vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp. muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · ∆T Protokoll Mõõtetulemused ja arvutused: Vee soojenemisel mvesi t1 t2 cvesi Qvesi vajaminev energia 0,140 23 26 4200 1 767 0,180 24 26 4200 1 513 Qvesi = mvesi * cvesi * (t1- t 2) 0,170 24 26 4200 1 430 0,147 25 28 4200 1 860 0,190 24 27 4200 2 397
.. gnfggffb 1. , . , V, /3 , t0 , / m, , / 3 (·0) , (·0) , t 0 / 0,00015 1000 65 4200 0,07 20 1800 321000 2. . . . Q. + Q. . + Q . . = 0 1) Q. = . m. = 4200 0,15 (20-65) = -28350 () 2) Q . . = m T = 4200 .. 0,07 20 = 5880 () 3) Q. = m 4) Q . = Q.. - Q. . 5) m = Q.. - Q . . = 28350 - 5880 = 22470 () Q. - Q.. 22470 6) = = = 321000 ( )
Kokku väljaminek -4200 -490 -595 -5285 ALGJÄÄK 1200 kokku VÄLJAMINEKUD -11617 -5507 -5612 -22736 kokku SISSETULEKUD 11520 10880 11160 33560 LÕPPJÄÄK 1103 5373 5548 10824 3 kuu jooksul toimunud tehingud saadi laenu 4200 I kuul osteti tootmisvahendid 2400 igal kuul osteti toorainet 3000 1200 igal kuul maksti palk ja töötaja maksud 2017 Arno: I kuul müüdi kaupa 6400 Sinu I kuul laekus I kuu kauba müügist 80% 5120 sünnipäev+kuu+sünniaasta
22 4 4 5000 0 7 1 = 1 23 4 5 6800 0 8 1 = 1 24 4 7 6700 0 firmad 25 4 8 4200 0 liin 1 2 3 4 5 6 7 8 26 5 1 7200 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Matr nr. On 095161, materjal on alumiinium ja värv mastiks Materjal Värv Alumiinium 5 Mastiks Mark Hind Kr/m3 Mark Kulu L/m2 Al02 2700 MV102 0,30 Al04 2300 MV103 0,50 Al05 3600 MV104 0,25 Al07 4200 MV106 0,30 Al08 4500 MV108 0,30 Al09 3800 MV110 0,40 Al11 4200 MV112 0,25 Al12 5300 MV211 0,30 Al25 3000 MV233 0,40 Al26 1900 MV299 0,35
I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise
1. Kui suur on garantiikulu 20X8.aasta novembris ja detsembris? 2. Kui suur on garantiikulu 20X9.aasta jaanuaris? 3. Kui suur on garantiieraldis 31.detsembril 20X8? 4. Kui suur on garantiieraldis 31.detsembril 20X9? 5. Millised raamatupidamiskanded on vaja teha? ____ 11.11.20X8 toimus müügitehing D: Arvelduskonto 60 000 D: Müüdud kauba kulu 22 500 (tuleb tehtest 75 * 300) K: Müügitulu 60 000 K: Kaubavaru 22 500 30.11.20X8 korrigeerimiskanne D: Garantiikulu 4200 (7% 60 000-st) K: Garantiieraldis 4200 7.12.20X8 asendati 15 aparaati D: Garantiieraldis 4500 (15 * 300) K: Kaubavaru 4500 10.12.20X9 D: Arvelduskonto 168 000 D: Müüdud kauba kulu 63 000 K: Kaubavaru 63 000 K: Müügitulu 168 000 27.12.20X8 D: Garantiieraldis 9000 K: Kaubavaru 9000 31.12.20X8 D: Garantiikulu 11 760 K: Garantiieraldis 11 760 6.01.20X9 D: Arvelduskonto 104 000 D: Müüdud kauba kulu 39 000 K: Müügitulu 104 000 K: Kaubavaru 39 000 17.01.20X9
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige k...
