Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige puhtamal kujul ei ole suunatud teisele inimesele, vaid tarkusele, teadmisele ja hüvele. Sest tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest
EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e. nende loomusest. HERAKLEITOS (520-460) eetika: inimese loomus, elulaad või krakter. ARISTOTELES (384-322 eKr) moodustas eetika omadussõnast eetoslik e. eetiline (ethicos) Eetikateadus- ja teooria algab Aristotelesest. Kolm raamatut voorustest pojale "Nikomachose eetika" Eetika praktiline teadus näitamaks kuidas saada tubliks ja vooruslikuks inimeseks ja nii ka käituda. Sokratese (469 399 eKr) õpilane > PLATON (428 348 eKr) > Aristoteles ( 384 322 eKr) EETIKA tähendab ÜLDTEOREETILIST ANALÜÜSI 6 5. MORAAL KONKREETSEID KÕLBELISI NÄHTUSI. Kõlblussuhted. MORAAL ladina k. CICERO (106-43 eKr) lõi omadussõna MORAALNE (ld moralis kõlbeline) 6. Eetika UURIMISVALDKONNAKS moraali probleemid: II. EETIKA JA KUTSE-EETIKA ( spetsiifika) ERIALA - KUTSE - AMET -
42 10/7/2008 6.73 6.57 6.73 417.88 10/8/2008 6.1 6.1 6.26 389.45 10/9/2008 6.42 6.26 6.42 412.29 10/10/2008 5.79 5.79 5.95 387.75 10/13/2008 5.79 5.63 5.79 399 10/14/2008 6.26 6.26 6.42 409.62 10/15/2008 6.1 5.95 6.1 399.1 10/16/2008 5.95 5.79 5.95 388.97 10/17/2008 5.95 5.79 5.95 387.4 10/20/2008 5.95 5.79 5.95 389.6
[...] Certes, sous leurs diverses formes, le multiculturel, le transculturel et l'interculturel ont pu être pris pour des solutions satisfaisantes, successivement selon les moments, et même simultanément dans des lieux différents. Il serait sage de voir que le maintien de cet antagonisme ternaire est une précaution par rapport à la complexité du réel dans laquelle nous devons être capables de vivre et d'agir ensemble. (p. 399 et p. 400) En tant que sociologue, J. Demorgon a recours au concept de « multiculturel », qui correspond simplement au constat d'une coprésence de différentes cultures dans la même société, alors que le concept de « pluriculturel » correspond à un projet de formation de citoyens qui, ayant vécu « une expérience diversifiée de la relation à plusieurs langues et cultures autres », sont capables
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
stabiilsem, kasutatav aine või ese on leitud. Kui ainet manipuleeritakse molekulaarsel tasandil, kas siis sellisel juhul muutub aine ja sellega ka uudsus, või on tegemist siiski ainega, mille seni avastamata omadused pole avalikustunud, aga mis on olnud alati loomupäraselt aines olemas. See toob välja küsimuse, millistel tingimustel kaks materjali võib lugeda 34 A. Kukrus (viide 30), lk 69. 35 M. Schellekens (viide 3), lk 51. 36 US apellatsioonikohus asjas In re Hoeksema, 399 F.2d 269, 158 USPQ 596 (CCPA 1968). 13 identseks, mis ulatuses ja milliseid omadusi peavad nad jagama, või mis ulatuses võivad nad erineda.37 Ühendriikides kehtib põhimõte, et üksnes mõõtmete erinevuse alusel ei saa lugeda väiksemat või suuremat leiutist uudseks. Üldiselt on jõutud arusaamale, et kui ei ilmne
Laas,E. 1987 "Dendroloogia" Tallinn:Valgus, 824 lk Lääts,J.2003 "Kodumaa ravimtaimed" Tallinn: Olion, 165 lk Masing,V. 1984 "Sinasõprus tammega" Tallinn: Valgus, 16 ptk Relve, H. 1998 "Puude juurde" Tallinn: Eesti Loodusfoto, 215 lk Relve, H. 2003 "Põlispuud" Tallinn: Koolibri, 258 lk Tresidder, J. 1997 "Sümbolid" Tallinn: Ilo, 288 lk Weustenfeld,W. 1996 "Puud ja põõsad- müüdid, kultus, ravijõud" Tallinn: Maamehe Raamat, 151 lk "Eesti lasteluule valimik" I 2000, Tallinn: Avita, 399 lk Koff. 30.04.2002 www.zone.ee/querqus/ / loetud 24. aprill www.veinimaailm.ee/ / loetud 23. aprill 23 10. Lisad 10.1. Luuletus Tõrust mullas tõuseb tamm- puu, mis kõigist tugevam. Nii väeti on ta alguses kui pajuvits või habras haab, kuid niiskuses ja valguses tast võimas vägilane saab. See elus tõru, mis sul peoas, on looduses ju imeteos... 24 10.2 Luuletus Leili Andre ***
Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Ta proovib anda edasi seda, mida ise näinud või otsestelt tunnistajatelt kuulnud. Thukydides (u 460 - pärast 399 eKr) peateos on 8 raamatust koosnev ,,Peloponnesose sõja ajalugu". Ta võttis ise sõja algusest osa, kuid hilisemat sõjategevusest sai kõrvalvaatajana jälgida. Kui Herodotost huvitasid erinevad etnograafilised ja usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused. Ta proovis kirjutab ainult tõde, kontrollides fakte väga põhjalikult. Xenophon (u 430 - 354 eKr) kirjutas praktiliselt kõigest. Tema peateosed on ,,Anabaasis" (,,Ülesminek") ja ,,Hellenika"
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
Cost Accounting. Chapter 1 Management accounting measures, analyzes, and reports financial and no financial information that helps managers make decisions to fulfill the goals of an organization. Financial accounting focuses on reporting to external parties such as investors, government agencies, banks and suppliers. It measures and records business transactions and provides financial statements that are based on GAAP. Cost accounting measures, analyzes, and reports financial and no financial information relating to cost of acquiring or using resources in an organization. Value-chain analysis: sequence of business functions in which customer usefulness is added to products and services. 1. Research and development 2. Design of products, services, or processes 3. Production 4. Marketing 5. Distribution 6. Customer service. Supply chain describes the flow of goods, services, and information from the initial sources of materials and servic...
jagunevad järgnevalt: Tööstuse nimetus Väärtus Portlandtsement 897 378 450 Ravimid 621 788 464 Betooni valmissegu 523 821 763 Mittealkohoolsed joogid 519 888 468 Sarrus/armatuur 499 789 102 Sigaretid 480 399 323 Õlu 432 559 943 Piimatooted 418 527 007 Alumiiniumplaadid 391 393 930 Coca-Cola tooted 388 752 443 Kokku: 20 310 940 279 Tabel 4: Tööstuslik tootmine Kreekas 2009. a 26 11
Lambda K H 0.294 0.110 0.610 Matrix: PAM30 Gap Penalties: Existence: 9, Extension: 1 Number of Sequences: 6388671 Number of Hits to DB: 292755462 Number of extensions: 22749798 Number of successful extensions: 23183 Number of sequences better than 100: 110 Number of HSP's better than 100 without gapping: 0 Number of HSP's gapped: 22470 Number of HSP's successfully gapped: 157 Length of query: 434 Length of database: 2180845802 Length adjustment: 35 Effective length of query: 399 Effective length of database: 1957242317 Effective search space: 780939684483 Effective search space used: 780939684483 T: 11 A: 40 X1: 15 (7.3 bits) X2: 35 (14.8 bits) X3: 58 (24.6 bits) S1: 41 (20.6 bits) S2: 70 (32.9 bits) gb|AAM47551.1|AF428105_1 tau-crystallin protein [Crocodylus palustris] gb|AAM47552.1|AF428106_1 alpha-enolase [Crocodylus palustris] gb|AAM47553.1|AF428107_1 alpha-enolase [Crocodylus palustris] gb|AAM47554
educational authorities which will make the “Your Fitness” plan a special offers and discounts to attract students. Table: Market Analysis Potential Customers Year 1 Year 2 Year 3 Year 4 Year 5 Growth 1.Young urban professionals 600 660 726 798 877 10% 2.Bodybuilders 300 330 363 399 439 10% 3. Students 200 220 244 268 294 10% 4. Others 100 110 121 133 146 10% Total 1200 1320 1454 1598 1756 10% Sales Overview Sales by Month About the Sales Forecast
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepinguli...
