Pr Klaarika Vaas Teie 21.05.2011 nr 3-5/9 Solaarium Päikeseratas Meie 05.2011 nr 4-7/8 Metsa 6 15735 TALLINN Solaariumkreemide tellimine Lugupeetud proua Vaas Täname, et soovite tellida solaariumkreeme meie käest. Lisame hinnakirja koos pakutavate solaariumkreemidega. Lugupidamisega (allkiri) Helle Nõu Juhataja Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks 666 4327 [email protected] Männi 2-5 Telefon: 459 0985 Arvelduskonto 3778900298 16724 TALLINN Faks: 459 0984 Nordea Pank Registreerimiskood 27363804 E-post: [email protected] AS Päevitus
Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada > Sukelduda > Laine ja purjelauasõit Oluline osa on kaubalaevandusel Suess Port Sudan Dzidda Massaua Akaba Tööstuslinnad lasevad oma ülejäägid merre
rekreatsioonivõimaluste, meeldivate iluteenuste ja sõbraliku teeninduse kaudu. Saadame Teile hinnapakkumise, mis on koostatud kümnele inimesele. TEENUS KIRJELDUS KOGUS HIND INFO KOKKU MAJUTUS I Toad on omavahel 153-ööpäev Soovite hilisemat ühendatud. Oleme 3 ööd Kokku: välja arvestanud 459 registreerimist PERE SOOMEST liikumispuudega (umbes 15:00)- inimeste selle eest me erivajadustega nii lisatasu ei küsi toas, kui kogu spas. EMA, ISA, 16 Toas on duss, WC, AASTANE telefon, televiisor, RATASTOOLIS LAPS hommikumantlid,
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Sandra Jürgenson Tekstianalüüs ja tekstihoole Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Tekstist....................................................................................................................................4 2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana..............................................................................4 3. Keele uurimismeetodid...........................................................................................................5 4. Keelehoolde eesmärk..............................................................................................................5 5. Keele põhi...
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
D'uomo külastus 6.0 4 REKLAAM JA TURUNDUS Facebooki sõprade abil levitamine 0.0 OTSEKULUD KOKKU 362.3 Kaudsed kulud 5% 18.1 PAKETI OMAHIND 380.4 Teenustasu 20% 76.1 ARVESTUSLIK HIND 456.5 MÜÜGIHIND 459 REISPAKETI HINNAARVUTUS ähteandmed: Kaunis nädalalõpp Itaalias inimest Total 8 1600.0 128.0 160.0 33.6 16.8 912.0 48.0 0.0 2898.4 144.9 3043.3 608.7
Sisukord: 1.1 Jooksmine 1.2 Maratonid 1.3 Tervisejooks (Cooper) 1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla jo...
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru)
Läänemeri Jarmo Kurba Tabasalu Ühisgümnaasium 2013 Üldine Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemere pindala on 373 000 km2. Läänemere maht on 21 721km3. Läänemere keskmine sügavus on 52 meetrit ja suurim sügavus Landsorti süvikus, milleks on 459 meetrit. Temperatuur Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks. Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet
3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt
Tallinna Arte Gümnaasium KEVADINE VÄRSKENDAV JOOKS KARGES METSAS essee Koostaja:Brittany Krijer Tallinn 2019 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………3 1. Kuidas tuleks kevadel esimeste jooksutreeningutega alustada?.........................................................................................4 1.1 Mida jälgida?.....................................................................................4 2.2. Jooskija tervislik toitumine………………………………………5,6 3.3. Allergiad ja kuidas tegeleda?...........................................................7 Kokkuvõte……………………………………………………………….8 Kasutatud allikad……………………………………………………….9 2 SISSEJUHATUS Kevad saabub, lumi sulab ära ja ilmad lähevad ilusaks. Käes on viimane aeg jooksutossud välja otsida ja neilt tolm pühkida, sest ae...
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioa...
