kategoorias, oli ta sel ajal maailma kõrgeim 3 kategoorias (ei olnud kõrgeim maapinnalt hoone katusele paigaldatud antennide tipuni) ja tänapäeval on see maailma kõrgeim hoone ühes kategoorias: just maapinnalt katusel olevate antennimastide tipuni. Taipei 101 Taipei 101 (hiina ??101 või ??101) on Taiwanil Taibeis asuv hoone, mis 21. juulini 2007 oli maailma kõrgeim: kõige kõrgema korruseni on maapinnalt 439 meetrit, katuseni 449 meetrit ja struktuuri tipuni 509 meetrit. Sears Toweri otsas on antenn, mis ulatub 527 meetri kõrgusele ja selle poolest ei olnud Taipei 101 maailma kõrgeim. Alates 2007. aastast on kõrgeim hoone Burj Khalfah. Pilvelõhkuja kõrgus on 508 meetrit ja sel on 106 korrust, millest 101 on maa peal (siit ka hoone nimi) Shanghai World Financial Center Shanghai World Financial Center (hiina ???????? Shànghi huánqiú jnróng zhngxn) on ülikõrge pilvelõhkuja HiinasShanghais, mis
The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti] Jump up ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 437 Jump up ↑ Liivi Šein, "Džunglistaar" on "Robinsonist" märksa karmim, Ärileht, 13. september 2004 Jump up ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 441–442 Jump up ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 429–430 Jump up ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 437 Jump up ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 434 ↑ Jump up to: 7,0 7,1 "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 450 ↑ Jump up to: 8,0 8,1 8,2 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 449 Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti] Koit Toome fänniklubi Intervjuu Katrin Viirpalule, Tähelaev, ETV, 6. veebruar 2011 Eelnev: Kerli "Walking On Air" (1622 häält) 2008 Raadio 2 Aastahitt Eesti artist/lugu "Kaugele siit" (1296 häält) 2009 Järgnev: Koit Toome "Mälestused" 2010 Eelnev: Koit Toome "Kaugele siit" (1583 häält) 2009 Raadio 2 Aastahitt Eesti artist/lugu "Mälestused" (1296 häält) 2010 Järgnev: 2011
1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1391 2472 380 259 2612 3389 Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt: · FCFS simulatsiooni taktide arvu kasvades suurenevad kiiresti, ent lineaarsele lähedases prograssioonis ka CPU ooteajad Ressursside järjekorrad on suhteliselt stabiilsed, kuna CPU-lt saabuvad protsessid ressursse nõudma piisavalt suurte vahedega
üle 40 1 45 Kokku: 20 Aritm.kesk 14 Mood 8.2 Mediaan 11.4 Standardhälve 10.9 Töötasu Töötajate arv Otspunktide arv xi kuni 300 1 299 225 300-450 2 449 375 450-600 9 599 525 600-750 4 749 675 750-900 2 899 825 üle 900 2 975 Kokku: 20 Aritm. Kesk 600 Mood 537.5 Mediaan 566.7 Standardhälve 186.7
Kadrina Keskkool Isuri keel Referaat Nimi Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÜLDANDMED 4 1.1.Nimetused 4 1.2.Asuala 4 1.3.Arvukus 5 3. KEEL 6 2.1.Keel 6 2.2.Kirjanus koolis ja ühiskonnas 6 4. AJALUGU 8 5. ELU 9 4.1.Usund 9 4.2.Tänapäev 9 6. KOKKUVÕTE 10 7. KASUTATUD ALLIKAD 11 2 SISSEJUHATUS Oma järjekordses referaadis tahan ma lugejale tutvustada isuri...
Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanil...
paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp. Rootsi vapp. Rootsi, (punasega märgitud) Rootsi loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks Loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe
Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 18,5ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 350-650nm. Spektrite lainepikkused : 473,5nm 449 nm 424,0nm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482, selest saan järeldada, et domeneerivad beta-karotenoidid. Beeta-karoteeni sisalduse uuritavas proovis arvutan vastavalt valemile: A * V * d * 103 K=------------------------------ mg% E1%1cm * g Kus
Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro · Linnastumine: 84% · Sündimus: 12 · Suremus: 11. · Eksportkaubad: masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter. Stockholm Rootsi Lipp Rootsi kaart Rootsi vapp Rootsi arengutaseme üldiseloomustus ja võrdlus Eestiga
ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
5,0 3,01 301 0,5 9 18 22,5 9,07 907 0,5 8 16 5,5 3,12 312 0,5 11 22 23,0 9,14 914 0,5 7 14 6,0 3,26 326 0,5 14 28 23,5 9,20 920 0,5 6 12 6,5 3,43 343 0,5 17 34 24,0 9,25 925 0,5 5 10 7,0 3,65 365 0,5 22 44 24,5 9,31 931 0,5 6 12 7,5 3,99 399 0,5 34 68 25,0 9,36 936 0,5 5 10 8,0 4,49 449 0,5 50 100 25,5 9,42 942 0,5 6 12 8,5 5,08 508 0,5 59 118 26,0 9,47 947 0,5 5 10 9,0 5,51 551 0,5 43 86 26,5 0,5 9,5 5,82 582 0,5 31 62 27,0 9,56 956 0,5 10,0 6,04 604 0,5 22 44 27,5 9,60 960 0,5 4 8 10,5 6,21 621 0,5 17 34 28,0 9,65 965 0,5 5 10
419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7 443,3 44,33 8 115 1835,3 516,8 57,42 9 414 662,3 371,0 53,00 1 030 2266,3 379,0 47,38 3 341 941,6 412,0 45,78 2 272 2275,8 515,1 55,39 2 739 2414,0
13 13. EKSPORTIMPORT .................................................................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM ......................................................................................................... 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone
muudest valdkondadest. Ning Jaapanis oli 2010 aastal töötuse määr umbes 5 protsenti samas kui Eestis oli 17 protsenti. Jaapan on juhtiv riik teadusuuringutes, eriti tehnoloogia, masinate ja biomeditsiini uuringutes. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25(2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja-aastaste inimeste arv 44 449. Jaapanisse on umbes 15 000 sisserändajat aastas. Jaapan kannatab kõrge enesetapu määra all. 2009. aastal enesetappude arv ületas kaheteistkümnendat aastat järjest 30 000 piiri. Enesetapp on Jaapanis peamine põhjus miks alla 30 aastased inimesed surevad. Majandusorganisatsioonid Jaapan kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu: · WTO (Worlds Trade Organization) · APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation)
t 27 932 24 792 23 192 21 329 18 410 16 940 1. Singapur 000 400 000 000 500 900 26 150 21 710 18 084 14 557 11 281 8 620 2. Shanghai 000 000 000 200 000 000 23 881 23 234 22 427 21 984 20 449 19 144 3. Hongkong 000 000 000 000 000 000 21 099 18 468 16 197 13 655 10 649 7 613 4. Shenzhen 000 900 173 484 900 754 13 270 12 030 11 840 11 491 10 407 9 453 5. Pusan 000 000 445 968 809 356
Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka õppejõud. 1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega. Ta viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Sellest aastast alate...
Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu. Pindala on 449 964 km², mis teeb Rootsist suuruselt neljandal kohal oleva Euroopa riigi. Rahvaarv 9,284 miljonit inimest, kellest 85% elab riigi lõunaosas linnades. Riigikeel on rootsi keel ning rahaühik rootsi kroon (SEK). 1SEK=1,5EEK Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks)
Piirkond: 723,3 0,89 1,134 300 0,6 1,4 P6 644 666 722 723 Punkte: 663 690 755 751 12 694 736 816 820 Piirkond: 470 492 538 578 513,8 0,87 1,125 300 0,6 1,4 P5 Punkte: 449 481 532 570 8 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED Vastused esitada lisalehtedel. 1. Esitada lisalehtedel korrektselt vormistatud ruumi(de) plaan(id) ning töö I osas mainitud graafik. 2000 1800
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti Humanitaarinstituut Kelli Muster LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümne...
Hiiumaa Putkaste 85 13 162 280 451 3420 1517 Hiiumaa Rahu Eest 85 10 140 187 552 3785 1665 Hiiumaa Sprus 85 13 162 177 715 3089 3217 Hiiumaa Ühendus 85 12 125 187 331 3351 1160 Hiiumaa Emmaste 86 20 228 233 583 3905 2139 Hiiumaa Krgessaare 86 16 165 146 354 3222 442 Hiiumaa Putkaste 86 21 151 198 449 3655 1669 Hiiumaa Rahu Eest 86 19 151 168 567 3908 1648 Hiiumaa Sprus 86 20 241 192 754 3676 3068 Hiiumaa Ühendus 86 18 152 183 338 3391 1182 Hiiumaa Emmaste 87 22 114 262 587 3945 1955 Hiiumaa Krgessaare 87 15 66 182 358 3446 370 Hiiumaa Putkaste 87 17 187 224 466 3846 1771 Hiiumaa Rahu Eest 87 16 48 213 610 3589 1794
Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland
Arhailine 800 500 eKr · Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas. periood · Kreeklaste kolonisatsioon ja kultuurikontaktide tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr.
Arhailine 800 500 eKr · Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas. periood · Kreeklaste kolonisatsioon ja kultuurikontaktide tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr.
AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19
2000 426 10,5 270 25,7142857 2000 430 19,4 610 31,443299 2000 432 4 100 25 2000 435 4 61 15,25 2000 436 7,5 105 14 2000 437 5,7 150 26,3157895 2000 438 7 210 30 2000 440 4,5 96 21,3333333 2000 441 5,5 137,5 25 2000 442 11 330 30 2000 443 105 2091 19,9142857 2000 446 81 1128 13,9259259 2000 449 14 360 25,7142857 2000 453 8 250 31,25 2000 458 30,7 600 19,5439739 2000 459 42,3 900 21,2765957 2000 460 56,8 1931 33,9964789 2000 462 142 3321 23,3873239 2000 463 21 665,7 31,7 2000 464 40,1 997,2 24,8678304 2000 467 74,5 2011,5 27 2000 469 58,1 1444 24,8537005 2000 470 85 1911 22,4823529 2000 473 1 20 20
Hiiumaa Putkaste 85 13 162 280 451 3420 1517 Hiiumaa Rahu Eest 85 10 140 187 552 3785 1665 Hiiumaa Sōprus 85 13 162 177 715 3089 3217 Hiiumaa Ühendus 85 12 125 187 331 3351 1160 Hiiumaa Emmaste 86 20 228 233 583 3905 2139 Hiiumaa Kōrgessaare 86 16 165 146 354 3222 442 Hiiumaa Putkaste 86 21 151 198 449 3655 1669 Hiiumaa Rahu Eest 86 19 151 168 567 3908 1648 Hiiumaa Sōprus 86 20 241 192 754 3676 3068 Hiiumaa Ühendus 86 18 152 183 338 3391 1182 Hiiumaa Emmaste 87 22 114 262 587 3945 1955 Hiiumaa Kōrgessaare 87 15 66 182 358 3446 370 Hiiumaa Putkaste 87 17 187 224 466 3846 1771 Hiiumaa Rahu Eest 87 16 48 213 610 3589 1794
MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : (Rootsi lipp)
3 3,11 2,18 2,04 13,83 7,8 564 550 4 3,11 2,16 2,06 13,84 8,6 621 605 5 3,08 2,18 2,07 13,90 8,4 604 589 631 615 6 3,10 2,22 2,09 14,38 9,6 667 650 7 3,10 1,99 1,96 12,09 5,4 447 460 8 3,09 1,97 1,96 11,93 5,2 436 449 440 453 9 3,08 2,00 1,93 11,89 5,2 437 450 10 3,04 2,05 1,94 12,09 5,0 414 426 11 3,05 2,08 1,91 12,12 5,2 429 441 428 440 12 3,09 2,08 1,91 12,28 5,4 440 453 13 3,06 2,14 1,99 13,03 6,4 491 498 456 463 14 3,07 2,15 2,00 13,20 5,8 439 446
Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,8 aastat, mis on samuti kõrgeim maailmas. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8% st. pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis oli 2010. aasta septembris neid lõpuks juba 44 449. 6 Joonis 3 http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Tabelist loeb välja, et: 0-14 aastasi on 13,2% (mehed ~8 521 571 / naised ~8 076 173); 15-64 aastasi on 64% (mehi~40 815 840 / naisi ~40 128 235); 65 aastasi ja vanemaid on 23,2% (mehi 12 275 829 / naisi 16 658 016) (2011). Populatsioon kasvutempo on -0.278%, et kuigi sündimus on umbes 7
Kreeka kultuuri mõjul kujunes roomlastel alles 3. saj. eKr tõeline kirjandus. Ka teatri, kõnekunsti ja aja-lookirjutuse alal oli roomlastele toeks kreeklaste pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid ori-ginaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Rooma õigus on Vana- Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma kultruuri nimetakse kultuuriliseks sulamiks, kuna Rooma kultuur on kujunenud tänu teistele kultuuridele. Kõik need kultuurid kokku võetuna moodustavad kultuurilise sulami. 10) Iseloomustage roomlaste igapäevaelu linnas ja maal koos näidetega. Kirjeldage antiikset Rooma linna.
Kreeka kultuuri mõjul kujunes roomlastel alles 3. saj. eKr tõeline kirjandus. Ka teatri, kõnekunsti ja aja-lookirjutuse alal oli roomlastele toeks kreeklaste pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma kultuuri nimetakse kultuuriliseks sulamiks, kuna Rooma kultuur on kujunenud tänu teistele kultuuridele. Kõik need kultuurid kokku võetuna moodustavad kultuurilise sulami. 10) Iseloomustage roomlaste igapäevaelu linnas ja maal koos näidetega. Kirjeldage antiikset Rooma linna.
