keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ja õigeusu kirikuks. Nimetus kristlane tähendab Kristusele kuuluvat või Kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt Antiookia jüngerite puhul. Termini kristlus vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist.
Tänapäeval on igal inimesel peas umbes 50 000 juuksekarva, keskmiselt 200 karva ruutsentimeetril. Kuu jooksul kasvavad juuksed 1cm võrra. Kui juurde kasvanud otsad üksteise otsa jätkata, siis toodab keha päevas 30m karvu. Suvel kasvavad juuksed kiiremini kui külmaga. Ühe juuksekarva eluiga on kaks kuni kuus aastat, siis langeb ta välja. Juukseharjast võib päeva jooksul leida umbes sada karva - niipalju kaotab inimene neid päevas. Pealael leidub keskeltläbi 380 juuksekarva ühel ruutsentimeetril. Nende üldarv on 80 000 kuni 150 000, blondidel enamasti rohkem, brünettidel vähem, satäänidel ja punapeadel veelgi vähem. Juuste arv on sündimisel kaasa antud nagu närvirakkude arvgi. Elu jooksul neid juurde ei teki, nende arv võib ainult väheneda nagu näiteks kiilaspäisuse korral. Elu jooksul muutub inimese karvkate korduvalt. Ea suurenedes asenduvad juuksed järk - järgult jäävate juustega: poistel 15. eluaastaks
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
suurem ämbliku liik ja, et neid ämblikud elavad ainult kahes Eestimaa kohas. Üks huvitav tunnel oli seal ka, taga lõpus, kust meid enam edasi ei lastud. Ma mäletan, et giid räägis selle kohta, kuidas Soome TV-st oli näidatud mingit saadet ja et hiljem hakkasid Soome turistid küsima selle tagumise käigu kohta, et kas see tunnel viib Piritale. See aga ei vasta kahjuks tõele, sest seal tunneli lõpus oli hoopis elektriku töötuba vms. Hetkel on Bastioni käikudes 380 meetrit maa-aluseid tunneleid, aga nagu me nägime siis ehitatakse praegu üleminekuid uueks Bastioni käiguks. Minule nendes käikudes igatahes meeldis, imelik oli veel see, et tegelikult saaks iga tavaline inimene sinna ligi, sest hiljem kui külastus oli juba läbi saanud, nägime, et tegelikult on Hirve pargi nurgas üks tavaline kanalisatsiooniluuk, kust kaudu pääseb Bastioni käikudesse. Muidugi on see varuväljapääs ja ei oleks võimalik käikudesse minna, sest need on nüüd
kauge maa tagant. termoaamera abil on võimalik saada objektist soojuspilt e. infrapuna pilt. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub peale keha temperatuuri ka keha materjalist, pinna töötlusest, geomeetriast ja vaatenurgast. Ülekuumenenud kontakt. Ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Selle valguse lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, jt. Osa ultravalgusest jõuab Maale. Enamus hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni (valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine). Mõõdukas koguses on
Päikesepaistel maa pinna soojenedes algab vee aurustumine veekogude pinnalt pinnaselt ja taimestikust. Atmosfääri külmudes kihtides kondenseerub aur taas veeks ja langeb sademetena maapinnale. Osa sellest veest valgub pinnasesse põhjavesi, osa taimedesse. Maakera veevarud Ookeanide pinnalt aurab aastas atmosfääri 320 000 km3 vett. Mandritelt aurab aastas 60 000 km3 ja sinna sajab 96 000 km3. Seega käib aasta jooksul läbi atmosfääri 380 000 km3 vett ja toimub 36 000 km3 ümberjaotamine mandrite kasuks.
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga
2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Konaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor P2n = 0,37 kW, In = 1,05 A, cos = 0,8, f = 50 Hz, nn = 2860 min-1, Un = 380 V, IP44 Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,05 F4 S1 S2 S3.1 S4.1 +24V 1. Töö eesmärk
Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · O...