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere ääres asuvad ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud
– läänes Kesk- Ameerikaga – Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Suurus Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Võrdlus Kariibi meri Läänemeri Pindala 2.754.000 373.000 km2 km2 Keskmine 7110 52 m sügavus Suurim 7.686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige... Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli Enim kasutatud meri filmide tegemisel Legend Kariibi meres õitses piraatlus 16. sajandil ja suri välja umbes 1720. Vana nimetus Karaiibi meri ja praegune nimi Kariibi meri Keskkonnaprobleemid • Igal aastal kujutavad orkaanid Kariibi merele potentsiaalset ohtu
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa,
23 411 37 1 427 I tase I tase I tase Dokumendil 1:4 1:1,3 14 1 321 1 146 459 III tase I tase Kuvari ekraanil 1:6,5 1:1 1:2,6 91 325 96 353 1 III tase I tase I tase Ühtlustegur 0,3 0,9 0,4 0,9
Lisaks sellele saab meie pakutavale veebimajutus paketile mahutada mitu domeeni ja kõik domeenidele vastavad meiliaadressid. Domeen lõpuga .ee maksab 15,25 +km/aasta. Alates 01.01.2014 hakkab kehtima soodushind 12,25 +km/aasta. Veebimajutus maksab 15 +km/aasta, kuid püsikliendi soodustusega ainult 12 +km/aasta. Kodulehtede valmistamise baashind on 540 +km, kuid püsiklientidele on 15protsendiline soodustus ja seega maksab teenus kõigest 459 +km. Ära jäta seda võimalust kasutamata, tegutse kohe! Parimat! Cemty OÜ tel +372 5554 0876 epost www.cf.ee 2. Kirjuta eelmise harjutuse reklaamteksti autorile oma ettevõtte nimel ekiri, kus küsid kahe pakkumises mainitud teenuse kohta lisateavet, sh hinna kohta. Te ei ole varem suhelnud, Sa ei tunne reklaamteksti autorit. Teksti pikkus 500700 tähemärki (sealhulgas tühikud). Tere! Meie firma AS Steel on huvitatud Teie pakutavatest teenustest. Meil on soov oma firmale
om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on
Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne Ida-Euroopa sisemeri. Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus, mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest oleme püüdnud astuda vastu loodusele. Läänemere
Lääs parasvöötme mereline õhk ,niiske . talvel soe ,suvel jahe . Ida parasvöötme mandriline õhk . kuiv, talvel külm , suvel soe . Läänemeri on riimveeline ( tekib jõe ja merevee segunemisel. , piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on ka l22nemeri riimveeline. / keskmine soolsus 8-10 promilli ./ ) Eutrofeerumine toitesisalduse tõus vees. Ranniku tüübid : pankrannik,skäärrannik, luiteline laudrannik. Keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459 m, landsorti süvik. Jõestik peajõgi koos lisajõgedega. Jõgikond- territoorium kust jõgi kogub oma vee. Veelahe kahe jõgikonna piir. Nt : pandivere ,sakala ja haanja kõrg. piir, ? Järvede tekkeviisid : mandrijäätekkelised, peipsi ; võrtsjärv tehisjärved, karstijärved, rabajärved. Sood. Soo arenemine algab tavaliselt toitainerikka madalsoo järguga , Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus.
4. Musta mere pindala on 436 400 ruutkilomeetrit ja sarnaneb suuruselt Läänemerega, mille pindala on 420 000 ruutkilomeetrit, ja Punase merega, mille pindala on 450 000 ruutkilomeetrit. Must meri on väiksem Kariibi merest, mille pindala on 2 754 000 ruutkilomeetrit. 5. Musta mere keskmine sügavus on 1315 meetrit ja maksimaalne sügavus on 2210 meetrit. Must meri on palju sügavam Läänemerest, mille keskmine sügavus on 55 meetrit ning suurim sügavus 459 meetrit. Samas on Must meri madalam Kariibi merest, mille suurim sügavus on 7686 m. 6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi
Estonia Anna-Kaisa Adamson Estonia, officially the Republic of Estonia, is a state in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia, and to the east by the Lake Peipsi and the Russian Federation. The territory of Estonia covers 45,227 km2. The capital, Tallinn, has around 400000 inhabitants.Tallinn's ability to blend medieval architecture with Scandinavian modernity with all the comforts you'd expect from a modern, competitive and innovative capital. Estonian language, does not belong to the Indo-European group. It belongs to the Finno-Ugric language family, which also includes Finnish and Hungarian. Estonian dialects are divided into two groups, Northern and Southern, usually associated with biggest cities of those regio...