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Kristjan Pikhof KS140 KIRJELDAV MUDEL SARI SEKSUAALKURJATEGIJATE OHVRITE JAHTIMISEST: TUGINEDES RATSIONAALSELE VALIKULE Referaat Juhendaja: Liisa Saarna, MA Tallinn 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
normide kogum on oma olemuselt konvensionaalne, st normikohase käitumise sisu on alati inimkoosluste endi poolt kokku lepitud. Õiguse rakendamine võimaldas riiklikul tasandil rahva ühendamise ning edasi arendamise. Selliseid õigussüsteeme on ajalooliselt olnud kahtlemata mitmeid - mõned neist on andnud suurema tõuke tulevikku, teised aga väiksema. Üheks kõige mõjukamaks ajalooliseks õigussüsteemiks on alati peetud Rooma õigust, mis oli juhtivaks süsteemiks aastast 449 eKr aastani 529. Rooma õigust iseloomustades on õigustatud kasutada kuulsa Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase Jossif Pokrovski tsitaati, mille kohaselt see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma". Tegemist on seega tsiviilõiguse absoluutse klassikaga, mis on õigussüsteemina andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Eriti lepingu- ja omandiõigusesse puutuvad
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?: * Perikles - Ateena riigimees, teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
400 Michoacán Morelia 3 979 200 59 928 Morelos Guernavaca 1 552 900 4 950 Nayarit Tepic 919 800 26 979 Nuevo León Monterrey 3 826 200 64 924 Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 432 200 93 952 Puebla Puebla 5 070 400 33 902 Querétaro Santiago de Querétaro 1 402 000 11 449 Quintana Roo Chetumal 873 800 50 212 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 296 400 63 068 Sinaloa Culiacán 2 534 800 58 238 Sonora Hermosillo 2 213 400 182 052 Zacatecas Zacatecas 1 351 200 73 252 Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõh...
15 585 555 500 330 164 53 10 23 127 16 616 584 531 360 192 73 22 38 154 17 647 612 562 389 221 96 38 58 183 18 678 640 593 419 251 122 58 82 213 19 709 668 624 449 281 149 82 108 242 20 740 697 655 479 312 177 108 135 272 21 771 725 686 509 342 207 136 165 302 Normaalaasta kraadpäevad on määratud kui 30 aastase perioodi (1975…2004) keskmised suurused antud geograafilisele pun oktoober november detsember Aasta Kütteperioodi kraadpäevad
419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7 443,3 44,33 8 115 1835,3 516,8 57,42 9 414 662,3 371,0 53,00 1 030 2266,3 379,0 47,38 3 341 941,6 412,0 45,78 2 272 2275,8 515,1 55,39 2 739 2414,0
Selle raskust kannavad hoone müürid. Siiski ehitatakse tänapäeval paljud väga kõrged ehitised peaaegu üksnes tugevdatud betoonist. 1931 valmis Empire State Building New Yorgis, millel on 102 korrust. See on läbi aegade esimene hoone, millel oli üle 100 korruse. See on 380 meetrit kõrge ja ta jäi maailma kõrgeimaks hooneks kuni 1972. aastani, mil New Yorgis valmis Maailma Kaubanduskeskus. 1951 lisati hoone katusele antenn, mis suurendas ta kõrguse 449 meetrini. Teise maailmasõja järgselt hakati moderniseerimise käigus hoogustunud tempoga teostama teiseseid rahvusvahelisest stiilist kantud klaaskõrghoonete projekte raudbetooniststruktuuridega. Manhattanil lammutati muuhulgas ka arhitektuuriliselt ilusaks peetud Singer Building, samuti nagu võeti maha terveid vanema hoonestusega kvartaleid, kus asusid peamiselt üürikorterid. --------- Modernsed ja postmodernsed kõrghooned (umbes 1952-2007)
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km² Rahvaarv (2006) 9,060,430 Rahvastiku tihedus 20,1 in/km² Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Du gamla, Du fria Üladomeen .se Maakood 46
rent Töötajate 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660 palgad Kulutused 64 585 64 585 64 585 64 585 64 585 33 260 kokku Raha 657 715 1 323 130 1 503 545 1 438 960 1 439 375 1 431 115 lõppjääk Nimetus 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha 1 431 115 1 440 855 1 462 595 1 449 335 1 458 075 1 462 815 agjääk Müügi- 43 000 55 000 20 000 42 000 38 000 6 000 tulud Kasutada 1 474 115 1 495 855 1 482 595 1 491 335 1 496 075 1 468 olev raha 815 Ruumide 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 rent
7 MAAILMAIMET Referaat Sisukord. SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4 EHITUS..................................................................................................................................................4 GIZA SFINKS. .......................................................................................................................................5 SEMIRAMISE RIPPAIAD.....................................................................
Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest. Lõunapoolseim punkt on Farveli neem, mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil. Saar moodustab põhiosa Gröönimaa omavalitsuslikust alast. Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km² (umbes 9 korda suurem kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark. Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja rannikulähedasi saari. Kliima on kõikjal polaarne, kuid paikkonniti üsna erinev. Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
