2cl Creme de Bananesi 2cl laimimahla(Roses) 2cl sidrunimahla Segage jääga ja kurnake kokteiliklaasi või old Loksutage koos suure hulga jääga. Kurnake jahutatud fashioned klaasi jääga või ilma. kokteiliklaasi. Dzinn ja Campari Blue Devil 3cl dzinni 4cl dzinni 3cl Camparit 2cl sinist Curacaod Kaunustamiseks sidrunikoort 2cl sidrunimahla Kaunistamiseks: kirsid, sidrunipeel Asetage jääkuubikud kokteiliklaasi, valage dzinn ja Campari peale, lisage tükk sidrunikoort. Loksutage jääga ja kurnake. Serverige jahutatud kokteiliklaasi
2. Tekib SADE (mittelahustuv aine) 3. Tekib NÕRK HAPE 4. Tekib GAASILINE AINE Ioonireaktsioonide võrrandid lahustes toimuvate reaktsioonide kohta Ioonidena ei kirjutata vees mittelahustuvaid soolade, aluste ja nõrkade hapete valemeid. H + ioonid on võimelised mittelahustuvat ainet ioonideks lõhkuma. FeCl3 + 3LiOH Fe(OH)3 + 3LiCl molekulaarne võrrand - - - Fe3+ + 3Cl + 3Li+ + 3OH Fe(OH)3 + 3Li+ + 3OH pikk e tõielik võrrand (mittereageerivad ioonid tõmbad maha) - Fe3+ + 3Cl Fe(OH)3 lühike võrrand Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid Soola hüdrolüüs on soola ioonide reageerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda : Tugeva aluse katioon Nõrga happe anioon ALUSELINE
Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1. A rühm ja 2.A rühma omad altes kaltsiumist samuti nad reageerivad veel ka veega, Happelised oksiidid reageerivad alustega- tekib sool+vesi nt:
amfoteersed - nii aluselised kui happelised Al2O3, Zn Mg + 2Br + 2K + 2OH - Mg(OH)2 + 2K + 2Br neutraalsed - ei al ega hap, NO, CO, N2O Mg + 2OH Mg(OH)2 Oksiidide saamine Soolade saamine · Lihtaine + O2 oksiid · Lihtainetevaheline reaktsioon · Ml hüdroksiidi lagunemine 2Al + 3Cl 2AlCl3 Fe(OH)3 Fe2O3+ H2O · Alus + hape sool + vesi · Karbonaadi lagunemine CaCO3 CaO + CO2 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O · Aluseline oksiid + hape sool + vesi Happed CaO + H2CO3 CaCO3 + H2O · Alus + happeline oksiid sool + vesi
on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Gold_price_in_USD.p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda, millest üle 90% on kaevandatud pärast California kullapalavikku[7][8]. Kogu see kuld mahuks 20,6 m pikkuse servaga kuubi sisse. Maailmatoodangust kulub 43% ehete tegemiseks, 37% investeeringuteks,
KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnousid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne., sest muidu aktiivne alumiinium reageeriks ju ära ning meil polekski potti, milles süüa teha. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid). Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel, võime järeldada, et tema ühendid on amfoteersed. Mida see tähendab? - nad reageerivad nii hapete kui ka alustega. Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega.
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiini...
Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne., sest muidu aktiivne alumiinium reageeriks ju ära ning meil polekski potti, milles süüa teha. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid). Kuna alumiinium paikneb perioodilisuse tabelis metallilise elemendi magneesiumi ja mittemetallilise elemendi räni vahel, võime järeldada, et tema ühendid on amfoteersed. Mida see tähendab? - nad reageerivad nii hapete kui ka alustega. Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega. Kasutamine Alumiiniumi kasutatakse masina-, mootori-, tanki-ja suurtükitööstuses;
Ei reageeri ainult väärisgaasidega. · Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: ·
lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt temperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Kergesti reageerib alumiinium halogeenidega: 2Al + 3Cl =2AlCl (alumiiniumkloriid ). Alumiinium ei astu reaktsiooni lämmastikhappega, sest metalli pinda kattev Al O ei reageeri lämmastikhappega Alumiiniumi Saamine : Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8 oksüdatsiooniastmega aatomeid, siis arvutuslik oksüdatsiooniaste võib olla ebaadekvaatse arvväärtusega. Halogeniidid:
Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3 Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe,...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
Keemia UUDISED Mõlemad Sefström ja del Rio nägid vanaadiumi ainult ühendi kujul, vanaadiumperoksiid (V 2 O 5). Väga Vanaadium V keeruline on eraldada puhast vanaadiumi sellest metalliühendst. Alles 1887 õnnetus puhas vanaadiumi metallist isoleerida. Inglise keemik Sir Henry Enfield Roscoe (1833-1915) leiutas viisi eraldada puhas Ajalugu vanaadium oksiidist. Kõige olulisem vanaadiumi rakendus on sulamite Vanaadium avast...