35-39 642 7,19% 329 7,46% 313 6,94% 40-44 584 6,54% 298 6,75% 287 6,36% 45-49 585 6,56% 296 6,71% 288 6,38% 50-54 633 7,09% 319 7,23% 314 6,96% 55-59 609 6,82% 308 6,98% 301 6,67% 60-64 450 5,04% 224 5,08% 226 5,01% 65-69 380 4,26% 182 4,13% 198 4,39% 70-74 362 4,06% 164 3,72% 197 4,37% 75-79 334 3,74% 143 3,24% 191 4,23% 80-84 256 2,87% 100 2,27% 156 3,46% 85-89 139 1,56% 45 1,02% 94 2,08% 90-94 50 0,56% 12 0,27% 38 0,84%
Helid Maailmaruumist Planeedid undavad, mustad augud kõmisevad ning tähed helisevad nagu tshellod. Maailmaruumist kaikuv muusika köidab astronoomide tähelepanu, kes püüavad kosmilisi helilaineid kuulatades välja selgitada, kuidas galaktikad kasvavad ning tähed sünnivad. · Maailmaruum on täidetud tohutu "ookeaniga" erinevate elektromagnetiliste lainete ja erineva uskumatu sagedusega. · Meie oleme võimelised tajuma vaid väga kitsat vahemiku 380-760 nanomeetrit. Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamat...
Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 1 * 460 (100 20) = 36800J = 36,8kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 36,8kJ C = 460J/kgC 500g vasetükk jahtus 200 C - 20 C. Kui palju soojust eraldus? Antud: Q = m * c (t2 t1) t1 = 20C 0,5 * 380 * (200 20) = 34200J = 34,2kJ t2 = 200C m = 0,5kg C = 380J/kgC
Tabelid Nr n Xk Xk+n x d a b S1 S2 l`=S1-S2 l 1 1 6,43 6,55 0,120 100 88,8 11,2 7,82 8,42 0,60 4,75714 2 2 6,43 6,71 0,140 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 3 3 6,43 6,81 0,127 100 89,6 10,4 6,37 7,14 0,77 6,63385 4 4 6,43 6,94 0,128 100 89,2 10,8 6,11 6,76 0,65 5,36852 5 5 6,43 7,12 0,138 100 89,7 10,3 7,2 7,88 0,68 5,92194 6 6 6,43 7,37 0,157 100 89,1 10,9 5,42 6,21 0,79 6,45771 7 7 6,43 7,52 0,156 100 90,3 9,7 6,79 7,49 0,70 6,51649 8 8 6,43 7,67 0,155 100 89,3 10,7 ...
oma kallimale``. Benji hüppamine. Uus-Meremaa on benji hüppamise kodu. Ta on pärit Lõuna-Vaikse ookeani saartest, kus noored mehed hüppasid tornist, et testida oma julgust. Kawarau Bridge sai esimene kommerts benji hüpe asukoht 1988. aastal. Täna on umbes 13 kohta kuhu saab minna benji-hüpped tegema Uus-Meremaal. Nevis Highwire, 134 meetri kõrgusel Nevis jõest, peetakse kõige põnevamaks. Köisraudtee võtab hüppajad 380 meetrit üle oru osa, kus hüppekabiin on valmistatud klaasist, põnevus hakkab pihta. Kummist pael on ühendatud hüppajale ja ta alustab oma vabalangust. Seiklus tegevused. Uus-Meremaa on riik põnevuste otsjatele. Sa saad teha langevarjuhüpped, valge vee rafting, mägironimine, süstasõit, lumelauaga sõita, matkata, ujuda, mäe rattasõit, surfada, veesuusatada, purjetada, deltaplaaniga lennada, paraplaanilendamine, sukeldata, snorgeldata ja paljud teised väis tegevusi eri
12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13. Millises vahemikus on nähtava valguse lainepikkused? 390-760 … nm (punktriiri kohal peaks olema lambda, ma ei oska seda arvutiga teha) 14. Mida kujutavad endas ultravalgus ja infravalgus ning kus nad spektris paiknevad? Infravalgus- valgus,mille lainepikkus on suurem kui 760 nm Ultravalgus-valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm 15. Milliste värvide abil ja kuidas on võimalik saada kõiki erinevaid värvitoone? Ekraan koosneb kolmevärvilistest (punane, roheline, sinine) erinevatest tükikestest, erineva tugevusega helendudes on võimalik saada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone 16. Millistest elementidest koosneb teleri ekraan ja kuidas tekivad ekraanile erinevad värvid? Televiisori ja arvuti ekraanid tekitatakse värviline pilt kolme põhivärvi abil: punane, sinine, roheline 17
