Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tervisedenduse õppetool TE 1 DIABEET JA SELLEGA KAASNEVAD TÜSISTUSED Uurimistöö projekt teadustöö alustes Juhendaja: Tallinn 2016 1 SISUKORD 1Sisukord................................................................................................................................2 2Sissejuhatus. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS ................................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.........................
$D$11 Muutujad x 43.333333334 0 125 $E$11 Muutujad x 20 0 125 Constraints Final Shadow Constraint Cell Name Value Price R.H. Side $H$14 Plastik 13.833333333 0 30 $H$11 Kitarrikeeled (metallist) 380 0 380 $H$12 Puit 400 0 400 $H$13 Kinnitusvahendid 380 20.833333333 380 Allowable Allowable Increase Decrease 35 1.00000E+030 75 1.00000E+030 0 4.9999999999 5.8333333332 0 Allowable Allowable Increase Decrease 1.00000E+030 16.166666667 1.00000E+030 0 43.333333336 20 0 37.142857145
V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 l3 l2 l1 Algandmed: M1 = 380 Nm; M2 = 290 Nm; M3 = - 150 Nm l1 = 0,14 m; l2 = 0,26 m; l3 = 0,38 m; l4 = 0,42 m; l5 = 0,14 m Võll on koormatud pöördemomentidega M1 , M2, M3 ja M4. Leida momendi M4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. n mi=0 i=1 M1 + M 2 M3 + M 4 = 0 M4 = M1 M2 + M3 = 380 290 +(150) = 820 Nm
osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Termosfääris saab üks molekul liikuda keskmiselt umbes ühe kilomeetri ilma, et teise molekuliga kokku põrkaks. Termosfääri jääb ka Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) orbiit, mille kõrgus varieerub 320 kilomeetrilt 380 kilomeetrini. Võrreldes alumiste kihtidega on õhk ülevalpool turbopausi harva kohtuvate molekulide tõttu küllaltki halvasti segunenud. Turbopausist ülespoole jäävat ala kutsutakse heterosfääriks, allapoole aga homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 = 155+1,13 = 156,13 m Vastused: H a = 140m; H a 1 = 156,13 m. Ülesanne 2. Määrata joone AB kalle. Metoodika: joone AB pikkuse mõõdan joonlauaga kaardil (Ülesanne 1) (1,9 cm). 1cm kaardil on 200 m looduses, seega on joone pikkus looduses 380 m. S AB = 1,9*200 = 380 m Kõrguskava on joone AB otspunktide vahe: ∆ h AB = 135-140 = -5 ∆ h AB 135−140 i AB = = = 0,013 S AB 380 −1 ∆ h AB −1 5 Kaldenurk v °AB = tan = tan = 00°20'42" S AB 83 0 ∆ h AB 5
m mV mV mV 1,25664E-006 X U(x) U(-x) |U(x)| Fe(x) Ft(x) f(x) S 0,002193 0 400 400 400 0,871866 0,8797065 0,00784 0,0078404 N 250 0,02 400 380 390 0,850069 0,8720184 0,021949 0,0219489 i 1,525 0,04 380 360 370 0,806476 0,8465587 0,040083 0,0400826 314,15 0,06 360 325 342,5 0,746535 0,7956242 0,049089 0,0490889 n 1390 0,08 320 325 322,5 0,702942 0,7065273 0,003585 0,0035853 l 0,222 0,1 260 250 255 0,555815 0,5710976 0,015283 0,0152829 D 0,12
Valgus on elektromagnetlainetus, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguse eredus=intensiivsus. Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside va...
AW-6082 AlSi1MgMn 97,4 K+LV 170 260 24 75 Kõrgtugevad K+KV 310 340 11 100 transpordivahendite konstruktsiooniosad AW-7020 AlZn4.5Mg1 93,6 K+KV 335 380 13 125 Lennukikonstruktsioonid 1) L lõõmutatult, Kal. kalestatult, K+LV karastatud ja loomulikult vanandatult, K+KV karastatud ja kunstlikult vanandatult Tabel 1.25. Alumiiniumi valusulamid EN Margi- Al Valu- Olek1) Rp0.2 Rm A HB Kasutus ja tunnusnr. tähis % viis N/mm2 N/mm2 % omadused Alumiiniumisulamid mittevanandatavad
1. Betooni B………… koostis ja konsistents Liiva Killustiku Killustiku Vee Katse CEM……… Liiva fraktsioon, fraktsioon, mass, mass, W=v/Ts nr Tsemendi mass, g mm mm mm g mass, g I1 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 I2 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 II 1 594 1458 2376 0,38 II 2 594 1458 2376 0,38 2. Survetugevus Purustav Survetugevus, Katsekeha mõõtmed
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguski...