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. ...
iseärasusi, kuid tähtis on ka erinevate maade erinev traditsioon ja veinivalmistamistehnoloogia. 2. VEINI DEGUSTEERIMINE Veinide degusteerimisel tuleb pöörata tähelepanu kolmele tegurile: Välimus värvus, kirkus, viskoossus Lõhn aroom (marja ja käärimislõhnad), bukett (laagerdumisel tekkinud lõhnad), väärlõhnad Maitse 3cl, loksutatakse ja mälutakse suus, luristatakse ja sülitatakse välja. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI Veini iseloomu määravad eelkõige 4 tunnust: Tootjamaa Viinamari Vanus (noor vein, Crianza, Reserva, Gran Reserva) Regioon Nende nelja tunnuse alusel on võimalik veine omakorda "lahterdada", ehk jaotada need enamlevinud tüüpideks
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 ...
Mn VII + 5e - Mn II 2 S IV 2e - S VI 5 2KMnO 4 + 5K 2 SO 3 + 3H 2 SO 4 2MnSO 4 + 6K 2 SO 4 + 3H 2 O Hapniku aatomite võrdne arv vasakul ja paremal pool näitab, et võrrand on õige. Näide 2. Leidke kordajad disproportsioneerumisreaktsiooni võrrandis Cl 2 + NaOH NaClO 3 + NaCl + H 2 O. Cl 0 - 5e - Cl V 1 Cl 0 + 1e - Cl -I 5 3Cl 3 + 6NaOH NaClO 3 + 5NaCl + 3H 2 O Näide 3. Leidke kordajad molekulisisese redoksreaktsiooni võrrandis KClO 3 KCl + O 2 . Cl V + 6e - Cl -I 2 2O -II - 4e - O 2 0 3 2KClO 3 2KCl + 3O 2 . Ioon-elektroonne meetod See meetod lähtub reaalselt lahuses olevatest ioonidest ja molekulidest. Happelistes lahustes tasakaalustatakse osavõrrandid, lisades võrrandisse
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
teesitakse organismis koliini atsetüülimise teel (vt peatükk 6) ja O ta vabaneb sünapsis närviimpulsi toimel. + H 3 C C O CH 2 CH 2 N (CH 3 ) 3 Koliini ravimderivaat atsetüülkoliinkloriid (joon. 29) on Atsetüülkoliin veresooni lõõgastava ja vererõhku alandava toimega. O + H 3 C C O CH 2 CH 2 N (CH 3 ) 3Cl Atsetüülkoliinkloriid 31 Joon. 30 Dopamiin, norepinefriin, epinefriin N H2 Dopamiin, norepinefriin (noradrenaliin) ja epinefriin HO CH 2 C H C O O H Türosiin
Kuid lahj. HNO3 reageerib Fe-ga - praktil. parim “lahusti” rauale Konts. HNO3 – transporditakse Al- või terastsisternides – labori tarbeks taval. 20 l-tes klaaspudelites Konts. HNO3 + konts. HCl (taval. 1 : 3 mahuliselt) – kuningvesi aqua regia (lad., ingl.), царская водка (vene), eau régale (pr.), Königswasser (saksa) Kuningvesi – veel tugevam oksüdeerija kui HNO 3, reageerib Au ja Pt-ga: HNO3 + 3HCl → NOCl + 2Cl + 2H2O Au + 3Cl → AuCl3 AuCl3 + Cl- + H+ → H[AuCl4] tetraklorokuld(III)vesinikhape Plaatinaga tekib analoogselt H2[PtCl6] Nitraadid kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad - kõrgemal to-l tugevad oksüdeerijad Kuumutamisel nitraadid lagunevad, olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest erinevalt: 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
