05.1985 31 382 MAREK PIKKAR 12.06.1985 31 380 LEONID OTSALAINEN 26.01.1985 31 385 ILJA PIKK 17.09.1984 31 389 KASPAR PIKANI 06.02.1982 34 420 SIIM MOORAST 20.02.1986 30 372 SVEN MUTLI 06.08.1985 31 379 JAANO PAAP 07.05.1986 30 370 HEIMAR KALLAK 20.09.1985 30 377 JAAN LEIN 07.06.1985 31 381 EESNIMI PERENIMI SUNNIAEG VANUS_AASTADES VANUS_KUUDES --------------- --------------- ------------ -------------- ------------ AIMAR HALLIKMA 18.08.1985 31 378
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades ...
« », 379 . . , , . 54 . ... 23..1916 . . «», . 200- 1903 . - . 1960- . 1938- . . , , . .. 1965 . 629 . 907 . - . 1879 . ... , . ..» ». 1967 . 1715 . ... ( ) « », 1833-1850 . - .. .. , 1147 , , , , - : « ». . , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . ...
recreational drug use in Melbourne, Australia Referaat Anna Klimovits Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. eluaastaks on
5. inglise 9 659 15. tai 3 456 6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7. araabia 7 564 17. prantsuse 2 262 8. kurdi 5 469 18. saami 1 772 9. albaania 5 415 19. poola 1 642 10. hiina 5 071 20. serbia-horvaadi 1 379 Soome rahvastiku eripära võrreldes teiste euroopa riikidega: Soomes on suitsiidide arv on suhteliselt kõrge ja inimasustus on hõre.
300 298 Kino külastatuvus kahe nädala vä kolmapäev 200 350 700 neljapäev 237 298 621 600 reede 456 423 560 laupäev 400 556 500 4 pühapäev 379 400 400 4 350 350 300 298 237 200 200 200 100 0 esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede
kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso
Kuressaare Gümnaasium Marie Under ,,Mu süda laulab" Kersti Merilaas valitud teosed Luulekava Mari Pärtel 10.A Kuressaare 2009 Mahajäet Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just nii rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400) Sa tasa vastu toolikorju toetud, pea aknast pahisevas kiirtejoas, mis nimbusena on su juustel, et mu mõtted on su ees kui helmerivid tuhmkuldses valguses kui vanal maalil, ning ulatades sulle kruusist vett, mu käed on hardad nagu templikivid või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61) Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt, kus vaagitud on iga samm ja pala, et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõ...
Tee võrdlev joondiagramm, kasutades kõiki veergusid 1. nädal 2. nädal esmaspäev 560 621 teisipäev 350 200 kolmapäev 200 350 neljapäev 237 298 reede 456 423 laupäev 400 556 pühapäev 379 400 US% veegusid osalus % 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% 60,00% 50,00% 40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00%
jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus, teenuste vahetus, kapitaliinvesteeringud
Näiteks leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti ja muidugi valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492 kilogrammi. 2010: 252 500 tonni, hektarilt keskmiselt 2413 kilogrammi. 2009: 379 900 tonni, hektarilt keskmiselt 2703 kilogrammi. 2008: 349 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3170 kilogramm Odra külvi ehk kasvupind Eestis 2012: 109 200 hektarit 2011: 118 100 hektarit 2010: 122 000 hektarit 2009: ei leia andmeid 2008: ei leia andmeid Kasutatud kirjandus http://www.et.wikipeedia.org http://www.stat.ee http://entsyklopeedia.ee http://goole.com http://hkhk.edu.ee Aitäh kuulamast!