· soolsus vähenes · mere arenguloos algas kõige hilisem, Limneamerestaadium, mis kestab nüüdisajalgi. · kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. Keskmine õhutemperatuur oli 16 kraadi. · rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. SÜGAVUSED: · Läänemeri on madal meri · Keskmine sügavus on 52 m · Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus VEEBILANSS: SOOLSUS: · Väikese soolsusega vesi, mis on kujunenud jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel - riimvesi (soolsus 8-10 promilli) · Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise LÄÄNEMERE SOOLSUS: · Soolasisaldus on suurim Taani väinades · Soolsus väheneb põhjapoole minnes. · Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas
Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose s...
Pärsia Riik. Keel. Pärsia keel kuulub iraani keelte edelarühma ja on Iraani riigikeel. Seda keelt räägivad umbes 50 miljonit inimest. Arenes kirja keeleks 9.-10. sajandil Horasanis ja Kesk- Aasias, kus teda nimetati dari, ehk farsi-dari keeleks. Keel... Pärsia keel on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel. Pärsia keelt kirjutatakse mugandatud araabia kirjas. Pärsia keele lähedased sugulaskeeled on dari ja tadziki keel, mida sageli loetakse pärsia keele variantideks. DareiosI Dareios pärines Ahhemeniidide suguvõsast ning oli Kambyses II sugulane. Ta alistas usurpaatori Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II poeg ning oli 522 eKr enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris 5...
mis asub Aleuudi nõos. Maakeral on ka palju sügavamaid suurimaid süvikuid, kuid väiksemaid leidub vähe. Sügavamad on näiteks Mariaani süvik ( 11 022 m ) ja Mindano süvik ( 10 540 m ) mis mõlemad asuvad Vaikses ookeanis, madalaks näiteks toon Läänemere kõige sügavaima koha, milleks on. Keskmisest sügavusest rääkides on madalamaid, kui ka sügavamaid. Siin toon näiteks kaks madalamat, milleks on Stockholmi läheduses asuv 459 m ,,süvik" ning Mustal merel on selleks umbes mere keskel asuv, Krimmi saarest natukene lõuna pool olev koht, mille sügavus on 2 212 m. Soolsus on Beringi meres 30-33% mis on maailma keskmisest 2% madalam mis tähendab, et soolsus on külalltki keskmine. Suuremad suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr. Maailma keskmisest soolsusest on selles meres natukene madalam sellepärast, et sinna saabub küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane.
Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771 Väliskülastajad 1 374 414 1 453 418 1 427 529 1 380 323 Ööbimised 3 757 715 4 111 577 4 543 336 4 674 551 Eesti elanikud 1 010 909 1 129 118 1 523 255 1 759 095 Väliskülastajad 2 746 806 2 982 459 3 020 081 2 915 456 Ööpäeva keskmine maksumus (krooni) 445 459 466 481 Allikas: Statistikaamet 2008. Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008. aastal ning lähiaastatel. Sihtturgude analüüs. Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on välisturistide koguarvu Eestis oluliselt mõjutanud. Üheks teguriks on kindlasti
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Var...
põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas
Tursk – kuulub tursklaste sugukonda. Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli. Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning
doi.org/10.1007/978-3-642-74775-5_2 Springer Berlin Heidelberg, 1990-01-01. Hemminki, K. p. 33-61 Keskkonnast pärinevate kantserogeenide mõiste. OTSING ACS Publications - väga suur keemiapõhine andmebaas Carcinogen AND groundwater AND organisms OR health 495 vastet, 460 artiklid ja 35 raamatulõigud Belluck, D. A., Benjamin, S. L., Dawson, T. Groundwater Contamination by Atrazine and Its Metabolit es . – ACS Symposium Series, 1991, 459, 254-273. [Online] ACS Publications (07.04.2013) Atrasiin – toksiline aine, mille maapinnas degradeerumisel tekkinud laguprodukte peetakse võrdselt mürgiseks ning võimalikeks kantserogeenideks inimeste suhtes. OTSING Web of Science – suur andmebaas, kuid pole keemiapõhine Carcinogen AND groundwater AND organisms OR health 92 vastet, millest 84 artiklit Xie, Y.; Guo, C.; Ma, R.; Xu, B.; Gao, N.; Dong, B.; Xia, S.
Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Suvel soojeneb vesi avamerel 15 16, lahtedes 19 20 kraadini sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Vesi Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate
järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast).
Rwanda Juhendaja: Koostaja: 10.klass Märts 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kaart 3. Loodus 4. Rahvastik 5. Majandus 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus 1. RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku) ...
· Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas toon · 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. · Hallhüljest ohustab enamasti
8 grupp 04 2 937 1 513 1 424 3 018 1 560 1 458 3 088 1 596 1 492 59 2 898 1 500 1 398 2 941 1 513 1 428 3 027 1 541 1 486 10 14 2 608 1 374 1 234 2 574 1 359 1 215 2 655 1 406 1 249 15 19 4 246 2 173 2 073 3 672 1 885 1 787 3 156 1 596 1 560 20 24 5 288 2 735 2 553 5 190 2 731 2 459 5 104 2 691 2 413 25 29 4 377 2 256 2 121 4 436 2 297 2 139 4 494 2 365 2 129 30 34 4 403 2 155 2 248 4 262 2 107 2 155 4 092 2 045 2 047 35 39 4 559 2 218 2 341 4 600 2 256 2 344 4 721 2 332 2 389 40 44 4 485 2 078 2 407 4 319 1 997 2 322 4 175 1 919 2 256
kr ja y tootmisvarud tuh. kr ud suurenevad 59 krooni võrra ootmisvarud peaksid olema 13,334 ühikut ehk 13 334 kr Page 4 3 Reaalne netotulu, kr 1993. a. jaanuari Silutud Kuu hindades konstandiga 0,3 01.94 462 462 02.94 449 459 03.94 476 464 04.94 494 473 05.94 495 479 06.94 635 526 07.94 491 516 08.94 456 498 09.94 528 507 10.94 480 499 11.94 543 512 12.94 632 548 01.95 508 536 02.95 483 520 03.95 590 541 04
IMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
n 177 624 969 253 587 Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid Võrdluseks Eestile lähemad sadamad Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136
Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusreziim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades
C22 20 20MnCr5 18XГ 41CrAlMo7-10 38X2MЮА Таб.1 - Terased- margivastavus Margitähis ГОСТ Margitähis SFS 35 455 30XM 458 15 505 45 456 35XM 459 Terase Elmendi sisaldus % mark margitäh C Si Mn P S Cr Mo Ni W V muu is d C22E 0.1 - 0.4- - 0.02 Max0 Ma Ma - - - 7- 0.7 - .4 x x 0.2 0.04 0.1 0.4 4 34CrS4 0.3- - 0.6- - 0.02 0.9- - - - - -
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika..........
2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi. Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on
Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. Sügavus- keskmine sügavus on vaid 55 meetrit samas kui suurim sügavus küündib 459 meetrini. Läänemeri on palju madalam, kui enamik maailma meresid. . Läänemere vesi on riimvesi (e. soolakas vesi, mille soolsus jääv vahemikku 0,5 -18) : Läänemere vee keskmine soolsus on alla 10 , samal ajal kui ookeanides on soolsus umbes 35 . Soolasisaldus on suurim Taani väinades ja väheneb põhjapoole minnes. Veevahetus- Läänemere spetsiifiliste ökoloogiliste omaduste peamiseks põhjuseks on väga aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega
Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk, mis on ka kõige püütavamad liigid. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani 2 2 2 sisemeri; 365 000 km (teistel andmetel 373 000 km ), koos Taani väinadega 386 000 km , koos 2 Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olema Põhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mr Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene
Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas
Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega.
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel. Aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole. Puidul on tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570 kg/m³, survetugevus 395 kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm². 4 PUIDU KASUTUSVIISID Kadaka puit on äärmiselt vastupidav (võrreldav seedriga) ja sellel on armoaatsed omadused. Puidu toon varieerub piimjast valgest sügava punakaspruunini ja sellel on laiad, loogelised aastarõngad, kusjuures malts- ja lülipuidu osad võivad olla segunenud. Kadas on lihtsalt masintöödeldav, temast on hea valmistada liimpuitu ning teda on hea viimistleda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
