Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esimese teadusliku...
BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 Detaili täispindala ja ruumala a 7m b 7m c 3m d 4m f Err:509m r Err:509m S(valem) Err:509m2 V(valem) Err:509m3
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esim...
Tekstüleasnded 1. Hoiustaja võttis pangast välja 1/6 oma rahast, siis 500 krooni, ja lõpuks 2/5 ülejäänud rahast.Kolme korraga võttis ta välja kokku 5100 krooni. Kui palju raha jäi hoiustajal panka? 2. Puuviljaaed on ristkülikukujuline. Ristküliku pikkus on 400 m võrra suurem laiusest, kusjuures tema küljed suhtuvad nagu 5: 3. Öövaht käib kiirusega 4 km/h. Kui palju kulub tal aega selleks, et käib üks kord ümber aia? 3. Sõiduki esiratta ümbermõõt on 21 dm ja tagaratta ümbermõõt 35 dm. Leida teelõik, mille läbimisel teeb esiratas 10 pööret rohkem kui tagaratas. 4. Tehas vajab 378 detaili pakkimiseks kaste. Kui igasse kasti panna 9 detaili rohkem kui kavatsetud, siis vajatakse üks kast vähem. Mitu kasti on vaja? 5. Hoone ehitamiseks tuleb teatud tähtajaks välja kaevata 2000 m3 pinnast. Kaevamistöödel aga ületati iga päev plaani 50 m3 võrra, mistõttu lõpetati töö 2 päeva enne tähtaeg...
Kihtvulkaanid on laia levikuga, nad on inimestele kõige tuttavamavad ja nende ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ning enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Saint Helensi nimi pärineb ühe paruni tiitli nime järgi, kes kahjuks omanimelist mäge kunagi ei näinudki. 4500 aasta jooksul on olnud Saint Helensi vulkaan ettearvamatu oma käitumise ja sagedaste pursetega, mis teeb temast väga ohtliku vulkaani. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Enne purset on tavaliselt näha ohumärgid suitsu eraldumine ning maavärinad. 20. märtsil 1980 osutaski 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78. Magnituudi suurenemine
Teema: Irbis ehk lumeleopard Referaat Sisukord 1 1.1 Lumeleopardist...........................lk 1 1.2 Toitumine..................................lk 2 1.3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu ...
Kaasus Hanna Tamme 11 s Inglismaa on hea sihtkoht, kuhu elama minna. Kuna ema ja isa oskavad riigikeelt, siis neil seal raskusi ei tule. Haridus on suhteliselt sama, mis Eestis ning lastel ei ole raske kohaneda sealse kooliga. Kui võtta arvesse seda, et pere annab Eestis oleva elamispinna üürile neljaks aastaks, siis ilmselt kolib pere Inglismaale ka neljaks aastaks. Pere kõige väiksem laps on nelja aasta pärast kaheksa aastane ja vanimad lapsed 20-aastased. Eestisse tagasi tulles saab noorim laps minna kooli ja vanemad lapsed ülikooli või tööle. Inglismaale on kõige lihtsam minna lennukiga. Sellega reisimine läheb kokku 825 eurot, selle raha saab võtta pere Saaremaa kinnisvarade rahast, sellest jääb alles 164 175 eu...
vormist teise. Näiteks kui inimene jalutab, siis tema jalalihased kasutavad veres olevatest ainetest saadud keemilist energiat jõu tekitamiseks. Jõud teeb tööd, sest ta paneb inimese liikuma ja suurendab tema kineetilist energiat. JÕUD, TÖÖ JA ENERGIA 10.02.14 Jõuühik on njuuton, sümbol N. Ühekilogrammisele massile mõjub raskusjõud 9,8 N. Tavaline automootor võib tekitada veojõu kuni 4500 N, samal ajal kui Boeing 747 "Jumbo" neli Rolls Royce RB211-524 reaktiivmootorit arendavad lendu tõusmiseks täie võimsusega töötades kokku veojõudu enam kui 1 000 000 N. JÕUÜHIK 10.02.14 Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele. Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade. Vedru on kinnitatud osuti ja konksu külge. Kui konksule rakendatud jõud vedru
Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised- 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%. Energiamajandus Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas
Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi, lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni. Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad. Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued kuninglikud hauakambrid kaugutesse orgudesse sügavate kaljude sisse. Müürile tehti valeuks, mis aitas lahkunu hingel välja ja sisse käia
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukoha...
Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500
(13) 2.4 ,( ) . , . : . : 35 : , 16 500 . 35 000 , , 2000 . 2.6.2 : + . 2.5 , , , . , 280 , . 2.5 , ( ) 2.6 . 33 , 3050 , 800 2000 , . 3000 5000 . "Hobu Energia" , , 4500 , . , 1450 . 2.6 , ( ) 800 2000 + = 3050 + 1450= 4500 , , . 27 . 2.6.3 "Hobu Energia" , . : , ( , , ... .) , . , : (. 28) . "OU Hobu Energia" MTU . -- , . , , (), , , . , . , . , .(4)
1. Koostada lineaarse planeerimise ülesanne. x1 juku valmistamine x2 miku valmistamine Kakaopulber g 24x1 + 12x2 <= 4800 + x3 Karamell g 6x11 + 9x2 <= 1800 + x4 Pähkel g 9x2 >= 4500 - x5 F= 13x1 + 18x2 --->max F'= -13x1 - 18x2 - Mx6 --->min F'+13x1+18x2+Mx6=0 x1 x2 x3 x4 x5 x6 b 24 12 1 0 0 0 48000
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Birgit Aavik ANDMEKOGUMITE KIRJELDAMINE Kodune töö nr 1 õppeaines statistika Juhendaja: lektor Jelena Hartsenko Tallinn 2009 1.Sissejuhatus Oma andmekogumite jaoks olen võtnud andmed Statistika ameti kodulehelt. Esimene andmekogu kujutab endast Meeste ja naiste abielusid aastatel 1978- 2007. Teine andmekogu kujutab elussündisid samuti aastatel 1978-2007. Võtsin huvi pärast just sellised andmed, kuigi ega nad üksteisest täiesti ei sõltu, on siiski huvitav võrrelda abielusid ja elussünde (lapsesaamisi). Eelnimetatud andmete põhjal leidsin keskmised, , jaotuse kuju iseloomustavad näitarvud, sagedusklassid ning variatsioonnäitarvud. Lisasin ka diagrammi ning sagedustabelid. Andmekogumite kirjeldamine lõppeb tulemuste tõl...
Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Hiljem kujunes leegionist roomlaste suurim iseseisvalt tegutsev väeüksus, kuhu kuulus enamasti 4500 sõdurit. Peamise löögijõu moodustasid 3000 raskeltrelvastatud jalameest, kes jagunesid allüksusteks: 30 maniipuliks ja 60 tsentuuriaks. Hiljem liideti 3 maniipulit üheks kohordiks ja leegioni meeste arvu suurendati kuni 7 tuhandeni. Ka leegionide arv kasvas pidevalt. Vanuse ja relvade järgi jagunesid jalamehed veel kolme rühma. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja raske viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü,
Mikves pesevad ennast naised enne pulmi. Samuti ka pärast menstruatsiooni või sünnitust.Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem. Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür. Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti. Sõja ajal hukkasid sakslased ligi 2000 Eesti juuti. Viimastel andmetel aastast 2000. elas Eestis 2145 juuti. Eeti Juudi Kogukond asutati 1989. aastal ning seda juhtis Cilja Laud.
