VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal loodud ühiskonnakorraldus ja kultuurielu jäid siiski põhijoontes mitme aastatuhande jooksul muutumatuks. Oma asendi tõttu oli Egiptus rändrahvaste sissetungimisest vähem ohustatud kui teised riigid...
Maksimum 514 1556 1834 Põhiharidus Maa-asulad Keskharidus Kõrgharidus või madalam Keskmine väärtus 200,17 389,83 236,00 Standardviga 60,52 109,79 94,05 Mediaan 196,5 416 179 Standardhälve 148,25 268,92 230,37 Haare e. 376 634 586 variatsiooniulatus Miinimum 13 57 0 Maksimum 389 691 586 Võrreldes viimast kahte tabelit on näha, et kõik näitajad, v.a. miinimumi näitaja
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaan...
konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme. Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas. 2013 Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget. Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe. 25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus, mille alusel saavad jahiselts ja maaomanik luuda lepingulised suhted ning leppida kokku. 1. septembril alustas Reformierakond kohalike valimiste kampaaniaga „Uhke Eesti üle! Valimistele mindi vastu läbi aegade pikima kandidaatide nimekirjaga, rohkemates piirkondades kui kunagi varem. Reformierakond oli kohalikel valimistel esindatud oma
10 7. 7. JÄRELDUSED Antud praktikumi raames uurisime puitu. Määrasime puidi tiheduse, niiskussisalduse, survetugevuse pikikiudu ning uurisime veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. On teada, et puit on hügroskoopne materjal, seega oleneb tema tihedus ning mass oluliselt õhuniiskusest. Oma laboris viidud katse tulemustel saime kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 416 kg/m³, õhus katsetatud proovikehadel oli selleks keskmiselt 541 kg/m³ ning immutatud proovikehadel 694 kg/m³. Kuna puidu keskmine soojusmahtuvus on suhteliselt suur (1,356 kJ/(kgᵒC)) ning puidu tihedus on siiski suhteliselt väike, ei saa väita, et puit hoiab hästi sooja nagu seda raskemad materjalid teeksid, näiteks betoon. Samuti on suure mahumassiga puit tugevam. Puidu tihedust ja seega tema kvaliteeti on võimalik hinnata ka puu aastaringide arvu järgi
3. Kriisi haripunkt 3.1Põhiseaduse muutmine Vabadussõjalaste poolt välja pakutud põhiseaduse eel oli välja pakutud juba kaks erinevat versiooni põhiseadusest. Need aga vapsidele ei meeldinud ning kukkusid läbi. Vapsid nõudsid oma põhiseaduse hääletamisele panemist, mis neile ka anti. 14.-16. oktoobril 1933 toimunud hääletuse otsus oli erakordselt üksmeelne: põhiseaduse muutmist pooldas 416 878 inimest ning vastu ainult 156 894 häält. Suurim muudatus, mis uus põhiseadus sisse tõi oli riigipea institutsiooni loomine. Tegemist oli rahva poolt valitava presidendiga, kes polnud parlamendi ees vastutav ning Riigikogu ei saanud sundida teda tagasi astuma. Küll sai riigivanem parlamendi laiali saata ning vetota selle määrusi ja valitseda läbi dekreedi. Riigivanem oli kaitseväe kõrgeim juht ning tema
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel. Ligikaudne läbimõõt 49528 km. Tiirlemisperiood 164.8 maa aastat, diameeter 49 532km, mass 1,0234*10 astmel 26. Pöörlemisperiood 16 tundi ja 7 minutit. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonil...