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
Poliitilise ja ühiskonnaelu põhiüksuseks on endiselt rahvusriik. · Kapitalismis on eesmärgiks jõukus ja arvestusühikuks on raha. · Demokraatias on eesmärgiks poliitiline võim ja arvestusühikuks on kodanike hääled. · Üldine eesmärk: demokraatlike riikide ülemaailmne liit, kes teevad koostööd avatud ühiskonna põhimõtete edendamisel. D.C. Korten "Maailm suurfirmade haardes". Tallinn: Tänapäev, 2000, 399 lk. Globaalne majandus näib ahvatlevana kaunistatuna lubadustega piiramatust ja 15 kergeltsaadavast küllusest. Finantsajakirjandus ja globaliseerumise toetajate uurimused väidavad, et globaliseerunud ideaalmaailm näeb välja järgmine: · Maailma raha, tehnoloogiat ja turgusid kontrollivad hiiglaslikud globaalsed
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
Toob välja põhjused: vastastikune naiste röövimine. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Tema kohustus on edasi anda seda, mis talle on räägitud, ehkki ei pea kõike uskuma, mida ta on kirjutanud. Herodotos räägib palju erinevate rahvaste kommetest ja tavadest ( nt Babüloonia, ja Pärsia ). Terve II raamat on pühendatud Egiptusele. ( püh Egipt. Kommetele, tavadele, ajaloole ). Thukydides ( u 460 pärast 399 ) ,,Peloponnesose sõja ajalugu". Pärit Atikalt, sofistide suguvõsast. Võttis ka ise Peloponneose sõjast väejuhina. Kuna ta ise sõjategevusest hiljem osa ei võtnud, sai ta seda kõrvalvaatajana iseloomustada. Koosneb 8-st raamatust, alustab Kreeka varasema ajalooga. Räägib kreeka-pärsia sõdade lõpust. Sõja põhjuseks peab Ateena agressiivset välispoliitikat. Herodotost huvitasid kõik etnograafilised ja usundiloolised detailid, Thukydidesele olid tähtsad sõjatingimused,
tuleb raviperioodi korrata http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 http://www.cs.ioc.ee/~haridus/Arhiiv/1999/haridus2/tervis.html Kehakaaluga rahulolematus - söömishäirete tekkepõhjus Juba keskaja neidudel olid samad mured... Kehakaalu alandamisega kaasnevatest söömishäiretest anoreksiast ja buliimiast on 1990. aastatel palju rääkima hakatud. Need tervisehäired ei ole uued nähtused. Terminit bulimia kasutas juba 399. a e.m.a. Sokratese õpilane Xsenophon iseloomustamaks isupuudusega koos esinevat minestamist. Rõhuasetus kandus minestamiselt näljatundega seotule 18. sajandil. Psühhogeense söömishäire nimetusena on bulimia kasutusel alles lühikest aega. Anoreksia diagnoosimise ajalugu ulatub samuti keskaega, mil muude haiguste hulgas hakati eristama noortel neidudel menstruatsiooni kadumist, mille põhjuseks mure ja tundeelu keerdkäigud.
