A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...
Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland
rõhutava mõtteviisiga ühiskond, millele lisandub tugevalt juurdunud traditsioon rahva osalusest riigile oluliste küsimuste arutamisel. Valisin referaadi tegemisesks Euroopa riikidest Rootsi, sest ta on meie naaber ning kuna viibisin just klassireisil Rootsis ning soovisin riigi kohta rohkem teada saada. 3 SISU 1. LOODUS 1.1 Reljeef Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. 1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.
61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053 Tabelis on algarve kuni 2053-ni. Vanakreeka matemaatik Eukleides (3.saj
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
2 Sunmax OÜ 2004 - 2006 Rea nimi 2006 2005 2004 1. MÜÜGITULU 13 448 835 7 336 019 1 752 926 2. Muud äritulud 214 366 1 618 7. Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 813 942 -796 808 -156 376 8. Muud tegevuskulud -5 449 751 -2 682 373 -1 267 738 9.a. Palgakulu -1 638 694 -804 601 -180 033 9.b. Sotsiaalmaksud -539 076 -278 795 -60 312 9. TÖÖJÕU KULUD KOKKU -2 177 770 -1 083 396 -240 345 10. Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 366 187 -1 192 801 -371 179 11. Muud ärikulud -13 083 -16 509 -3 050
(Leonidas oli seal 300 mehega ~ei ole päris fakt.) Igaljuhul tulemuseks on see, et pärslased põletavad Ateena maha. [Pole selles osas eriti kindel.] 480 eKr – Salamise merelahing – Ateena lähedal. Pärslased olid ülekaalus aga ateenlased ajasid pärslaste laevad karile. (Nad teadsid selle alla merepõhja.) 479 eKr – Plataia lahing maismaal – kreeklased võidavad. [Ei oska öelda mis seal juures oli.] 5. saj eKr – loodi Ateena mereliit. 449 eKr sõlmiti Gallias Pärsia ja Kreeka vahel rahu. Ateena hakkas mereliitu kasutama enda hüvanguks ja selle tõttu puhkeb nn kodusõda. (Ateena liidu ja Peloponnesose liidu vahel. Ehk siis Ateena ja liitlased vs Sparta ja liitlased.) Selle sõja võidab Sparta, kuid polised ei ühine Sparta nime all, vaid kerkib esile hoopis Makedoonia. OLÜMPIAMÄNGUD. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
langus 20. sajandi lõpus.Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,4 aastat, mis on kõrgeim maailmas. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja- aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276, 2009. aasta septembris 40 399, 2010. aasta septembris 44 449, 1. septembril 2011 47 756, 2012. aasta septembris 51 376 ja 2013. aasta septembris 54 397. Samas on laste osakaal maailma riikidest madalaim – 2009. aasta andmetel oli alla 15- aastaste osakaal rahvastikus 13,4% ja 2013. aastal 12,9%. 3. Välispoliitika 1951 sõlmis Jaapan San Franciscos (USA) toimunud rahvusvahelisel rahukonverentsil 48 Teise maailmasõja võitjariigiga rahulepingu. Jaapan tunnustas rahulepinguga Korea sõltumatust ning
435.Sovereign- vürst, valitseja, ülim, suverään 436.Specimen- eksemplar, näidis, ilutaim 437.Staircase- trepp 438.Stormwater- sademevee 439.stream- jõgi, oja 440.Suburb-eeslinn 441.Sunken beds- veealune peenar 442.Surroundings- ümbrus, keskkond 443.Swampy- soine T 444.Tapestry of colour- värvide lai valik 445.Teahouse teemaja 446.Terrace-terrass, ridamaja 447.Terrain maastik 448.The focal point- keskne punkt, fookus 449.The main entrance- peasissepääs 450.The range of plants- lillede leviala/piirkond/hulk 451.To create an effect of distance looma kauguse effekti 452.To create an element of surprise ülaltusmomendi loomine 453.To drain off vett ära juhtima 454.To handle toxic by-products- toksiliste kõrvalsaadustega toime tulema 455.To measure up the site- ala mõõtma 456.To plan from scratch nullist alustama 457.To scale- ühtses mastaabis/mõõtkavas andma
Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf
Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK) SKP ( elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Majandussektorite % SKP-st, põllumajanduses 3%, tööstuses 35% ja teeninduses 62%