Juustud Juustu ajalugu Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil veel midagi aimata. Seda mainitakse alles 500 aastat hiljem kiilkirjatahvlil, mis pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta. Sellest ajast, kui arheoloogid leiutasid meetodi, kuidas vanadelt potikildudelt uurida, mida
pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega väga suur, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi. Juutide olukord muutus pärast Suvesõja algust
Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett. 97,5 protsenti maailma veest on soolane ja 2,5 protsenti mage. Sellest vaid üks protsent on kõlblik inimtarbimiseks. Arenenud maailmas kulub inimese kohta 220 ning arengumaades kolm liitrit vett ööpäevas. Iga kaheksandal maailma elanikul puudub juurdepääs ohutule veetagavarale, mistõttu iga päev sureb umbkaudu 4500 last. Kõige rohkem vett maailmas kulub põllumajanduses, seejärel tööstuses ja koduses majapidamises. Vee saastumist soodustavad nafta, väetiste ning tõrjevahendite kasutamine [4]. Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana. Viis maailma kõige veevaesemat riiki on Haiti, Nigeeria, Etioopia, Eritrea, Malawi [6]. Selleks, et ära hoida ülerahvastatust tuleks planeerida pere, teavitada inimesi
6 magnituudini ja toimusid veel 3-4 kuud pärast esimest värinat. Kolm päeva enne Kagu-Aasia tsunamit toimus maavärin Uus-Meremaa lähedal , selle tugevuseks mõõdeti 8.1 magnituudi. Mõned teadlased arvavad, et need kaks maavärinat on omavahel kuidagi seotud, aga tõestada seda ei suudetud. Tsunami laastas 11 riigi randu , lainete kõrgus ulatus 30 meetrini. Kõige rohkem said kannatada Indoneesia , Sri Lanka , Tai rannad. Lained jõudsid ka Somaaliasse , mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Maavärin ja tsunami tabasid rannikut jõuga, mis on võrdne 1500 Hiroshima pommiga. Tsunamil läks 15 minutit kuni 7 tundi , et jõuda kõikide kannatada saanud riikide rannikutele. Tsunami jõudis välja Antarktikasse, kus tähendati meetrist veetõusu , mis püsis mitu päeva. Maavärina ja tsunami tagajärjel sai surma umbes 200 000 inimest , lisaks veel 50 000 jäi kadunuks ja üle miljoni inimese kaotas oma kodu. Kahjuks on uurimused näidanud, et
.5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena ,mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks
I TAKISTITE JADAÜHENDUSE ARVUTUS I R1=1k I1 U R1 R2 R3 U I2 I3 R2=1,5k R3=2k R = R1 + R2 + R3 = 1000 + 1500 + 2000 = 4500 220 I= = 0,049 A 4500 U1 = IR1 = 0,049 x 1000 = 49 V U2 = IR2 = 0,049 x 1500 = 73 V U3 = IR3 = 0,049 x 2000 = 98 V 5 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD
I TAKISTITE JADAÜHENDUSE ARVUTUS I R1=1k I1 U R1 R2 R3 U I2 I3 R2=1,5k R3=2k R = R1 + R2 + R3 = 1000 + 1500 + 2000 = 4500 220 I= = 0,049 A 4500 U1 = IR1 = 0,049 x 1000 = 49 V U2 = IR2 = 0,049 x 1500 = 73 V U3 = IR3 = 0,049 x 2000 = 98 V 5 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD
Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama. Kuid see võtaks ju tohutult aega. Cattell arvas, et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele. Sõnastikud sisaldavad kõiki omadussõnu, ka sünonüüme, kuid kui sünonüümid eemaldada saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi. Cattell töötas Allport'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama. Cattell'i kõige kuulsamad testid on Kuueteistkümne Iseloomufaktori Küsimustikud (16IK). Ta on teinud ka teste erinevate iseloomugruppide jaoks, näiteks ärevus( hirm, süütunne, kahtlustamine) ning ka erinevate kooliastmete jaoks.
BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 4200 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12 5300 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 3000
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema
Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kuldkala: Kuldkala on Hiinast pärit akvaariumkala, mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi. Hiinast Euroopasse jõudsid kuldkalad aga alates 17.sajandil. Selleks ajaks oli algsest hõbekogrest aretatud väga palju erinevaid ja kauneid liike. Kuldkala on koduloomana peetud kauem kui ühtki teist kala. Elupaik: Nad elavad ainult akvaariumides ilukaladena. Kuldkala on lihtne ja odav pidada ning ta sobib suurepäraselt ka algajale akvaristile. Sellegipoolest on kuldkalal oma erivajadused ja tema eest tuleb kogu ta elu õigesti hoolt kanda
Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et
aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980
Nende vibudega on saavutatud mitmeid kõrgeid tiitleid tipptasemel ja samas on olnud just Falco vibu paljudele laskjatele esimeseks laskeriistaks. FINANTSPROGNOOSID 13 Kulud Kulud Vibud (vt. Lisa 1.) 12 025.- Nooled (100 tk) 12 000.- 5 märklauda 500.- Mini Linda 10 paari kindaid 10 000.- Reklaam 4500.- Transport 100.- Kokku 39 325.- Lisanduvad söögi ja joogi kulud. 14 Tulu Vibu laenutus 1 tund 2 tundi 1 inimesele 75.- 150.- 2 inimesele 100.- 200.- 4 inimesele 200.- 400.- 15 Kasumi prognoos ÄRIPROJEKTI RISKID 16 SWOT analüüs
Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem
Seened meie kodus Mikro ehk hallitusseened Seentest üldiselt · Seeni võib leida pea kõikjalt mullast, veest, taimedest, loomadest ja ka moosipurgilt. · Maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki. · Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks.