Kohupiima-kodujuustu kook mustikate ja musta leivaga Põhi : 6 viilu musta leiba 1dl suhkrut 50 g Valio võid Täidis: 1 tops (380 g) Alma vanilli-kohupiimakreemi 1 tops (380 g) Alma kodujuustu 200 ml Alma vahukoort 6 sl suhkrut 15 g zelatiini 100 g mustikaid (võib kasutada külmutatud mustikaid) Valmistamine: Põhja jaoks purusta leib kõõgikombainis. Seejärel sulata pannil või. Lisa sulanud või hulka leivapuru ja suhkur. Kuumuta pidevalt segades umbes 5 minutit. Seejärel vala leivapuru ühtlase kihina mingile suuremale alusele (nt kandikule) jahtuma. Täidise jaoks purusta kodujuust saumiksriga ühtlaseks massiks. Lisa kohupiimakreem ja suhkruga vahustatud vahukoor. Paisuta zelatiini väheses külmas vees ning seejärel sulata kuumavee vannil. Viimaks nirista sulanud zelatiin kohupiima massi hulka, ise pidevalt segades. Koogi kokkupanemiseks võta 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm, pane põhja küpsetuspaber ja vala põhjale le...
Spetsifikatsioon Detail Detaili mõõtmed mm jrk.n nimetus arv materjal pikkus laius paksus r 1 Pealmine plaat 1 tootmisjääk 500 420 20 2 Vaheplaat 1 tootmisjääk 400 440 20 3 Põhjaplaat 1 tootmisjääk 380 440 20 4 Sahtli esipaneel 1 tootmisjääk 435 120 20 5 Sahtli küljed 2 tootmisjääk 350 120 20 6 Sahtli esi- ja tagatükk 2 tootmisjääk 450 120 20 7 Ukse küljelatid 2 tootmisjääk 520 100 20 8 Ukse ülemine- ja alumine latt 2 tootmisjääk 20
n = 0 kuni 1000 1/min. Koormused, liite nimimõõde koormuse liigid ning siduri nõutud eripära valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А) ja eelviimasele (B): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Mv, Nm 100 250 300 400 500 90 180 270 380 520 Koormuse Sujuv Kerge Kesk- Raske Väga Sujuv Kerge Kesk- Raske Väga liik mine raske mine raske k rež valimiseks B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elek...
Bakterid geenitehnoloogias Mis on GMO? GMO (geneetiliselt muundatud organism) on elusolend, kelle pärilikkusainet (DNA'd) on muudetud geenitehnoloogilisi võtteid kasutades e. viisil, mida looduses ei esine. Kuidas toimub GM? Teadlased otsivad geeni, millest sõltub organismi omadus Geen eraldatakse ensüümide abil Viiakse söötmesse, kus bakterid paljunevad GM-bakter ...on geneetiliselt muundatud bakter. Milleks kasutatakse GM- baktereid? Teaduses Toiduainetööstuses Ravimitööstuses Materjalitööstuses Keemiatööstuses Biotervenduses (bioremediatsioon) GM-bakterite kasutuseelised Majanduses ajakulu, odavus, protsessi kontrollitavus, ohutus. Bioremediatsioonis aitab lagundada ohtlikke aineid. Ajalugu Esimene GMO oli GM-bakter E.coli (1973) 1974. sõlmisid teadlased kokkuleppe GM-bakterite kasutusriskid Võib: tekitada haigusi, mis ei allu ravile tekit...
