ekstrakti saamiseni. Neeldumisspektrite võtmine ja analüüs Spekter mõõdetakse vahemikus 350-600 nm, kasutades võrdluslahustina puhast lahustit. Spektrofotomeetri isekirjutilt sain uuritava lahuse neeldumisspektri. Neeldimismaksimumid paiknesid järgnevatel lainepikkustel: 465,5 nm/ 1,247 A 436,5 nm/1,379 A 415,0 nm/0,994 A Puhta -karoteeni vastavad lainepikkused on: 482 nm; 451 nm; 425 nm. Puhta - karoteeni vastavad lainepikkused on 475 nm; 445 nm; 420 nm. Minu uuritava proovi neeldumismaksimumide lainepikkused on lähemal pigem - karoteeni vastavatele väärtustele, siis arvutan -karoteeni sisalduse proovis. Kuna 436,5 nm kohta ei leidnud E1cm 1% väärtust, siis teen arvutuse 445 nm kohta. -karoteeni sisaldus uuritavas proovis: K=(D*V*d*103)/( E1cm 1% *g), Kus D- ekstrakti optiline tihedus, E1cm 1% 1% -karoteeni lahuse ekstinktioon lainepikkusel 450nm, V-ekstrakti kogumaht, d-ekstrakti tihedus g/cm3 , g-uuritava proovi mass,
• Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal suureneb peamiselt välisvahendite mahu kasvu tõttu. RIIGIEELARVE TULUD • Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel. RIIGIEELARVE TULUD Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega 10000 15% (mln EUR,%) 9000
HOLLAND Lennart Hanni Eliise Saskia Sevtsenko 8.B ASUKOHT Asub Euraasias Pindala: 41 526 km² Holland piirneb idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga Suurimad jõed Gudenå Odense Å Vidå Suså Suurimad mäed Suurimad linnad Amsterdam- 724 000 inimest Rotterdam- 599 000 inimest Haag- 445 000 inimest
PÕLVAMAA Koostööpakkumine Lugupeetud proua Õun Oleme pikka aega tegutsenud Eesti turul. Meil on teile ettepanek uue toote turustamiseks. Nii teie kui ka meie turustatavad moosid on edukad. Seega pakume välja teha koostööd ja valmistada õuna-pirnimoos. Võiksime juhtkonnaga korraldada ka seminari. Lugupidamisega Pille Pirnipuu Juhatuse liige Meelis Melon 543 1123 [email protected] Ananassi 11 Tel. +372 5123 456 Arve nr. 112 223 334 445 Tartu E-mail: [email protected] Swedpank 67890 TARTUMAA Reg. nr. 2331 2342 3342
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
2,3 R A= 17,2026 B= -3737,3572 Haur= 31072,4 J/mol = 31,1 kJ/mol Tn.r.= 353,6 K S= 87,8730 JK-1mol-1 TUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL h, mm Hg Paur =P-h ln paur 645 118 4,77 545 218 5,38 445 318 5,76 345 418 6,04 245 518 6,25 145 618 6,43 0 763 6,64 0,0032 0,0033 0,0034 R , kuna oli kasutatud ln H aur S= JK -1mol-1 T n .r . DIL
n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42 800 0,0125 0,03 0,05 0,10 0,15 0,25 1180 0,00847 0,02 0,03 0,07 0,10 0,17
4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737 0,46063614 0,21218566 3 5,00 5,00 547 547 1,64462702 2,70479802 4 4,90 5,10 569 546,686275 1,33090153 1,77129887 5 4,75 5,25 603 545,571429 0,21605559 0,04668002
samuti suurenenud. Intentsiivsuse maksi-mum: 6779,5; ergastuslainepikkusel 365 nm ja emissioonilainepikkusel 445 nm. 6. Hiniin (0,1 mg/L): Hiniini fluorestsentsi intensiivsuse maksimumväärtus on 26 623,1 (ergastus/emissioon 240/375 nm). Seega on hiniin väga kõrge fluorestseeruvusega. Degaseeritud toonik, EEM spekter:
Sri Lanka Geograafiline Asukoht · Sri Lanka on saareriik India ookeanis, Hindustani poolsaarest lõuna pool. Sri Lanka asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel · Riigi pindala on 65 610 km², maksimaalne kaugus põhjast lõunasse 445 ja läänest itta 225 km. · Mägede keskmine kõrgus on 1000-2000 m üle merepinna. Saare kõrgeim mägi on Pidurutalagala 2524 m. · Sri Lanka inimasustus on tihedaim maa lääne- ja edelaosas. Seal asuvad ka riigi suuremad ja tähtsamad
Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Kontserdid Mandoliinile · "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 · "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile · Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 · Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid · "Ottone in villa" (1713) · "Orlando finto pazzo" (1714) · "Arsilda regina di Ponto" (1715) · "L'incoronazione di Dario" (1716) · "Il Teuzzone" (1719) · "Tito Manlio" (1719) · "La verità in cimento" (1720) · "Ercole sul Termodonte" (1723) · "Il Giustino" (1724) · "Dorilla in Tempe" (1726) · "Farnace" (1727) · "Orlando furioso" (1727) · "Rosilena ed Oronta" (1728) · "La fida ninfa" (1732)
-20-14 tööpäeva ennem tellimuse algust tasudes 50% kogumaksumusest. -13-7 tööpäeva ennem tellimuse algust tasudes75% kogumaksumusest. -Vähem kui 6 tööpäeva ennem tellimuse algust tasudes 100% kogumaksumusest. Ootame teie tagasisidet meie hinnapakkumisele 10.01.2010 Kui teil teki küsimusi vastame meeleldi. Lugupidamisega Grete Märtson Müügijuht Tervise Paradiis OÜ Side 14, 80010 Pärnu Faks: +372 445 1601 [email protected] www.spa.ee E-mail: [email protected]
Loomulik valgus Valgustustihedus, 11,8 12,2 13,0 13,8 15,4 15,2 0,9 lx nägemisväljas (filter tahvli poole) Loomulik ja kogu kunstlik valgustustihedus, lx nägemisväljas 119,4 184,3 189,4173,8188,8144,3 0,7 (filter tahvli poole) Loomulik ja kogu kunstlik ( andur 421 428 445 587 489 556 0,9 laual, filter ülespoole) III Mõõda valgustustihedus kuvariga töötamiskohal Mõõda kuvariga töötamiskohal olev valgustustihedus loomuliku ja kunstliku valgusega (kolm võimalust) vaateväljas: Valgustustihedus(lx) Loomulik Ergon Loomul Ergon Loomulik Ergon Loomul Ergon (filter arvuti taga valgus ik + I . + II ik
250 200 180 175 150 100 84.4 50 0 Egiptus Jordaania Saudi Araabia Liibanon Türgi EKSPORDI SIHTKOHAD (mln.) Imporditud päritolu 1000 899 900 800 689 700 600 523 500 445 430 400 300 200 100 0 Türgi Hiina Liibanon Lõuna-Korea Ukraina EKSPORDI SIHTKOHAD (mln.) Kokkuvõte Plussid: Minusid: • tänapäevane Rikkas kultuur poliitikane konflikt Huvitav ajalugu • Paha tagajärjed On hea • täitmata jätmise geograafiliselt inimõiguste asukoht • Diskrimineerimise Palju
Tartu 1 0 13 17 24 24 25 17 Valga 0 0 8 7 12 7 9 11 Viljandi 0 1 22 17 15 13 14 12 Võru 1 1 14 13 16 13 23 12 Eesti kokku 10 12 288 293 493 520 445 419 10 000 el.kohta ... ... 20,61 22,02 15,99 16,77 10,65 9,98 65 + aastased 2010-2011 2011-2012 39 38 20 33 9 3 7 1 0 1 3 0 65 48 14 16 0 1 4 1 4 1 7 1 5 1 5 5 0 4 3 3 3 2 2 4 4 3 5 2 5 3
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