uus käive ühikutes=45125/9,50= 4750 tk 4 Hinnake tulemust, kui tegelikult saavutati 5%-sele hinnaalandusele (lisakulutusi ei tehtud) müügikäibe kasv 5% Hinnalangusest tingituna langes ka ühiku jääktulu Jääktulu= ühiku hind - ühiku muutuvkulud = 10,00-5,50 = 4,50kr algse hinna puhul uue hinna puhul on see 9,50 - 5,50 = 4,00 kr. Müügikäive kasvas200 tk võrra 4200 tootele kuus Rahaliselt tähendab see 4200 * 9,50= 39900 kr laekumist, mis on väiksem toote alghinnaga müügi laekumisest kasumilävepunkt ühikutes on 3750 tk rahas 35625 kr jääktulumäär 0,42 kasum = (0,42*4200)/15000 = 0,12 kr, see tähendab, et toode müüdi omahinnaga kui eesmärk oli suurendada turuosa või likvideerida laojäägid, siis hinnalangus õigustas ennast kulutused tootele teeniti müügiga tagasi
tlõpp = 0° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cjää = 2100 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 2100 J/(kg·°C) · 5° C = 7350 J m = 0,7 kg Q=m· = 3,3·105 J/kg sulamissoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 3,3·105 J/kg = 2,31·105 J Jää sulamine Vee soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -0° C tlõpp = 100° C t = tlõpp - talg = 100° C 0° C = 100° C cjää = 4200 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 4200 J/(kg·°C) · 100° C = 294000 J Keeva vee saamiseks kulub soojushulk: Qkogu = 23100 J + 7350 J + 2,31·105 J + 294000 J = 555450 J Piirituse põlemisel hajub keskkonda 60 % soojusest, 40% kulub vee keemaajamiseks. Arvutatud soojushulk on 40% soojushulgast, mis saadakse piirituse põlemisel. Piirituse põlemisel peab eralduma kokku soojushulk: 555450 J / 0,4 = 1388625 J
Praktiline töö Eesmärk: määrata küünla (parafiini) kütteväärtus Töövahendid: statiiv, kolb, mõõtesilinder, kaal, temperatuuri mõõtev aparatuur, küünal, kaas (kolbi ava isoleerimiseks) Sõltumatu suurus: vee kogus Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek
2 Tabelid = 21,0 ± 0,5 Katse ,Hz , cm , cm , cm , m nr. 1 3800 3,9 13,1 1 9,2 0,092 13,1 22,0 2 8,9 0,089 22,0 31,1 3 9,1 0,091 2 4200 7,4 15,5 1 8,1 0,081 15,5 23,8 2 8,3 0,083 23,8 32,0 3 8,2 0,082 3 4600 2,5 10,0 1 7,5 0,075 10,0 17,5 2 7,5 0,075 17,5 25,0 3 7,5 0,075 4 5000 2,7 9,9 1 7,2 0,072 9,9 17,8 2 7,9 0,079 17,8 24,9 3 7,1 0,071
Elbruse ümber on loodud Elbruse rahvuspark. Rahvusparki sisenemine nõuab vastavat luba. Loa saamiseks ei ole kindlat süsteemi ja hinnad on kokkuleppel. Lube saab Elbruse külast, mis asub Baksanist algava maantee lõpp-punktis. Seal asub ka rahvuspargi keskus. Tegevusala: toidu (mineraalveepudelid-mine).Põllumajandus: mägi ja steppide põllumajandus, loomade karjatamine ja kalapüük.Teenindus: turism.KLIIMAJaanuari keskmine temperatuur: -12 ° C (2500 m), -13 ° C (at 4200 m).Keskmine juuli temperatuur: +10 ° C (2500 m), -14 º C (at 4200 m).Aasta keskmine sademete hulk: 700-1200 mm (kasvav koos kõrgus). Valitsevate tuulte on lääne eelkõige 4000 m tekkida torm (kuni 15 m / s) ja orkaani (kuni 40 m / s) jõu.Vaatamisväärsused Elbrus; Muuseum sõjalise hiilguse kaitsjate Elbrus ja Kaukaasia möödub Teise maailmasõja ajal (peatus "Vana Horizon", 2970 m); National Park "Elbrus"; Ski Cheget; Blue Lake; Chegem juga; Valley Narzanov;kuni Baksan Valley.
