Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle ...
ning liikusid edasi 3-5 m kõrguste voogudena. Laviinil kulus linna laastamiseks ja enda alla matmiseks kõigest mõni minut. 20-30 minuti jooksul järgnesid üksteisele kaks- kolm mudalaviini. Alguses oli muda külm, kuid mõned ellujäänud teadsid rääkida, et järgnevad laviinid olid kuumad. Kui vesi oli ära voolanud, kattis kuivanud muda 1-1,5 m paksuse kihina 33 km2. Siin-seal seisavad kuni 10-meetrise läbimõõduga kaljurüngad annavad tunnistust Armero hävitanud laviini jõust. Linna 4200 majast jäi terveks ainult mõni üksik. Hukkus 20000 inimest. Veel 3000 sai surma teistes orgudes. 90% Nevado del Ruizi nõlvu katnud jää- ja lumemassist on veel alles ning jätkuvad nõrgad maavärinad näitavad, et Ruizi vulkaaniline aktiivsus ei ole veel lõppenud. Vulkaani jalamil asuva Armero ellujäänud elanikud ja teiste linnade asukad ootavad hirmuga Nevado del Ruizi järgmist purset. Et tulevikus sellised raskeid kaotusi vältida, tegi USA geodeesiatalitus 1986
1666666667 0.831 4155 640 6.4614681764 40 195 3.25 0.833 4165 630 6.4457198194 41 200 3.3333333333 0.836 4180 615 6.4216222678 42 205 3.4166666667 0.838 4190 605 6.405228458 43 210 3.5 0.84 4200 595 6.3885614055 44 215 3.5833333333 0.843 4215 580 6.3630281035 45 220 3.6666666667 0.845 4225 570 6.3456363608 46 225 3.75 0.847 4235 560 6.3279367837 47 230 3.8333333333 0.849 4245 550 6.3099182782 48 235 3.9166666667 0.851 4255 540 6.2915691396 49 240 4 0.853 4265 530 6
kõnniteepaneelilt 100 tsükklit. Soojajuhtivus- Soojaerijuhtivus sõltub materjali omadustest ja koostisest, mida kergem ja kinniste poorsusega on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal on väiksema soojajuhtivusega kui jämepoorne. Soojamahtuvus- on omadus neelata sooja tema soojenemisel ja ära anda seda ajhautmisel. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, sellepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suurenbki. (Q=c(t1+t2)) . Sooja erimahtuvus C on nt veel 4200, puit 1500 jne Tuelkindlus- materjalide omadus pidada vastu tulega kokkupuutel. Tuelkindlus sõltub tavaliselt sulamsitemperatuurist. • Tulekindladt>1500 • Raskelt sulavad t=1350-1580 • Kergelt sulavad t<1380 Tugevus- on võime taluda jõudu, ilma et puruneks. Jõud võib olla dünaamiline(löök) kui ka staatiline (pidevlat kasvav). Deformatsioon- millegi tagajärjel muudab materjal oma kuju. • Plastne def- kuju ei taastu ( voolavad ja roomavad )
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei ...
