Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...
Kristlasi hakati tagakiusama, et vältida uue usu levikut Roomlased nägis ristiusus riski, kuna see väitis, et valitseja ja ori on võrdsed, ohustades niiviisi orjade ülestõusu Koosviibimised toimusid katakombides Seinu hakati kaunistama Kristlike motiividega Karjade kaitsja Hermes Akti kunst kadus ära 15. Sajandiks Pikihoone ja põikihoone Basiilika stiilis kirikud Lääne osas on uks Altar asub alati Lääne suunas Varakristlikes kirikudes alati lage ei olnud Pühakud Aastal 395 Rooma riik lagunes Jaguned lääne ja Ida Roomaks Bütsants Ida-Rooma Minaretid Ehitatud türklaste poolt Hävitati kunstiteosed ära Religioone või poliitiline põhjus
peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon
keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism 3) ühiskonna struktuur 4) ühiskonna iseloom 2. Bütsants: 395 -1453 a. Bütsants kui keskaegne Kreeka riik: Ida-Rooma keskused paiknesid aladel, kus domineerisid Antiik-Kreeka kultuur, kreeka elanikkond ja kreeka keel. Sõjalis-bürokraatlik monarhia: Vabad maaharijad muudeti kolonaatideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Sõjaväel väga suur võim. 3. Feodaalsuhted said riigi- ja majanduse korralduse põhialusteks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) vasalliteedil, mis oli hierarhiline suhe, täpsemalt
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
raamatukogud. Rikkad elasid uhketes majades, vaesed ühetoalistes üürimajades. Majad olid ehitatud peamiselt kivist. Antiik Roomas oli palju suuri ja uhkeid ehitisi, mis on ka tänaseni säilinud. Näiteks Akvedukt, Kapitoolium, Rooma akropol, Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme. 11) Mis põhjustel jagati Rooma kaheks ja hakkas IV sajandil nõrgenema? Miks Lääne-Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida-Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääme-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia
termid ja nende juures olid ka puhkeruumid, spordisaalid ja ka raamatukogud. Rikkad elasid uhketes majades, vaesed ühetoalistes üürimajades. Majad olid ehitatud peamiselt kivist. Antiik Roomas oli palju suuri ja uhkeid ehitisi, mis on ka tänaseni säilinud. Näiteks Akvedukt, Kapitoolium, Rooma akropol, Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme. 11) Mis põhjustel jagati Rooma kaheks ja hakkas IV sajandil nõrgenema? Miks Lääne- Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida- Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääne-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia
· Pythagoros - a² + b² = c², matemaatik · Hippokrates lääne meditsiini isa Peajumalad: · Zeus peajumal, äikesejumal · Poseidon merejumal · Hades allilmajumal · Dionysos veinijumal · Hera naiste- ja abielujumalanna · Apollon valguse-, päikese-, muusikajumal · Athena tarkuse- ja sõjajumalanna 3) Vana-Rooma · Kuningriigi aeg (753 510) · Vabariigi aeg (510 30 eKr) · Keisririigi aeg (30 eKr 395 pKr kaheks Roomaks jagamine) või (30 eKr-476 pKr L.- R. laguneb) Caesar 60 44 eKr; kodusõdade aeg enne ja pärast seda; hakkas vabariigi ajal liiga diktaatorlikult valitsema ning senat mõrvas ta; lasi riigi kaardistada; kalendrireform; taastas riigis korra ja rahu; NB! Mitte esimene keiser; Augustus e Octavianus 44 eKr 14 pKr; kodusõjad; sai Augustuse (suursugune) nimetuse senati poolt 27 eKr; konsul; Rooma kultuuri kõrgajastu; 30 eKr vallutas
lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon Merede pealetung, Sõnajalgtaimede Kahepaiksete 345 Niiske kliima metsad ajastu, esimesed roomajad Devon Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, 395 levik putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur Suured sisemered, Sammaltaimed Esimesed 435 pehme kliima maismaaselgrootud,
loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid Läände ja Lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid:
..............................................................................9 Allikad.................................................................................10 Sissejuhatus Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. Ajaloolased on jaganud keskaja perioodi veel omakorda kolmeks: vara-,kõrg- ja hiliskeskajaks
alueelle ja mitä rahan käyttöön otusta seurasi? - Orjuus oli talouden perusta = Miten taloudellinen vauraus loi pohjan Kreikan klassiselle kulttuurille. - Kreikkalaisten kulttuuri levisi laajalle hellenismin myötä = Miten Aleksanteri Suuri löi sodassa Persian ja valtasi suuria alueita Lähi-idästä. ROOMA LUKUINA - 753 eKr. Rooman synty (taru) - 509 eKr. tasavallan synty - 30 eKr. keisarikunta - 117 Rooma laajimmillaan - 395 Rooman jako: Länsi-Rooma ja Itä-Rooma (Bysantti) Antiikin historiaa etsi vastine Roomalle (4.2. ja 4.3.) Kreikka - Kaupunkivaltiot (polikset) - Välimeri kauppa-alue - Siirtolaisuus kulttuuri levisi - Orjatalous - Polisten väliset sodat - Viljantuonti Rooma - Yhtenäinen imperiumi - Välimerestä tuli sisämeri - Valloitukset - Orjatalous - Ulkoiset viholliset - Viljakauppa imperiumin sisällä
· VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8 .saj eKr- 395 a pKr) Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr · Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr · Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr · Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. Sõna ,,muusika" tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti
5. antiik-olümpiamängud toimusid s.t v) kapitoolius Olümpia nimeline kultusekoht asus : v) ateenas 37. rooma impeerium jagunes Lääne- v)olümpose mäe lähistel Roomaks ja Ida-Roomaks : Õ) Spartas, Elise linna lähedal v) 330.a. m.a.j õ) 395 a.m.a.j. 6. Antiik-kreeka pankration oli : v) 476.a.m.a.j kombinatsioon : V) jooksudest (s.h relvisjooks) 38. kes on sentensi ,,Orandum est, ut sit Õ) maadlusest ja rusikavõitluses mens sana in corpore sano" (...terve vaim V) kaarikusõidust ja ratsutamisest terves kehas) autor, kas : v) Seneca 7
a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375. a.) vallandas suure rahvasterände. · 395. a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476. a viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10
Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 – 509 eKr):
keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe
keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr):
renoveerimiseks hariduse infrastruktuuri arendamine (ERF) - noorsootöö 80 000 000 0 0 80 000 000 0 0 80 000 000 5 Tegevuskulud 121 174 914 110 779 914 0 10 395 000 0 0 121 174 914 Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 144 064 922 144 064 922 0 0 0 0 144 064 922
Hiline Rooma keisririik 3.saj Rooma impeeriumis sügav kriis. Impeeriumis võis valitseda isegi mitu sõdurkeisrit korraga, mis tähendas nendevahelisi kodusõdu. Diocletianuse valitsusajal suudeti riigis kord seada. Ta kehtestas nelja keiser koosvalitsemise, millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides. Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. 395. Aastal jagunes impeerium lõplikult ida - ja lääneosaks, enne kui Thedosius Suur allutas mõlemad pooled enda võimu alla. Hunnide sissetung Euroopasse põhjustas rahvasterände, mille tulemusena tuli Rooma aladele palju germaanlasi, kellest üks 476. Aastal kuulutas Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja hakkas ise Itaalia üle valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik ja kogu vanaaeg. Impeeriumi idaosas oli siiski veel Konstantinoopolis keiser.
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunem...