7.6 Omakapitali rentaablus Omakapitali rentaabluse suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte rahapaigutuse otstarbekust. , (7.6) 2010. aasta omakapitali tulukus: Puhaskasum: 373 864 kr Omakapital: 2 819 795 kr 18 2009. aasta omakapitali tulukus: Puhaskasum: -860 682 kr Omakapital: 2 445 391 kr 2009. aasta omakapitali rentaabluse näitaja -35,20% näitab, et investorite jaoks on olukord kriitiline. Kuid 2010. aasta omakapitali rentaablus on juba 13,25%, mis on juba üllatavalt hea tulemus, arvestades eelmise aasta näitajat. Üldiselt peetakse vähenalt 15% taset investoritele tulevikus dividende kindlustavaks. 19 8 KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS 8.1 Üldine võlasuhe
Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele. Sellest järeldub, et
sarnaselt · Hunnid ja ungarlasd ühendas ühisel jõul rahvatraditsioon ja ungari ajaloolaste spekulatsioon · Ungari kroonika kirjeldab, et valitsejasugu, Àrpàdi dünastia pärineb hunnidest · Idapoolsetest steppidest pärit ungarlased seostasid end kõige võimsama ja edukama hunnide valitseja Attilaga Hunnide pealik Attila · oli hunnide hõimuliidu juht 434453 · algul valitses koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi) · Asetses Pannoonias (praegune Ungari) · Laiendas hunnide hõimuliitu · 451 tungis Galliasse, sai Katalaunia lahingus lüüa · 452. aastal laastas Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest · Ööl pärast abiellumist langes Attila mürgitamise ohvriks (453.a) Hunnide pealik Attila · Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454.a) · Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised
Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja ...
ÜLESANNE 5 konspektis lk 68 (3,5 punkti) Leia eelarvestatud omahind: 1) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina raamatute arvu, Üldkulud: 43750 / 300 = 145,83 eur/raamat Üldkulu + Otsekulu = Kokku omahind A: 145,83 + 30 + 40 = 215,83 eur B: 145,83 + 40 + 60 = 245,83 eur C: 145,83 + 20 + 80 = 245,83 eur 2) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina partiide arvu 43750/14 = 3125 eur/partii A tüübis on 3s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 3 ) + 30 + 40 = 445 eur B tüübis on 4s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 4 ) + 40 + 60 = 600 eur C tüübis on 7s partiis 250 raamatut: 3125 / ( 250 / 7 ) + 20 + 80 = 187,5 eur 3) tegevuspõhisel meetodil Üldkulud: Kvaliteedi kontroll: 6500 / ( 2 * 25 + 1 * 25 + 1 * 250 ) = 20 eur kontroll/raamatu kohta Seadmete häälestus: 14000 / ( 3 * 25 + 6 * 25 + 3 * 250 ) = 14,36 eur masintund / raamatu kohta Materjalide ettevalmistus: 23250 / ( 8 * 25 + 5 * 25 + 8 * 250 ) = 10 eur komponendi eest/raamatu kohta
1.Mis on kümnendsüsteemi esimesed neli numbrijärku? Üks Kümme Sada Tuhat 2.Mis on kahendsüsteemi esimesed viis numbrijärku? 1 01 10 11 001 3. Mis on neljandsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väikseim 0 Suurim 3 4. Mis on kuueteistkümnendsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väiksem 0 ja suurim 9 5. Teisenda kahendsüsteemist, kümnendsüsteemi. (Korrutamine 0ga ei ole välja toodud, kuna vastus ikka 0) 10112 = (1x23)+(1x21)+(1x20)=8+2+1=1110 1010112 = (1x25)+(1x23)+(1x21)+(1x10)=32+8+2+1=4310 11101112 = (1x26)+(1x25)+(1x24)+(1x22) +(1x21) +(1x20)=64+32+16+4+2+1=11910 101010102 =(1x27)+ (1x25)+ (1x23)+ (1x21)=128+32+8+2=17010 6. Teisenda kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. 3710 = 37 I 2 I 1 18 I 2 I 0 9I2I1 4I2I0 2 I 2 I 1 =1001012 6310 = 63 I 2 I 1 31 I 2 I 1 15 I 2 I 1 7I2I1...
