2 nädalat järjest oli üks vahetus tööl ja järgmised 2 nädalat järjest oli teine vahetus tööl. · Klientideks olid reisijad. · Igapäevaselt valmistati toitu 150 portsjoni kaupa. · Tallinn á la carte asub 8. tekil, laeva keskosas. Restoranis on 96 kohta, millest 60 on ettebroneeritavad. · Food Wave asub 8. tekil, laeva vööris. Restoranis on 450 kohta. · Quick & Easy asub 9. tekil, laeva keskosas. Restoranis on 410 kohta, kohti ei saa ette broneerida. Restoranis pakutakse pitsat, hamburgerit ning jäätist. · Kohvik Snack Time asub 8. tekil, laeva keskosas. Kohvikus on 322 kohta, kohti ei ole võimalik ette broneerida. Valiku hulka kuuluvad saiakesed, batoonid, kolmnurksed leivad, salatid, küpsised, joogid jne. · Menüü koostas peakokk.
LONDON HISTORY PERIOD EVENTS PEOPLE The Celtic period (400 BC Name: Celtic words (Llyn (a lake) + AD 43) Dun (a fort or strong place) ) Not important The Roman occupation (AD 43 Londinium not important Boadicea a revolt against - AD 410) politically. An important trading the Roman conquest centre. Devastation AD 61. Rebuilt. Roman walls built in AD 200. Anglo Saxons (AD 400 Destroyed the Roman towns. Many 1066) kingdoms. London in ruins. King Egbert one Flourishing. Attacks by Vikings. kingdom England (the 9th ...
4 22,5 0,176 670 5 24,5 0,161 dekstraansinine 6 26,5 0,012 8 30,5 2,312 9 32,5 3,612 Vx 10 34,5 3,612 Vx 410 müoglobiin 11 36,5 2,613 12 38,5 1,073 13 40,5 0,469 25 64,5 0,179 26 66,5 0,940 27 68,5 1,917 Vxmax 360
1 0,0463 670 Lainepikkusel 22 2 0,1993 24 3 nm 0,0706 26 4 0,0092 28 5 0,649 410 Lainepikkusel 30 6 0,6954 32 7 nm 0,4359 34 8 0,1866 36 9 0 38 10 0 40
väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus atmosfääri paistatud lämmastiku oksiidide, metaani ning süsinikmonoksiidi (tuntud ka vingugaasina) omavahelisel reageerimisel umbes 410 nm lainepikkusega valguskiirguse toimel. Maapinna lähedal on osoon süsinidioksiidist mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas. IPCC kolmanda raporti kohaselt on osooni mõju soojenemisele kolmandal kohal süsinikdioksiidi ja metaani järel.[6] Maapinna lähedal tekitab osoon ulatuslikku kahju nii taimedele kui ka inimestel. Et osooni tekkimiseks on vaja päikesevalgust, siis on osooni kontsentratsioon kõige suurem just
optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Värviliste segude puhul mõõdetakse vaid selliste fraktsioonide absorbtsiooni, milles võib silma järgi värvust täheldada, värvusetute absorbtsiooni väärtused võib lugeda võrdseks nulliga. Iga aine optilise tiheduse väärtust mõõdetakse ainele iseloomulikul neeldumismaksimumi lainepikkusel λmax. Sinisele värvile vastas 670 nm, pruunile 410 nm, kollasele 360 nm. Tulemused Tabel 1. Mõõtmistulemused Esmane fraktsioon 25 ml Fraktsiooninr Elueerimismah Optiline tihedus (D) Lainepikkus t 1 27 0,005 670nm 2 29 0,145 3 31 0,411 4 33 0,349 5 35 0,165 6 37 0,037/0,620 410nm
katseklaasi. Kolonni voolutamine: Kolonnist tuleb puhas vooluti, mida kogun mõõtsilidrisse. Kokku tuli 20 ml ühendatud fraktsiooni. Kui tuli sinine riba asendasin mõõtsilinder katseklaasiga ja hakkasin koguma fraktsioonid. Kokku tuli 42 fraktsiooni. Fraktsioonide analüüsimine: Analüüsin saadud fraktsioonide absortsiooni tihedused spetrofotomeetril. Dekstraansinine optiline tihedus vaatasin 670 nm lainepikkusel, müoglobiin- 410 nm, DNP-aspartaat- 360nm.Sisestan saadud andmed tabelisse. Katseandmete tabel. Fraktsiooni nr Elueerumismaht, V ml Optiline tihedus, A Ühendatud fraktsioon 20 0 1 22 0,043 2 24 0,237