Laenulepingu p-st 3.3. tuleneb kohustus maksta intresse 1 kord kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks. 2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189 VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei ole, mis saab käendusleping, käendusleping sõltub ju põhilepingu kehtivusest – ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 –
23 11 Kukk Sigvard Tallinn 02:49:58 M35 138 87 Kulago Sergejs Läti 03:05:40 M35 1394 1476 Kull Agur Harju 04:14:32 M35 852 972 Kull Andres Tallinn 03:48:51 M35 473 417 Kull Erki Tartu 03:29:00 M35 178 322 Kurg Rauno Valga 03:09:08 M35 1160 1398 Kurim Andres Harju 04:03:52 M35 1891 1595 Kuum Urmas Tartu 04:44:41 M35 399 1200 Kuusik Leho Pärnu 03:24:10 M35 1625 1621 Kuusk Leho Tallinn 04:27:11 M35 1068 1397 Kõks Kalmer Tartu 03:59:24 M35 212 230 Käit Tiit Tallinn 03:12:19 M35 327 804 Käsik Rene Harju 03:19:50 M35 702 834 Kütt Alvar Tartu 03:40:46 M35 1077 1033 Kütt Meelis Harju 04:00:02 M35 1389 910 Küttis Radek Rapla 04:14:21 M35
Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. KREEKA Egeuse tsivilisatsioon II aastatuhandel
sõltu inimeste kokkulepetest, inimene peab püüdma mõista voorust, see, kes on jõudnud teadmiseni voorusest, käitub vooruslikult. Teadmine voorusest on ülim voorus ise, st vooruslik käitumine saab võimalikuks ja paratamatuks. Süüvimine põhjendab moraalseid tõekspidamisi. · Ei pooldanud Ateena demokraatiat, riiki valitsevad need, kes voorusest suurt ei tea. 399 eLr anti Sokrates noorsoo rikkumise pärast kohtu alla ja mõisteti surma. · Platon (427-437 eKr), asutas Akadeemia, tema kaudu tuntakse Sokratese vaateid, esitas ideedeõpetuse, hüve idee mõistmine teeb võimalikuks voorusliku käitumise ja seega on fil ülim eesmärk · lõi õpetuse riigist, täiusliku riigikorra suudavad luua ainult need, kes teavad, mis on tõeliselt hüveline, st filosoofid
HE 500A 155 197,5 490 300 12,0 23,0 27 86975 3550 3950 21,0 10367 691 1060 7,24 310 5640000 HE 550A 166 211,8 540 300 12,5 24,0 27 111932 4150 4620 23,0 10819 721 1110 7,15 353 7190000 HE 600A 178 226,5 590 300 13,0 25,0 27 141208 4790 5350 25,0 11271 751 1160 7,05 399 8980000 HE 650A 190 241,6 640 300 13,5 26,0 27 175178 5470 6140 26,9 11724 782 1200 6,97 450 11000000 HE 700A 204 260,5 690 300 14,5 27,0 27 215301 6240 7030 28,8 12179 812 1260 6,84 515 13400000 HE 800A 224 285,8 790 300 15,0 28,0 30 303442 7680 8700 32,6 12639 843 1310 6,65 599 18300000
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi (poolusel sisuliselt pool aastat). Lisaks päevade erinevale pikkusele tingib talve ja suve erinevust asjaolu, et päikese kiired langevad maale suvel maapinna suhtes suurema nurga all, mistõttu saab suvel maapind ajaühikus rohkem päikeseenergiat kui talvel, mil päikesekiired hajuvad langedes maapinnale libamisi. Kuu tähtsaimad karakteristikud on: kaugus Maast * keskmine 384 399 km, * lähim 362 000 km, * suurim 405 400 km kiirus orbiidil 1,02 km/s, tiirlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, pöörlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, sünoodiline periood (faaside kordumise periood) 29,530589d = 29d12h44min2,9s, läbimõõt * keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu, * ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu, * poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35∙1022 kg = 0,0123 Maa massi, tihedus 3,35 g/cm3,
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
Konfliktsituatsioonid ja nende lahendamise võimalikkus. Eesti Jahimees, 10, 13. · Lump, H., 2009. Tegevjuhi veerud. Eesti Jahimees, 1, 4. · Mahoni, E., 2008. Jahipidamine ja jahieetika. Eesti Jahimees, 9, 4. · Mäting, L. 1961. Eesti NSV jahifaunast ja selle kaitsest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 31 lk. · Pilvre, B. 2007. Loomad elus ja meedialoomad. Eesti Ekspress, 11. jaanuar, 2007. · Randla, T. 1979. Jahimehe käsiraamat. Tallinn: Valgus. 399 lk. · Randveer, T. 2009. Jahindusteemaline konverents. 2004 uuringu"Inimeste suhtumine suurkiskjatesse" andmed. · Randveer, T. 2004. Jahiraamat: 2. trükk. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 296 lk. · Stackelberg, H. von. 2006. Koerad ja kombed jahinduses. MTÜ Eesti Jahimeeste Selts: Kirjastus ,,Eesti Jahimees". 231 lk. · Wiese, M. 1991. DJV-Handbuch 1991. Mainz: Deutscher Jagdschutz-Verband e. V. Vereinigung der deutschen Landesjagdverbände. 183 S.
