Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P
2. 615,50 nm 2. 615 nm Katse andmed: 5. 430,5 nm 5. 430 nm 6. 413 nm 6. 410 nm Portselankausi kaal 35,843(2) grammi Siit võib järeldada, et katse õnnestus ja saadud spekter vastab klorofüll a spektrile. Vetikapulbri kaal 0,020(5) grammi = 20,5 milligrammi Filtraadi kogus heksaaniga 9,5 ml Filtraadi kogus atsetooniga 10,5 ml
Regent's Park Regent's Park (officially The Regent's Park) is one of the Royal Parks of London. It is in the northern part of central London partly in the City of Westminster and partly in the London Borough of Camden. It contains Regent's College and the London Zoo. Description The park has an outer ring road called the Outer Circle (4.3 km) and an inner ring road called the Inner Circle, which surrounds the most carefully tended section of the park, Queen Mary's Gardens. Apart from two link roads between these two, the park is reserved for pedestrians. The south, east and most of the west side of the park are lined with elegant white stucco terraces of houses designed by John Nash. Running through the northern end of the park is Regent's Canal which connects the Grand Union Canal to the ...
Kogu Tõde Kuust Ladina keeles Luna ehk Kuu, asub meist keskmiselt, vaid 384 400 km kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa.
360 0,00 6,2832 0,0000 0,0000 0,1870 0,0371 0,1499 0,0004161 370 2,46 6,4577 0,0430 0,0064 0,1863 0,0365 0,1498 0,0004200 380 4,86 6,6323 0,0848 0,0127 0,1842 0,0349 0,1494 0,0004317 390 7,11 6,8068 0,1241 0,0186 0,1809 0,0321 0,1487 0,0004504 400 9,15 6,9813 0,1598 0,0238 0,1764 0,0284 0,1480 0,0004755 410 10,93 7,1558 0,1907 0,0284 0,1710 0,0238 0,1472 0,0005057 420 12,38 7,3304 0,2160 0,0321 0,1650 0,0186 0,1464 0,0005397 430 13,45 7,5049 0,2347 0,0349 0,1585 0,0127 0,1458 0,0005761 440 14,11 7,6794 0,2462 0,0365 0,1518 0,0064 0,1454 0,0006134 450 14,33 7,8540 0,2501 0,0371 0,1452 0,0000 0,1452 0,0006503
Näiteks, kui seguga on lubatud valada 05 mm, ei tohi valada 5 cm · Vee hulk Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme · Tasandussegu eesmärk Tuleb selgeks teha, millisesse ülaltoodud gruppi segu kuulub. Näiteks, kui soovitakse põrand tasandada ning jätta katmata, tuleb valida kulumiskindel tasandussegu (frakts. 410 või 450). Kui aluspinnaks ei ole betoon, tuleb valida paremate nakkeomadustega remontsegude hulgast (3300 või saneerausplaano) · Töötingimused Tasandamine peab toimuma suletud ruumis. Segu, vee ja tasandatava aluspinna temperatuur peab olema +10 kuni +35 ºC kuivamiseni. Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa Betoonpõranda eeltöötlus
Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorptsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Iga segus sisalduva aine optilise tiheduse väärtust mõõtsin ainele iseloomulikul neeldumismaksimumi lainepikkusel max. Spektrofotomeetri reguleerisin järgmisele aine üleminekul vastavale lainepikkusele. Mõõtsin lainepikkustel 670 nm, 410 nm ja 360 nm (vastavalt sinine dekstraansinine, pruun müoglobiin ja kollane DNP-aspartaat). Absorptsiooni mõõtsin spektrofotomeetril. Andmetest koostasin tabeli, mille alusel joonestasin kromatogrammi Excelis. Optiline tihedus, A Elueerimismaht V, Fraktsiooni number 670 nm/410 nm/360 mL
F 90 000 40 000 1 500 = 48 500 G G 4 000 = 3 x 3 000 G = 13 000 H 3 x 3000 2000 = 7 000 Ülesanne 2 Kardinaid õmbleva firma müügitulu kuus on 7 000 . Töötasudeks kulub 2 200 , materjalile 2 800 . Elekter 500 (ei ole otsene kulu) ja õmblusmasinate pealt arvestatakse amortisatsiooni 900 . Leia: - ärikasum kuus; 600 - tasuvuspunkt (kasumilävi) eurodes; 4 900 - ärikasum, kui materjali hind tõuseb 5% ja elektri hind 10%. 410 Ärikasum: Müügitulu 7 000 Muutuvkulud 5 000 Piirkasum 2 000 Püsivkulud 1 400 Ärikasum 600 Piirkasumimäär: 2 000/7000 = 0,285714285 Tasuvuspunkt ehk kasumilävi: 1 400 / 0,285714285 = 4 900 1 400 / 0,29 = 4827,59 (ümardamisega) Ärikasum: Müügitulu 7 000 Muutuvkulud 5 140 Piirkasum 1 860 Püsivkulud 1 450
Solenoidi N= 360 keerdu Solenoidi pikkus l= 250 mm= 0,25 m Pooli N 1= 200 keerdu Pooli S1 = 1052,1 mm2 = 1,0521*10-3 m2 Mõõdetud voolutugevus I= 86A Sagedus (vahelduvvool) f= 50 Hz Mõõtetulemused: U(x) U(-x) IU(x)I x cm mV mV mV fe(x) ft(x) f(x) 0,19068 0,85588 0,66519 0,7772 1 174,1 172,8 173,45 6 4 8 06 0,18931 0,85097 0,66166 0,7775 2 173 171,4 172,2 2 6 4 35 0,18715 0,84252 0,65536 0,7778 3 171,17 169,3 170,235 2 1 9 67 0,83010 0,64595 0,7781 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 2 2 59 0,18046 0,813...