330 7,11 5,7596 0,1241 0,0186 0,1809 0,0321 0,1487 0,0004504 340 4,86 5,9341 0,0848 0,0127 0,1842 0,0349 0,1494 0,0004317 LÄBIPUHE 350 2,46 6,1087 0,0430 0,0064 0,1863 0,0365 0,1498 0,0004200 360 0,00 6,2832 0,0000 0,0000 0,1870 0,0371 0,1499 0,0004161 370 2,46 6,4577 0,0430 0,0064 0,1863 0,0365 0,1498 0,0004200 380 4,86 6,6323 0,0848 0,0127 0,1842 0,0349 0,1494 0,0004317 390 7,11 6,8068 0,1241 0,0186 0,1809 0,0321 0,1487 0,0004504 400 9,15 6,9813 0,1598 0,0238 0,1764 0,0284 0,1480 0,0004755 410 10,93 7,1558 0,1907 0,0284 0,1710 0,0238 0,1472 0,0005057 420 12,38 7,3304 0,2160 0,0321 0,1650 0,0186 0,1464 0,0005397
--------------- --------------- ------------ -------------- ------------ VELLO KOHARI 26.10.1984 31 388 KAIRE PILDER 26.06.1982 34 416 MAIK TEDER 04.09.1985 31 378 INDREK ZAHKNA 23.11.1984 31 387 EVELIN ELJANDI 19.06.1985 31 380 MAREK TREI 08.06.1984 32 392 KATI TAMM 30.08.1984 32 390 KALLE VARES 01.06.1985 31 381 MART NIMMERFELDT 12.11.1984 31 387 PRIIT RAMMUL 13.09.1984 31 389 MAREK KORB 03.10.1985 30 377
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad
01.08 (10) 10x8,92=89,2 267,8/30 01.10 20 12/10,16 240 507,8/50 15.11 (22) 22x10,16=223,5 284,3/28 01.12 20 13/11,34 260 544,3/48 Kokku 48 880 655,7 200 + (20 x 9) : 45 (ühikut) = 8,44 380 + (20 x 10) : 65 (ühikut) = 8,92 267,8 + (20 x 12) : 50 (ühikut) = 10,16 284,3 + (20 x 13 ): 48 (ühikut) = 11,34 Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (544,3) = müüdud kaupade kulu 655,7 eurot 4.Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO FIFO tähendab arvestusmeetodit, mille rakendamisel arvestatakse esimesena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. FIFO meetodi kasutamine eeldab varude kajastamist arvestuses nende soetamise järjekorras
3.1. Stardieelsed kulud Tabel 8. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus(kr) Kogus Summa Riigilõiv 5 000 1 5 000 Notar 600 1 600 Bürootarbed 1 500 1 1 500 Hooldustarbed 2 440 1 2 440 KOKKU X X 9 540 Reserv 9 540 10% 954 Tegevuskulud 2 380 4 9 520 Käivituskulud kokku X X 20 014 3.2. Tegevuskulud Tabel 9. Teenindusprosessis planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind ( kr) Vajadus Summa Summa (kr, aastas) kuus (kr.kuud) Vesi m3 32.50 4 130 1 560 Elekter KWh 1.05 200 210 2 520
Füsa KT kordamine 1.Mis on valgus? Valgus on elektromagntlaine, mille lainepikkus on 380-760 nm. 2.Mis on tasa- ja keralaine? Valguslained jagunevad tasalaineteks ja keralaineteks. Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp Keralainele vastab hajuv või koonduv kiirtekimp 3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erine...
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
Narva jõgi' NIMI ? . -- . . - 77 - 56 200 ² - - . , , , , , . , . -- . , 7 380 ³ , , , «» . -- 4 6 , -- 6 7,5 . -- 125 , () . NIMI
1081 ² 10 498 500 10 380 ./² (84,83 %) (2,44 %) (1,60 %) (1,20%) (0,92%) (0,57%) . e py . 20 , . - - - . . p 1931 130 350 7 .
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus ...
Valgus on samaaegselt osake ja laine, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguse dualistlik käsitlus - Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel...
= 362,4 × = 339 0,1 0,183 + + 3,47 0,183 0,1 S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 Tl,Nm 339 347 324 302 281 262 246 231 Leiame punktid, staatorimähise toitepinge muutmisel tekkiva, tehistunnusjoone ehitamiseks. Pinge vähendamise tegur 1 = 1 = 0,7 0,7 × 380 = = 0,7 380 Tehistunnusjoone vääratusmoment , = 2 × , , = 0,72 × 362,4 = 177,576 Ülejäänud punktid tehistunnusjoonel leiame üldistatud valemiga = 2 × S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 Ttehis ,Nm 166 170 159 148 138 128 121 113 0 3 110
1. Iseloomusta valguslainet. Koosnev teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast (need muutuvad ajas sinusoidaalselt, muutused toimuvad ühes faasis), mis levivad ruumis. Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3
Hotellituru statistika Sissejuhatus Eesti majutusettevõttes ööbis 2004. aastal 1 922 126 turisti ja 2009 aastal 2 147 133. Majutusettevõtetes olid 2004. aastal ülekaalus väliskülastajad. Majutatud Eesti külalisi oli 547 712 ja turiste 1 374 414. 2009. aastal oli majutusettevõtetes Eesti elanikke 766 593 ja väliskülastajaid 1 380 540. Majutusettevõtetesse saabusid kõige rohkem külalisi Soomest, Lätist, Rootsist ja Venemaalt. Reisi eesmärgid Puhkusereisil Lääne Eestis peatusid 2009. aastal 43 106 inimest ja kogu Eestis 1 387 909. Tööreisi Lääne Eestis 11 936 inimest ja kogu Eestis 497 324 Osavõtt konverentsist Lääne Eestis 901inimest ja kogu Eestis 94 320 Muu reisi pärast Lääne Eestis 25 507 ja kogu Eestis 261 900 Majutuskohad Lääne Eestis oli 2004. aastal 256 majutusettevõtet. Kogu Eestis 609.