aastal 51,9 in/km². Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa. Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel. Afganistani lääneosa asustuse kese on Herti linn. · Afgansitani keskmine tihedus on 51,9 in/km². Naaberriigi valisin Iraani ja Iraani tihedus on 41,4 in/km2 4) · Alla 15 aastaseid on riigis üle 3,400,621 in · Tööealisi 15-65 aastaseid on 16,5 miljonit · Ja üle 65 aastaseid on 379 108 in ·See riik nooreneb, sest noori on palju ja vanasi inimesi väheneb. ·Keskmine eluiga on meestel, kui ka naistel 45-50 a. madal eluiga. · Sündimus on kasvanud viimase 10 aasta jooksul. ·Poiste ja tüdrukute suhe on võrdne. ·Nooremaid meessoolisi inimesi on natukene rohkem kui naisi. · Aga vanemaid meessoolisi inimesi on võrdne naistega. · Riik on Census elanikkonna korrigeerinud, et hõlmata arvestuslik rahvaarv dokumentideta nomaadid ja olema kooskõlas
13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979
HÜDROGRAAFID I osa Vasta järgmistele küsimustele: 1. Jõgikonna nimi: Narva jõgikond 2. Mis ühikutes mõõdetakse jõe vooluhulka: m3/s 3. Keskmine vooluhulk: 379 m3/s 4. Arvuta vooluhulga kõikumine (suurim ehk maksimum miinus väikseim ehk miinimum): 995 m3/s 5. Jõgikonna pindala: 56000 km2 II osa Vasta küsimustele (kopeeri vastuste lehele): 1. Millistel kuudel on vooluhulk suurim? Aprillis ja mais 2. Kui suur on veerohkeima kuu vooluhulk? Keskmiselt 576,9 m3/s 3. Millistel kuudel on vooluhulk väikseim? Detsembris ja jaanuaris 4. Kui suur on veevaeseima kuu vooluhulk
Hüdroenergia ja geotermiline energia Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suu...
• Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse iseloomustus tabelina Vietnam Itaalia Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli) • Üha enam keskendutakse tuunikala kasvatamisele, mida eksporditakse kõige rohkem Jaapanisse • Levinud on intensiivne kasvatusmeetodid • Veeorganisme kasvatatakse nii meres puurides kui ka
0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS sündimus üldkordaja sünnid üldkordaja 1990 45289 741 16,3 1995 43119 492 10,9 2000 39988 379 9,5 2010 37693 377 10,0 Sündimuse üldkordaja Võru maakonnas aastatel 1990, 1995, 2000, 2010 18 16 14 12 10 8 6 4 2 Page 1 0 1990 1995 2000 2010 14 12 10 8 Sheet1 6 4 2 0
7,0 337 7,5 366 8,0 400 8,5 430 9,0 462 9,5 492 10,0 523 Tabel 2 TUGEVA JA NÕRGA HAPPE SEGU Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml , S/m 0,0 424 0,5 379 1,0 336 1,5 288 2,0 246 2,5 206 3,0 171 3,5 152 4,0 151 4,5 158 5,0 168 5,5 175 6,0 188 6,5 198 7,0 211 7,5 221
klienti Professionaalne tasuta Laiendatud Aktivas: Kasutajate versioon 39-km klienditugi telefoni ja e-meili süsteem (paroolid ja kuus või teel. Dokumendid on kasutajaõigused), kliendi, hankija ja aastamakse 379 parandatavad. Kõik uuendused artikli grupid, tulu-kulu +km on hinna sees ja toimuvad isekujundatud aruanded automaatselt, mis tagab programmi pideva
Luxemburg Maarjo Põder 10a 2014 Wappen · Das Großherzogtum Luxemburg Liegt in Westeuropa. · Seine Nachbarstaaten sind Deutschland im Osten, Frankreich im Süden und Belgien im Westen und Norden. · Das Land nimmt eine Fläche von 2586 km(2) ein und zählt etwa 379 000 Einwohner. Landesname Der Name Luxemburg leitet sich vermutlich von Lucilinburhuc ab, später Lützelburg, einer kleinen Burg, um die sich die (Haupt-) Stadt Luxemburg gründete. Das Land ist als Grafschaft im damaligen Heiligen Römischen Reich entstanden. Heute ist das Land das letzte Großherzogtum der Welt. Staatsoberhaupt Der Vertrag vom 30. Juni 1783 ist der Nassauische Erbverein, durch den das Großherzogtum Luxemburg
Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk. 265 läheb edasi, inimene ei või enda elu ohtu seada(mingi kamm Chavaliga) Lk. 267 Nõlva kirjeldus Lk. 275 põgenemine Chaval, Catherine Lk. ~284- Mingi meeleavaladus, töölised karjuvad, mäss Lk. 298 Cahterine annab Etieneele kolaka Lk. 321 Etinee kirvega, Maigrat Lk. 322 Maigrat põgeneb Lk. 358 kaklus Etinee ja Chavali vahel Lk. 362 Mõrv, Jeanlin tapab sõduri Lk. 367-368 Chavali ja Catherine lõpp(sai aru, et armastus on läbi) Lk. 379 sõdurid, lasud, kirjeldus, streikijate vastu Lk. 391 Etinee mõtleb, kes oli süüdlane, kas tõesti tema Lk. 401 romantika Etienne ja Cathrine vahel Lk. 414 maavärin(vmt), algab katastroof Lk. 416 Voreux kaevandus vajus Lk. 417 ülemus on rahulik Lk. 429 Cecile surm Lk. 432 Cathrine üritab kaevandusest välja saada Lk. 434 kirjeldus, kuidas üritavad välja saada Lk. 435- läheb kogu värk edasi Lk. 440 Chavali surm Lk. 447 viimast korda Cathrine ja Etienne koos Lk. 448 surm Cathrineil
Rooma Keisririigi languse põhjused Rooma Keisririigi languse kohta on kaks teooriat: a) murenemisteooria b) katastroofi teooria Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus ...
kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite
D. Hangitava sisseseade kirjeldus, maksumus ja hanke kanal. Mööbli ostame ettevõttelt OÜ Mööbel Sinule, kust me saame odavat, kuid väga kvaliteetset mööblit Diivan Zack 2 1 tk 3200.- Laud Sandra 1tk 1200.- Juuksurilaud 3tk 4000.- x 3 = 12 000 Juuksuritool Uuno 3tk 2000.- x 2 = 4000.- Föön Babyliss D141E 2tk 379.- x 2 = 558.- Juuksurikäärid 3tk 416.- x 3 = 1248 Solingeni Golden Touch Peegel Linda 3 tk 500.- x 3 = 1500.- Juuksehooldusvahendid 2500.- salon+ Juustepesemis tool 1 tk 5000.- kraanikausiga Juuksuri tööriiul ratastel 1 tk 600.- Juukselõikusmasin 2 tk 590.- x 2 = 1180.- 3. omanikud, juhtkond, töötajad A
Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902. ...
81 tuhat m3/s. Jões on pidevalt palju vett, sest ekvatoriaalses kliimas on palju sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s. Veehulk sõltub ka sellest, kummal pool ekvaatorit on suvine vihmaperiood: - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest lõunapoolkeralt suubuvate lisajõgede piirkonnas on siis suvine sademeteperiood - põhjapoolkeralt suubub Kongo jõkke vähem lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist septembrini vähem Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem 3. Üleujutused Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. Üleujutused kõige tavalisemad ja laialdasemad looduskatastroofid maailmas. Enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja pikaajalised vihmasajud. Üleujutuse põhiliike on kaks: siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine;
329 10 329 396 9 324 3 0,1 269 11 328,77777778 327,25925926 465 10 465 565 9 462,27272727 4 0,05 379 11 463,22222222 463,4983165 654 10 654 792 9 648 5 0,025 532 11 650,22222222 650,74074074 934 10 934 1131 9 925,36363636
Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti. täidesaatevvõim on Kohtumõistmine lahus. toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju ...
aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal;
Individual Medley by clocking 4:28.43. Weightlifting Lulu, weightlifter from China, created a new world record in the women's 75 kg category at the 2012 Summer Olympics by lifting a total of 333 kg. Ilya Ilyin of Kazakhstan set a new world record in the Men's 94kg weightlifting by lifting 233 kg. Tatiana Kashirina of Russia set a new world record in the 75kg snatch by lifting 151 kg. Lu of China set a new world record by scoring a total 379 in the Men's 77kg weightlifting. Kim Un Guk of Democratic People's Republic of Korea set a world record in the Men's 62kg category with a total of 327 kg. Zulfiya Chinshanlo of Kazakhstan set a new world record in the women's 53kg weightlifting in the clean and jerk by lifting 131 kg. Cycling British team of Sir Chris Hoy, Philip Hindes and Jason Kenny set a new world record in the Team Sprint. Gong and Shuang of China set world record
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 4 6 2,666667 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 36 52 1 -5 167 75 81 7 36 4 2 25 8 130 121 54,25 3 91 168 36 38 0 32 170 38 2 160 -4 163 74,5 5 16 123 73 26 59 6 185 65 184 70 157 0 80,33333 Kokku 152 588 287 355 129 196 559 252 379 507 366 504 Sigrid-Kristiina Simson 111216 YAGB12 i g i r S Kesk S 6 2 1 1 1 2,2 i 6 2 1 1 1 2,2 m 6 2 1 1 1 2,2 s 6 2 1 1 1 2,2 o 6 2 1 1 1 2,2 n 6 2 1 1 1 2,2 Kokku 36 12 6 6 6 Line Arrows Rectangle Chord Oval Triangle
g 9 5 1 0 3 3 8 r 9 5 1 0 3 3 5 k 9 5 1 0 3 3 3 x 9 5 1 0 3 3 2 8 -1 -9 9 4 0 -1 -4 -3 -6 -10 10 -8 -4 Kokku 98 49 -5 11 35 32 47 ### b Kokku 0 43 3 47 6 47 6 45 2 40 -5 -10 1 -42 28 379 Andrei Nagorski 95103 AAVB10 ### r d n e A Kokku N 0 1 5 3 9 18 a 0 1 5 3 9 18 g 0 1 5 3 9 18 o 0 1 5 3 9 18 r 0 1 5 3 9 18 s 0 1 5 3 9 18 k 0 1 5 3 9 18
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest rii...
. , , . 32 1. www.hot.ee/estonianlegislation/11.htm 2. www.eesti.ee 3. www.eas.ee 33 1 Anvol OÜ 2 Anvol OÜ 3 Anvol OÜ 34 1 Anvol OÜ 31.12.2 31.12.2 013 012 Varad Käibevara Raha 379 227 320 741 4 893 4 084 Nõuded ja ettemaksed 018 382 4 360 3 921 Varud 546 896 9 632 8 327 Kokku käibevara 791 019 Põhivara
He noted that there was a correlation between wheat prices and marriage rates i.e. wheat price increases marriage rates decrease (C18th) Positive checks (decrease in population size due to): famine, war, diseases i.e. anything which increases mortality and decreases life expectancy. Carrying capacities can relate to ecosystems and humans. Rapid economic growth can impede economic development by exacerbating social and economic problems. Studythe graphs on page 379 and summarise the points made relating to links between population growth and levels of economic development. Checks fall into three categories; 1. Misery-(Shorten LE) 2. Vice-Warned against the dangers of practicing family planning which may lead to promiscuity 3. Moral restraint-Advised this e.g. delayed marriage and limit sexual partners. This viewpoint also states that available technology to cultivate further would lead to soil erosion and
Õpilaste kõlbeline areng. Strateegiad ja meetodid väärtuskasvatuseks koolis, nende nõrgad ja tugevad küljed. 1. Millist rolli mängib kõlbeline areng inimese sotsialiseerimises? Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogili...