Praktikum nr. 7. Polügonomeetriavõrgu tasandamine programmiga GEO Ülesanne. Teostada Tartu linna 2. järgu geodeetilise põhivõrgu osa tasandamine programmiga „Geo“. Vastavalt lähteandmetele koostame horisontaalse geodeetilise võrgu taasandusfaili. Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment). Saadud tasandusaruannete abil teostame F-testi. Koostame hüpoteesid: S 21 =1 või S 21 = S 22 H0: S 22 S 21 ≠1 või S 21 ≠ S 22 HA: S2 2 suurem dispersioon F- statistiku leiame F= väiksem dispersioon kaudu. Kuna tasandusaruannetes olevad dispersioonid on vaba tasanduse pu...
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva ele...
turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel. Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad. Viimase 80 aasta jooksul on Eestis kaevandatud ühtekokku ligikaudu 70–75 miljonit tonni turvast. 2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni hästilagunenud turvast Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks. Turbatööstuses ja sellega seotud valdkondades saab peamiselt maapiirkondades tööd 1 500 ‑ 2 000 inimest. Turba kasutamine Ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele
d) Väheneb suurenevad väheneb suureneb. 6-8 Firma bilanss seisug 01.01.05 oli järgmine: vara 850 000.-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- (maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli: a) Kahjum 80 000.-; b) Kahjum 150 000.-; c) Kasum 80 000.-; d) Kasum 180 000.-. 9. Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad järgmised põhiaruanded: a) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, omakapitali muutuste aruanne; b) Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus;
4. kohandatud müüdud toodangu kulu 700 000 76500 = 623 500 EUR Ülesanne 9 Tellimuse kuluarvestus Ettevõtte AB majandustehingud jaanuaris: 1. Osteti toorainet ja materjale summas 182 000 D Tooraine ja materjalid 182000 K Võlg tarnijatele 182000 2. Toorainet summas 2 000 tagastati tarnijale kui ebakvaliteetne D V õlg tarnijatele 2000 K Tooraine ja materjalid 2000 3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380 D Tootmise otsekulud 147380 K Tooraine ja materjalid 147380 4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000 D Tootmise üldkulud 10000 K Tooraine ja materjalid 10000 5. Arvestati palka 140 000 (brutotasu) ja vastavalt makse palkadelt D Tootmise otsesed tööjõukulud 147180 D Tootmise üld tööjõukulud 40140 K Palgavõlg 140000 K Sotsiaalmaksu võlg 46200
Matkajuht 200 1600 250 3000 300 3600 It-spetsialist 50 450 60 720 70 840 Hooldustehnik 15 150 25 300 35 420 Elektrik 15 150 25 300 35 420 Kokku: 380 3450 470 5640 560 6720 11.4 Kokku tööjõukulud eurodes 2012 2013 2014 Tööjõukulud Kulud Kulud Kulud Kulud Kulud Kulud kuus aastas kuus aastas kuus aastas Ettevõttes 2617,30 21327,60 2617,30 21327,60 2845,78 34149,36
( + + ) - ( -) - - - 4.4 . - - ? - , . 120, 250, 380, 510, 640, 770. - (- : , - - , ) const. -, - = 12 . , - 4 . - = 10 . - . 4.2.2 . . - 8...15 . - (- , - 10-20