Sambia Rahvaarv: 16 445 079 milj. (2018) Ajavöönd: GMT +2 Pindala: 752 618 km2 Pealinn: Lusaka Rahaühik: kvata (ZMK) Liiklus: vasakpoolne Riigikeel: inglise Sambia (ametlikult Sambia Vabariik) on merepiirita riik, mis asub Lõuna-Aafrika idaosas ning on piiritletud Kongo DRV, Tansaania, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Zimbabwe ja Angolaga. Rahvastik Sambia sündimuse üldkordaja on 2016 aasta andmete järgi 38.1311 ning suremuse üldkordaja 7.781. Sama aasta andmete järgi on tema naaberriigi Angola sündimuse üldkordaja suurem 41.8191, samuti on suurem ka suremuse üldkordaja 8.5131. Rahvastiku püramiidist saame järeldada, et Sambia on noorenev rahvastik kuna laste ja noorte osakaal on suur. Mehi on veidi rohkem kui naisi kuni 60ndate eluaastateni, siis on naisi rohkem. Kõige rohkem on inimesi vanuses 0-4 ja kõ...
Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946 6 71,5 344,5 158 604 6,404 0,002903 7 79,5 352,5 0 762 6,636 0,002837
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda ho...
Eksamiteks valmistumine Kerli Tagel, Maria Sarova, Marina Dudkina, Marta Leen Volar, Tiina Braun 2017 Asjad, mida teha eduka eksamisoorituse huvides Mõtteerksuse suurendamine (mõistatused, viktoriinid jne) Vaimse vastupidavuse suurendamine Füüsilise vormi parandamine Õige toitumine Kehakella eksamite ajaga vastavusse viimine Kirjutuslaua ja ümbruse korrastamine Hästi magamine Aktiivne kordamine Asjad, mida ei soovita teha Alkoholi ja muude uimastite tarvitamine Energia vähemolulistele asjadele kulutamine (TV, arvutimängud jne) Liiga kaua õppimine Oluliste teemade vältimine Passiivselt materjali lugemine Huupi õppimine Ettevalmistustööd Info kogumine Infotöötlus (materjali analüüs ja töötlemine) Infootsing ja edastamine Info kogumine Salvesta kõik veebiaadressid, millega tutvumist sinult võidakse eeldada Hangi varasemate aastate eksamite ja näidisküsimuste/-vastuste k...
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025 1976 38341 0,985 0,943 -0,015 -0,015 1977 38145 0,995 0,938 -0,005 -0,005 1978 36865 0,966 0,907 -0,034 -0,035 1979...
Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse ene...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Rain Annast Globaalne fütoplanktoni vähenemine Kursusetöö õppeaines „Algoloogia” PK.1459 Vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal PKI MAG 423 Tartu 2014 Kreeka keeles tähendab φυτόν (fütos) taime ja πλαγκτός (planktos) ekslevat või triivivat, mis annab kokku ekslev või triiviv taim. Fütoplanktoni osatähtsus maailmameres seisneb selle fotosünteesimise võimes, mille käigus toodetakse ligilähedaselt pool, kogu aastasest maakera esmasest orgaanilise aine biomassist. Taimne plankton on peamiselt toidubaasiks madlamal troofilisel astmel asuvatele organismidele, kellest toituvad kõrgemal toiduahelas olevad organismid, mõjutades seega kogu vee- elustikku. Niimoodi määrab fütoplankton maa...
tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks
0 4 11 45 52 119 219 381 424 306 48 53 91 117 14 12 5 5 13 3 1 4 11 34 54 157 203 442 445 356 53 85 149 140 22 10 7 5 7 3 0 1 6 16 41 100 202 340 384 303 44 73 133 125 32 14 2 1 0 1
Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku 445 329 Põhivara Materjaalne põhivara Maa 340 000 Hoone 119 783 Seade 105 860 Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333
Väga huvitav oli ka see, et tondijuttude puhul selgitas ta ka tagamaid, millest need nö ,,tühjad jutud" alguse saavad. Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades. Kasutatud kirjandus: · Kalda, M., Peep, H. (1984) ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" lk 57, 58, 444, 445 · Krusten, R. (1995) ,,Eesti lastekirjandus" Tallinn: Kirjastus ,,Elmatar" lk 76, 109, 129 · Vahtra, J. (1982) ,,Metsajärv" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" · Jaan Vahtra http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/JAANVAHTRA/docDesc_pub 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/jaan-vahtra 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra 12.03.2012
näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid protsesse pidevalt jälgida ja nende kohta andmeid koguda. Sellega tegeleb rahvastikustatistika. Eesti rahvaarv ja selle muutumine Eesti on suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. 1999. aasta jaanuari seisuga elas Eestis 1 445 580 inimest. Iga riigi rahvaarv muutub pidevalt. Osa inimesi sureb ja samas sünnib lapsi juurde. Sellist rahvastiku muutust, mis on tingitud sündimuse ja suremuse vahest nimetatakse loomulikuks iibeks. Riigi rahvaarvu mõjutab ka ränne. Inimesed vahetavad sageli oma elukohta, paljud lähevad elama, õppima ja töötama teistesse riikidesse, enamasti Soome, Saksamaale või Iirimaale. Samuti tullakse mujalt Eestisse elama peamiselt ukrainlased, venelased
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. 3.Aristophanese (u 445 eKr 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Kasutatud allikad: · https://et.wikiquote.org/wiki/Sokrates · https://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm · http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/91136847/VANAKREE KA%20FILOSOOFID.pdf · https://et.wikipedia.org/wiki/Aristophanes
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 403 Valikbibliograafia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 407 NIMELOEND ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 445 Isikunimed ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 446 Kohanimed .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 454
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
186 6200 39,22 597 331 2240 490 11,7 178 5933 37,53 180 6000 37,96 0,95 580 319 2220 445 10,6 11,6 38,1 197 6567 41,54 182 6067 38,38 594 331 2260 525 12,6 162 5400 34,16
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km²
Koostaja: Klass: XI B Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist
kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused: 477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334 426nm optiline tihedus: 1,004 Arvutamise valemis kasutan tihedust 1,334, sest sellele vastav lainepikkus(449) on kõige lähemal 452-le, vastav E= 2560 1%/1cm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482 alfa karoteeni: 420, 445, 475. Sellest järeldan, et domineerivaks olid beeta-karotenoidid. Beeta-karoteeni sisalduse uuritavas proovis arvutan vastavalt valemile: K= D x V x d x 1000/E x g Kus, D- ekstrakti optiline tihedus E- 1% beeta-karoteeni lahuse ekstinktsioon lainepikkusel 450nm V- ekstrakti kogumaht d- ekstrahendi tihedus g- uuritava proovi mass 1000- tegur üleminekuks milligrammidele K= 1, 334 x 11 x 0,78 x 1000/ 2560 x 1, 34g = 3,336 mg% Kokkuvõte:
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
mereriigina, kes suudab ka vetel abi osutada. Patriootlik suhtumine, üheskoos avara pilguga rahvusvahelistesse suhetesse, tuleb paljus kasuks. Tahtmine kaitsa isade maad viitab, et eestlaste südames on alati oldud mereriik. Ka kõige väiksem liigutus võib näidata tänulikkust rannaääre olemasolu üle. Viimati avaldas muljet ,,Muinastulede öö". Koostöö, näitamaks endas pesitsevaid mere märke, on südant liigutav. Suve viimasel päeval kogunesid ürituse kodulehe andmetel 15 445 osalejat 420 lõkke tegemiseks mereranda ning tuletasid endale meelde merd inimeste ühendajana ja kui palju vajab meri hoidmist. Meenutati kunagiste iidetulede süütamist, mis leidsid aset viikingite ajal selleks, et näidata meremeestele teed ohutusse randa. Leian, et kui eestlased kogunevad, mäletamaks mereriigiga seonduvaid sedavõrd iidseid kombeid, siis pole kellelgi õigust öelda, et südames ei tunne eesti inimesed end merega ühte kuuluvat. Eesti mereriigina on omapärane
22,1 20,8 30,5 9 22,1 20,7 30,5 13,97388 600 484 22,2 20,6 30,5 8,38 22,0 20,0 31,0 10 21,3 20,1 30,5 13,394723 667 563 22,0 20,1 30,5 8,93 20,5 19,6 30,8 11 20,7 19,7 30,8 12,456957 445 461 20,6 19,6 30,8 5,54 20,3 19,5 30,7 12 20,5 19,7 30,7 12,268337 417 432 20,3 19,6 30,8 5,11 3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm.
Slovakkia Referaat Üldandmed Ametlik nimetus: Slovaki Vabariik Riigikord: parlamentaarne vabariik Pindala: 48 845 km² Asukoht: merepiirita riik; Kesk-ja Ida-Euroopa, naaberriikideks Poola (põhjast), Tsehhi (loodest), Ukraina (idast), Ungari (lõunast), Austria (loodest) Riigikeel: slovaki keel Kolm suurimat rahvust: slovakid, ungarlased ja mustlased Valitsev usund: roomakatoliiklus Valuuta: euro (EUR) Lipp ja vapp: vt lisa 2. Riigi rahvastik Populatsioon: 5 445 027 Riikide reastatusel rahvaarvu alusel 118. koht, sellega samal pulgal Soome, Saksamaa, Türkmenistan. Slovakkia on keskmise rahvaarvuga riik. Riigi populatsioon on aastast 1950 kuni 2011 jõudsalt kasvanud, prognoosi järgi aga hakkab rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik: vt lisa 3). Sündide arv viimasel aastal: 54 000 Surmade arv: 53 000 Loomulik iive: 0.18..% Rändesaldo: 0 Slovakkia populatsioon kasvab sündimuse suurenemise pärast.
856 4280 515 6.2441669007 51 250 4.1666666667 0.858 4290 505 6.2245584293 52 255 4.25 0.86 4300 495 6.2045577626 53 260 4.3333333333 0.862 4310 485 6.1841488909 54 265 4.4166666667 0.863 4315 480 6.1737861039 55 270 4.5 0.865 4325 470 6.1527326947 56 275 4.5833333333 0.867 4335 460 6.1312264895 57 280 4.6666666667 0.869 4345 450 6.1092475828 58 285 4.75 0.87 4350 445 6.0980742822 59 290 4.8333333333 0.872 4360 435 6.0753460311 60 295 4.9166666667 0.874 4370 425 6.0520891689 61 300 5 0.875 4375 420 6.0402547113 62 305 5.0833333333 0.877 4385 410 6.0161571597 63 310 5.1666666667 0.879 4395 400 5.9914645471 64 315 5.25 0.88 4400 395 5.9788857649 65 320 5.3333333333 0.882 4410 385 5.9532433343 66 325 5.4166666667 0.883 4415 380 5
Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 406...
u Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6. Kanada 26 775 7. Türgi 12 261 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