2) Arvutame 2 aasta intressi 2 . 7 = 14 (eur). 3) Koos intressidega saab hoiustaja tagasi 100 + 14 = 114 (eur). Vastus. Kevin saab tagasi 114 eurot Näide2 Talumees võttis lauda katuse remondiks pangast laenu 15 000 eurot 2-aastase tähtajaga, intressimääraga 14% aastas. Kui palju peab talumees kahe aasta jooksul pangale tagasi maksma? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 14%. 14% = 0,14 Aasta intress on 0,14 . 15 000 = 2100 (eur). 2) Arvutame kahe aasta intressi 2 . 2100 = 4200 (eur). 3) Kokku tuleb 2 aasta jooksul tagastada 15 000 + 4200 = 19 200 eur). Vastus. Talumees peab pangale tagasi maksma 19 200 eurot Liitintress Liitintress on intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt. Seega liitintressi arvutamisel investeeritakse pidevalt edasi ka tekkinud kasum, mitte ainult põhiosa.
6 Gbit/s. 7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 ülearvuti kõvakettad on mõõtmetelt väiksemad (2,5 tolli tavaketta 3,5 tolli asemel), need kipuvad olema aeglasemad ja ka mahult väiksemad, kuigi viimasel ajal on erinevused vähenenud. Pöörlemiskiirused on 4200, 5200 (erandina), 5400 ja 7200 p/m, kusjuures tänapäeval kasutatakse enim 5400 p/m. 7200 p/m kettad on enamasti kallimad ning 4200 p/m kettad on kas vana tüüpi või uuemad kettad, mis on mahult suurimad. Neist viimased võivad olla ka standardsuurusest kõrgemad, kuna sisaldavad rohkem plaate, ning seega ei sobi oma mõõtude pärast kõigisse sülearvutitesse. On ka nn. ultramobiilseid 1,8 tolliseid kettaid, mis sobivad osasse minisülearvutitesse. Nende ketaste pöörlemiskiirus ei
t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud m = 1 kg soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret jää muutub veeks j = 3,34 105 J/kg ja vesi muutub auruks. Sel põhjusel tuli meil algandmetesse lisada suur c j = 2100 J/(kg·K) hulk vajaminevaid konstante: jää sulamissoojus, jää erisoojus, vee erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus. c = 4200 J/(kg·K) ca = 2010 J/(kg·K) Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad 6 r = 2,26 10 J/kg ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud soojus on ilmselt nende kõikide summa. Jää sulab (muutub veeks) teatavasti 0 0C Q=? juures. Selleks, et jää sulama hakkaks, tuleb teda soojendada sulamistemperatuurini, milleks kulub soojushulk
Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
04.2002 30.04.2002 tu Koolitus Kaardimakse 5 5 15.04.2001 29.01.1900 vk Koolitus Ülekandemakse 5 6 14.02.2001 1.03 srgh Koolitus Kaardimakse 1 7 12.12.87 12/27/1987 dvgbsdfg 3 Kaardimakse tund 4 8 12.04.2002 4/27/2002 oug 2 lekandemakse isik 2 Summa 1000 CommandButton1 4200 Kood Teenused Ühik Hind 1 Transport km 15 2 Seminar isik 1,200.00 3 Koolitus isik 2,100.00 4 Konsultatsioon tund 250
Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus
kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta. Sojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõsgtmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. a) Vesi 4200 J/kg*K (st et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1K võrra kulub 4200 J energiat). Vesi on kõige suurema soojusmahtuvusega. b) Tellis 750 J/kg*K (st et 1 kg tellise temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra kulub 750 J energiat) 6. Teisenda SI-süsteemi järgmised suurused: a) 0,5 at = 500 000 Pa b) 20 at = 20 000 000 Pa c) 760 mmHg = 1 000 000 Pa 7. Too 3 näidet termodünaamika I seaduse kohta; II seaduse kohta. Termodünaamika I printiip:
BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 Detaili täispindala ja ruumala a 7m b 7m c 3m d 4m f Err:509m r Err:509m S(valem) Err:509m2 V(valem) Err:509m3 Det_Pi #REF!