Kuu 1.Kuu üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6
Koduse ravi võimalused · Eemaldada kodust kõik esemed, millelt on raske tolmu kätte saada NASOFARÜN GIIT · Eemaldada allergeen ninaõõnsusest. vaibad, kaltsuvaibad, paksud Kummiballooni abil tuleb nina läbi kardinad jne. pesta kas sooja vee või kerge söögisooda/soola lahusega. · Viia lapse toast välja esemed, mis · Soola/soodalahusega kurku võivad olla tolmukogujad raamatud, ajalehed, ajakirjad, EHK kuristada. sulepadjad jne. · Rohkesti sooja jooki anda. Joogiks · Tuulutada sagedamini ruume, NINA sobivad kuum tee vaarika-, kasutada koristamisel mustsõstra- või kibuvitsamarjakeedis...
(Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Loodustik Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääneja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik.
3.3. Glükoosisisalduse ensümaatiline määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika- loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3.Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin ...
JALGPALL Ranno Vaarikmäe AJALUGU • VANIMAD ALLIKAD VÄIDAVAD, ET MÄNGU MÄNGITI JUBA 2. JA 3. SAJANDIST E.M.A. • SAI ALGUSE 1840. AASTAL. • SUURBRITANNIAS • EESTIS LOETAKSE JALGPALLI SÜNNIPÄEVAKS 6. JUUNI 1909. 1 MÄNGUREEGLID • MÄNGIJAD, VARUSTUS JA KOHTUNIKUD • MÕLEMAS VÕISTKONNAS PEAB OLEMA 11 MÄNGIJAT. • VÕISTKONNAD PEAVAD KANDMA ERINEVTAT VÄRVI VORME. • VÄRAVAVAHID PEAVAD OLEMA SELGELT ÄRATUNTAVAD • PALLI ÜMBERMÕÕT PEAB OLEMA 68-70 CM. • PALLI KAAL PEAB OLEMA MÄNGU ALGUSES 410-450 G. • MÄNGU JUHIVAD NELI KOHTUNIKKU. • KÕIK REEGLID JALGPALLIREEGLID.DOCX 2 MÄNGUREEGLID • MÄNGUVÄLJAK • PEAB OLEMA MURU- VÕI KUNSTKATTEGA RISTKÜLIKU KUJULINE. • VÄLJAKU PIKKUS 100-110M. • VÄLJAKU LAIUS 64-75M. • VÄLJAK ON TÄHISTATUD JOONTEGA, MIS PIIRAVAD VÄLJAKU ALASID. • VÄRAVA POSTIDE VAHE...
Mitmekettalised lahkamissaagpingid ehk pikilõikesaagpingid PikilõIKEsaagpingid Mõned pikilõikesaagpingid: MRS-300A, CPT GRS-300, CPT GRS-320, CPT GRS-320S (on mõeldud väiksema paksusega saematerjalile), Pinheiro AMA2-410, Pinheiro AMA2-314A, Prem 261, Shanghai Fuma MJ145, Shanghai Fuma MJ153 jpt. Mitmekettalisi lahkamissaagpingid on ette nähtud saematerjalide pikijuurdelõikamiseks peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4...
Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagurannikul, seal elab üle miljoni inimese (natuke alla pooleteise miljoni). Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitseb kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik
4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa 4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks) 4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina). Kuu on Maale väga lähedal (tõusud ookeanides kuni 3...
Arvuliselt oli neid tegelikult kokku mitu korda vähem, kui Lääne-Rooma kohalikke elanikke. Paljud nende elanikud elasid kas orjade või vabade inimestena Rooma impeeriumi poolel ning juurutasid sealsete asukate seas oma eluviisi ja maailmavaadet. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli, kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörati. 5.sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.aastaks Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Sama tegid vandaalid koos alaanidega ka Rooma Aafrika-provintsis ja panid aluse seal oma kuningriigile. Järgmisena eelmiste eeskujul rajasid Rhone'i ja Saone'i ülem- ja keskjooksule kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Kataluunia väljadel. 5.sajandi keskpaigast oli
Taandamisvalemid Taandamisvalemid on valemid, mille abil saab mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi väärtuse leidmise taandada teravnurga juhule või siis negatiivse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise taandada positiivse nurga juhule. 1. Taandamisvalemid II veerandi nurkade korral. Iga II veerandi nurga , kui 90° < < 180°, saab esitada kujul = 180° - , kus on positiivne teravnurk. Näiteks = 110° = 180° - 70°. y II veerandi nurkade korral kehtivad valemid: sin(180° - ) = sin cos(180° - ) = - cos x tan(180° - ) = - tan Näide 1. Kasutades II veerandi nurkade taandamisvalemeid, saame sin 155° = sin(180° - 25°) = sin 25°, cos155° = ...
Kirjuta täislausetega ja lisa võimalusel pildid googlest! 1. Mida nimetatakse keskajaks? Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. 2. Kes on barbarid ja vandaalid? Barbarid olid germaani päritolu, madalamal arenguastmel, ning roomlaste jaoks võõras rahvas kes tuli põhja poolt. Vandaal on tulnud barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. 3. Kust tulevad sõnad merovingid ja karolingid? Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi tuleb nimetus Merovingide ajastu. Karolingide valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur 4. Kust tuleb ja mida tähendab miniatuur/miniatuurmaal? Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. 5. Mis on manuskript?
Hõlma mõõtmed, mm Pikkus 2520 4120 3220 Kõrgus 1000 1140 1300 Lõikenurk 55 55 55 Pöördenurk 90 53...90 90 Tõsteulatus, mm 830 935 995 Süvistus, mm 410 470 400 Mass, t 1080 2193 1910 Mass traktoriga, t 7080 16443 16600 Tabel 1. Buldooserite tehnilised andmed (enne 90-ndaid levinud seadmed) 4 2. Kobestid Kobestid on ette nähtud tihedate pinnaste tükeldamiseks kihtide kaupa niisugusteks tükkideks, mida saab edasi töödelda laadida ja teisaldada
aine isopropanool 𝑝_𝑎𝑢𝑟, torr ln 〖𝑝 _𝑎𝑢𝑟 〗 p aur = f(t) 100 4.60517018599 800 170 5.13579843705 700 240 5.48063892334 600 310 5.73657229748 500 410 6.0161571597 p, aur 400 510 6.23441072572 300 610 6.41345895717 200 749 6.61873898352 100 0
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
The conflict between man and nature presented in Antigone has deepened my understanding of the customs and traditions of the ancient Greek era and influenced my perception of our current world. The conflict is still relevant today, when we argue about the issues of abortion and gay rights, which are both religiously frowned upon, and try to find the balance between beliefs and traditions from the past, while accustoming them to our world today. Word count: 410 1 Robert Fagles, trans., Sophocles: The Three Theban Plays (New York: Penguin, 1984) 76.
