Kanaari saared (Hispaania) 7447 km² 1 843 800 (2003) Tenerife umbes 250 000 Madeira saared (Portugal) 797 km² Funchal (1991) Mayotte (Prantsusmaa) 373 km² 193 800 (2004) Mamoudzou Melilla (Hispaania) 20 km² 69 184 (2003) Melilla Réunion (Prantsusmaa) 2547 km² 778 400 (2004) Saint-Denis Saint Helena (Srb.) 410 km² 7367 (2003) Jamestown Lääne-Sahara (Maroko) 252 120 km² 267 405 El Aaiún ~ 300 000 Puntland ~ 2,5 mln Garoowe km²
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi. Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis
............................................... 11 4.Kokkuvõte..................................................................................................................................... 12 4.1.Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................13 Sissejuhatus Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km 2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
(300g) 1 banaan 85 487 Oode Müslibatoon 174 Lõuna pastasalat kanalihaga 234 tass teed meega 21 255 Oode - Õhtu kiirnuudlid 373 2 viinerit 2 * 61 = 122 1 tomat 25 tass teed meega 21 541 Kokku terve päev 1457 kcal Analüüs päevade kaupa Teisipäeval, 11. septembril sain päevaks vajalike kilokalorite hulga täis, kuid neist
Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis.
Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks. 2.1 Üldandmed Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemere ääres asub mitmeid riike, need on: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2.2 Veereziim Läänemerd peetakse maailma suurimaks riimveeliseks veekoguks tekib jõe- ja merevee segunemisel. Läänemere vesi on suhteliselt mage, soolsus on keskmiselt 10...15 promilli. Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks
2002 361 21,4 5004,37 233,8491 2000 361 36 6480 180 1999 363 1 100 100 2000 365 0,3 100 333,3333 1999 365 0,4 100 250 1999 367 0,8 88 110 2000 367 1 400 400 2000 368 1 300 300 1999 372 4 800 200 2000 372 3 820 273,3333 2001 372 4 830 207,5 2002 373 0,1 20 200 2001 373 0,5 80 160 1999 373 0,5 100 200 2000 373 0,5 100 200 2000 374 0,3 57 190 1999 374 0,5 60 120 2001 374 0,5 75,5 151 2001 375 0,4 45 112,5 2000 375 0,6 95 158,3333 2002 375 0,5 98 196 1999 375 0,5 110 220 1999 376 1,3 200 153,8462
aastas. Üks võimalus see summa koguda on investeerida 5. a. pärast alates tänasest saadav pärandus summas 200 000kr, mida investeerime 20-ks aastaks tulumääraga 12%. Sellisel juhul saaksime me kokku: FV20 = 200 000 × (1 + 12% ) = 1 929 259kr . Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul.
Paarikümne kraadine muutus looduses kutsub esile suuri muutusi, paari kraadine muutus inimese sees kutsub esile tervisehäireid. Inimene on õppinud kasutama soojusnähtusi (autod, lennukid, laevad) Temperatuur Temp. on keha soojusolekut iseloomustav suurus. A.Celsius 1701-1744 0 jää sulamine ja 100 vee keemine G.D.Farenheit 1686-1736 32F jää sulamine, 212F vee keemine R. de Reaumur 1683-1757 0R, 80R W.Thomson (lord Kelvin) 273 K 373 K Soojuspaisumine Kõik kehad soojenedes paisuvad. Nii gaasid, vedelikud kui ka tahked vedelikud. Tahkete kehade soojuspaisumine jaguneb kaheks: ruumpaisumine ja joonpaisumine. Joonpaisumist leitakse valemist l=l(null all) × × t alfa= 1/kraadindik, t= t2- t1 l= lo + l. l=pikenemine(m) lo= altpikus alfa= joonpaisumistegur l= lõpppikkus t2= lõpptemp. t1= algtemp. t= temp.-i muut. Soojushulk Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis
Muud äritulud 1 763 875 60 -1763815 -100,0 ÄRITULUD KOKKU 4 954 837 4 135 774 -819063 -16,5 Kaubad, toore, materjal 1 112 210 1 094 887 -17323 -1,6 Mitmesugused tegevuskulud 3 246 891 2 553 858 -693033 -21,3 Tööjõukulud 373 107 344 869 -28238 -7,6 Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2 ÄRIKASUM 82 216 52 734 -29482 -35,9
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2.
