Avarus Kuubis OÜ Juhan Palm AS Koosolek Pärnu mnt 8 12353 Pärnu Ruumide rent Austatud härra Palm Seoses firma koolituspäevaga mis toimub 15.-17. juunil 2008. Sooviks saada infot teie ruumide tingimuste kohta ja sooviks infot ka hinna kohta. Austusega Arno Tali Juhataja Arno Tali 405 5786 E-post: [email protected] Saare 12 Telefon 457 1182 Arvelduskonto EE2102248881421 789465 Pärnu Faks 457 1183 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 8965324 Internet: www.avaruskuubis.ee Avarus Kuubis OÜ Hr Kalle Käsna Teie 15.06.2007 nr 1-2/4 AS Pliiats Laua 7- 2 Paide 13456 Ruumide broneerimine Austatud härra Käsna
tavaliselt detsibellides (DB) kasutades signaal-müra suhte valemit 30.0 RSSNR (dB) näitab tausta müra suurust. RSRQ (Reference Signal Received Quality): dB -8 RSRQ on samaväärne UMTS CPICH Ec/lo. Nii LTE RSRP kui ka LTE RSRQ parameetrid on kasutusel “Cell Selection”-is (joonis 1) RSRQ mõõtmine annab lisainformatsiooni kui RSRP ei ole piisav, et teha usaldatav üleandmine või elemendi uuesti valimise otsus -8 RSRQ(dB) näitab viitesignaali kvaliteeti. PCI (Physical Cell ID): 457 PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 457. TAC (Tracking Area Code): 2031 TAC näitab jälgitavat suunakoodi, mis on antud mõõtmisel 2031. ECI (E-UTRAN Cell Identifier ): 257071628 ECI – Et tuvastada elementi PLMN-i sees (Public Land Mobile Network), antud mõõtmisel 257071628 eNB (eNodeB Identifier): 1004186 eNB on tarkvara mis on ühendatud mobiiltelefoni internetiga ja see suhtleb otse juhtmeta ühendusega telefone nagu tugijaama (BTS) GSM-võrkudes.
35-39 2 100 135 1 100 865 40 ja vanemad 441 21 239 181 Linnalise Vanuserühmad 10 807 1 488 5 024 4 293 d asulad kokku Alla 20 457 372 85 0 20-24 2 105 514 1 261 329 25-29 3 726 335 1 556 1 834 30-34 2 780 190 1 249 1 341
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7
Lõpetamata toodang 98 000 11 Maksuvõlad 50 000 17 Valmistoodang 49 850 18 Muud võlad 48 000 8 Kokku 147 850 Kokku 457 360 Käibevara kokku 363 450 Lühiajalised kohustused kokku 497 360 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 400 000 15
Investeeringute rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Tabel 12. Investeeringute rentaabluls 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Investeeringute rentaablus -36,83 -1,26 3,87 2013. Majandusaasta = -2 867 215/7 784 704 x 100 = -36,83 2014. Majandusaasta = -90 328/7 134 088 x 100 = -1,26 2015. Majandusaasta = 252 133/6 523 457 x 100 = 3,87 Tabelist 12 on näha, et alates 2015. aastast on tehtud kasumlikke investeeringuid. Seda näitab ka positiivne suhtarvu näitaja. Tulevikus võiks see arv olla veelgi suurem. SWOT analüüs SWOT analüüs annab ülevaate ettevõtte olukorrast. SWOT analüüs on laialt levinud termin, mida kasutatakse ettevõtte sise- ja välistegurite analüüsimiseks. Sellega hinnatakse projekti
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ...
TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http:// 360talkatives.blogspot.com.ee/2014/12/how-to-use-revi t-software-as-your.html 05.10.2016 Eskiisid erinevate projektsiooniliikide puhul Eskiisi valmimise järjekord. Aksonomeetria https://lineweights.com/tutorials-edu cation/quick-box-perspective-demo / 07.10.16 Eskiisi valmimise järjekord. Kaksvaade http://www.tech.plymouth.ac.uk/dmme/cad/des ign/Generaltipsfor...