Hüdrosüsteem Labortöö nr 2 Tööprotsess: Pumba käivitades hakkas tööle silinder, mis hakkas välja liikuma pikalt ja siis tagasi sisse. Peamiselt kasutatakse sellist silindrit lautades sõnniku koristamiseks. 5-le töökäigule kuluv aeg 2:55 min Töökäigu aeg(kesmine) 23,83 sek Tagasikäigu aeg(keskmine) 13,73 sek Põhiparameetrid 50Hz 380-420V/690V 60 Hz 8,7A 4kW 8,8 / 5,11 4.8kW 1425...1440 p/min 1720...1740 p/min L=1,75m Pump koos käivitus mootoriga Paak Filter ...
põhjal : n- 750 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 41500 kJ /kg 8. Jevgeni Firsov Mootori prototüüp : Wärtsila VASA 9R32 n = 750 p/min; Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 650 p/min, kasutatav kütus IFO 380 Q a- 41000kJ/kg , ps - 0,20 MPa , t0 15 0C , tmv. - 100C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida mootori tööd välistemperatuuri tõusul 15 ja samal ajal merevee temperatuuri tõusul 10 kraadi võrra. 9. Jevgeni Psenitsnõi Mootori prototüüp : DEUTZ W6M 240/ 280; 1440 KW Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 900 p/min, kasutatav põhikütus Q a- 42500 kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 20 0C , tmv
Kuivatatud aprikoosid 290 Kuivatatud mustad ploomid 220 Kuivatatud õunad 210 1muna 65 Munapulber 540 Suhkur 295 piparkoogid 330 Leib 206 Sai 265 Rukis 210 piim (3,2% rasva) 58 Feta juust 260 Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265
Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika
Amazonase vihmametsad Üldinfo Asukoht: Lõuna- Ameerika, Amazonase madalik (7 mln km²) Pindala: 5.5 mln km² Hõlmab kaheksat riiki Vihmametsa läbib ka Amazonase jõgi (pildil) Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://www.hkhk.edu
operatsioonide sektsioon: näidatakse ainult omadused. Töötamise hõlbustamiseks tabeliga võib selle määrata Table-objektideks (Excel 2003- s List-objekt). Selleks kasutatakse käsku Insert Table. Allpool on toodud näiteks kolm tabelit: arvutite hinnakiri, töötajate nimekiri ja neid kasutavate müükide arvestamise tabel Arvutid Mark Protsessor Mälu, MB Ketas,GB Hind, € ... Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 380 Aura AMD 64; 3,0 512 160 380 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 320 Ekstra AMD S; 2,8 256 80 270 mark - võti protsessor Eliisa AMD S; 3,0 512 160 320
Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus langeb pinnaühikule. Inimese silm on võimeline eristama erineva pikkuse laineid erinevus 5 nm võrra. UV | 380 nm(violetne) - 760 nm (punane) | infra Kõiki erinevaid värvusi on võimalik saada, kui segada omavahel erinevates vahekordades punast, rohelist ja sinist värvust. Valge jaoks 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. RGB Infravalgus on valgus, mille lainepikkus on suurem, kui punane ja väiksem, kui raadiolainete oma,. Seda kiirgavad kehad, mille temp. On kõrgem, kui ümbritseva keskkonna oma. Korpuskolaarne omadus : valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt.
kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis. Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid. CO2 tulekustutid on praktiliselt kõigi ainete väikeste põlemiskollete ning kuni 380 V pinge elektriseadmete kustutamiseks. Pulberkustutid on leelismuld- ja leelismetallide, naftasaaduste, lahustite, tahkete ainete ning kuni 380 V pingega elektriseadmete kustutamiseks. Elutarbesüsteemid Elutarbesüsteemide otstarve on meeskonnale ja reisijatele nõutavate töö- ja elutingimuste loomine. Elutarbesüsteemide hulka kuuluvad veevarustus-, äravoolu-, reo- ja heitvee- ja piigatisüsteemid, aga samuti kütte-, ventilatsiooni- ning õhu konditsioneerimise süsteemid koos nende juurde kuuluvate seadmete, mahutite ja muude süsteemielementidega. Veevarustussüsteemide hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja merevee süsteemid
..... 7 ? , . , . , , , , ? , . Boeing 747-100 Boeing 747-8 Boeing 747-100 Boeing 747-100 (-747- 100) 747 , 40 . Boeing 747- 100 , 400 7200 . Boeing 747-100 2 1986 , 9 1969 . BOEING 747-100 70,6 59,6 19,3 162,4 . 340,2 955 / . 9800 183 380 20,3 / 366 (3 ) 4 × & JT9D Boeing 747-8 Boeing 747-8 Intercontinental Boeing 747-8Freighter 747 , . Boeing 747-8 , . 747-8 , 747, , , , . 14815 , 747-8 Intercontinental . 747-8 , . , 51 ( 467) , 26% . BOEING 747-8 76,3 68,5 19,4 276,7
Registrikood: 12345678 Aadress: Metsaveere talu, Rõõmu vald Kontaktandmed: Karu Mati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Pakkumise saaja: OÜ Mesilane Registrikood: 12345678 Aadress: Rukkilille talu, Õnne vald Kontaktandmed: Karu Kati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Teenuse sisu: Hinnapakkumus meevurrile: Meevurr on 4-raamiline, pööratavad kassetid, kõik roostevaba, rihmajamiga, kuullaagritel, elektrimootor reduktoriga 182 p/min; 0,11 kw; 380 v. Rihmajam ja elektrimootor asuvad meevurri all. Jalgade kõrgus 40 cm, vurri läbimõõt 70 cm. Teenuse eelarve ja maksumus: Kulu ühik kogus hind summa km kokku Meevurr tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Kokku tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Teenuse hind kokku: 644,23 eurot Käibemaks: 107,37 eurot Summa käibemaksuta: 536,86 eurot Kaup on uus.
jm. 4 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Näide: Toodangumaht q FC VC TC 0 200 0 200 1 200 100 300 2 200 150 350 3 200 180 380 4 200 220 420 5 200 270 470 6 200 340 540 7 200 440 640 8 200 580 780 TC = FC + VC q FC VC TC 0 200 0 200 LÜHIPERIOODI KULUD 1 200 100 300 2 200 150 350
Ül 4 Arvutada keevisliide võrdvastupidavuse tingimuse kohaselt. On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27.83kN Leian lubatava nihkepinge [3] Nihketugevustingimuse järgi leian õmbluste kogupikkuse F ...
324 , , 81 . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level , 380 000 35 000 60 600 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level
d e in t la e n g a m o tr k le E Infravalgus ehk infrapunane kiirgus · Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav · Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendami...
5 tärni hotellis on saabudes toas A la carte restoran kingitus või lilled. 5 tärni hotellis on arvuti toas, kuid 4 tärni hotellis on all lobbys. Sarnasused 4-ja 5 tärni hotellil Erinevused 4-ja 5 tärni hotellil 4 tärni hotell on ärihotell, millele on kehtestatud 104 miinimumnõuet ja tärnide saamiseks on vaja saada kokku minimaalselt 380 punkti. Äriklassi hotell on rohkete lisateenustega kõrgemale standardile vastav hotell, kus peab olema tagatud teenindus vastuvõtus vähemalt 18 tundi ööpäevas ning telefoni teel kogu ööpäeva. 5 tärni hotell on luksushotell, millele on kehtestatud 121 miinimumnõuet ning tärnide saamiseks on vaja saada kokku minimaalselt 570 punkti. Luksushotellis on tasakaalus disain, luksus, kvaliteet, lisateenuste rohkus ning esmasklassiline teenindus
Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikklaine (pikem kui 10 m), pikklaine, kesklaine, lühilaine ja ultralühilaine. 6) Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. 7) Liikluslained- häired autode asetsemises ja liikumisel maanteel. Liikluslained levivad tavaliselt autode enda liikumisuunaga tagurpidi või "vastuvoolu." Võiks öelda, et liikluslained on nagu ebakorrapärased pikilained.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