1) Eesmärk Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2) Tulemused aluseks omavalitsustes Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I...
kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Joonis 1: Läänemere kaart Allikas: (et. wikipedia.org) Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[2]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks
1999 345 4 80 20 1999 346 1 15 15 1999 348 3 105 35 1999 355 10 100 10 1999 356 8 88 11 1999 357 20 184 9,2 1999 359 3 20 6,66666667 1999 363 16 128 8 1999 364 71,1 1700 23,9099859 1999 365 26,1 285 10,9195402 1999 366 13 269 20,6923077 1999 369 18 450 25 1999 373 7 84 12 1999 375 15,3 406 26,5359477 1999 376 11 220 20 1999 377 84,4 1871 22,1682464 1999 378 4 85 21,25 1999 380 14,1 420 29,787234 1999 383 7 143 20,4285714 1999 385 18 220 12,2222222 1999 388 32,2 243 7,54658385 1999 390 85 1530 18 1999 393 15 150 10 1999 398 1,1 12 10,9090909 1999 399 1 12 12
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
maapinnale, ent takistavad maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajmist maapinnale. Kasvuhoonegaasid- on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. On kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel rahvuslikul kui ka kohalikel tasandil. Läänemeri e Balti meri. Pindala 373 000 km2. keskmine sügavus 50m sügavaim koht 459 m, asub rootsi ranniku lähedal Landsorti vagumuses. Lahed: botnia laht, soome laht, riia laht. Saared: hiiumaa, saaremaa, gotland, öland, bornholm. Väinad: suur belt, väike belt, kartegat, skagerrok, sund. Riimvesi- Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18. Riimveelised veekogud on liikide arvu poolest elustikuvaesed, sest riimveega kohastunud organisme on suhteliselt vähe. Jäätub -0.2..
Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 3 Maavärin Jaapanis Maavärina tugevuseks Jaapanis mõõdeti momendimagnituudi skaalal 8,9, mis teeb sellest ka maailma ajaloo ühe võimsama tõuke, inimohvreid loeti õhtuks juba sadades. Epitsenter asus Tokyost 373 km kaugusel ja 24,4 km sügavusel mere all, kus Vaikse ookeani laam ennast Jaapani saarte alla murrab. Ootamatult see ei tulnud, sest maa on samas regioonis värisenud kolm päeva järjest, eilseks oli USA geoloogiateenistus kokku lugenud 83 tõuget, ja järeltõu-ked polnud ikka veel vaibunud. Kuna Jaapan on tõsiselt panustanud eelhoiatussüsteemide rajamisele, seiskas maavärin kohe tuumajaamade töö ja rongiliikluse, sajad tuhanded inimesed
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on te...
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjut...
EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................
200 C8 310 11001000 216 D8 330 11011000 232 E8 350 11101000 248 F8 370 11111000 201 C9 311 11001001 217 D9 331 11011001 233 E9 351 11101001 249 F9 371 11111001 202 CA 312 11001010 218 DA 332 11011010 234 EA 352 11101010 250 FA 372 11111010 203 CB 313 11001011 219 DB 333 11011011 235 EB 353 11101011 251 FB 373 11111011 204 CC 314 11001100 220 DC 334 11011100 236 EC 354 11101100 252 FC 374 11111100 205 CD 315 11001101 221 DD 335 11011101 237 ED 355 11101101 253 FD 375 11111101 206 CE 316 11001110 222 DE 336 11011110 238 EE 356 11101110 254 FE 376 11111110 207 CF 317 11001111 223 DF 337 11011111 239 EF 357 11101111 255 FF 377 11111111
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