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2
jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused. Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega: Vekv = 4,8 ml M(NaOH) = 0,1010 mol/l Tugeva happe tiirimine tugeva alusega: Vekv = 5,0 ml M(NaOH) = 0,1035 mol/l Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega: Vekv 1 = 4,2 ml Vekv2= 10,2 ml M(NaOH) = 0,1035 mol/l Happe hulk esimeses ekvivalentpunktis Happe hulk teises ekvivalentpunktis
|.||| || ||| .||.||| EMBOSS_001 312 caaataaaagattattttgtattaa----ag-----gaattattttt--- 349 EMBOSS_001 425 gaggcaaaccttatccagatat--------ttataataaagcagtacaaa 466 ||||| ||.||.|..| ||||.| EMBOSS_001 350 -----------------gatatggacggtgttttatttga----tacaga 378 EMBOSS_001 467 aactaggattacaaaaaaaacaactgcttgtagtagaagacagccaaaaa 516 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 379 a---------acaaaaaaaacaactgcttgtagtagaagacagccaaaaa 419 EMBOSS_001 517 ggcattgctgccgctaaagcagc----------------caatctgac-- 548 ||||||||||||||||||||||| ||||||||| EMBOSS_001 420 ggcattgctgccgctaaagcagctatcaaaaactgttgacaatctgacaa 469 EMBOSS_001 549 -------------------------------------------------- 548 EMBOSS_001 470 ataatcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatat 519
1999 374 0,5 60 120 2001 374 0,5 75,5 151 2001 375 0,4 45 112,5 2000 375 0,6 95 158,3333 2002 375 0,5 98 196 1999 375 0,5 110 220 1999 376 1,3 200 153,8462 2002 378 0,2 50 250 2000 378 0,3 60 200 2001 378 0,3 60 200 1999 378 0,3 75 250 2001 379 0,5 20 40 1999 379 1,5 45 30 2002 379 0,2 80 400 2000 379 0,5 200 400 2000 380 12,1 3400 280,9917 1999 380 12,1 3630 300 2002 380 23,7 5547 234,0506 2001 380 25,75 7601 295,1845 1999 381 0,5 90 180 2000 382 37 3000 81,08108 2001 382 25 5250 210 1999 382 37 5550 150
Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril Tartus (ajaloos Tartu rahu). Rahulepingus andis Nõukogude Venemaa lubaduse, et loobub igaveseks ajaks ülemvõimu taotlusest Eestimaa üle. Nõukogude Venemaa tunnistas Eesti Vabariigi iseseisvust. Ta maksis Eestile reparatsioone (sõjakahjustusi) 15 miljonit kuldrubla (11,6 tonni kulda). Kõik eestlased, kes segastel asjaoludel olid jäänud Venemaale võisid takistusteta tagasi tulla. Naases umbes 40000 eestlast. Kasutatud kirjandus: 1.ENE 5, lk 379 2. www.viljandimaa.ee 3.Eesti Ajalugu, 1997, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas.
Jões on pidevalt palju vett, sest ekvatoriaalses kliimas on palju Kongo jõkke vähem sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist Narva jõe keskmine septembrini vähem vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Polygons/P1147010.html Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi Click to edit Master text stylesJenissei voolab läbi kolme kliimavöötme Second level algab parasvöötmes ja suubub po la arj Third
Intresside tagastamine 30 000 90 300 90 450 89 100 87 750 86 400 85 050 83 700 41 175 Laenude tagastamine 0 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Väljaminekud kokku 661 000 1 220 958 1 416 271 1 414 921 1 418 571 1 417 221 1 415 871 1 414 521 1 371 996 Jääk perioodi alguses 0 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 Muutus perioodis 379 000 -140 958 -336 271 -334 921 -338 571 -337 221 -335 871 -334 521 -291 996 Jääk perioodi lõpus 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 -2 071 333 LISA 4 31
Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR...........................................................................................................
Investeeringu 1111111- 1000000 / soetusmaksumus 1 000 000 100000= 111 111 90%= Omandatud omakapitali bilansiline maksumus 690000*90%= 621 000 690000*10%= 69 000 1111111- Hinnaerinevus 1000000-621000= 379 000 111111-69000= 42 111 690000= Jaotus: Varud 50000*90%= 45 000 50000*10%= 5 000 Seadmed 60000*90%= 54 000 60000*10%= 6 000 Maa 100000*90%= 90 000 100000*10%= 10 000 Võlakirja võlg(suurenemine) 55556*90%= 50 000 55556*10%= 5 556 Jääk 140 000 15 555
Puhkusereserv 274 870 192 049 Muud kinnipidamised 188 258 Kokku 1 071 059 872 285 Lisa 9. Maksuvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 379 3 605 Käibemaks 115 235 299 387 Üksikisiku tulumaks 142 147 107 033 Sotsiaalmaks 257 124 194 458 Kohustuslik kogumispension 9 517 6 107 Töötuskindlustusmaks 6 489 6 226 Kokku 531 891 686 061 Lisa 10. Muud viitvõlad.
ev ev 1400 1200 kolmapäev 200 350 1000 neljapäev 237 298 800 1. nädal 2. nädal reede 456 423 600 laupäev 400 556 400 pühapäev 379 400 200 0 e v v v äe äe ed äe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