xme=45 intervall xi ni nixi nixi2 pi=ni/n 0-14 7 11 77 539 0,22 15-29 22 8 176 3872 0,16 30-44 37 5 185 6845 0,1 45-59 52 4 208 10816 0,08 60-74 67 13 871 58357 0,26 75-89 82 5 410 33620 0,1 90-104 97 4 388 37636 0,08 k=7 ∑ 50 2315 151685 1 5. ui=(Xi-X)/Scor ui→(tabelist)→φ(ui) ni’=nhφ(ui)/Scor χ2emp=∑((ni-ni’)2/ni’)=81,58 α=0,05 k=7-3=4 χ2kr(α;k)=χ2kr(0,05;4)=9,49 χ2emp>χ2kr → tegu ei ole normaaljaotusega
Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela- Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó). Kliima Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C
mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957
B C D E F G H I J K L M N 1 Madisoni hinnamudel - nõudlusfunktsiooni leidmine 2 3 Kaks punkti nõudluskõveral y=ax+b 4 Hind Nõudlus y=a*P^b 5 $70 400 6 $80 300 7 8 9 10 Lineaarne nõudluskõver Konstantse elastsusega nõudluskõver 11 12 410,00 410 13 f(x) = -10x + 1100 f(x) = 3777177,547 x^-2,154 390,00 390 14 15 370,00 370 16 350,00 350 17 330,00 330
KOOL Nimi Perenimi klass Volga Referaat Juhendaja : Nimi Perenimi Linn 2015 Sisukord 1...........................................................................................................................Sissejuhatus 2...........................................................................................................................Volga GAZ-21 3. .........................................................................................................................Volga GAZ-20 3.1....................................................................................................................Volga GAZ-M-72 4...........................................................................................................................GAZ ajalugu 5........................................................
23 3,679 Aastad: 1 2 DOL 6.74 4.44 Keskmine DOL: 3.96 Äririsk (DOL) 21.00 6.74 3.45 2.45 290 310 330 350 370 390 410 430 450 35% 40% 35% 40% 4 4.5 00 450 2.00 1.80 1.60 1.40 1.20 Segafinantseerimis skeem 1.00 EPS 0.00 0
Linnud akvaariumis 1920 Puust reljeef sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 maalitud puu kujund 18871948 Sakslane. Tema teosed on kommertstrükistest kollaazid (nn. Merzbilder) ja juhuslikest materjalidest kontsruktsioonid (Merzbau). Mertz - pilt vikerkaarega Das Sternbild 1920 skulptuur (tarvitatud produktid) merz: 410 "Irgendsowas" 1922 kollaaz (tarvitatud produktid) Hannoveri Merzbau 1925 skulptuur (tarvitatud produktid) 18901976 Ameeriklane, kuid elas Prantsusmaal, Pariisis. On võrdväärselt dadaist kui sürrealist. Tegeles fotograafiaga. Le Violon d'Ingres The Violin of Ingres 1924 Marcel Duchamp Rrose Sélavy'na 1921 foto ülesäritatud autoportree u
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel...
Mängureeglid Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.[8] Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.[9] Mängijad, varustus ja kohtunikud Jalgpall kui mänguvahend Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsansa palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad. on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli Kerakujuline män...
Kuu Sander Tabalov Kristo Mullamaa Roland Gorodivskiy Sten Nurmla EV 13 A • Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. • Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul loomulikult (vähemalt eesti keeles) üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel.
Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks
189 2 100 100 100 2379,4 1368,4 2354 2353 225 22,5 22,5 3 100 100 100 2385,0 1375,2 2362 225 22,5 1 100 100 100 2272,4 1308,0 2356 310 31 190 2 100 100 100 2352,0 1351,2 2350 2354 330 33 32,0 3 100 100 100 2387,4 1374,4 2357 320 32 1 100 100 100 2399,8 1372,8 2337 410 41 191 2 100 100 100 2424,6 1400,6 2368 2352 445 44,5 42,2 3 100 100 100 2363,2 1358,2 2351 410 41 30.04.2012 Lektor Tanel Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaritu nädal) Rühm nr 1 Tabel 2 töödeldavus Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 1 CEM I 42,5 N 45
· Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · President: László Sólyom · Peaminister: Ferenc Gyurcsány · Iseseisvus: 31.oktoober 1918 · Rahvaarv: 10,1 miljonit · Rahaühik: forint Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pesti eraldas Doonau. Doonau jõgi, voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt. Linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Ungarlaste esiisad on madjari hõimud, kes vallutasid Karpaatia oru 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks
Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).