11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast
Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005 Riik: LT EE LV POL RUS SWE FIN GER DK Viimased andmed (aasta): 2000 1994 1995 1995 1997 1990 2000 1995 1994 50 Bio-lagunev (toit, aia-pargi j. jne
13 3,06 2,14 1,99 13,03 6,4 491 498 456 463 14 3,07 2,15 2,00 13,20 5,8 439 446 15 3,10 2,09 1,98 12,83 5,6 437 444 16 3,11 2,09 1,98 12,87 5,8 451 456 17 3,06 2,10 1,95 12,53 5,6 447 452 436 441 18 3,06 2,16 1,99 13,15 5,4 411 416 Keskmine tihedus on 497 kg/m3. Tabel nr 3 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014
Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220- korruseline?" Tema vastus oli: "Ma ei tahtnud inimsuse piiridest välja minna". Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest suurim ehitis kogu maailmas kaheks aastaks (hiljem võttis selle üleChicago Sears Tower), möödudes Empire State Building'u kõrgusest, peale seda kui ESB oli maailma pikim olnud juba 40 aastat. Põhjatorn oli 416 meetrit kõrge ja sellel oli telekommunikatsiooni antenn, mis lisati katusele 1978. aastal ja oli 109 meetrit pikk. Koos 109-meetrise antenniga, ulatas torn 525 meetri kõrgusele. Lõunatorn sai maailma teiseks pikimaks ehitiseks aastal 1973, kui see valmis. Lõunatorni vaatlustekk oli 420 meetrit kõrge ja sisene vaatlusala 399 meetrit kõrge. WTC tornid hoidsid maailma kõrgeima hoone rekordit vähe aega, sest 1973. aasta maikuus valmis Sears Tower Chicagos, mis oli 442 meetrit pikk. 110
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi av...
Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea, kuid Kanada boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks. 1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928. aasta olümpiamängudeks Giuseppe Cassioli loodud süzee, revers - olümpiatuli, jooksurada ja Moskva olümpiamängude tunnus (kavand Ilja Postola). Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada. Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak. Olümpiaembleem on Rezeknest pärit kunstniku Vladimir Arsentjevi kavandatud puna-
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
Kbr - reisi brutokasum Re reisi kulud 38 Delta Pioneer 1 lihtreis: REN= 552 881/217 119 * 100% = 2,55 *100% =255% Deep Blue 1 lihtreis: REN= 555 932.5/214 067.5 * 100% =2,59*100%= 259% Delta Pioneer Deep Blue Brutokasum Kbr 552 881 555 932,5 Netokasum Knet 414 660 416 949,4 Tulude laekumise Fint 91 666,6 79 381,4 intensiivsus Brutokasumi laekumise FintB 65 819,2 57 312,6 intensiivsus Veetud lastitonni Tul 9,15 9,15 keskmine tulusus Lastivedude ühe St 5,17 5,097 tonni omahind Lastiveo ühe tonn-
Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi...
JÕEFORELL Referaat Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD: Sissejuhatus 1.Bioloogia 1.1.Süstemaatiline kuuluvus 1.2.Välimus 1.3.Levik looduses 1.4.Sigimine 1.5.Toitumine 1.6.Mõõtmed 2.Kasvatus 2.1.Kasvatamise eesmärk 2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 2.5.Kasvatamise tehnoloogia Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist. Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk. Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ...
332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3 561 51,00 15 925 938,4 468 46,80 4 670 353,4 533 53,30 2 812 555,0 730 60,83 4 672 645,1 548 45,67 3 416 998,3 617 61,70 13 216 275,8 315 35,00 2 998 292,5 672,5 61,14 3 353 907,0 615 55,91 2 103 543,9 486,32 60,79 4 420 311,7 522,5 58,06 3 768 283,5 520 65,00 2 195 1238,3 412 34,33 9 871 569,7 518,42 43,20 1 959 1142,4 572,6 44,73 2 359 396,2 522 58,00 8 224 568,3 428 53,50 9 801 435,1 589 53,55 6 216 540,4 320 35,56 5 798 1071,1