67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053
väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. SKP on siin üks maailma suurimaid (35 760 $/in; 1993.a). Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus- ja rahanduskeskus. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus (6%). Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad, ülejäänud energia saadakse tuuma- (4 jaama) ja soojusjõujaamadest
1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992 999 -224 73 2004 3768 1072 619 168 2005 4387 1240 -106 64
Title: Test nr.1 Materjalide mehaanilised omadused Started: Thursday 23 September 2010 13:15 Submitted: Thursday 23 September 2010 13:30 Time spent: 00:14:53 Total score: 92/100 = 92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value ...
c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018. RÄNNE Egiptuse väljaränne (2007 statistikaga) 1) Saudi Araabia 1 015 124 emigranti 2) Jordaania 127 018 emigranti 3) USA 123 192 emigranti 4) Palestiina 103 457 emigranti Egiptuses sisseränne (2007 statistikaga) 1) Palestiina 44 206 immigranti 2) Sudaan 16 982 immigranti 3) Saksamaa 10850 immigranti 4) Venemaa Föderatsioon 10 448 immigranti Egiptuse migrantide arv on käesoleval aastal -16000. See tähendab, et Egiptusest emigreerub rohkem inimesi kui immigrante Egiptusesse tuleb. 4. Rahvastiku püramiid Kasutan aasta 1996 rahvastiku püramiidi, kuna 1990 oma puudub.
M B2=F B2 sl=27920,0840,035 = 333 N*m (+) 32 M paine = [ ] d3 32333 paine = 3 = 217 MPa < [] 0,025 Ekvivalentpinge arvutus Ekv = 4 = 217 498 III 2 2 2 2 = 292 MPa > [] Tuleb valida suurema läbimõõduga võll. Valime võlli läbimõõduga 30 mm. 16300 = 3 = 57 MPa 0,03 32333 paine = = 126 MPa 0,033 Ekv = 126 457 III 2 2 = 170 MPa < [] 6.4. III võll T = 300 N*m F = 0, F Rull F r F B3=F A3 M = 0, M A3-M G3-M B3 =0 l F A3s- F r s - F B3 sl = 0 2 6700728F B3 0,035-7280,0350,042- F B3 0,0350,084=0 2600,035 F B3-56,1-0,119 F B3=0 -0,084 F B3=-203,9 F B3=2428 N F A3=24286700728 = 9856 N M C3=0 M A3=F Rulls=67000,035 = 234,5 N*m (+) l F l M G3=F Rull s - A3 =67000,0350,042-98560,042 = 102 N*m (+)
sõlmimise vajadust. Esialgu pole ükski linuxikogukonna esindajatest Tux'i avaldusele reageerinud, ka ei õnnestunud Nonsense News Service'l kontakti saada linuxi looja Linus Torvalds'iga ega ka ühe väidetava vandenõus osaleja Larry Ewing'iga. Seisuga 14.11.2000 on "The Linux Counter"-i andmetel üle maailma registreeritud 160 838 linuxikasutajat, lisaks on "Linux Users Groups WorldWide" andmeil moodustatud 457 kasutajagruppi, kel tõenäoliselt saab lasuma juriidiline vastutus toimunu eest. Toimetas: Joosep-Georg @ 21:50 Teema: Arvutiuudised "Software is like sex: it's better when it's free" - Linus Torvalds.
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - K...
aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale
1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna pronksmedali. 1977.a MM-võistlustel sai hõbemedali. Sõudmises on vahematele meistritele tõusmas ka rõõmustav järelkasv. Näiteks: 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises ja 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises. 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 18.20. septembril Brestis Valgevenes. Järjekorralt olid need 69. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 457 sõudjat 32-st riigist. Eestit esindas 18 võistlejat. Edukaim riik oli nelja kuld- ja ühe hõbemedaliga Kreeka. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo kuldmedali. 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 10.12. septembril Montemor-o-Velhos Portugalis. Järjekorralt olid need 70. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 603 sõudjat 34 riigist. Eestit esindas 17 võistlejat
Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 %
Tulemused – 12,8% ületas SÜG- s, 65% Eesti Õpilasühenduste poolt läbiviidud kaalumise tulemusel Õpikute kaal algklassides • 1. klassi raskeimad õpikud: matemaatika 522 g, aabits 467 g, eesti keel 401 g • 2. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 456 g, õigekiri 409 g, muusika 404 g • 3. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 458 g, inglise keel 364 g, matemaatika 353 g • 4. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 515 g, matemaatika 457 g, muusika 437 g • Õpikud kaaluti koos õhukese paberiga Matemaatika õpiku kaal Erinevate õpikute kaalud Koolikottide raskus 5.-9. klassis • 5. klass: keskmine kaal 4,2 kg, üle lubatud kaalu 85,7% koolikottidest • 6. klass: keskmine kaal 5 kg, üle lubatud kaalu 95,2% koolikottidest • 7. klass: keskmine kaal 4,3 kg, üle lubatud kaalu 40,9% koolikottidest • 8. klass: keskmine kaal 4,4 kg, üle lubatud kaalu 36% koolikottidest • 9
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Illustration_Secale_cereale0.jpg rukist kasvatavad riigid * rukki tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Venemaa 3 630 1. Venemaa 1 457 2. Poola 3 359 2. Poola 1 264 3. Saksamaa 2 812 3. Saksamaa 907 4. Valgevene 1 250 4. Ukraina 576 5. Ukraina 1 190 5. Valgevene 247 6. Hiina 748 6. Türgi 188 7