11 660 108,5 70,5 12 840 113 75 13 1200 119 81 14 1620 123 85 15 1800 124 86 16 2100 126 88 17 2400 128 90 18 3000 131 93 19 3600 133 95 20 4200 135 97 Tabel 2. Konstandid ja Tabel 3. Ordinaattelje lõikude pikkused arvutustulemused. graafikult 1. P0 38 mg OO1 2,3 H 0,125 m OO2 3,7 0,001 Pas OO3 5,3 2420 kg/m3
Lapsehoid 00:00- 06:00 57.50 115 115 115 115 115 115 Koduabiline 288 480 576 672 672 672 672 Püsiteenuse tulu kokku 1588.50 2645 3548 4451 5258 6065 6113 Lapsehoidja kutsekoolitus 4200 0 0 0 0 0 4200 Lapsekasvatuse seminar 0 2250 0 2250 0 2250 0 Lisateenuse tulud kokku 4200 2250 0 2250 0 2250 4200 Müügitulu kokku 5788.50 4895 3548 6701 5258 8315 10313 10
Usk ja usuvabadus PS § 40 On südametunnistuse- ja usuvabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 k...
BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 4200 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12 5300
temperatuurid/siseenergia on võrdsed. 18.Keha soojenemisel antav ja jahtumisel eralduv soojushulk sõltub keha massist, ainest ja temperatuuride vahest. Seda arvutatakse valemiga Q=cm t Q soojushulk ( J) c- erisoojus J/kgC M mass kg T temperatuuride vahe, C 19. Erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja anda 1 massiühikulisele ainele, et tema temperatuur tõuseks 1 C kraadi võrra. 20. Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C võrra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel. Sulatamiseks vajaminev soojushulk sõltub sulatava keha massist ja materjalist, seda arvutatakse valemiga Q=+- m Q soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Siiri Lepamets MTTp-13 ESMASE PÄRINGU VASTE Referaat Juhendaja : Õie Ristioja Väimela 2015 VASTUSKIRI Tere, Lugupeetud Siiri Lepamets Täname teid, et olete oma koolituse läbiviimiseks valinud just meie hotelli. Oleme koostanud paketi vastavalt just teie soovidele. Teie poolsed täpsustused ja ettepanekud muudatuste osas palume saata [email protected] hiljemalt 14.02.2015. Meie hotell annab endast kõik, et Teie siinviibimine oleks meeldejääv ning rahulolev. Majutus Saame teile pakkuda majutust standardtubades, kolmekohalistes tubades, mis on varustatud vastava sisustusega. Püsikliendile on meie hotelli poolt ka soodustus kuni -10%, see on juba hinnast maha arvatud. Seega standardtuba 70€ ja kolmeko...
Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c = 4200 J/(kg·K) Veeaur c = 2010 J/(kg·K) 1 Jää c = 2100 J/(kg·K) Raud (teras) c = 460 J/(kg·K) Alumiinium c = 890 J/(kg·K) Plii c = 130 J/(kg·K) Vask c = 390 J/(kg·K) Õhk c = 1020 J/(kg·K) Ainete sulamissoojused Jää = 334 kJ/kg Hõbe = 105 kJ/kg Plii = 24,7 kJ/kg
Haritav maa (ha) 5250 Väga intensiivne põllumajandustootmine (ha) 1050 Toitaine Kg/ha Kg P 0.44 462 N 27 28350 Kompleksviljelusega ala (ha) 4200 Toitaine Kg/ha Kg P 0.24 1008 N 20 84000 Looduslik maa (ha) 1750 Kuiva mineraalmaa domineerimisega mets (ha) 1400 Toitaine Kg/ha Kg P 1.5 2100 N 0.06 84 Madalsoo, siirdesoo (ha) 350 Toitaine Kg/ha Kg P 0.11 38.5 N 5.2 1820
r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast a) Tooriku kogupikkus: lk l1 l2 ln = ( - s - r) + ( - s - r) + = (50-3-3) + (40-3-3) + 6,69 = 84,69mm l k = tooriku kogupikkus b) Kalibreerimisjõud: l1 l2 2 A=( + ) * B = (47 +37) * 50 = 4200 mm 2 p = 60 N / mm P= p * A = 60 * 4200 = 252000N = 25,2 T p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisnurka tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. k= 1 – x= 1 – 0,42 = 0,58 σ s - teras 40, ГОСТ 1050-88 =37kg /mm2 =370Mpa l= 37,5 mm (vt sele 8.) l σs 37,5 370
Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C M1=10 kg/s ϕ1=4,375% t0=20°C p1=1400Pa T0=293,15 K d1...
andmeedastuskiiruseid kuni 150 MB/s[3]. Suure pöörlemiskiirusega kettad kasutavad väiksemaid plaate (sest neil on väiksem õhutakistus), et kompenseerida energianõudluse kasvu, ja on seetõttu mahult väiksemad. * Mobiilsed kõvakettad ehk sülearvuti kõvakettad on mõõtmetelt väiksemad (2,5 tolli tavaketta 3,5 tolli asemel), need kipuvad olema aeglasemad ja ka mahult väiksemad, kuigi viimasel ajal on erinevused vähenenud. Pöörlemiskiirused on 4200, 5200 (erandina), 5400 ja 7200 p/m, kusjuures tänapäeval kasutatakse enim 5400 p/m. 7200 p/m kettad on enamasti kallimad ning 4200 p/m kettad on kas vana tüüpi või uuemad kettad, mis on mahult suurimad. Neist viimased võivad olla ka standardsuurusest kõrgemad, kuna sisaldavad rohkem plaate, ning seega ei sobi oma mõõtude pärast kõigisse sülearvutitesse. On ka nn. ultramobiilseid 1,8 tolliseid kettaid, mis sobivad osasse minisülearvutitesse. Nende ketaste pöörlemiskiirus
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8.Mis...