EMBOSS_001 601 cacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaaatcggttgttttgg 650 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 349 cacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaaatcggttgttttgg 398 EMBOSS_001 651 atcgtga 657 ||||||| EMBOSS_001 399 atcgtgaatgttgatgattaaaggaattatttttgatatggacggtgttt 448 EMBOSS_001 658 657 EMBOSS_001 449 tatttgatacagaacctttttatctgaggcgacgagaagatttttttaag 498 EMBOSS_001 658 657 EMBOSS_001 499 acaaagggaattcccattgatcacttgaactctaaagattttattggggg 548 EMBOSS_001 658 657 EMBOSS_001 549 caatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaatagggatgatg 598 EMBOSS_001 658 657
tähtis, et abilelu oleks pikaajaline, lasterohke ja õnnelik, oli tarvis valida jumalatele meelepärane päev. Hoiduda tuli päevadest, mis olid seotud rahvuslike õnnetustega, sõjajumal Marsile pühendatud päevadega, surnutekultusega seotud päevade ja muude halba ennustavate päevadega Esimese lapse sündides oli nooruke naine oskamatu ning vajas toetust ja juhatust. Seepärast mängisid laste kasvatamisel olulist rolli vanaisad ja eriti vanaemad. KOOL Esimene märge koolist on aastast 449 eKr. Kus muuseas märgitakse just tütarlaste kooliskäimist oma hoidja saatel. Rooma kooli nimi oli ludus mitte schola. Kooli võis avada igaüks, kes selleks soovi avaldas. Võis rentida lihtsalt kuskil tänavalõpul töökoja, nagu tegi iga teine käsitööline. Tänavalõppu eeldati sellepärast, et õppimise protsess oli lärmakas: pähe 4 õppides korrati valjusti kooris, ning, et ümberkaudsed elanikud ei olnud säärasest naabrusest
Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend. - Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus. 20.Rooma õigus. Sisu ja olulisus tänapäeval. - Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). -Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik rooma õigusest tugevasti mõjustatud. - Rooma õiguse põhimõtetel baseerus Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. 21.Rooma riigi ajaline lõpp
Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt Religioon: luterlus (77%) Liitumine EL-ga: 1995 Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam.
kahjuliku mõju eest, pidurdab vanavemisprotsesse hoides ära kortsude teket. See on organismile ohutu ühend, sest tema tarbimisel ei teki üleannustamise ohtu. Ülejäägid väljutatakse organismi poolt loomulikul moel, sest -karoteen on vesilahustuv vitamiin. Väike osa -karoteenist siiski talletatakse naharakkudesse: see annab nahale pruunika jume. Paprika on kõige parem -karoteeni allikas, ta sisaldab umbes 2652 g -karoteeni. Tomat aga sama karotenoidi vaid 449 g 100 g kohta. Antotsüoniin Antotsüoniinid moodustavad lahtisi vesiniksidemetega komplekse flavoonidega, käitudes kui ko- pigmendid, mis aitavad stabiliseerida pigmente taime rakumahla happelises keskkonnas. Tavaliselt esinevad nad koos suhkrutega: glükosiididena. Suhkrut on neil vaja pigmendi stabiliseerimiseks ning see tagab lahustuvuse rakumahla vesikeskkonnas. Antotsüaniinid kaitsevad DNA terviklikkust ja sidekoe antioksüdantide taset
Infectious bovine keratoconjunctivitis Kristjan Rannaäär Veterinary medicine, 2. year, 2. group Abstract Infectious bovine keratoconjunctivitis (IBK) is a highly contagious ocular disease and big problem in cattle farms worldwide. It is the most common ocular disease of cattle caused by bacteria Moraxella bovis. This study focuses on IBK despite having low mortality rate and complete recovery, it causes significant loss of productivity in the herds affected due to the costs of treatment and considerable impact on afflicted animals, including blindness. This research is focused on the details, such as risk factors, pathogenesis, etiology, clinical signs prevention, transmission, and treatment, which animal handlers should be aware of to minimize the harm caused by IBK. Vaccination does not ensure lifelong immunity and not prevent a primary and reinfection of the cattle. Therefore, it is necessary to keep the cattle in a healthy...