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on üksjagu märgalasid jätnud siiski puutumata.Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.(2) 5 2.RAHVASTIK 2.1.Demograafilised näitajad Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07, suremuse üldkordaja 12,89 ja loomulik iive -1,82. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%
0 145 21025 55 3025 7975 14 1 343,31 1 330 108900 135 18225 44550 57 1 133,87 2 215 46225 115 13225 24725 51 1 553,22 3 410 168100 185 34225 75850 13 1 390,71 4 350 122500 140 19600 49000 63 1 366,59 5 340 115600 180 32400 61200 85 1 278,42 6 300 90000 145 21025 43500 78 1 48,136 7 135 18225 35 1225 4725 4
Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979
Mina valisin oma raamatuks Pick your brains about Italy. Itaalia valisin sellepärast, et sellel suvel õnnestus mul seda maad külastada ning seda raamatut lugesed äkki avastan endale veel midagi põnevat selle maa kohta. Raamat on jaotatud 16-eks peatükiks, nendest kõigist üritan ka siia väikese lühikokkuvõtte teha, et ka Sul, kallis lugeja, oleks aimu selle maa võludest ning üllatustest. Esimene peatükk : Vital Facts and Figures (eluliselt olulised faktid ja figuurid). Teine peatükk : Italian History in a Nutshell(Itaalia ajalugu kokkuvõtvalt). Kui minna tagasi piisavalt kaugele, siis kõikide maade ajalood algavad hõimudest. Itaalia ajalugu algas tegelikult umbes 1000 aastat tagasi. Inimesed tulid siia kodu rajama kõikjalt vahemereäärest. Kreeklased Itaalias. Kreeklaste tsivilisatsioonil oli tugev jalgealune Põhja- Itaalias. Sealhulgas tervenisti Kalaabria ja suur osa Sitsiiliast, Pugliast, Basi...
3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena.
TEHNOMATERJALID Variant 1. 1. Nimetage neli maakeres levinumad metalli. Fe; Al; Mg; Ti. 2. Missugused metallid voi sulamid moodustavad mustmetallide gruppi? Fe ja selle sulamid (malm, teras). 3. Milliseid sulameid nimetatakse messingiteks, nende liigikaudne koostis? Messing -- vase ja tsingi sulam, tsingi sisaldusega Zn = 39-45%. Samuti messing legeeritatakse +Al, +Sn, +Pb, +Ni. 4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Kon...
paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp. Rootsi vapp. Rootsi, (punasega märgitud) Rootsi loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks Loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi Madalik ja Smaland Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia
Prantsusmaa rahvastik Elen Süvalep Riigi rahvaarv Prantsusmaal elab 64 057 792 elanikku, millest 62 150 775 inimest elab Prantsusmaa riigi territooriumil Euroopas (nö. Metropolitan France). Rahvaarvult jääb seega maailmas 21. kohale ning maailma mastaabis võime Prantsusmaad pidada keskmise suurusega riigiks. Lähedane ja võrreldav on Inglismaa (61 113 205) ja Itaaliaga (58 126 212) ning Iraani (66 429 284) ja Tai (65 905 410) rahvastikuga. Prantsusmaa rahvastiku paiknemine riigis Prantsusmaa rahvasiku tihedus on 108,09, millega asetub maailmas 95. kohale. Sarnase tihedusega on Slovakkia, Ungari, Portugal ja Malawi. Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux...