Hüpoteetiliste histogrammide tabel. Vahemi Xm ni(emp) ni(norm) ni(ühtl) f(norm) f(ühtl) f(ex k p) 0 0,00394 0,01 0,02 6 2 0-20 20 7 5 5 0,00961 0,01 0,01 5 416 9 20-40 40 4 6 5 0,01405 0,01 0,00 1 912 5 40-60 60 6 7 5 0,01231 0,01 0,00 5 587
Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560 Anne Lannes IIIA 305 620 2403 Argo Kuusik III 110 620 2503
95-99 307 544 963 1 893 100+ 49 90 199 520 b)Serbias Serbia ----2005---- ----2025---- Vanus Mehed Naised Mehed Naised 0-4 312 186 289 495 263 183 243 394 5-9 305 799 282 012 281 218 261 863 10-14 333 027 311 718 299 416 278 470 15-19 371 063 357 398 308 429 287 238 20-24 378 994 367 873 305 788 284 927 25-29 387 927 376 202 296 278 276 416 30-34 368 045 361 686 321 350 305 364 35-39 343 535 343 695 355 947 350 813 40-44 331 399 337 406 359 558 359 857 45-49 336 090 346 708 364 402 365 232
Referaat Elavhõbe 1 Sisukord 1. ELAVHÕBEDA AJALOOST................................................................................................................... 3 2. ELAVHÕBE OMADUSED....................................................................................................................... 4 2.1.ELAVHÕBEDA FÜÜSIKALISED OMADUSED..............................................................................................4 2.2.ELAVHÕBEDA KEEMILISED OMADUSED..................................................................................................5 3. ELAVHÕBEDA KASUTAMINE ............................................................................................................ 6 4. ELAVHÕBEDA JA TA ÜHENDITE OHTLIKKUS JA SAASTE.......................................................7 4.1.ELAVHÕBEDA TOIME INIMESE TERVISELE........................................................................
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse tem...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Finantstulud ja -kulud: muud finantstulud ja -kulud 0 0 0 intressikulud 14,000 14,000 14,000 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 14,315 -9,621 19,806 Tulumaks Aruandeaasta kasum (-kahjum) 14,315 -9,621 19,806 Lisa 2 1,083 1,167 1,250 361 389 416 1,444 1,555 1,666 Lisa 3 BILANSI PROGNOOS Algsaldo 1. aasta 2. aasta 3. aasta 5-Jan-09 06-Jan-10 06-Jan-11 AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 0 50,737 33,379 16,305
Jaanileivapuujahu E 410 Guarkummi E 412 Tragakant E 413 Kummiaraabik E 414 Ksantaankummi E 415 Karaiakummi E 416 Tarakummi E 417 paksendaja, stabilisaator Gellankummi E 418 Sorbitool5: 1) tahke sorbitool 2) sorbitoolisiirup E 420 Mannitool5 E 421 Glütserool E 422 Rivieri titaanjuur 1) Rivieri titaanjuure jahu
12.1983 32 398 OLEG ISRAEL 21.09.1985 30 377 OLIVER DANILAS 20.09.1984 31 389 EESNIMI PERENIMI SUNNIAEG VANUS_AASTADES VANUS_KUUDES --------------- --------------- ------------ -------------- ------------ VELLO KOHARI 26.10.1984 31 388 KAIRE PILDER 26.06.1982 34 416 MAIK TEDER 04.09.1985 31 378 INDREK ZAHKNA 23.11.1984 31 387 EVELIN ELJANDI 19.06.1985 31 380 MAREK TREI 08.06.1984 32 392 KATI TAMM 30.08.1984 32 390 KALLE VARES 01.06.1985 31 381 MART NIMMERFELDT 12