1.4. Majandus Sveits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. SKP on siin üks maailma suurimaid (35 760 $/in; 1993.a). Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus- ja rahanduskeskus. Sveits on kuulus oma turavliste pankade poolest. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus. Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest
Kool OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS Referaat õppeaines ,,Ajalugu" Koostaja: Ees ja perekonnanimi Juhendaja: Ees ja perekonnanimi Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mängudeks valmistumine..................................................................................................4 Võistlused Olümpias..........................................................................................................5 Võitjate autasustamine.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x Pakendiaudit Uurimustöö Juhendaja x Tartu 2014 Sisukord 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö üledandeks on leida informatsiooni, mis on pakendiaudit. Lisaks leida materjali selle kohta, kuidas õige pakend aitab säästa, millised on levinumad vead kaupade pakendamisel ja markeerimisel. Kuidas transpordipakend kaitseb kaupu vigastuste eest. Kui transpordi käigus kaup kahjustub või saab viga, siis kelle kanda on vastutus. 3 2. PAKENDIAUDIT Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Sandra Jürgenson Tekstianalüüs ja tekstihoole Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Tekstist....................................................................................................................................4 2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana..............................................................................4 3. Keele uurimismeetodid...........................................................................................................5 4. Keelehoolde eesmärk..............................................................................................................5 5. Keele põhi...
plutooniumi) teatavad isotoobid, mida nimetatakse ka tuumakütusteks Selliste raskete aatomituumade lõhustumisel vabaneb energiat umbes 2 miljonit korda rohkem kui sama koguse (massi) nafta põlemisel Looduses leudub peamiselt uraniiti ja uraandioksiidi UO2 Uraani leiukohad (2003): Austraalia 715 tuhat tonni Kasahstan 601 tuhat tonni Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia 457 tuhat tonni USA 361 tuhat tonni Kanada 331 tuhat tonni Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia,Venemaa,
5 1040 5 765,445 5 3 3 7 616,544 0,72534 0,53342 0,01866 0,93333 6 850 4 5 6 1 7 3 564,125 0,73263 0,52923 7 770 3,65 7 1 8 0,016 0,8 457,172 0,69268 0,46927 0,01333 0,66666 8 660 2,95 8 6 5 3 7 125,319 0,44756 0,21728 0,00266 0,13333 9 280 0,8 4 9 2 7 3 Tarbitav võimsus:P1=P ' *1000 1.P1=1,88*1000=1880W 2.P1=1,68*1000=1680W 3.P1=1,48*1000=1480W 4.P1=1,26*1000=1260W 5.P1=1,04*1000=1040W 6
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima Valitseb parassoe mereline kliima Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC Kõrgeim õhutemperatuur on olnu...
368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8 315 35,00 2 998 292,5 672,5 61,14 3 353 907,0 615 55,91 2 103 543,9 486,32 60,79 4 420 311,7
Slovakia 5 379 161 5 380 053 Finland 5 206 295 5 219 732 Sweden 8 940 788 8 975 670 United Kingdom 59 435 480 59 697 037 Iceland 288 471 290 570 Liechtenstein 33 863 34 294 Norway 4 552 252 4 577 457 Switzerland 7 313 853 7 364 148 Montenegro 619 300 621 258 Former Yugoslav Republic of Macedonia 2 023 654 2 029 892 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 10 445 852 10 511 382 10 584 534 10 666 866 10 753 080 10 839 905 11 000 638 11 094 850 7 761 049 7 718 750 7 679 290 7 640 238 7 606 551 7 563 710 7 369 431 7 327 224
august. MAJANDUSLIKUD HARUD: Sveitsi tööstus ja põllumajandus on väga kõrgelt arenenud. Olulised sissetulekuallikad on ka turism, pangandus ka karjakasvatus. Sveits on maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus- ja rahanduskeskus. Sveits on kuulus oma turvaliste pankade poolest. 1991 aastal oli Sveitsis 457 panka. Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus. Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad
keha antud niiskusel olek a b h [cm³] [g] nr. niiskusel 12% 18.8 20 30.4 1 19 20 30.4 11.4 5.2 457 470 18.5 20 30.2 19.1 18.92 26.64 Kuivata- 2 19.2 18.62 26.42 9.5 4.2 441 454 tud 18.9 18.94 26.48 18.8 19 28.2 3 18.8 19 28.15 10.1 4
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Author: 31.12.2010 Arvud aruandes klappisid, s.t. valemite summad olid samad, mis aruande kokkuvõtte read. 207 754 53 484 154 270 405 981 303 457 35 000 66 29 775 5 159 15 117 52 407 529 718 42 237 487 481 1 143 453 4 062 897 40 330 713 3 906 385 34 389 362 395 064 28 698 Author: 5 661 2007 ei ole liigitatud masinaid seadmeid eraldi 360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800
Soola ja suhkru võrdlus 1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse. 1.1 Suhkur Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeava...