ml 1 12,5 0,0018 670 2 14,5 0,4825 Vxmin dekstraansinine 3 16,5 0,1769 4 18,5 0,0232 5 20,5 0,5584 6 22,5 1,2058 410 7 24,5 1,6903 müoglobiin 8 26,5 1,7195 Vx 9 28,5 1,2481 10 30,5 0,6880 11 32,5 0,2920 13 36,5 0,5283 14 38,5 1,1030
94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 1.6 Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai IIkroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhtideks Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410 esinejate rühma 5681 tegelasega, sealhulgas 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat. Pidu toimus Risenkampfi platsil praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda 1.7 Seitsmes üldlaulupidu VII üldlaulupidu toimus 12.–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega-
3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
3. Biokatalüüs 3.3 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel moel Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine jms) kasutatakse ensüüme glükoosi oksüdaas (GOx) ja peroksüdaas (POx). 3.3.1. Töö teoreetilised alused 3.3.1.1 Glükoosi oksüdaas Struktuur: - Liitvalk ehk konjugeeritud valk (flavoproteiin) - Sisaldab koeensüümina toimivat mittevalgulist komponenti FAD-i - Molekul on dimeerne valk (koosneb 2 subühikust, mis ...
ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem,
87 64 330 447.5 0.87 65 330 447.5 0.87 66 330 447.5 0.87 67 330 447.5 0.87 68 335 452.5 0.87 69 340 457.5 0.872 70 345 462.5 0.873 71 350 467.5 0.875 72 355 472.5 0.876 73 360 477.5 0.877 74 365 482.5 0.879 75 370 487.5 0.88 76 375 492.5 0.882 77 380 497.5 0.883 78 385 502.5 0.884 79 390 507.5 0.885 80 395 512.5 0.887 81 400 517.5 0.887 82 405 522.5 0.889 83 410 527.5 0.89 84 415 532.5 0.891 85 420 537.5 0.892 86 425 542.5 0.893 87 430 547.5 0.894 88 435 552.5 0.895 89 440 557.5 0.896 90 445 562.5 0.897 91 450 567.5 0.897 92 455 572.5 0.899 93 460 577.5 0.899 94 465 582.5 0.9 95 470 587.5 0.902 96 475 592.5 0.902 97 480 597.5 0.903 98 485 602.5 0.904 99 490 607.5 0.904 100 495 612.5 0.905 101 500 617.5 0.906 102 505 622
Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
katseklaasi. Arvutuste järgi oleks pidanud kasutama (75,58-23)/2 = 27 katseklaasi. 27 katseklaasi kogusin aga kõige intensiivsema kollase värvusega ainet. Ei oska öelda, millest võis selline mahtude vahe tekkida. Edasi mõõdetakse fraktsioonide optilised tihedused spektrofotomeetriga. Tulemused on kantud järgnevasse tabelisse. Katseandmete tabel Fraktsiooni nr Elueerimismah Optiline tihedus, A t = 670 nm = 410 nm = 360 nm V, ml Ühendatud 23 0 fraktsioon 1 25 0,033 2 27 0,330 3 29 0,541 4 31 0,182 0,238 5 33 0,039 0,334 6 35 0,027 0,978 7 37 1,752
ole väiksem kui kolonni kogumaht. Kogutavate fraktsioonide üldarv peab vastama varem väljaarvutatule. Fraktsioonide analüüsimine · Aine kontsentratsiooni väljendatakse optilise tiheduse väärtusena, mis mõõdetakse vastaval lainepikkusel spektrofotomeetris. · Spektrofotomeetris mõõdetakse segude optilist tihedust järgmistel lainepikkustel: sinised segud 670 nm, kollased segud 410 nm ja pruunikad segud 370 nm. · Täiesti värvusetute fraktsioonide optilised tihedused võrduvad 0-ga ja neid pole vaja mõõta. · Saadud tulemustest koostatakse katseandmete tabel ja selle alusel kromatogramm. Kolonni iseloomustavad parameetrid · Geel: Sephadex G 75 , fraktsioneermispiirkond 3000 80000 Daltonit · Geeli pundumistegur: k = 0,1 · Täidise kõrgus L = 31.5 cm · Kolonni sisediameeter: d = 2,1 cm Proovi komponendid
aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala · (25 km2, moodustatud 1987. aastal) on ajaloolis-kultuurilise suunitlusega; see hõlmab KallavereÜlgase klindipoolsaare idaosa ning Jägala klindioru ja selle ümbruse (Jägala juga, Jägala ja Jõelähtme kanjonorud, Kostivere karstiala, Ülgase pank). Jägala juga. Lahemaa Rahvuspark · (72 500 ha, millest 47 410 ha on maismaa ja 25 090 ha akvatoorium, moodustatud 1971. aastal, Eesti esimene rahvuspark). Klindil on rahvuspargis teisene roll, sest põhirõhk on siin rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis.