AL 3 V= m 10 6 2A+PL 2 hk S= 4 m 10 ak b L kute leidmiseks h 5 Alümiinimumi margid ja hinnad Mark Hind Kr/m3 Al31 3500 Al02 2700 Al25 3000 Al04 2300 Al05 3600 Al26 1900 Al07 4200 Al08 4500 Al09 3800 Al70 5100 Al11 4200 Al12 5300 Al63 4400 2 Mastiksi margid, normkulu ja hinnad Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L MV514 0,35 54,70 MV102 0,30 62,30 MV303 0,35 48,20 MV104 0,25 72,60 MV233 0,40 52,80 MV106 0,30 53,75 MV412 0,45 52,40 MV108 0,30 61,40 MV299 0,35 48,90 MV110 0,40 39,50 MV211 0,30 55,20
paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis
Ülesanne 2 8 punkti Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud TP/päevas AR TR MR AC TC MC ∏ 1200 50 60000 55 66000 -6000 2200 47 103400 43.4 43 94600 28.6 8800 3200 44 140800 37.4 33 105600 11 35200 4200 41 172200 31.4 30 126000 20.4 46200 5200 37 192400 20.2 32 166400 40.4 26000 6200 35 217000 24.6 34 210800 44.4 6200 7200 32.3 232560 15.56 36 259200 48.4 -26640 8200 29 237800 5.24 38 311600 52.4 -73800 9200 26 239200 1
3.2. Põld 450EUR/ha 5 450 2250 2250 3.3. Põld 260EUR/ha 1 260 260 260 3 osa kokku 15 13310 4.1. Mets (Sanglepp) 11 200 2200 150 10 16500 18700 4.2. Mets (Kask) 3,5 200 700 50 20 3500 4200 4.3. Põld 450EUR/ha 2 450 900 900 4.4. Põld 260EUR/ha 4,25 260 1105 1105 4 osa kokku 24905 20,75 5.1. Mets (Sanglepp) 5 200 1000 150 10 7500 8500 5.2. Mets (Kask) 3,5 200 700 50 20 3500 4200 5.3
2 . 700 = 1400 (kr). 3) Koos intressidega saab hoiustaja tagasi 10 000 + 1400 = 11 400 (kr). Vastus. Kevin saab tagasi 11 400 kr. Näide 2. Talumees võttis lauda katuse remondiks pangast laenu 15 000 krooni 2-aastase tähtajaga, intressimääraga 14% aastas. Kui palju peab talumees kahe aasta jooksul pangale tagasi maksma? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 14%. 14% = 0,14 Aasta intress on 0,14 . 15 000 = 2100 (kr). 2) Arvutame kahe aasta intressi 2 . 2100 = 4200 (kr). 3) Kokku tuleb 2 aasta jooksul tagastada 15 000 + 4200 = 19 200 (kr). Vastus. Talumees peab pangale tagasi maksma 19 200 kr. 7 Kokkuvõte Töö oli lihtne õppisib protsendi arvutamist. Ei soovi enam samalaatseid kodutöid. 8
kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2. Defineerige jõu ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage mehhaanilise energia jäävuse seadus. 4. Isobaariline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Keha kaal ( mõiste, arvutusvalem koos põhjendusega) 6. Tuletage sirgjoonelise liikumise võrrandid juhu a = const jaoks 7. Keha visatakse 80 meetri kõrguselt alla algkiirusega 20 m/s. Määrata maapinnale
Protestid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaotused USA: 47 000 56 000 hukkunut ja 305 000 haavatut. LõunaVietnam: 250 000 hukkunut 600 000 haavatut. LõunaKorea: 4500 hukkunut 17 000 haavatut. Austraalia: 500 langenut 3000 haavatut. PõhjaVietnam: 900 000 hukkunut 2 miljonit haavatut. Hiina RV: 1100 langenut ja 4200 haavatut. NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat. Tsiviilisikud: täpselt ei tea keegi, umbes 45 miljonit kohalikku. USA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
säästmine/ kogumine 0 00 meelelahutus ja vaba aeg 34 408 muud kulud 37 444 õppemaks 0 0 KULUD KOKKU: 393,3 4719,6 MINU TULUD vanemate ja teiste toetused 350 4200 töötasud 0 0 Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 0 muud laenud 0 0 säästud, 120 120 näiteks suvel teenitud raha muud tulud 58,13 697,56
Sisukord Maatriks 2 Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8 Modifikaator 9 Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM...
Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine: Q= m , -lambda · Sulamissoojus- Q- mis on vajalik 1 kh aine sulatamiseks tema sulamistemp. · Aurumine ja kondenseerumine Q=Lm · L-aurustumissoojus-Q, mis on vajalik 1 kg aine aurustumiseks jääval temp. Kui jäävaks temp. On võetud keemis temp, siis nim suurust L ka keemissoojuseks · Põlemine Q=km
V b h1 Mark Hind Kr/m3 Al02 2700 Al04 2300 Al05 3600 Al07 4200 Al08 4500 Al09 3800 Al11 4200 Al12 5300 Al25 3000 Al26 1900 Al31 3500 Al63 4400 Al70 5100 taili ristlõikke ja d!) Materjalid ja Värvid. VLOOKUP() sama nagu
Vee erisoojus on 4200J/kgC Raua erisoojus on 460J/kgC Valem, mis arvestab keha massi, temperatuuri ja soojushulka. Q = m * c (t2 t1) Ülesanne: Vee algtemperatuur on 20 C ja lõpptemperatuur on 100 C. Mass on 1kg. Kui palju soojust kulub vee keema ajamisele? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 4200 (100 20) = 336000J = 336kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 336kJ C = 4200J/kgC Leia Q 1kg raua temperatuur tõsteti 20 C - 100 C. Kui palju kulus soojust? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 460 (100 20) = 36800J = 36,8kJ t2 = 100C
Koalitsioonileppes on ära märgitud ka nõue, mis puudutab Ühendriikide tuumarelvade lõplikku väljaviimist Saksamaa riigi territooriumilt(tänapäeval umbes 20 raketti). Guido Westerwelle Rõhutatakse ka seda, et Saksamaa jaoks on tähtis vähendada sõltuvust Venemaa energiast. Afganistani küsimus Viimasel ajal nõutakse Saksamaal aina rohkem Saksa sõdurite Afganistanist väljaviimist(hetkel teenib seal 4200 saksa sõdurit). Kuid poliitikaanalüütikute arvates on Saksamaa siiski kohustatud osalema Afganistani missioonil. Uus kaitseminister toetab seda seisukohta. Saksamaa rolli muutumine Seoses liberaalide võimuletulekuga võib oodata Saksamaa rolli muutumist rahvusvahelisel areenil. Taas omandab tähtsa koha rahvusvahelise õiguse, inimõiguste, õigusriikluse küsimus. Rõhutatakse ka seda, et Saksamaale teeb muret inimõiguste ja demokraatia arvestamine Venemaal.
Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega Itaalias
0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe kui potentsiaalne SKP Q languslõhe, Q* = 4200. 4200 Lahendus: 1. Tasakaalusissetulek E Q Q=C+I+G E=Q; Q = 100 + 0,6 Qd + 600 + 500 Kuna Qd = Q - T , siis Q = 100 + 0,6Q + 600 + 500; 0,4Q = 1200; Q' = 3000 2. Kulumultiplikaator Ksp= 1/ (1-c) = 2,5 3. Languslõhe Esiteks leiame SKP lõhe Q = Q* - Q' = 4200 3000 = 1200 A 13 = I = Q/ Ksp = 1200/2,5 = 480 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8 Qd I = 180
- Eritööd 1 tund 370.- Teenustasu 200.- 9 Matusebüroo kirstude hinnad alates 01.12.2007. Puusärk kaetud siidriidega,sile. Pikkused 2,0m, 1,9m 1200.- Erimõõdud: mudeli pikkusele +10 cm 1300.- Puusärk Liht (kaas plisseer) 2700.- Puusärk täisplisseer. Pikkus 1,9m, 2,0m 3600.- Kirst ovaal "Paat" 2900.- Kirst ovaal "Paat" täisplisseer 3600.- Puusärk täisplisseer, erimõõt 2,0m 4000.- Puusärk täisplisseer, erimõõt 2,1m 4200.- Mänd- lihtkirst 2,0m 4200.- Mänd- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 6200.- Pikkus 2,1m 6600.- Mänd kuldkäepidemetega 2,0m 6300.- Pikkus 2,1m 6800.- Mänd- täispuit, mahagon 6600.- Mänd täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 6700.- Mänd- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 7600.- Pikkus 2,1m 8200.- Tamm- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 11200.- Pikkus 2,1m 12600.- Tamm- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 13100.- Pikkus 2,1m 13400.- Tamm- täispuit 14800.- Tammepuit- sarkofaag 34000.-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