Seal on head õppimis- ja töötamisvõimalused, mida kõikidel immigrantidel oma riigis pole. Üks negatiivsetest külgedest on niiske kliima, mille tõttu immigrandid alati sinna ei lähe. 1801dal aastal oli rahvaarv veel alla kümne miljoni, aga 2001 aastaks oli see tõusnud juba pea 50ne miljonini. Praeguseks 2011ks aastaks on rahvaarv kasvanud nii kõrgele, et ületab viitekümment miljonit. *Keskmine rahvastiku tihedus Inglismaal on 395 in/km2. *Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Holland: 403.2/km2 Belgia: 341 in/km2 Wales:140/km2 Taani: 127,9 in/km2 Prantsusmaa: 97 in/km2 Sotimaa:65.9/km2 Iirimaa: 63,3 in/km2 Norra: 16 in/km2 Inglismaa jääb naaberriikide kõrval rahvastikutihedusel alla ainult Hollandile, muidu on ta suhteliselt suure rahvastikutihedusega riik. Üldse on ta üks suurima rahvastikutihedusega riike Euroopas. Enamus rahvastikust on koondunud linnadesse, sest seal on paremad õppimis- ja
...............................................12 Lisa 2. Kemendro OÜ kasumiaruanne...........................................................................................13 Lisa 1 Bilanss (kroonides) 31.12.2010 31.12.2009 VARAD Käibevara Raha 6 677 428 845 Nõuded ja ettemaksed 452 897 395 593 Varud 171 208 197 186 Käibevara kokku 630 782 1 021 624 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 610 729 247 150 Materiaalne põhivara 700 376 483 758 Immateriaalne põhivara 7 000 7 000 Kokku põhivara 1 318 105 737 908
Homeros ehk pimeajastu 9.-8. saj. eKr. Arhailine ajastu 7.-6. saj. e.Kr. Klassikaline ajastu 5.-4. saj. eKr. Hellenistlik ajastu: I periood 338-146.a. eKr. II periood 146 - 30 a.e.Kr III periood 30a. eKr - 395 a.e.Kr. Homerose ehk pimeajastul iseloomustab, et oli kirjakunst olematu, Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Aafrika) 13) Latifundium – orjatööl põhinevad suurmaavaldused. 4. Hiline Rooma keisririik 1) Germaanlased – indoeuroopa hõimud 2) Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi. 3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur 5. Ühiskond ja eluolu 1) Kreeklaste mõju – pärast vallutussõdasid satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. 2) Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. ...
Sihtfinantseerimise abil soetatud immateriaalne põhivara 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -5 625 -13 125 -20 625 Põhivara kokku 0 119 875 185 375 218 875 AKTIVA KOKKU 0 188 767 499 357 914 395 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 27 075 30 965 47 303
Diocletianuse ja Constantinuse ulatuslike reformidega rajati sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia, mille mõjukamaks kihiks said suurmaaomanikud. Linnad allutati ajapikku keisrile ning kujundati paljuastmeline ametnikkond, kes omandas 37 Ibid 38 Ibid 39 Vikipeedia – Rooma keisririik. Op cit. 17 suure osa riigi sissetulekust. 4. saj II. poolel süvenes aga impeeriumi kriis, puhkesid ületõusud ning lahkulöömistaotlused. Aastal 395 jagunes Rooma impeerium Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma püsis 1453. aastani, kuid Lääne-Rooma lakkas olemast aastal 476.40 40 M, Pärna. Op cit. 18 5. Kokkuvõte Juhindudes käesoleva referaadi sissejuhatavas osas mainitud ning sisuosas põhjalikult analüüsitud väitele, et inimeste ühendamine ühtsesse ja kokkuhoidvasse ühiskondlikku
– NZG 2014, 1081 (1085 jj, 1089).96 Vt lähemalt H. Fleischer. Internationale Trends und Reformen im Recht der geschlossenen Kapitalgesellschaft. – NZG 2014, 1081 (1084 j, 1090); A. Vutt. Äriühingute vastastikune tunnustamine ja asukohavahetus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 99 (99 jj); A. Alaver. Societas shopping ja piiriüleselt asukohta vahetava äriühingu tunnustamise ulatus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 395 (395 jj). 97 Vt ka kodifitseerimise käskkirja eelnõu seletuskirja p 2.10.1; vt samuti kodifitseerimise käskkirja eelnõu lisa nr 1 (Kodifitseerimismetoodika). 98 Vt lähemalt all lisast nr 2. 99 Vt lähemalt all p IV.2.2. 100 Vt nt Äripäeva 12.10.2014 artiklit „Äriseadustik vajab kaasajastamist“; Eesti Päevalehe 14.10.2014 artiklit „Eestist digitaalset Luksemburgi ehitav Taavi Kotka: timmida tuleb ka ärikeskkonda“; S. Tamkivi 27.12.2013 Memokraadi blogiartiklit
lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine
peajalgsete hulk. Devoni ajastut on tihti nimetatud kalade ajastuks, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu. Kujunesid välja vihtuimsed kalad, kellel olid tugevate lihastega varustatud oimed, mille abil si ka algas 395 milj. devon kestis 50 milj.a kõndida mööda veekogu põhja. a. eest Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul
Loomastik on suhteliselt sarnane teistele Euroopa maadele. Poola metsades elab ka selliseid väljasuremisohus imetajaid nagu euroopa piison, hunt ja pruunkaru. Palju on põtru, hirvi ning eri liike linde. Jõed ja järved on kalarikkad.18 15 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala- kuival 16 http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188#majandus 17 Eesti Entsüklopeedia 7. köide. 1994, lk 395. 18 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/poola_liina.htm 7 Poola metsad on vähem haiged kui naaberriikides Saksamaal ja Tsehhis. Kui Euroopa Liidus jääb metsi vähemaks, siis Poolas on nende pindala kasvanud.19 Maailma juhtiv keskkonnaorganisatsiooni World Wildlife Fund (WWF) on 2004. aastast alates võrrelnud illegaalse metsanduse olukorda Euroopa riikides. Enim on WWF hinnangul
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika. Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus ,,Õiguse entsüklopeedia" sisalduvale materjalile. 1 Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395 3 1. PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PKS on Riigikogu poolt 18.11.2009.a seadusena vastu võetud, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning on jõustunud 01.07.2010. 01.07.2010. a jõustunud seadus asendab 12.10.1994. a vastuvõetud ja 01.01.1995.a jõustunud PKS- t
Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk). (6)
ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395 Inventar 1 263 1 456 1 553 Kulum - 93 129 - 102 918 - 113 580 Lõpetamata kap.ehitus 7 214 1 213 4 351 Põhivara kokku 100 993 119 482 118 957 Tabel 1. Väljavõte 2007-2009 bilansist 3.1 Varade inventuur Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga aktsiaseltsi töötajatest moodustatud
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Ma...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Kuidas õnnestus Lääne- Euroopa taastada Referaat Koostaja: Kadri Rea 18.12.09 Tallinn. Peale sõda Sõda muutis kõik, pöörduti tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud, valimistulemusi võltsiti või jäeti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremat. Peamisteks takistusteks radikaalsete muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte revolutsionäärid või fashistid, kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale heidetud, vaid eksiilvalitsused, kes olid tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänu...
Baaskaitse: komplekskaitse kõigi kahjurprogrammide eest. Failide, e-posti ja internetiliikluse kontroll. Internetisuhtlusprogrammide (ICQ, MSN) kaitse. Signatuurbaaside automaatuuendus. Ohtude ennetamine: aktiivne kaitse uute ja tundmatute ohtude eest. Operatsioonisüsteemi ja paigaldatud tarkvara turvaaukude otsing. Nakatatud veebilehtedele viitavate linkide blokeerimine. Konfidentsiaalsete andmete kaitse. Hind: 395 kr · Kaspersky Internet Security 2009 - Programm sisaldab kõik vajaliku ohutuks tööks internetis. Baaskaitse: komplekskaitse kõigi kahjurprogrammide eest. Failide, e-posti ja internetiliikluse kontroll. Internetisuhtlusprogrammide (ICQ, MSN) kaitse. Laiendatud kaitse: personaalne tulemüür. Turvaline töö Wi-Fi ja VPN võrkudes. Kaitse võrgurünnakute eest. Ohtude ennetamine: rakendusereeglite innovaatiline paigaldus- ja kontrollsüsteem
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