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
näeb süüdlast Augustinus (4.-5. sajand) ja kelles Rousseau (18. sajand)? V: pärispatu mõistet (ladina keeles peccatum originale); Augustinus näeb süüd endas (,,Pihtimused"), aga Rousseau eeskätt teistes (,,Üksildase uitaja mõtisklused") 16. Mida ütles Augustinus paganlikele filosoofidele oma teoses "Jumala riigist" , kes ütlesid: "Mõtle, kui sa peaksid eksima, et olemas oled" V: "Sest keda ei ole olemas, see ei saa ka ennast petta" 17. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte paganlike filosoofide arvates? V: kristlased ärritasid oma usu praktiseerimisega vanu paganlikke jumalaid 18. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: paganalikud jumalad ei suuda aidata, kuna nad on ebajumalad 19. Mida armastab maine riik, mida taevariik Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: maine riik iseennast, taevariik Jumalat 20
Septembriks oli 1 United Human Rights Council. Genocide in Rwanda. Acessed 07.06.2010. [http://www.unitedhumanrights.org/genocide/genocide_in_rwanda.htm] 2 Rwanda 1994 – before the genocide. Acessed 05.06.2010. [http://www.ppu.org.uk/genocide/g_rwanda.html] 3 William H. Worger; Nancy L. Clark; Edward E. Alpers. Africa and the West: a documentary history from the slave trade to independence. Phoenix: Oryx Press, c2001, lk. 410. 4 Rwanda – UNAMIR. Historical background. Acessed 05.06.2010. [http://www.un.org/en/peacekeeping/missions/past/unamirFT.htm] 5 United Nations. Department of Public Information. Basic facts about the United Nations. New York, 1995, lk. 46-47. 4 rahvusvaheline kommuun teinud sissemakseid saja miljoni dollari ulatuses.6 1993. aasta 22. juunil asutas Julgeolekunõukogu ÜRO vaatlejate missiooni Uganda ja Rwanda jaoks
III: 1. Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laeng...
2003 300 64,78 2004 317 83,11 2003 301 52,85 2004 318 64,07 2003 302 55,87 2004 320 63,07 2003 303 54,65 2004 322 56,70 2003 304 70,56 2004 330 59,64 2003 306 55,90 2004 355 44,23 2003 307 54,70 2004 359 44,77 2003 310 64,68 2004 368 66,37 2003 315 40,94 2004 384 46,21 2003 317 81,38 2004 395 63,26 2003 318 74,00 2004 401 55,63 2003 320 71,57 2004 410 64,54 2003 322 69,46 2004 418 54,70 2003 330 51,79 2004 420 65,07 2003 355 41,25 2004 423 43,17 2003 359 38,01 2004 432 68,67 2003 368 60,97 2004 450 46,72 2003 384 44,63 2004 451 39,43 2003 395 61,00 2004 471 66,15 2003 401 35,42 2004 472 37,50 2003 410 62,46 2004 480 66,88 2003 418 52,40 2004 485 40,06 2003 420 57,50 2004 490 56,04 2003 422 46,00 2004 492 62,87
8 septemberis oktoobris, siis on Lapimaa kena oma värvikireva ja puutumata loodusega. 9 Kokkuvõte Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid te...