2 Botaanikaaia taimede loendi täiendatud trüki avaldas 1810. aastal aia õpetatud aednik Johannes Anton Weinmann. Loend sisaldab 4360 nimetust soontaimi, millest 509 kasvavad Tartu ümbruses ka looduslikult. Germanni järel sai botaanikaaia juhatajaks ja TÜ loodusteaduste professoriks Carl Christian Friedrich von Ledebour, kes oli selles ametis aastail 1811-1836. Ta viis botaanikaaia maailmatasemele 1827. aastal kasvas seal 10 449 liiki taimi. Tartu perioodil ilmus Ledebouri sulest 4 köiteline "Flora Altaica" (1829-1833). Täieliku ülevaate Vene impeeriumi taimestikust annab "Flora Rossica" (4 köidet, ilmus 1841-1853 Stuttgardis), kus on kirjas, et Eestis kasvab 1037 liiki soontaimi. Perioodi lõpul avaldati mitmeid lühemaid botaanilisi kirjutisi Riia Looduseuurijate Seltsi väljaannetes, eriti seltsi aastaraamatus. Üheks viljakamaks autoriks oli Tartus botaanikat
0 15 400 17 896 152 021 9 716 0,54 19 002 19 566 4 000 0 9 180 55 705 3 560 0,39 0 773 0 60 2 960 1 000 64 0,02 3 529 1 215 0 980 3 180 12 250 783 0,25 0 782 24 500 2 000 29 500 385 661 24 648 0,84 174 3 753 55 440 8 000 65 940 1 737 795 111 065 1,68 28 157 29 148 2 000 0 7 200 53 964 3 449 0,48 0 1 727 0 80 4 440 1 600 102 0,02 4 843 1 094 0 900 4 100 30 000 1 917 0,47 0 854 60 500 5 100 67 800 2 611 186 166 885 2,46 21 967 30 184 2 200 0 7 400 36 600 2 339 0,32 0 2 045 0 1 100 4 500 29 000 1 853 0,41 0 596 59 400 6 000 67 600 2 282 605 145 885 2,16 30 038 30 959
2001 440 0,2 20 100 2000 441 2,5 380 152 2002 441 2 394 197 2001 441 2,5 420 168 2002 442 5,5 350 63,63636 2000 442 7,5 1030 137,3333 2001 442 4 1060 265 2001 444 6,765 1129 166,8884 2000 444 7 1260 180 2002 444 7 1366 195,1429 2002 447 4 1280 320 2001 447 5 1500 300 2000 449 0,4 150 375 2001 450 1 82 82 2002 450 0,8 82,4 103 2000 450 1,2 190 158,3333 2001 451 1 10 10 2002 451 0,6 60 100 2000 451 1 152 152 2001 452 0,5 30 60 2002 452 0,5 60 120 2000 452 0,8 122 152,5 2002 453 4 703 175,75 2000 453 4 1000 250
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
UNIVERSITY OF TARTU DEPARTMENT OF ENGLISH Using Blogs as a Platform in the Teaching of English as a Foreign Language Research paper Tartu 2010 ABSTRACT This work analyses the usefulness of blogging in teaching English as a foreign language. The definition of the term `blog' is provided along with the advantages and disadvantages of blogs' usage in practice. The analysis of language skills developed by students throughout the use of blogs for learning purposes is given in the paper with possible limitations that blogs have. Author of this paper also shares personal comments about the experience in the field. In this paper it is also described which research methods are planned to be employed for the conduction of research project. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut Suurbritannia majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade................................................................4 2.Geograafiline asend..................................................................................................................5 2.1 Kliima...............................................................................................................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .................................
NR Ruumi nimetus soojuskad a pikkus a kõrgus soojusväljastu a tüüp u (w) (mm) (mm) s (w) 1 Saun 165,1 CV 11 500 300 193 2 WC-dusiruum 187,1 CV 11 500 300 193 Majapidamisruu 3 448,1 C 21 600 450 449 m 4 Magamistuba - 1 769,8 CV 22 900 400 772 5 Esik 319,4 CV 21 600 300 324 6 WC 135,7 CV 11 400 300 154 7 Magamistuba - 2 852,6 CV 22 1000 400 858 8 Magamistuba - 3 759,3 CV 22 900 400 772
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod,
Puiduhakke tootmine ja puidujäätmete varumine kütuseks 1 751 000 tihumeetrit Puitpelletite toodang, hinnanguliselt 170 000 tonni Puitbriketi toodang, hinnanguliselt 40 000 tonni Puitkütuste osatähtsus primaarenergiaga varustatuses 11,2% Puitkütusel töötavaid katlaid 792 Puitkütusel töötavate katelde koguvõimsus 768 MW Puitkütusel töötavate katelde soojustoodang 1 715 449 GWh Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Eestis 26,4% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Pärnumaal 54,1% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Tartumaal 42,7% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste kütusekasutuses 49,3% Puitkütuste osatähtsus kodumajapidamiste summaarses energiatarbimises
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
VAR# 182: (________) "inst_156>o" GRP# 141: BEG = 445, LEN = 2 ----- 445 0: (____) ( 0 1) V = 160 "inst_156>i_1" 446 1: (____) ( 0 0) V = 152 "inst_156>i_2" VAR# 183: (________) "inst_157>o" GRP# 142: BEG = 447, LEN = 2 ----- 447 0: (____) ( 0 1) V = 160 "inst_157>i_1" 448 1: (____) ( 0 0) V = 153 "inst_157>i_2" VAR# 184: (________) "inst_158>o" GRP# 143: BEG = 449, LEN = 2 ----- 449 0: (____) ( 0 1) V = 161 "inst_158>i_1" 450 1: (____) ( 0 0) V = 150 "inst_158>i_2" VAR# 185: (________) "inst_159>o" GRP# 144: BEG = 451, LEN = 2 ----- 451 0: (____) ( 0 1) V = 161 "inst_159>i_1" 452 1: (____) ( 0 0) V = 151 "inst_159>i_2" VAR# 186: (________) "inst_160>o" GRP# 145: BEG = 453, LEN = 2 -----
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt. Arhailine ajajärk kored riietatud naisekuju ja kurosed alasti mehekuju Klassikaline ajajärk Myroni ,,Kettaheitja", Polykleitose ,,Odakandja" Hellenismi ajajärk Lysippos. Praxiteles. ,,Laokoon" ,,Aphrodite". Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? *Perikles Ateena riigimees, teostas aastast 460 eKr tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 eKr ja Spartaga 445 eKr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme.