alla kuuluvad ülejäänud tootemargid nagu Alisee, Aveline, Hidalgo ja Laumelle. Ettevõtte puhul on oluline märkida, et kuigi Silvano FG kontserni ja tema frantsiisipartnerite alluvuses on 462 Milavitsa ja Lauma Lingerie kauplust, siis üksnes 53 kauplust haldab kontsern ise ning ülejäänud kauplused kuuluvad frantsiisipartneritele. See on andnud ettevõttele võimaluse rohkem pühenduda oma põhitegevusele (2011. aasta 30. septembri seisuga oli kontsernil 3 244 töötajat, neist 416 inimest töötas jaemüügivõrgus ja 2 062 tootmises ning ülejäänud hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades.) , pesu tootmisele ning vähendada valdavatel turgudel valitsevat poliitilist riski, kuna edasimüüjad on hinnatud kohalikud ärimehed. Samas mõjutab see veidi ettevõtte raamatupidamisväärtuse võrdlust teiste rõivatööstusfirmadega, nagu Baltika, sest müüginumbrid sisaldavad nii oma
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
423 513 227 8744 2915 2657 312 299 179 10520 3024 3398 210 719 283 9074 1798 3260 138 277 35 3992 822 1295 182 217 46 9186 2463 2549 274 477 177 9720 2316 4026 232 315 56 9671 3069 2721 100 237 59 4169 1490 1913 206 798 304 9078 1801 3260 122 326 71 3992 823 1294 165 228 54 9186 2462 2553 283 689 356 9720 1997 4000 232 416 146 9672 3106 2665 93 258 81 4169 1487 1913 110 808 315 9076 1803 3258 126 388 133 3971 823 1294 171 233 63 9185 2462 2553 271 655 302 9720 1998 4000 234 426 142 9672 3114 2600 97 223 30 4169 1485 1913 210 1090 518 126 672 391 3992 823 1294 172 284 98 293 768 383 9720 1998 4000 223 648 324 9672 3114 2600
Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt. Alates pentaanist kuni pentadekaanini on alkaanid vedelad ja alates heksadekaanist C 16 tahked ühendid. Hargnenud ahelaga ühenditel on madalam keemistemperatuur kui sama süsiniku aatomite arvuga hargnemata ahelaga ühenditel. Sulamistemperatuurid tõusevad samuti süsiniku aatomite arvu suurenemisel homoloogilises reas. Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 ... C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid.
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
ning Kuu Kasvavalt kokku Eksport 2005 22 366 762 332 2006 23 293 957 972 2007 17 564 372 644 2008 19 646 022 416 2009 12 990 842 403 Import 2005 26 577 612 505 2006 26 709 556 790 2007 20 782 609 527 2008 20 612 694 606
k 7 3 Tabel 2. intervall xi ni nixi nixi2 pi=ni/n 0 - 14 7 9 63 441 0,18 15 - 29 22 5 110 2420 0,1 30 - 44 37 5 185 6845 0,1 45 - 59 52 8 416 21632 0,16 60 - 74 67 6 402 26934 0,12 75 - 89 82 9 738 60516 0,18 90 - 104 97 8 776 75272 0,16 k=7 50 2690 194060 1 4 X = n x i i = 2690
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia........
404.Plantation- harimine 405.Plaza- turuväljak, plats 406.Pleasure garden- iluaed 407.Plot krunt, maatükk 408.pollution saastatus 409.Pond- tiik 410.Preserve local biodiversity- kohaliku loodusliku mitmekesisuse säilitamine 411.Pressure-treated wood- rõhuga töödeldud puit 412.Prevailing wind- valitsevad tuuled 413.Professional standing- professionaalne status 414.Proposed- kavandatav 415.Provide for- hoolitsema 416.Pull- tõmbama Q Quarry- kaevandus R 417.Random patterns juhuslik muster 418.Reduce ownership costs vähendama omandi kulu 419.Regular issues pidevad probleemid 420.Reinforce the theme of the outdoor rooms- tugevdama välisruumi temaatikat 421.Root system juurte süsteem 422.Routine maintenance igapäevane hooldus 423.Runoff- äravool S 424.Sanctuary-pühamu 425.Scale- mõõtkava, suurus, skaala 426.Sediment- sete 427.Seed- seeme, külvama 428
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
423 513 227 8744 2915 2657 312 299 179 10520 3024 3398 210 719 283 9074 1798 3260 138 277 35 3992 822 1295 182 217 46 9186 2463 2549 274 477 177 9720 2316 4026 232 315 56 9671 3069 2721 100 237 59 4169 1490 1913 206 798 304 9078 1801 3260 122 326 71 3992 823 1294 165 228 54 9186 2462 2553 283 689 356 9720 1997 4000 232 416 146 9672 3106 2665 93 258 81 4169 1487 1913 110 808 315 9076 1803 3258 126 388 133 3971 823 1294 171 233 63 9185 2462 2553 271 655 302 9720 1998 4000 234 426 142 9672 3114 2600 97 223 30 4169 1485 1913 210 1090 518 126 672 391 3992 823 1294 172 284 98 293 768 383 9720 1998 4000 223 648 324 9672 3114 2600