Seejärel tuleb need tulemused ükshaaval ruutu võtta ning seejärel kokku liita. Saadud tulemusest tuleb võtta pöördväärtus (mis on siis 1 : saadud arv) ning nõnda ongi meil käes reaalne tingarv. Eestil on see umbes 3,7, mis on üsna lähedal ideaalile (u 5) · Eestis on erakondi vähem, kui probleemid nõuaks Erakondade liikmeskond · Eesti suurim erakond on Keskerakond, väikseim parlamendi erakond on SDE (u 4200 liiget). · Kokku on Eesti erakondades 54 990 inimest. See tähendab, et kui meil on 913 000 valimisõiguslikku inimest, kuulub erakondadesse 6% elanikkonnast. Teiste sarnaste süsteemidega riikidega võrreldes on seda üsna palju · Osades riikides on lubatud ka nö kollektiivne erakondlik kuuluvus (nt mõni tuletõrje depoo kollektiiv kuulub mõnda erakonda). Eestis on lubatud vaid individuaalne kuuluvus (nt iga depoo liige võib kuuluda eri erakonda)
0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe kui potentsiaalne SKP Q languslõhe, Q* = 4200. 4200 Lahendus: 1. Tasakaalusissetulek E Q Q=C+I+G E=Q; Q = 100 + 0,6 Qd + 600 + 500 Kuna Qd = Q - T , siis Q = 100 + 0,6Q + 600 + 500; 0,4Q = 1200; Q' = 3000 2. Kulumultiplikaator Ksp= 1/ (1-c) = 2,5 3. Languslõhe Esiteks leiame SKP lõhe Q = Q* - Q' = 4200 3000 = 1200 A 13 = I = Q/ Ksp = 1200/2,5 = 480 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8 Qd I = 180
Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000 Muud nõuded 1030 Võlad töövõtjatele 0 Kokku 87330 Kokku 34500 Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530 Põhivara 4200 Omakapital 126030 AKTIVA 160530 PASSIVA 160530 BILANSIMUUTUSTE VORMID: Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma: 1. Muudatused bilansi aktivas: AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas:
Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asula: Pulli (umbes 9000 eKR). Aga nimeks jäi ikkagi Kunda kultuur. Peamiselt tegeleti kalastusega, seega asulad ka veekogude ääres. Kütiti ka veekogu äärde tulnud loomi. Tööriistu tehti nt sarvest. ·Narva kultuur- (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. Narva kultuuri sees on eristatavad 3 regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused peamiselt keraamikas. ·Kammkeraamika kultuur- jõudis Eestisse 4000 ema. Asustused vee ääres. Elamud asetsesid ridamisi veekogu poole, kodade kõrval püstitati ka juba neljakandilisi
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
päevamäära ning vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhets kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 32 kuni 4200 eurot. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse ära võtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg
suhtes suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka Neptunitagused objektid TNO – inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb paljudest Pluutoga võrreldavatest ja veelgi väiksematest objektidest. Komeedid on äärmiselt väljavenitatud orbiidiga väga väikeste mõõtudega väikekehad nn sabatähed. Kokku on komeete loetletud Päikesesüsteemis umbes 4200 tükki. Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt sabale avaldatava rõhu tõttu alati suunatud Päikesest eemale Komeetide tiirlemisperioodid võivad olla kas: lühikesed – see tähendab 20 … 200 aastat – näiteks Halley komeet, Hyakutake komeet, Hale-Bopp
Veekaotuse tõttu väheneb vereplasmamaht 10- 15%, mis omakorda põhjustab vere hapniku transportimise võime languse ja termoregulatsiooni häirumise keh tööl. 2. lihases väheneb glükogeeni sisaldus. 3. Väheneb organismi puhversüsteemide mahtuvus, mis kahjustab eelkõige anaeroobset töövõimet. 22. Toitumisprobleemid, mis seostuvad kiiruse- ja jõualadega. Jõualadel on oluline valgu osatähtsuse suurendamine toidus. Jõualadel energiakulu 4200 kcal SV-d 50% ehk 500g ehk 550g, valku 12-15% ehk 140g ja rasva 30% ehk 140g. *Valguvaegus tähtis on valgurikas toit, kuna lihasmassi on väga aktiivne kude ja selle säilitamiseks on vaja valgusünteesi. *Liigne valk toidulisandite kasutamisel ja nende liig tarbimine. *Vähene ja ühekülgne söök koormused on suured ja ei jälgita, mida pannakse suhu j kuna, vahepeal ununeb üldse söömine. *Minainete ja vitamiinide vähesus, nende eritumine uriiniga ja higiga
