 667 Asi Antti Tartu 03:25:12 M21 1503 2683 Asur Veikko Valga 04:20:33 M21 459 559 Aule Krister Viljandi 03:28:30 M21 5 26 Austa Caspar Tartu 02:44:20 M21 52 135 Avens Reinis Läti 02:55:34 M21 1640 1024 Avikson Marko Põlva 04:28:14 M21 313 53 Bagdonas GediminasLeedu 03:19:37 M21 693 771 Bahovski Janek Pärnu 03:40:41 M21 2331 2883 Bakas Mindaugas Leedu 05:37:22 M21
Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem ......
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Kui isik on töö või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §s 2 1 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.[RT I 2006, 61, 459 jõust. 1.01.2008] (4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel: 1) [Kehtetu], 2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;[RT I 2009, 5, 35 jõust. 1.07.2009] 3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla
ajuti rikuvad, kuid mis jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti taastub. ,,Pärslased" a 472 - Pärsia kuninga Xerxese väe lüüasaamine Salamise lahingus ja pärslaste perekondade saatus nende kuningakojas Susas. Rõhutab kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust. Pärslaste kannatuste põhjuseks on kuningas Xerxese hybris. ,,Seitse Teeba vastu" a 467 - Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese saatus. ,,Palujannad" a 465? v 459? - Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole. Ainuke säilinud triloogia ,,Oresteia" Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole. · Sophokles (496406 eKr) - Sophokles elas Ateena demokraatia kõrgajal. Huvidelt oli ta algusest peale teatriga seotud, tahtis näitlejaks saada, kuid pidi nõrga hääle tõttu sellest loobuma. Sophoklese tragöödiaid on peetud atika tragöödia tipuks
680 5 28 2 3 1 3 280 681 5 25 2 2 1 2 980 682 5 25 2 1 1 3 240 683 5 24 2 2 1 3 1200 684 5 20 2 1 4 3 1030 685 5 64 2 2 1 4 530 686 5 63 2 6 1 2 551 687 5 61 2 2 4 6 530 688 2 55 2 2 1 2 600 689 2 53 2 2 1 4 900 690 2 52 2 2 1 3 691 2 45 2 2 1 6 755 692 2 29 2 2 1 4 800 693 1 64 2 3 1 3 459 694 1 54 2 3 1 4 1200 695 2 39 2 2 1 3 1129 696 1 28 2 2 1 3 450 697 3 39 2 6 1 4 1885 698 1 60 2 1 1 2 504 699 1 33 2 2 1 4 1705 700 1 74 2 4 1 1 409 701 1 69 2 4 1 4 400 702 1 64 2 4 1 2 408 703 1 57 2 2 1 1 372 704 1 38 2 2 4 3 180 705 1 31 2 2 1 2 1011 706 4 58 2 2 1 6 4000
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) ...
451. ·Tasu 455. ·Asjatundlikkus 452. ·Karistus 456. ·Karismaatilisus 453. ·Sundus 457. 86. Otsustamise - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 458. 87. Otsustamise etapid 459. ·Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 460. ·Olemasoleva olukorra analüüsimine. Eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 461. ·Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang
Meretaseme tõusu kompenseerib Eestis osaliselt maapinna kerkimine. Eesti rannajoonel võib näha mitmesuguseid kaldatüüpe ja rannikuelupaiku. Lõunas, Pärnu lahe ümbruses, võib leida laiu liivarandu. 9.2. Tunnused: sügavus, soolsus, veevahetus, jäätumine, hoovused, vertikaalne kihistumine(temperatuuri, soolsuse, hapnikusisalduse hüppekiht), toitainete sisaldus (N, P) –nende sissetuleku allikad. Sügavus- keskmine sügavus on vaid 55 meetrit samas kui suurim sügavus küündib 459 meetrini. Läänemeri on palju madalam, kui enamik maailma meredes. See sisaldab 21 547 km³ vett. Valgla pindala on ligi neli korda suurem kui meri ise. Soolsus- jõgede kaudu tuleb Läänemerre aastas keskmiselt 440 km3 magedat vett ning keskmiselt sama palju soolasemat. Soome lahe lääneosas on tiheduse ja soolsuse järgi püsivalt kihistunud. Läänemere vesi on riimvesi (e. soolakas vesi, mille soolsus jääv vahemikku 0,5 -18‰) : Läänemere vee keskmine soolsus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