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist
Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18
The Subway Frantsiisiidee The Subway on Ameerika päritolu võileva-restoran mis teeb peamiselt allveelaeva kujulis võileibu ja erinevaid salateid. See kuulub frimale Doctor's Associates, Inc. Subway on üks kiiremini kasvavaid frantsiise maailmas 35302 restorani 98 riigis see on suurim ühe brändi restorani kett maailmas ja on suuruselt teine restorani operaator maailmas. Subway omapära on see, et inimene saab endale ise võileiva teha, see tähendab, et saab valida saia või leiva sinna vahele juustu, sinki või lihtsalt liha lasta see kõik röstida või mitte valida veel juurviljad ja kastme jne valik on lihtslalt meeletu. Lisaks kõigele on need kõik asjad värsked ja inventuuri vahetatakse igal tööpäeval. Subway ajalugu algas aastal 1965 suvel Bridgeport, Connecticutis. 17- aastane Fred DeLuca proovis teenida piisavalt raha, et maksta oma kolledzi õppemaksu töötades tööriista poes. Iga päevaga tundis, et õppemaksu maksimine miinimum palgast ...
Kasutame siis raadiot ja ajalehti esialgu. Hinna kujundamisstrateegiaks on kombineeritud strateegia. Hetkel pole veel meil kindlaid kliendi suhteid, kuid kindlasti need tulevad. Läbi tulevaste püsiklientide püüame realiseerida suurema osa käibest. Müügiprognoos üheks aastaks: TEENUS I KV II KV III KV IV KV KOKKU 1.Fotojaht 10000 25000 25000 30000 90 000 2.Ekskursioonid 4500 4500 10000 12000 31000 Ja matkd 3. 5000 6000 6000 5000 22000 vabaaeg( tennid , korvpall ja võrkpall 4. majutus 57 125 57 125 57 125 57 125 228 500 5. Toitlustus 60 000 75 000 75 000 40 000 250 000 KOKKU 136 625 167 625 173 125 144 125 621 500 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL
Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse. Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2. Pinnamoe mõju majandustegevusele Tänu Kuuba ilusatele randadele ning loodusparkidele, käib Kuubas puhkamas palju turiste. Kuuba suurim sissetuleku allikas pärast 1996. aastat ongi olnud turism. Kohe turismi järel, saab Kuuba raha suhkruroo kasvatamise ja sellest suhkru tegemise eest. Suhkruroo kasvatamiseks on vajalikud eeldused olemas tänu tasasele maale, kus on hea kasvatada roogu ning ka kliimal. Maavarad
India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrg...
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
BIOTSIID Tartu 2013 Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldis...