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
" " , , . 3.23. , , 500 1100 /, 30 80 / 250 550 /. 60 80 ; 15 80 / 2. 7,2 /( 2), 18 /( 2) 25 /( 2). 3.23 , . , /( 2) 1. : ) 4530 1560 - 5800 2970 3940 4200 ( 14910 113) ) 1,0 ) 39,6 2. : ) 0,02 t>50oC ) t>50oC 198,0 ) (t>50 oC) 25,2 ) - , /: < 200 1,1 200 250 3,0 250 300 " 10,0 300 350 " 20,0 350 500 " 50,0
Raha 225 50 Lühiaj. võlgnevus pangale 3900 6000 Aktsiad ja väärtpaberid Ostjate ettemaksed 350 250 Nõuded ostjate vastu 1655 2880 Võlad hankijatele 1500 2200 Muud nõuded ja ettemaksud 220 370 Muud lühiajalised kohust. 900 1025 Varud 4200 9000 Lühiajalised koh. kokku 6650 9475 Käibevarad kokku 6300 12300 Pikaajalised kohustused 4650 10000 Kohustused kokku 11300 19475 Pikaajalised finantsinvesteer 3200 4600 Aktsiakapital nimiväärtuse 4000 5000
KAUBIK 2012 Diisel 230 2993 SIHTOTSTARBELINE 1994 Bensiin kat. 138 5733 PIKAP 1949 Bensiin 68 3100 PIKAP 1949 Bensiin 69 3548 PIKAP 1950 Bensiin 69 3548 PIKAP 1957 Bensiin 177 7445 PIKAP 1955 Bensiin 92 4300 PIKAP 1959 Bensiin 180 5700 KAUBIK 1985 Bensiin 112 4200 KAUBIK 1986 Bensiin 112 4300 KAUBIK 1986 Bensiin 119 4300 KAUBIK 1987 Bensiin 112 4292 KAUBIK 1987 Bensiin 112 4300 KAUBIK 1989 Bensiin 112 4292 KAUBIK 1989 Bensiin 112 4292 KAUBIK 1990 Bensiin 112 1290 KAUBIK 1992 Bensiin 137 4292 KAUBIK 1992 Bensiin 147 4300
kaetud väga õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma lugemis/kirjutamispea. Kõik pead positsioneeritakse koos vastavate ketaste pindadel olevate radade kohale. Ketaste pindadel kohakuti olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Kõvaketast isel. järgmised näitajad: mahud ulatuvad 111GB-st kuni 4TB-ni levinumad ketta läbimõõdud on 1,8”, 2,5” ja 3,5” tolli ketaste pakett pöörlemiskiirus 4200 kuni 15000 pööret minutis. pöördumisaeg – näitab aega pöördumise algusest kuni andmete edastuse alguseni ülekande kiirus: o sisemine – näitab, millise kiirusega andmed jõuavad kõvaketalt kontrollerisse o väline – näitab andmeedastuse kiirust kõvaketta kontrolleri ja pöörduja vahel 20 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217)
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
Muud nõuded 1030 Võlad töövõtjatele 0 Kokku 87330 Kokku 34500 Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530 Põhivara 4200 Omakapital 126030 AKTIVA 160530 PASSIVA 160530 BILANSIMUUTUSTE VORMID: Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma: 1. Muudatused bilansi aktivas: AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas:
Põlva Saverna 83 22 127 213 715 4277 2885 Põlva Sprus 83 19 134 291 588 3283 1643 Põlva Taevaskoja 83 21 133 212 767 4311 4111 Põlva Veriora 83 18 127 273 1074 3526 5000 Põlva Vhandu 83 14 92 225 657 3210 2352 Põlva Värska 83 15 137 237 443 4121 1612 Põlva Ahja 84 25 204 182 695 3735 2954 Põlva Kalev 84 23 224 196 1147 3377 4200 Põlva Kanepi 84 20 161 231 710 3678 3239 Põlva Koit 84 28 233 239 1089 4279 3867 Põlva Mooste 84 24 162 205 910 3521 3445 Põlva Orava 84 17 122 145 538 3255 2233 Põlva Plva 84 34 51 342 807 5276 4156 Põlva Rahu 84 28 210 242 966 3928 3357 Põlva Ranna 84 24 105 221 874 3062 2870
Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente Babüloonia: Riik Lõuna-Mesopotaamias, tekkis 1830.a eKr. Hammurapi seadused. Leitud bareljeefe, mis kujutavad jahipidamist, vibulaskmist, rusikavõitlust ja võiduajamist 2-rattalistel kaarikutel.
Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka Neptunitagused objektid TNO – inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb paljudest Pluutoga võrreldavatest ja veelgi väiksematest objektidest. 8.4. KOMEEDID Komeedid on äärmiselt väljavenitatud orbiidiga väga väikeste mõõtudega väikekehad nn sabatähed. Kokku on komeete loetletud Päikesesüsteemis umbes 4200 tükki. Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt sabale avaldatava rõhu tõttu alati suunatud Päikesest eemale. 33 8.5. PÄIKESESÜSTEEMI PIIRIALAD
läänerühm Madalmaad ja Loode-Saksamaa, idarühm Saksamaa idaosa, Poola ja osa Valgevenest, lõunarühm Saksamaa lääneosa ja Tsehhi. Arvatakse, et põhjarühmas, läänerühmas ja osaliselt ka lõunarühmas sai pärast lehterpeekerkultuuri lõppu alguse nöörkeraamika kultuur. Idarühmas algas pärast selle lõppu aga keraamforate kultuur. Kultuuri vanimad C14 dateeringud on saadud idarühmast Poola alalt, kuid ka põhjarühmast on saadud mõningaid enam-vähem samavanu dateeringuid (u 4200 eKr). Keraamikastiilid varieeruvad eri piirkondades ja eri aegadel. Algul ei olnud savinõud peaaegu üldse kaunistatud. Kui neid aga kaunistama hakati, siis oli enamasti kasutati abstraktset ja geomeetrilist ornamenti. Lehterpeekrite kultuuri lõpu pool muutub põhja- ja läänerühmas ornament jälle väheseks või kaob hoopis. 11 Matmiskombed mitmekesised. Ümmargused ja pikad kääpad, neis mitmeid erinevaid
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................
Põlva Sōprus 83 19 134 291 588 3283 1643 Põlva Taevaskoja 83 21 133 212 767 4311 4111 Põlva Veriora 83 18 127 273 1074 3526 5000 Põlva Vōhandu 83 14 92 225 657 3210 2352 Põlva Värska 83 15 137 237 443 4121 1612 Põlva Ahja 84 25 204 182 695 3735 2954 Põlva Kalev 84 23 224 196 1147 3377 4200 Põlva Kanepi 84 20 161 231 710 3678 3239 Põlva Koit 84 28 233 239 1089 4279 3867 Põlva Mooste 84 24 162 205 910 3521 3445 Põlva Orava 84 17 122 145 538 3255 2233 Põlva Pōlva 84 34 51 342 807 5276 4156 Põlva Rahu 84 28 210 242 966 3928 3357 Põlva Ranna 84 24 105 221 874 3062 2870
varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni. 4saj lõpul ja 3saj algul toimus sõjaväeümberkorraldus ja loodi allüksuste süsteem. Leegionid jagati allüksusteks maniipuliteks. Igas leegionis oli 10 maniipulit.iga maniimul jagunes omakorda kaheks allüksuseks tsentuuriateks ehk sadakondadeks. Jaguneti ka relvaliikide jäegi: kergejalavägi, raskejalavägi, ratsavägi. Varase vabariigi ajal oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. Hiljem see arv tõuseb. Augustuse ajal oli 6100 jalaväelast 720 ratsanikku plus kergejalavägi ja abiväed. Leedionides võisid teenida vaid kodanikud, liitlased olid eraldi üksused aga pidid tegutsema kooskõlas leegionidega. Armee juhataja kandis nime kas konsul või preetor, sõjaväeabiülem kandis nime legaat määrati senati poolt. Igas leegionis oli kuus sõjatribuuni, sõjatribuunid moodustasid Rooma leegioni staabi. Tegelike komandöridena
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Joonis 20 Turutasakaal ÜLESANDED 2.5 Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 kr. Ühe toote tootmiskulud on 600 kr. Leida a) firma kulufunktsioon; b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. 2.6 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C (q) ' & 25 q % 4000 ; b) C (q) ' 75 q & 5000 ; c) y (x ) ' 0,1 x % 4200 . 2.7 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on f(n) = 300n + 4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2