H R E H R E H R E H R E Maanteel 40 0,165 450 160 100 300 120 80 100 80 60 120 80 55 50 0,159 700 230 160 400 170 120 200 140 100 150 130 90 60 0,153 900 380 230 600 240 170 300 200 150 200 170 135 70 0,146 1200 450 330 800 330 240 380 300 210 300 250 190 80 0,140 1500 650 450 1000 430 330 510 380 300 400 350 250 90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340
· Ruumis/hoones viibivad inimesed ja elektroonikaseadmed eraldavad ,,tasuta soojust" · Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale Vesi · 3% Maa veevarudest on joogiks kõlblik, sellest omakorda 0,3% on inimese jaoks kättesaadav · 12% inimkonnast tarbib 85% meie kasutuses olevast veest · Hetkel on maailmas 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20 l veega Jäätmed · Eestis moodustub inimese kohta 380 kg olmejäätmeid aastas · 140 kg sellest on pakendijäätmed · Koos tööstusjäätmetega küündib see hulk 9 tonnini · XX saj. algul kaalus 1 m³ jäätmeid 500 kg, tänapäeval aga 100 kg Paberjäätmed · Igasugune puhas ja kiletamata paber, raamatud, vihikud, ajakirjad, kartong ja papp · 1 kg vanapaberist saab (puidu lisamisel) toota kuni 1,6 kg uut paberit. Energia kokkuhoid: 1,5 kWh elektrit ja 1,8 kg puitu · 70 kg vanapaberit säästab ühe puu
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leid...
14. -Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. -valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. ...
võistlustes sai esitleda kuni 12 vankrit, igaüks 4 hobustega. CIRCUS MAXIMUS Circuse Maximuse asukoht oli orus kahte linnade vahel: Aventine ja Palatine. Ise org oli ülisuur: 600 m pikkus ja peaaegu 150 m laius. Võistlusi saaksid jälgida kuni 150 000 inimest; 4 pKr aastaaks võimalike vaatajate arv suurenes kuni 380 000. Hiljemalt traavivõistlused said ajalugu Oletatavasti esimest Kuni 392. a-ni seal ei korda traavivõistlusi ole märgatud korraldati veel kui Roomas mõningaid asju, mida valitses Tarquinius Priscus saaks seostuda (V. tsaar) traavisõidudega; Ainult 329.a. ehitati arvatavasti, Circuse „start“-i kirju puust.
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Merkuuri üleminek Päikesest 8.9. novembril 2006 nähtuna kosmoseaparaadilt SOHO. Atmosfäär Merkuuril puudub Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Mõõtmed
aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630
6,5 195 7,0 204 7,5 213 8,0 222 8,5 231 9,0 240 9,5 250 10,0 258 10,5 268 11,0 277 11,5 298 12,0 327 12,5 351 13,0 380 13,5 402 14,0 429 14,5 452 15,0 479 Graafikud: Nõrga happe ekvivalentpunkt: (5,4; 132), mõõtelahuse maht1: 5,4 ml=0,0054 l Segu ekvivalentpunktid: (4,7;185) , mõõtelahuse maht2: 4,7 ml=0,0047 l (11,2;283), mõõtelahuse maht3: 11,2-4,7=6,5 ml=0,0065 l Mõõtelahuse normaalsus: 0,1023 n Happe hulk: 1
14 400 160000 185 34225 74000 59 646,11 15 440 193600 207,5 43056,25 91300 37 583,31 16 420 176400 197,5 39006,25 82950 34 468,12 17 380 144400 215 46225 81700 77 18 340 115600 182,5 33306,25 62050 366,59 85 331,98 19 325 105625 225 50625 73125 59 646,11 20 440 193600 257,5 66306,25 113300 37 27,706
10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein; c) täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne. Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega
Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi.