hepariini rühm. Atsetüülsalitsüülhape Enoksapariin on farmakodünaamilse reaktsioonina patsiendi inhibeerib trombotsüütide madalmolekulaarne organismis põhjustab (nt agregatsiooni, blokeerides hepariin keskmise ravim blokeerib organismis tromboksaan A2 sünteesi molekulkaaluga beeta-1 retseptoreid ning trombotsüütides. ligikaudu 4500 daltonit, selle tagajärjel langeb Toimemehhanism põhineb milles on lahutatud patsiendi südame tsüklooksügenaaside tavahepariini löögisagedus,kontraktiilsus, (COX-1) pöördumatul antitrombootililised ja elektrijuhtivus ning langeb inhibeerimisel. Inhibeeriv hüübimisvastased vererõhk)? toime on eriti väljendunud toimed. Toimeaine on
rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius Siduri ülekantava momendi leiame: Mk= 11251*0,0793*0,4*4=1427 Nm Kuna friktsioonikate antud kettal ei olnud päris tavapärane, siis võiks selle siduri ülekantava momendi jagada kahega. Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm. Reaalselt antud siduriketta ülekandemomendi ja selle võimaliku arvutusvea saame võttes AP Racing Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1] 4 2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab
d) ei näita mitte midagi. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Mida näitab IS kõver ? a b r r 10% 10% 5% 5% A IS 1200 1500 A 3600 4500 Q A = C0 + I +G - c*T + (Z-X) Q = ksp * A IS kõver näitab, milliste intressimäärade ja sissetuleku tasemete juures valitseb tasakaal tarbekaupade turul. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Mida näitab LM kõver ? r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15%
Kirjandus Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu mitmest allikast - äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud, mitmesugused Läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma põlised traditsioonid. Kojiki ja Manyoshu Kogu jaapani kirjandusele on läbi aegade suurt mõju avaldanud kaks vanimat säilinud jaapani kirjandusteost - Kojiki ja Manyoshu. Proosateose Kojiki (Muistsete aegade kroonika) ilmumise ajaks peetakse aastat 712 pKr. See sisaldab ligi 4500 poeemi paljudelt mees- ja naisautoritelt, kes on pärit kõige erinevamatest ühiskonnakihtidest alates keiserliku perekonna liikmetega ja lõpetades lihtsõdurite ja talupoegadega. Samuti on palju tegu ka anonüümsete autoritega. Enamikku Manyoshu's sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded. Kunst Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse -
10 6 2A+PL 2 hk S= 4 m 10 ak b L kute leidmiseks h 5 Alümiinimumi margid ja hinnad Mark Hind Kr/m3 Al31 3500 Al02 2700 Al25 3000 Al04 2300 Al05 3600 Al26 1900 Al07 4200 Al08 4500 Al09 3800 Al70 5100 Al11 4200 Al12 5300 Al63 4400 2 Mastiksi margid, normkulu ja hinnad Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L MV514 0,35 54,70 MV102 0,30 62,30 MV303 0,35 48,20 MV104 0,25 72,60 MV233 0,40 52,80 MV106 0,30 53,75 MV412 0,45 52,40 MV108 0,30 61,40 MV299 0,35 48,90 MV110 0,40 39,50 MV211 0,30 55,20
2. Inimesed uskusid Stalinisse, sest tegemist oli lihtsa rahvaga, kellel polnud tarvis karta Stalini võimu. Propaganda oli väga tugev ja põhjalik. NSV majandus oli kasvav ja arenev: kõigil oli tööd ja majandus õitses. C. 1. Viisaastakud olid NSV-s plaanimajandus: plaan viiele aastale. Mõte oli NSV Liidu industrialiseerimine (tööstusriigi tegemine) 2. Vana purustamine – tsaari-aegse majanduse hävitamine. Kahe viisaastakuplaaniga loodi 4500 ettevõtet D. 1. Maal kujutab Saksmaad ja sakslasi. 2. Maal annab edasi meeleolu, et rahvas ja sõjavägi oli praktiliselt üks. 3. Rahvas toetas Hitlerit, sest ta tõi Saksamaa majanduskriisist välja.
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Kiilid lk 4 3. Kokkuvõte lk 7 4. Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude põhjas ja on ka röövtoidulised
4.1. Veduki rehvid esisillale 315/80R22.5 radial tubeless tyres 7500 kg / 2 = 3750 kg koormusindeks 154 tagasillale 295/80R22.5 radial tubeless tyres vedav sild 11 500 / 2 = 5750 kg koormusindeks 169 toetav sild 7500 / 2 = 3750 kg koormusindeks 154 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirust 4.2. Haagise rehvid rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirusT 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem:
Kassa tulu=müügihind*kogus Andmed käibemaks 20% juurdehindlus 20% Käibemak Ostuhind s Ostuhind Nr Kaup km-ta (km) km-ga Müügihind Kogus Kassa tulu 1 Videokaart 1500 300 1800 360 3 1080 2 Laserprinter 4500 900 5400 1080 2 2160 3 CD-ROM 375 75 450 90 6 540 4 Helikaart 190 38 228 45,6 6 273,6 5 Hiir 65 13 78 15,6 3 46,8 6 Hiir rulliga 120 24 144 28,8 7 201,6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