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE.............................
Then they settled in a place on the north bank, where the river was not to wide. This settlement was called Londinium. A bridge was later built across the Thames. Roman London Tribes in England fought the Romans. The Iceni tribe, led by Queen Boudicca, burned down Londinium in 61 AD. The Romans later defeated the tribes and restored Londinium. It became the capital of Roman Brittan. A Basilica, forum and fort were built, plus a wall around the city. The Romans ruled until 410. Medieval London After Edward came King Harold in1066. Later that year he was defeated by William, Norman duke. William I was crowned king in Westminster Abbey. In the following years London grew rapidly and by 1300 about 80,000 people lived there. The Black Death killed of 134850 killed about half this population. Tudor London London grew in importance under Tudor rule. King Henry VIII created palaces such as St James's
216 0,814 4070 29 5,958333 490 6,194405 0,27521 224 0,817 4085 30 6,091667 475 6,163315 0,27429 232 0,821 4105 31 6,225 455 6,120297 0,275326 240 0,824 4120 32 6,358333 440 6,086775 0,274824 248 0,827 4135 33 6,491667 425 6,052089 0,274523 256 0,83 4150 34 6,625 410 6,016157 0,274422 264 0,833 4165 35 6,758333 395 5,978886 0,274522 272 0,836 4180 36 6,891667 380 5,940171 0,274829 280 0,839 4195 37 7,025 365 5,899897 0,275346 296 0,841 4205 38 7,291667 355 5,872118 0,269086 304 0,846 4230 39 7,425 330 5,799093 0,274089
aine isopropanool 𝑝_𝑎𝑢𝑟, torr ln 〖𝑝 _𝑎𝑢𝑟 〗 p aur = f(t) 100 4.60517018599 800 170 5.13579843705 700 240 5.48063892334 600 310 5.73657229748 500 410 6.0161571597 p, aur 400 510 6.23441072572 300 610 6.41345895717 200 749 6.61873898352 100 0
Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800
Nende hinnad on välja toodud tabelis 2. Vajaminevate vahendite hinnad ning kõik vajaminevad vahendid on välja toodud tabelis 3. Puhkemaja Tabel 2 Kallimad vahendid Vahend Hind Ostukoht Külmkapp 683 http://www.on24.ee Dussinurk 915 http://www.vannitoapood.ee/ Pliit 410 http://www.on24.ee WC-pott 350 http://www.vannitoapood.ee http://www.on24.ee http://www.vannitoapood.ee/ Puhkemaja Tabel 3 Vajaminevad vahendid Nimetus Kogus Hind Summa Olemas Ost Rent Põhivara Maja rent 1 511 511 511
aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Energialiik Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Transport Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis, Ningbos, Qingdaos, Qinhuangdaos, Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. 3 Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood
Kuu üldandmed. · Suurus: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt · Kaugus Maast: Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km · Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg · Pöörlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegem...
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Valga Põhikool ,,KUU" Referaat Valga 2009 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga sama...
31.12.2008. 31.12.2009. 8 9 4 684,5 13 586,2 - - 193 737,8 145 716,5 42,3 - 22 307,6 - 84 773,7 79 587,3 305 545,8 238 890,0 7 008,7 110 603,9 96 105,7 173 308,7 29 742,6 - 1 487,4 1 156,6 104 601,8 285 069,2 410 147,6 523 959,2 49 543,8 49 456,2 - - 28 870,2 - - 20 252,4 9 308,8 - 26 688,5 - - 7 311,6 114 411,3 77 020,3 50 460,9 195 815,6 50 460,9 195 815,6 164 872,2 272 835,9 3 100,4 3 100,4 310,0 310,0 184 861,0 201 183,8 57 004,0 46 529,0
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDZ ÕPPEKAVA ,,NOORSOOTÖÖ" Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon.....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