8 3200 626.4 14.829 551.2 453.7 2022.4 1434 411.9 2.047 222.3 453.8 799.8 1428.3 423.5 1.486 201.5 454 803.3 1559 397.1 1.71 222.2 454.2 939.7 1449 420.2 2.202 225.1 455.1 803.7 8. ül 1440.9 420.4 2.021 217.4 455.3 803.1 3201.5 626.3 14.369 552.3 455.3 2022.9 1673.8 402.6 3.092 261.4 455.7 1009.8 1651.5 410.1 2.36 233.6 455.8 1007.8 1553.9 382.1 3.382 249.2 457 922.6 1667.5 419.7 2.376 238.3 458 1009.5 1600.5 404.7 2.787 246.4 458.5 949.4 1414.7 372.4 0.869 215 459.1 827.3 9. ül 1681 395.2 3.943 288.7 459.2 997.1 1670.8 406.8 2.39 258.3 459.4 1005.7 1659 395.3 4.299 274.1 460 989.6 1543.1 381.6 3.157 245.3 461.1 916.2 1695 422.4 2.324 249.1 461.5 1023.5 1721.8 426.7 2.324 270.5 462.2 1024.6 1625.3 399.3 2.8 261
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
(xx m- x )4142 *m 3 µ x = * = == ii 6,2304 i = 82,84 =0,1246 1 m 3 m 50i 50i 1.33 (µ3) : - 80.5 81.5 81.5 82.5 82.5 83.5 83.5 84.5 84.5 85.5 , / 7 13 15 11 4 - XI , mixi (xi-x)3 (xi-x)3mi , / mi 80.5 81.5 81 7 ...
Rahavoogude aruanne 2009 2008 Ärikasum 19 900 615 20 863 326 Korrigeerimised: Põhivara kulum 14 397 285 12 343 425 Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest -17 507 -38 474 Kapitalirendiga finantseeritud muud 0 467 457 kohustused Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete -12 922 040 3 877 472 muutus Varude muutus 5 463 468 -4 176 829 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 639 802 7 436 649 Makstud intressid -4 496 516 -7 602 925 Makstud muud finantskulud -1 206 374 -670 144
Eesti 357 383 406 383 394 440 372 406 418 Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005 Riik: LT EE LV POL RUS SWE FIN GER DK Viimased andmed (aasta): 2000 1994 1995 1995 1997 1990 2000 1995 1994 50
Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. · umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa. · 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd. · 457 eKr Zeusi tempel sai valmis. · 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa. · 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis Kreeka ajaloo isa Herodotos, kes esitas katkendi oma teosest Kreeklaste võidud sõjas pärslastega. · 430 eKr Skulptor Pheidias alustas 13 m kõrguse kullast ja elevandiluust Zeusi kuju loomist. Hiljem sai sellest üks seismest maailmaimest. · 400 eKr Alustati emajumalannale pühendatud templi Metrooni ehitamist.