....................................................................................8 Kasutatud kirjandus(1)..........................................................................................................................9 Sissejuhatus Läänemerd peetakse üheks kõige saastunumaks mereks maailmas. Läänemerd ümbritseb 9 riiki ning Eestit piirab meri põhjast ja läänest. Läänemere pindala, arvestamata sisse Taani väinu ja Kattegati, on 373 000 km2 , Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 86 m ja suurim sügavus 459 m. Läänemerre suubub palju jõgesid, milledest suurimaks on Neeva. Läänemeri on maailma suuri m riiveeline ehk madala soolsusega meri. Läänemeri on üleilmses tähenduses küll väike, kuid ökoloogiliselt ainulaadne ja keskkonnamõjudele väga tundlik kasvõi juba sellepärast, et vesi vahetub vaid korra ca 30 aasta jooksul, veevahetus toimub 2% piirdes 1 aasta jooksul ja kõik sinna sattunud
lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1. Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel. 2. Põhilise loodusliku vaenlase tursa arvukuse vähenemine 3. Kevadine veetemperatuur, jääkatte kestvus ja üldised klimaatilised tingimused · Läänemerest püüti 2004.a. 373 000 t kilu. Rekordsaak viimasel ajal 1997.a. 529 400 t . · Eesti püüdis 2004.a. 30 200 t (28, 29 ja 32 alampiirkonnast) · Praegu domineerivad kilu kudekarjas 2-3.a. isendid. Tursk Eesti Läänemere tursasaagid 1996-2004 · Pärast mõõnaperioodi on praegu tursasaagid suurenemas sõltudes (nii nagu ka lestal) edukat sigimist tagavast soolsus- ja hapnikureziimist 4 Lõhe
61 % 1975 63 565 601 2.76 % 1976 65 426 979 2.93 % 1977 67 425 439 3.05 % 1978 69 512 236 3.09 % 1979 71 619 219 3.03 % 1980 73 698 099 2.90 % 1981 75 729 574 2.76 % 1982 77 729 805 2.64 % 1983 79 729 313 2.57 % 1984 81 775 217 2.57 % 1985 83 901 572 2.60 % 1986 86 118 046 2.64 % 1987 88 412 920 2.66 % 1988 90 773 617 2.67 % 1989 93 179 760 2.65 % 1990 95 617 350 2.62 % 1991 98 085 373 2.58 % 1992 100 592 242 2.56 % 1993 103 144 749 2.54 % 1994 105 752 796 2.53 % 1995 108 424 827 2.53 % 1996 111 166 210 2.53 % 1997 113 979 481 2.53 % 1998 116 867 371 2.53 % 1999 119 831 888 2.54 % 2000 122 876 727 2.54 % 2001 126 004 992 2.55 % 2002 129 224 641 2.56 % 2003 132 550 146 2.57 % 2004 135 999 250 2.60 % 2005 139 585 891 2.64 %
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks Referaat Koostaja: Silva Amer KELA 1 Juhendaja: Merle Taimalu Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teis...
SISUKORD ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6 INIMESTE VAESUS: KESKENDUMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE INIMESTELE ERINEVATES MÕÕTMETES.. .8 VÕIMALUSTE LOOMINE NAISTELE.........................................................................................................................8 RÄNNE..............................
html 3 http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/asia/article4170649.ece ja http://www.nytimes.com/1999/07/15/world/in-japan-mired-in-recession-suicides-soar.html 7 KATASTROOF JAAPANIS 11.03.2011 kl. 14.46 Tokyo aja järgi toimus Vaikses ookeanis, Jaapani kirderanniku lähedal võimas, 8,9 magnituudine maavärin, mille eiptsenter asus 373 km kaugusel Tokyost (koordinaatidel 38° 19′ N, 142° 22′ E). Kõige lähemad suuremad Jaapani linnad epitsentrile olid Sendai ja Fukushima. Maavärin põhjustas eelkõige Kirde-Jaapanis, aga ka Tokyos purustusi ja ka inimohvreid. Suurem osa sellest oli põhjustatud tugevast, kuni 38 meetri kõrgusest hiidlainest, mis tabas Põhja-Jaapani idarannikut mõnes kohas kuni 10 km sisemaale. Jaapani ajaloo võimsaima maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra.