Koostaja: , 28.11.2012 Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus Koordina Pindala S Kõlviku liik Kõlvik nr adid(m) (ha) X Y 1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I variant Talu raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi. Tabel 3.2. Raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi. Kõlvik nr S*X S*Y 1 1116 1953
Valguse kiirus - avastas Taani astronoom Romer, kes uuris Jupiteri kaaslase Io kuuvarjutust. Avastas ebakõla varjutuste tekkimise algusajas. See on suurim kiirus, seetõttu tähistatakse tähega c(=3*10^8 m/s). Kuna see on tohutult suur, on ta tunnetatav põhiliselt astronoomias. Valguse murdumine on samuti seotud valguse kiirusega keskkondades. (sina / siny = n2 / n1 = v1 / v2) Valguse dispersioon - valgus koosneb värvustest (võib vaadelda kui lainetust, millel on kindel sagedus ja lainepikkus) Valguse kui lainetuse põhiparameetrid: lainepikkus (tähis lambda; 380- 760nm), sagedus (tähis f, 8*10^14 - 4*10^14 Hz), periood (tähis s; 1,2 * 10^-15 - 2.5*10^-15 sek) Silm on võimeline eristama ~30k värve, ehk tunnetab 5nm erinevuse. Kõiki värve on võimalik saada segades erinevates vahekordades 3 põhivärvust RGB. Näeme mingit keha teatud v'rvi, sest ta on kaetud ainega, mis peegeldab tagasi just seda värvust, ülejäänud neelduvad (va must ja valge...
külastas mõni aasta tagasi meie kooli, vastust küsimusele, kuidas erinevaid keeli, mida ta oskab, elus hoiab. Ta vastas: ,, Ma pühendan igale keelele, mida valdan, iga päev vähemalt viis minutit. Ma loen nendes keeltes lehti, vaatan telerit, suhtlen." Miks üldse on vaja, et me oskaks eesti keelt. Palju lihtsam oleks ju suhelda, asju ajada, kui me räägiks kõik näiteks inglise keeles, sest selles keeles on palju rohkem kirjandust, see on teadusekeel, seda kõneleb ligi 380 miljonit emakeelena ja 600 miljonit esimese võõrkeelena. Miks on siis eesti keel meile nii tähtis? Oma emakeele säilitamise nimel oleme palju pingutanud. Läbi aegade on Eestimaal läbi viidud nii venestamis- kui ka saksastamispoliitikat, mil kirjakeelt oli võimalik omandada vaid nendes keeltes. Vaatamata suurte keelte pealetungile, peame me kalliks oma emakeelt ja rahvust see on osa meie identiteedist. Kuigi me oleme rahvaarvult väiksed, peame oluliseks oma kultuuri
Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522 Saadud ettemaksed 501 840 284 145 307 397 Lühiaj. KOHUSTUSED KOKKU 4 324 705 7 398 070 4 394 722 Pikaajalised kohustused
muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 928 312 1 204 018 Tulumaks 12 -92 000 -
Ultravalgust indeksiga alla 2 võib pidada inimesele ohutuks, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Kui indeksi väärtus on üle 5, tuleb päikese käes töötamisega olla ettevaatlik, ultravalguse ohtlik kogus võib tekitada nahavähi 4 Nähtav valgus laine sagedus jääb vahemikku 1014 Hz...1015 Hz ja lainepikkus vahemikus λ = 380...760 nm. Sellise sagedusega elektromagnetlaineid nimetatakse valguseks. 5 Infravalgus Lainepikkusel λ = 760 nm...1 mm on lained inimsilmale nähtamatud. Infravalgust kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgem (näiteks, radiaator, triikraud, inimkeha). 6 Loomulik valgustus
toodet pakkuvast ettevõttest (A, B ja C). Tabelis on toodud nende poolt pakutavad kogused erinevatel hinnatasemetel. Hind, Pakutavad kogused, ühikut/päevas /ühik Ettevõte A Ettevõte B Ettevõte C 4 0 0 0 5 300 0 0 6 400 300 200 7 500 380 250 8 580 460 280 9 630 510 290 10 650 535 295 Joonesta ettevõtete individuaalsed pakkumiskõverad ning turupakkumise kõver. 13 10.02.2014