Kas sobib kirjutada ,,2004ndal aastal" ja ,,2005ndast aastast"? Korrektsed on 2004. aastal ja 2005. aastast. 770 tuhat on õige kirjutada 770 000, aga kuidas kirjutada 770,5 tuhat? See on 770 500. Õige on kirjutada 70aastane (kokku) ~ 70-aastane (sidekriipsuga), aga 70 aasta vanune (lahku). Kuidas kirjutada sõnadega 2005. aastal? Õige on kirjutada kõik sõnad lahku: kahe tuhande viiendal aastal. Õige on § 13 ja § 16 või §-d 13 ja 16, ent mitte ,,§§ 13 ja 16". Kirjutada 2 457 700 on selgem kui 2457,7 tuhat. Protsendimärk on õige kirjutada numbriga kokku: 5%. 4. märtsil 2005. a lühendi a järel ei ole punkt kohustuslik, ent järgarvude järel on. Kuidas kirjutada järgarvsõna kahesaja kuuekümne esimesele, kui ei järgne sõna, mis näitab arvu käänet? Hädalahendus on 261sele ~ 261-sele, võimaluse korral tuleks lisada käänet näitav sõna, nt 261. osavõtjale. Õige on kirjutada 6.a klass ~ VIa klass, 7.b klass ~ VIIb klass, 9.c klass ~ IXc klass
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetii...
indigo, the blue of blue jeans. Like most volatile amines, it possesses the unpleasant smell of rotten fish. 2. Physico-chemical properties Name: Alinine CAS number: 62-53-3 IUPAC name: Phenylamine Molecular formula: C6H5NH2 Physical properties: Molar mass: 93.13 g/mol Appearance: colorless liquid Density: 1.0217 g/mL, Melting point: -6.3 °C Boiling point: 184.13 °C, 457 K, 363 °F Solubility in water: 3.6 g/100 mL at 20°C Solubility in ethanol: perfectly Viscosity: 3.71 cP (3.71 mPa·s at 25 °C) pH: >7 log Pow: 0.90/0.98 Koc: 25,5 3. Kinetics and metabolism The substance can be absorbed into the body by inhalation, through the skin and by ingestion, also as a vapour. The mean lethal dose of aniline may be between 15 and 30 grams. In case of short-term exposure the substance is irritating to the eyes and the skin. The substance
40 44 4 485 2 078 2 407 4 319 1 997 2 322 4 175 1 919 2 256 45 49 5 526 2 459 3 067 5 228 2 341 2 887 5 020 2 280 2 740 50 54 5 374 2 394 2 980 5 410 2 409 3 001 5 400 2 404 2 996 55 59 5 212 2 152 3 060 5 244 2 155 3 089 5 216 2 180 3 036 60 64 2 981 1 164 1 817 3 526 1 417 2 109 4 108 1 651 2 457 65 69 3 833 1 363 2 470 3 216 1 117 2 099 2 650 925 1 725 70 74 3 349 1 047 2 302 3 615 1 147 2 468 3 877 1 234 2 643 75 79 2 733 734 1 999 2 632 704 1 928 2 515 667 1 848 80 84 1 320 311 1 009 1 462 341 1 121 1 588 375 1 213 85 + 492 84 408 541 96 445 620 102 518
K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²) v t 18. Salo 54 765 1986,49 25,57 21,36 20. Mikkeli 54 457 3229,56 10 Kokkuvõte Mina kui kokka ameti õppija arvan,et Soomes on hea kokana töötada, kuna seal on palju võimalusi selleks ja peale selle elamis võimalused on erinevad ja sõiduvõimalused on lihtsad ja tänapäevased. Soome tavad ja kombed erinevad meie eesti omadest vägagi palju ,kuna me eestlased ei tähista asju mis tähistavad soomlased
368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8 315 35,00 2 998 292,5 672,5 61,14 3 353 907,0 615 55,91 2 103 543,9 486,32 60,79 4 420 311,7
Põhivara kulum ja väärtuse langus -97 863 -117 832 -128 244 Muud ärikulud -134 920 -71 807 -100 311 Ärikasum (-kahjum) -348 127 1 519 638 2 797 497 Finantstulud ja -kulud 516 703 -1 470 330 -89 797 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 168 576 49 308 2 707 700 Tulumaks -66 457 -191 392 -161 999 Aruandeaasta kasum (kahjum) 102 119 -142 084 2 545 701 55 Lisa 8 Rahavoogude aruanne 2008-2009(kroonides) 2009 2008 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -348 127 1 519 638 Korrigeerimised
Vorbuse pkr 440 12 4 Vorbuse kr 441 2,6 2,5 Murisoo pkr 442 11 9 Tähtvere pkr 443 1,6 1,5 Porijõgi 444 298 38 Mõra jõgi 457 88 25 Kitseoja 459 44 16 Koke pkr 460 13,6 4,5 Luutsna jõgi 461 125 22 Agali kr 469 7,6 3,5 Jürisoo pkr 470 18,4 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