x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0 x 372 304 385 307 0 10 B2 w 272 280 272 192 0 w 256 264 392 264 0 w 344 296 344 232 0 w 328 304 392 304 0 x 373 231 386 234 0 10 B1 x 373 203 386 206 0 10 A1 w 288 352 288 120 0 w 240 336 392 336 0 w 392 376 312 376 0 w 360 392 360 136 0 x 376 130 389 133 0 10 A0 x 375 151 388 154 0 10 B0 I 992 672 992 656 0 0.5 I 1056 672 1056 656 0 0.5 L 976 688 976 712 0 0 false 5.0 0.0 L 1032 688 1032 712 0 1 false 5.0 0.0 w 1056 688 1032 688 0 w 1056 688 1056 672 0 w 992 688 976 688 0 w 992 688 992 672 0 150 960 600 960 592 1 2 0.0 150 992 600 992 592 1 2 0.0 150 1024 600 1024 592 1 2 5.0 150 1056 600 1056 592 1 2 0
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS: ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus. ...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Valvekulud 2 159 4,65% 1 817 4,10% 1 478 3,33% Soojus- ja elektrienergiakulud 6 417 13,81% 6 506 14,69% 6 119 13,80% Materjalidekulud 3 629 7,81% 3 047 6,88% 3 110 7,01% Arvuti- ja sidekulud 2 177 4,68% 2 023 4,57% 2 434 5,49% Lähetuskulud 347 0,75% 321 0,72% 373 0,84% Koolituskulud 157 0,34% 163 0,37% 150 0,34% Kindlustuskulud 112 0,24% 81 0,18% 74 0,17% Logistikakulud 896 1,93% 654 1,48% 757 1,71% Mitmesugused muud tegevuskulud 2 426 5,22% 2 181 4,92% 2 174 4,90% Tööjõukulud 39 247 100,00% 34 764 100,00% 34 145 100,00%
näitleja John Wilkes Booth hiilis presidendi loozi ja tulistas teda. See lask sai tollasele Ameerika presidendile saatuslikuks ja ta suri järgmisel päeval. Seega suri Abraham Lincoln 15. aprillil 1865. aastal Washingtonis. Kasutatud allikad · Eesti Entsüklopeedia, 5. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1990. Lk 571- 572. · Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Tallinn: Avita, 2001. Lk 373. · The White House: Official Biography of Abraham Lincoln · http://www.miksike.ee/
Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373 EPK 7820 4,12 322 3,44 269 591 EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK
Aasta Abiellud Lahutused 1995 456 582 1996 351 382 1997 364 326 1998 340 280 1999 336 311 2000 296 256 2001 314 260 2002 321 277 2003 362 191 2004 452 198 10 2005 462 203 2006 563 206 2007 617 170 2008 478 209 2009 373 195 Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus) Sotsiaalsest aspektist võib positiivseks pidada viimastel aastatel kasvanud abielude arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks. On meeldiv, et minu linnase tendents on abielude arvu suurendamine ja lahutuse arvu vähenemine. See tähendab, et inimesed rohkemini tahavad seadustada oma suhted ning luua oma pered. Kokkuvõte Minu arvates rahvastikupoliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles arvestatakse
(5) 6 2 LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 2.1 Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). (6) Läänemeri on sisemaa meri ja väga noor meri. Puhta vee juurdepääs on raskendatud ning vesi vahetub väga aeglaselt. Tegelikult kulub terve inimpõlv, et meri täituks uue puhta veega. Läänemeri on ka väga madal meri. Keskmine sügavus 55 meetrit, võrdluseks olgu toodud siin kasvõi Vahemeri, mis on keskmiselt 1,5 kilomeetrit sügav