hallid lubjakivid Põhja-Eestis ning 40 m paksused punasevärvilise savika lubjakivi kompleks Lõuna-Eestis. Ülem-Ordoviitsium kestis 17 miljonit aastat. Seal esinevad savikad lubjakivid ja merglid, põlevkivid, vulkaanilise tuha ehk bentoniidi kihid ning rifid. Kogupaksus on 70-183 meetrit. 5 Silur Geoloogiline olustik Siluri ajastu algas 443 ja lõppes 416 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 27 miljonit aastat. Siluris hakkasid mandrid uuesti ühinema. Algas see Baltika ürgmandri liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid
globaalselt kui riigiti. Teadustöö eesmärk oli inimesi panna mõtlema planeedi tõsistele probleemidele,ning loodetavasti see õnnestus 14 Kasutatud kirjandus Lossev, K. Klimma eile täna ja homme. Tallinn: Valgus, 1989. 160 lk. Ilves, G. Loodusõnnetused. Tallinn: Pakett, 1999. 416 lk. Tooming, H. Inimene ja ilm. Tallinn: Valgus, 1970. 368 lk. http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html (2 Nov. 2007) http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleem (2 Nov. 2007) http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt 15 Lisad Lisa 1. Metsade ,,kasvamine". Lisa 2. Osoonikihi hõrenemine. Lisa 3.
..|..||| .|||.|||.|||..|.| EMBOSS_001 318 atcgttgg--gcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaa 365 EMBOSS_001 348 ----ggatgttttgttggcgttggagacaacgcaaataaaagattatttt 393 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 366 taggggatgttttgttggcgttggagacaacgcaaataaaagattatttt 415 EMBOSS_001 394 gaaataatcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccaga 443 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 416 gaaataatcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccaga 465 EMBOSS_001 444 tatttataataaagcagtacaaaaactaggattacaaaaaaaacaactgc 493 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 466 tatttataataaagcagtacaaaaactaggattacaaaaaaaacaactgc 515 EMBOSS_001 494 ttgtagtagaagacagccaaaaaggcattgctgccgctaaagcagccaat 543 ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 30 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 0 82 + 62 = 144 82 * 7 = 574 62 - 13 = 49 49 + 36 = 85 49 * 5 = 245 36 - 5 = 31 75 + 32 = 107 75 * 2 = 150 32 - 11 = 21 81 + 335 = 416 81 * 3 = 243 335 - 251 = 84 30 + 52 = 82 30 * 9 = 270 52 - 12 = 40 54 + 66 = 120 54 * 5 = 270 66 - 54 = 12 50 + 352 = 402 50 * 7 = 350 352 - 121 = 231 90 + 62 = 152 90 * 4 = 360 62 - 46 = 16 75 + 63 = 138 75 * 1 = 75 63 - 44 = 19
29 891 408 32 564 1 211 599 77 435 2,38 7 300 3 393 0 1 825 3 650 43 088 2 754 0,75 490 1 856 4 840 0 7 760 107 748 6 886 0,89 5 824 6 027 1 927 0 4 297 48 231 3 083 0,72 3 301 3 054 2 807 0 4 997 92 634 5 920 1,18 0 5 628 0 1 020 3 720 20 400 1 304 0,35 3 060 2 416 2 190 480 5 260 21 615 1 381 0,26 1 503 1 714 12 480 240 16 005 514 468 32 880 2,05 0 14 016 147 400 0 149 600 4 632 098 296 045 1,98 2 728 75 671 35 200 420 37 820 1 381 698 88 307 2,33 1 125 3 896 1 636 0 3 856 49 998 3 195 0,83 3 354 1 391 4 840 192 8 135 127 976 8 179 1,01 8 095 11 145
aastal ilmus Rooma klubi esimene raport "Kasvu piirid" (The Limits to Growth, Meadows, jt). · Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud 1971. aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Ajakava, mis hõlmab endas inimkonna ressursikasutust. PESSIMISTID: ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud.
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