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhil...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 72 72 72 40 0 0 false 5.0 0.0 L 88 72 88 40 0 0 false 5.0 0.0 L 104 72 104 40 0 0 false 5.0 0.0 L 120 72 120 40 0 0 false 5.0 0.0 L 136 72 136 40 0 0 false 5.0 0.0 L 152 72 152 40 0 0 false 5.0 0.0 L 168 72 168 40 0 0 false 5.0 0.0 L 184 72 184 40 0 0 false 5.0 0.0 w 320 72 184 72 0 w 168 80 168 72 0 w 168 80 320 80 0 w 152 88 152 72 0 w 152 88 320 88 0 w 136 96 136 72 0 w 136 96 320 96 0 w 120 104 120 72 0 w 120 104 320 104 0 w 104 112 104 72 0 w 104 112 320 112 0 w 88 120 88 72 0 w 88 120 320 120 0 w 72 128 72 72 0 w 72 128 320 128 0 x 90 61 102 64 0 10 a1 x 122 60 134 63 0 10 a2 x 155 59 167 62 0 10 a3 x 51 61 63 64 0 10 a0 x 106 58 118 61 0 10 b1 x 140 62 152 65 0 10 b2 x 173 61 185 64 0 10 b3 w 184 72 184 152 0 w 168 80 168 160 0 w 152 88 152 176 0 w 136 96 136 192 0 I 48 232 48 248 0 0.5 I 88 232 88 248 0 0.5 I 128 ...
Herodotose andmetel oli aga hoopis maag Gaumata, sest Cambyses olevat oma venna juba enne Egiptuse kampaania algust lasknud mõrvata. Darius (Dareios) I (521486) Suudab mässudest kavaluse ja julmuse kombinatsiooniga üle saada. Kreeka-Pärsia sõjad 9 Kreekat vallutati üldse sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saanud muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse. Sõjad kestsid 500 - 449 eKr ning pärslased kaotasid suuresti lihtsalt tänu ebaõnnele. Nad võidavad vaid Maratoni lahingu. Kreeklaste motiveeritus oli loomulikult samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes on nende võitu nimetatud "demokraatia võiduks türannia üle". Pärslaste jaoks oli see sõda vaid üks paljude seast, mis kahjuks nii hästi ei läinud. Rahutuste tõttu riigis tegi Darius I riigi korraldudes muudatusi: · haldusreform: riik oli jaotunud 20-sse straapiasse; piirkondade sisekord ei muutunud, kuid
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..............................
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...
Eksamiküsimused organisatsiooni käitumises 1. Organisatsiooni mõiste. Org. on teadlikult kordineeritud sotsiaalne ühendus mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni käitumine. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemist org. üksikisikute või rühmadena, mis püüab määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Org. käitumisele on omased teadusele omased eesmärgid: a) süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes, b) Aru saada miks inimesed just käituvad nii nagu nad seda teevad, c) ette näha alluvate soovitavat ja ebasoovitavat käitumist, d) kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kui inimesed ühinevad tekib vajadus eestvedamisel ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb vastavalt oma võimetele liidriks. Nii kujunebki välja org. s...
Still Lao Poe Kuupäev seis seis 29.03.2011 902 1586 30.03.2011 360 1044 31.03.2011 89 773 01.04.2011 1094 1778 02.04.2011 643 1327 03.04.2011 449 1133 04.04.2011 32 716 05.04.2011 1080 1764 06.04.2011 1032 1716 07.04.2011 888 1572 08.04.2011 792 1476 09.04.2011 720 1404 10.04.2011 516 1200 11.04.2011 324 1008 12.04
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
jaan.14 608 74 534 14 265 veebr.14 608 71 537 13 728 märts.14 608 69 540 13 188 apr.14 608 66 542 12 646 mai.14 608 63 545 12 101 juuni.14 608 61 548 11 553 juuli.14 608 58 551 11 002 aug.14 608 55 553 10 449 sept.14 608 52 556 9 892 okt.14 608 49 559 9 333 nov.14 608 47 562 8 772 dets.14 608 44 565 8 207 jaan.15 608 41 567 7 640 veebr.15 608 38 570 7 069 märts.15 608 35 573 6 496 apr.15 608 32 576 5 920 mai
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