Kliima: Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike, aasta keskmine temperatuur on 13°C põhjaosas ja 18 °C lõunas. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Talvel võib temperatuur langeda kuni -16 °C ja suvel tõusta kuni 46 °C. Mereäärsete alade kliima on mahedam. Põhjas sajab 1 500 mm/aastas, mägedes 2 300 mm/aastas ja lõunas kõigest 380 mm. Taimestik: Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest. Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt. Loodusvarad: Tsink, hõbe, kuld, uraan, vask, tina, volfram, marmor, savi, kips jne. Keskkona probleemid: Pinnase erosioon, tehastest ja sõidukitest põhjustatud õhusaastus ning veereostus, eriti
aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena * Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik. Retrospektiivsus
e. 2300 ülekulu Küsimus 4 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. 13,1 b. ei üksk c. ei ole võimalik määratleda d. 11,9 e. 13,2 Küsimus 5 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 52 b. 60 c. 80 d. Ei ükski e. 40 Küsimus 6 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik
Müüdava toodangu sortimendi parendamine e. Tootmis ja müügimahu kasv Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumilävepunkt on iseloomustatav: Vali üks: a. tootmismahuga, mille saavutamisel ettevõte töötab ilma kahjumita b. hinnaga, mille järel ettevõtte teenib kasumit c. õige vastus puudub d. kõik õiged vastused e. kulude tasemega, mis on tootmiseks vajalikud Küsimus 8 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 60 b. 52 c. 40 d. 80 e. Ei ükski Küsimus 9 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole kää...
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Laboratoorne töö Vahelduvvoolu-asünkroonmootor Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n, ...
2002 375 0,5 98 196 1999 375 0,5 110 220 1999 376 1,3 200 153,8462 2002 378 0,2 50 250 2000 378 0,3 60 200 2001 378 0,3 60 200 1999 378 0,3 75 250 2001 379 0,5 20 40 1999 379 1,5 45 30 2002 379 0,2 80 400 2000 379 0,5 200 400 2000 380 12,1 3400 280,9917 1999 380 12,1 3630 300 2002 380 23,7 5547 234,0506 2001 380 25,75 7601 295,1845 1999 381 0,5 90 180 2000 382 37 3000 81,08108 2001 382 25 5250 210 1999 382 37 5550 150 2002 382 30 6000 200 2001 384 0,4 100 250 2002 384 0,4 100 250 1999 384 0,6 120 200
· Külmakindlus täiskividel 75, plokkidel 50 tsüklit · Tihedus vähemalt 2000... 2100 ka in3 · Põhitoonid hall, punane ja pruun. Eritellimusel võimalikud muud toonid · Soojusjuhtivus 0.7 W/m°C Fibo kergplokk · Kergbetoonplokid on valmistatud kergeid täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm · Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused Kergploki tehnilised omadused · Survetugevus, MPa 3 5 · Mahukaal, kg/m3 650 800 · Külmakindlus 50 tsüklit · Soojusjuhtivus L, W/mK 0,20 0,24 · Mittepõlev ehitusmaterjal Poorne materjal, suure õhu- ja veeläbivusega
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teis...
kosmose. · Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika jt. Galaktikad. · Universumi kohta saame teavet, kui uurime teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust. · Ennustuse kohaselt jätkab universum paisumist. · Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased, mis takistas footonitel levida üle universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