300 503 252 7694 2975 2362 678 895 508 12815 4584 2920 441 341 120 13747 4997 4835 315 426 223 10935 3515 3056 510 428 141 10993 3637 2731 229 482 237 9005 2259 3212 204 456 266 10258 2523 3525 590 2242 1101 7762 2260 1722 438 851 504 9207 4326 1747 782 1239 518 6546 3108 373 261 2336 1146 5861 940 2335 330 1005 591 8493 3112 1943 610 4493 3748 9523 2084 1574 240 506 205 6280 2428 1779 280 417 122 11684 3823 3736 196 441 225 6700 2212 2036 495 780 467 8296 4195 1488 481 378 127 8888 4133 1408 886 2498 1903 12209 4043 1443
arvatud 1 miljon US$ investeerimis saldo kadu omakapitali osalusest ja 3,5 miljardit US$ , mis on ettevõtetevaheline tagastatud laen võõrsilt. 18 Otseste välisinvesteeringute saldo on kokku 2,5 miljardit US$. Saldo sissetulek omakapitali osalusest riigi ettevõtetes, kaasaarvatud võlgnevuste/ omakapitali muutumine on kokku 2,1 miljardit US$, kui need viitavad ettevõttevahelistele laenudele kokku 373 miljonit US$. Välismaine investeerimistegevuse saldo laekumine on 5,6 miljardit US$ kuus. Investeeringud püsiva sissetuleku kohta kaubeldavate väärtpaberitega riigis ja välismaal registreeritud netosissevoog on 4,5 miljardit US$, võrreldes 2010-nda aasta juuliga, kui see oli 3,1 miljardit US$. Välismaiste kaubeldatavate võlakirjade saldo oli kokku 693 miljonit US$, Global 21 taasavamise maksetähtaeg 825 miljonit US$, amortisatsioon 111 miljonit US$ ja preemia 21 miljonit US$
R-706 tool kask sinine 5 1350 6 752 1 350 8 102 C-662 laud kask punane 6 6368 38 207 7 641 45 848 D-664 laud kask pruun 6 4549 27 293 5 459 32 751 B-761 kummut saar pruun 7 6681 46 765 9 353 56 118 C-237 laud saar pruun 7 1196 8 373 1 675 10 047 P-971 laud kask roheline 7 1143 8 003 1 601 9 604 D-646 tool tamm roheline 8 8353 66 823 13 365 80 188 A-531 tool saar punane 8 9084 72 670 14 534 87 204 D-611 kummut saar pruun 9 2920 26 277 5 255 31 532
materjali lammialluuviumi. Emajõe säng Kagu-Eesti lavamaal (eeskätt Tartust üles- ja allavoolu) on Eesti esinduslikumaid 3 lammorgusid. Teadaolevalt on veetase Emajõkke suubuvad jõed ja ojad olnud madalaim 47 cm alla Tartu Jõgi Nr* Valgl Pikku vaatlusposti nullpunkti (13.09.1939) ja a s (km) kõrgeim 373 cm üle nulli (06.05.1867). (km²) Emajõgi 236 9740 100 Pedja (koos 237 2710 122 Pedega) Verevi pkr 360 18,8 9 Sangla pkr 361 36,2 10
Itaalia ei pääsenud samuti edasi, sest võitis ühe mängu ja kaotas teised neli mängu. Läti jäi ka edasipääsenute seast välja, kuna kaotas kõik viis mängu ja sai kokkuvõttes viis punkti. C-alagrupp Meesk Võite Kaotus Korvid Korvid Punkte ond i e suhe Makedoonia 4 1 362 337 1.074 9 Kreeka 4 1 360 324 1.129 9 Soome 2 3 373 366 1.019 7 Horvaatia ega Bosnia ja Hertsegoviina ei saanud kohta veerandfinaalis, kuna mõlemad võitsid kaks ja kaotasid kolm mängu ning teenisid sellega seitse punkti. Samuti ei pääsenud kohamängudele Montenegro, kes võitis ainult ühe mängu ja kaotas ülejäänud neli mängu, teenides sellega kuus punkti. D-alagrupp Meesk Võite Kaotus Korvid Korvid Punkte ond i e suhe Venemaa 5 0 371 321 1.155 10
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohk...
11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973
--------------- --------------- ------------ -------------- ------------ ANNELY MESILA 06.05.1984 32 394 EGON LEHTER 01.01.1986 30 374 SVEN KOSHELEV 18.09.1982 33 413 VAIKO TATTER 07.11.1985 30 375 ALEKSANDR RUUS 24.01.1986 30 373 MARTI ROOTS 07.04.1984 32 394 KEIO-MARGUS RIKKEN 09.04.1985 31 382 JOHAN SEPP 28.02.1985 31 384 KRISTO MARTINSON 12.12.1984 31 386 ARNE VALDAS 26.04.1979 37 454 ALEKSANDR LILLAK 02.06.1985 31 381
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