a) tehingu nimiväärtus on 5000 EURi, intressimäär 7% ja finantstehingu ajaline 22 kestus on 2 aastat; b) tehingu nimiväärtus on 350 EURi, kvartali intressimäär on 2,6% ja finantstehingu ajaline kestus on 5 kuud; c) tehingu nimiväärtus on 1650 EURi, ühe kuu intressimäär on 1,2% ja finantstehingu ajaline kestus on 123 päeva; d) tehingu nimiväärtus on 4200 EURi, poole aasta intressimäär on 6,5% ja finantstehingu ajaline kestus on 1 aasta ning 8 kuud? 2.2.4. Arvutada järgnevate investeeringute intress: a) 2500 EURi perioodiks 02.03. 2011 - 12. 08.2012 intressimääraga 10,5%, b) 2500 EURi perioodiks 07.10. 2011 - 12. 04.2012 intressimääraga 9,5%, c) 424,23 EURi perioodiks 04.04. 2011 - 04. 11.2011 intressimääraga 12,75%. 2.2.5.* Arvutada investeeringu 18 000 EURi intress, kui investeeringu periood on 06
BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 Õlivärvid 1 Mastiks 2 Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L V102 0,47 65,20 MV102 0,30 62,30 V105 0,48 62,85 MV103 0,50 32,70 V107 0,45 44,00 MV104 0,25 72,60 V110 0,45 64,80 MV106 0,30 53,75 V204 0,65 55,00 MV108 0,30 61,40
GBC VeloBinder Electric Binding Machine Round Ring Binders GBC Binding covers Acco Recycled 2" Capacity Laser Printer Hanging Data Binders Newell 307 Global Deluxe Office Fabric Chairs Xerox 1885 C-Line Peel & Stick Add-On Filing Pockets, 8-3/4 x 5-1/8, 10/Pack Global Troy™ Executive Leather Low-Back Tilter Fellowes Twister Kit, Gray/Clear, 3/pkg Staples Plastic Wall Frames Vinyl Sectional Post Binders Canon PC940 Copier Self-Adhesive Removable Labels Xerox 4200 Series MultiUse Premium Copy Paper (20Lb. and 84 Bright) T18 Canon PC940 Copier SimpliFile™ Personal File, Black Granite, 15w x 6-15/16d x 11-1/4h Hewlett-Packard Deskjet 1220Cse Color Inkjet Printer Boston 1730 StandUp Electric Pencil Sharpener Avanti 4.4 Cu. Ft. Refrigerator Dixon My First Ticonderoga Pencil, #2 Lexmark Z25 Color Inkjet Printer Eldon Expressions Punched Metal & Wood Desk Accessories, Black & Cherry Fellowes Twister Kit, Gray/Clear, 3/pkg
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
04078325.088434 9908 Kaiu vald 22382 7800408-1Laguja 58.16057026.469696 22382 Nõo vald 22383 7800409-1Laguja 58.16039026.469509 22383 Nõo vald 92060 4900264-1Lahavere 58.74001126.141076 92060 Pajusi vald 91359 4900265-1Lahavere 58.74071226.141870 91359 Pajusi vald 91360 4900262-1Lahavere 58.74059826.142225 91360 Pajusi vald 29968 4900263-1Lahavere 58.73994626.140674 29968 Pajusi vald 4200 23623-1 Lahe 59.51973224.808686 4200 Viimsi vald 28500 7800411-1Lahe 58.57513127.205511 28500 Alatskivi vald 29728 7800410-1Lahe 58.57548727.205095 29728 Alatskivi vald 30286 5700190-1Lahe 58.94736723.530655 30286 Haapsalu linn 31561 6500276-1Lahe 57.94336026.942052 31561 Laheda vald 32246 5900341-1Lahe 59.60862025.995959 32246 Vihula vald 80802 5900340-1Lahe 59.60865625
8 DK 7150 CKuusiku 2012 2916 3.2 DK 7160 CKuusiku 2012 2664 3.1 DK 7170 CKuusiku 2012 2653 2.9 DLE 1107 Kuusiku 2012 3589 3.2 Doktrin (D Kuusiku 2012 4158 3.2 DLE 1109 Kuusiku 2012 4016 3.3 DLE 1210 Kuusiku 2012 3526 3.1 DLE 1211 Kuusiku 2012 3929 2.8 DLE 1212 Kuusiku 2012 4389 2.8 DLE 1251 Kuusiku 2012 3084 2.4 DLE 1281 Kuusiku 2012 3305 2.8 Fenja (BE Kuusiku 2012 4200 3.2 Kaldera (DKuusiku 2012 4725 2.8 Kaliber (N Kuusiku 2012 3719 2.9 Larissa (R Kuusiku 2012 4225 3.1 Majong (S Kuusiku 2012 4025 3.3 Makro (NPKuusiku 2012 4068 3.1 Mirakel (D Kuusiku 2012 4220 3.3 Mosaik (S Kuusiku 2012 4084 3 Osorno (N Kuusiku 2012 3724 3.2 Proximo ( Kuusiku 2012 3536 3.1 Register ( Kuusiku 2012 3915 2.9 RG40101 Kuusiku 2012 3440 2.7 RG40104 Kuusiku 2012 3326 3.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