2 38 0,169 670 3 40 0,248 4 42 0,189 5 44 0,095 6 46 0,039 6 46 0,692 7 48 0,849 8 50 0,933 9 52 0,931 10 54 0,866 410 11 56 0,766 12 58 0,642 25 84 0,164 26 86 0,257 27 88 0,362 28 90 0,478 29 92 0,604 360 30 94 0,696 31 96 0,722 32 98 0,702 33 100 0,654
kolonnist väljuvat vedelikku fraktsioonidena kaalibritud katseklaasidesse. Koonilises kolvis oli 22ml. Kogutavate fraktsioonide arv = 33 Mõõdetakse kõigi fraktsioonide optilised tihedused, reguleerides spektrofotomeetri vastavale lainepikkusele. Dekstraansinine Müoglobiin DNP-aspartaat 670nm 410 nm 360nm 0,221 0,547 0,324 0,387 1,075 0,603 0,248 1,672 0,958 0,077 2,03 1,365
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
Study questions on chapter 1 Stonehenge - is pre-historical moument located in the English county of Wiltshire. 2400 BC 22 000 BC. It is composed of a circular setting of large standing stones. The site and its surroundings were added to the UNESCO's list of World Heritage Sites in 1986 Celtic Invasion It begun about 500 years BC. Celts brought iron with them to Britain (and pagan traditions). But it is belived that there was never an organized Celtic invasion.(Celts were too fragmented to make it happen) Iron Celts brought iron with them into Great Britain which made some big changes. Iron is stronger then bronze and iron ore is more common(it made tools and weapons better). One of the interesting innovations that they brough to Britain was the iron plough which changed a lot about the farming(made it easier). Iron changed trade and fostered local independence. Hadrian's wall was a defensive forti...
Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid veel kolmeks sajaks aastaks Britanniase ja ehitasid palju teid ja linnu. Mõned Rooma maised jäänused on säilinud Britannias tänapäeni. Kui Roomlased lõpuks jäid 410 e.kr oli Britanniasse uuesti tungitud, seekord aga põjha Euroopast ja Skandinaaviast. Rahvaste põhigrupp oli Anglo-saxson kes hakkas elama Suurbritannias alates 6.sajandist. Nad kutsusid Suurbritannia kaguosa, kus nad elasid Nurk-landiks:mis sai hiljem inglismaale. Nende uute rahvaste Anglosaxsonid ,Taanlase ja Norralased võitlesid Keldi inimestega läänes, põhjas. Vaenulikus Keldi rahvaste vahel jätkust aataid Walesis, Sotimaalja anglosaxsi kuningriigis inglismaal
4) k=0,1 5) Seejärel arvutatakse geelmaatrikis maht Vg=k*Vt = 85,15*0,1=8,51cm3 6) Vg lähtuvalt arvutatakse max elueerimismaht Vx max=Vt-Vg=85,15-8,51=76,64 cm3 7) Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml, seega n= Vx max /2= 76 /2=38 Esimese elueerimismaht oli 15 ml Optilise tiheduse table Dekstraansinine Müoglobiin DNP-aspartaat 670nm 410 nm 360nm 0,011 0,129 0,166 0,335 0,612 0,542 0,484 1,683 1,555 0,329 1,999 2,636 0,154 1,171 3,179
8. PADAR 421 25,533333 10749,533 1869,8973333 8879,636 9. MUST 528 24,813333 13101,44 2387,3168 10714,1232 10. PEEBO 433 32,483333 14065,283 2599,3623333 11465,921 11. AABRAM 482 28,683333 13825,367 2546,5806667 11278,786 12. ISOP 555 19,233333 10674,5 1853,39 8821,11 13. KALAMEES 410 25,533333 10468,667 1808,1066667 8660,56 14. KALDUR 461 24,813333 11438,947 2021,5682667 9417,3784 15. HEIDEMAA 416 32,483333 13513,067 2477,8746667 11035,192 Kokku: 7147 Kanda panka 376,89333 178029,13 31741,407867 146287,7188 14000 12000 10000 8000 Kanda panka 6000 4000 2000
Kuu 1. Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3
arvutatakse tiitritavas lahuses olev happe hulk milligrammekvivalentides. Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1010n NaOH Tugev hape HCl(10 ml) Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml S/m Algne lahus 478 µS + 0,5 ml 410 µS + 1 ml 372 µS + 1,5 ml 339 µS + 2 ml 299 µS + 2,5 ml 267 µS + 3 ml 231 µS + 3,5 ml 193 µS + 4 ml 163 µS + 4,5 ml 144 µS + 5 ml 167 µS + 5,5 ml 183 µS + 6 ml 206 µS + 6,5 ml 231 µS + 7 ml 256 µS + 7,5 ml 276 µS
1 36 0,007 2 38 0,067 670 3 40 0,160 4 42 0,248 5 0,180 44 6 46 0,039 6 46 0,113 7 48 0,340 8 50 0,630 9 52 0,944 410 10 54 0,782 11 56 0,552 12 58 0,326 27 84 0,032 28 86 0,057 29 88 0,123 30 90 0,239 31 92 0,375 360 32 94 0,465 33 96 0,513
POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötadakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhver, pH 6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