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Oligarhid jäid ilma ka Sparta toest, sest neid soosinud Lysandros tõrjuti Sparta sisepoliitikas ajutiselt tahaplaanile. Lõpuks (403. a.) sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia kõigile, peale 30 oligarhi ja nende lähemate käsilaste. Oligarhid ja nende pooldajad hoidsid veel mõnda aega enda käes Eleusist, kuid 401. a. vallutasid ateenlased sellegi. Vahetult pärast neid veriseid sündmusi 399. a. andsid ateenlased kohtu alla ja mõistsid surma Sokratese. Filosoofi süüdistati ateenlaste poolt austatud jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Kui esimese süüdistuse tagamaid on raske mõista, siis noorsoo rikkumise all peeti ilmselt silmas mitmete Sokratesega seotud meeste (eriti Kritiase, kuid ka näiteks Alkibiadese) demokraatiavaenulikku tegevust. Teada oli ka Sokratese enda tauniv suhtumine demokraatlikku riigikorda. Pole juhuslik, et Sokratese
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad 645 067 ha) ning 12% ehk 109 400 ha oli maa, mida põllumajanduslikus tootmises ei kasutatud, kuid hoiti põllumajanduse ja keskkonna seisukohast heas korras ehk niideti ning mille eest saadakse toetust. 2011.a. põllumaa pind vähenes (olles 632 399 ha), kuid suurenes põllumajanduslikus tootmises mittekasutatav maa, mida hoitakse heades keskkonnatingimustes (oli 143 786 ha). Kokku põllumajandusmaad 945 922 ha. Eestis 0,676 ha põllumajanduslikku maad 1 elaniku kohta, EL-is 0,32 ha. Põllumajanduses hõivatuid 2007 - 3,2%, 2009 - 2,9%, 2010 - 3%, 2011 - 3,2% Hõivatute seisukohast on oluliseks sektori perspektiivikust iseloomustavaks näitajaks töötasu suurus võrreldes teiste tegevusvaldkondadega. 1991.a
208 1 58 1 2 1 2 439 209 2 24 1 2 1 4 750 210 1 21 1 1 1 2 211 2 66 1 2 1 4 450 212 4 50 1 2 1 6 2000 213 1 58 1 1 1 6 2000 214 1 46 1 3 1 3 2300 215 1 44 1 2 1 2 1800 216 1 37 1 2 1 4 1000 217 2 36 1 2 1 3 0 218 1 31 1 2 1 3 712 219 1 29 1 1 1 2 400 220 1 71 1 2 1 1 470 221 1 63 1 2 1 2 399 222 1 56 1 2 1 3 750 223 4 34 1 2 1 2 1988 224 4 31 1 2 1 4 5000 225 4 30 1 2 1 5 1700 226 1 31 1 1 1 4 5000 227 1 58 1 2 1 2 1150 228 1 51 1 2 1 2 650 229 1 52 1 2 1 3 300 230 2 74 1 2 1 2 565 231 2 59 1 2 1 1 1450 232 2 42 1 1 1 1 1500 233 1 36 1 3 1 4 560 234 2 28 1 1 1 2 1500
tulemuste eest. 396. Sarnasus: koos töötamine, ülesannete täitmine 397. 76. Meeskondade arenguetapid 398. 1. Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi kui liidri ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis hea juht kui liider. 399. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel. Töö efektiivsus on madal. 400. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 401. 4. Valmisolek tõeline tiim
Kogu töövõimetuspensioni 2014. aasta eelarve on 601 300 eurot. Aasta Kehtiva seaduse alusel Seaduse muudatuse alusel prognoos (T3 palgataseme prognoos keskmise alusel) 2014 293 700 468 515 2015 345 100 532 929 2016 399 100 602 636 2017 455 800 677 988 2018 515 300 759 390 Töövõimetuspension makstakse välja Kaitseministeeriumi eelarvest, seetõttu pensioni suurendamiseks vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse. Toitjakaotuspensioni suurendamisega seotud kulud Seaduse jõustumisel arvestatakse ümber kõigi toitjakaotuspensioni saavate isikute
00) CpG island detected in region 194 to 393 (Obs/Exp = 1.28 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 195 to 394 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 196 to 395 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 197 to 396 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 198 to 397 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 199 to 398 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 200 to 399 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 201 to 400 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 202 to 401 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 203 to 402 (Obs/Exp = 1.35 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 204 to 403 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 205 to 404 (Obs/Exp = 1.33 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 206 to 405 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 54.00)
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
