Sander Lepik 11D Millesse ma usun ? Maailmas on väga palju inimesi ja meist kõik usuvad midagi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada tahan ja usun, et ma need ka lõpuks saavutan. Uskumine, et ma võin sinna jõuda kuhu oma eesmärgid seadnud, innustab mind kõike selleks tegema, et ma saavutaks oma püstitatud eesmärgid. Minu puhul on selleks uskumus, et ma tahan jõuda tippjalgpalli. Ma ise usun sellesse, et ma suu...
· Aastase sademete hulk: 373(mm) Talvel · Mereline kliima,sest temperatuuri kõikumine on väike, sademeid palju,talved pehmed ja suved jahedad. Los Angelese kliimadiagramm Jan. Feb. Mar. Apr. May June July Aug. Sept. Oct. Nov. Dec. Year Temp. ° C 13 14 15 17 18 20 23 23 22 18 17 15 18 Precip. mm 78 85 57 30 4 2 0 1 6 10 27 73 373 Alice Springs · Austraalia · Austraalia manner · Austraalia maailmajagu · Koha kordinaadid-23,5° S 133.87 °E · Troopiline kliimavööde · Kõige külmem kuu ja temp: 12 °C jun · Kõige soojem kuu ja temp: 28 °C jan · Üldine kliima selles kliimavöötmes: 20-28 °C · Temperatuuri amblituut- 16 °C · Aastase sademete hulk:252(mm) Talvel · Mandriline kliima,sest temperatuuri kõikumine on suurem,sademeid vähem
4cm x 24.4cm Printer HP LaserJet LaserJet Pro M1536dnf Funktsioonid Prindi, kopeeri, skäneeri, faksi Multitegumtöö Printimiskiirus 25 lk/min Ühenduvus LAN Toide 230V, 50HZ Mõõtmed 441 x 343 x 373 mm Kaal 11,7kg Garantii 1 aasta Monitor BenQ G2750 27" 1920x1080 / 16:9 / 300cdqm / 1200:1 / 5ms / H170 V160 / Vga Ekraan LED Ekraani diagonaal 27´´, Laiekraan Ekraani liidesed VGA, DVI Max. Resolutsioon 1920 x 1080 9.01.2013 Hind kokku 84,45
Pagulaste vastuvõtt Eestis Viktoria Plotnikova ja Jessica Pentsop 9c Euroopa Komisjon (EK) • Euroopa Komisjon avalikustas 9.septembril põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned
MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; ...
Põder Harjumaa 720 Põder Läänemaa 526 Rebane Harjumaa 503 Kobras Harjumaa 474 Kobras Järvamaa 406 Põder Raplamaa 399 Metssiga Hiiumaa 386 Põder Saaremaa 353 Metskits Hiiumaa 373 Rebane Järvamaa 362 Põder Järvamaa 344 Rebane Läänemaa 304 Kobras Raplamaa 280 Rebane Raplamaa 239 Kobras Läänemaa 180 Rebane Hiiumaa 171 Põder Hiiumaa 71 Ilves Hiiumaa 467
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd
Läänemeri Jarmo Kurba Tabasalu Ühisgümnaasium 2013 Üldine Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemere pindala on 373 000 km2. Läänemere maht on 21 721km3. Läänemere keskmine sügavus on 52 meetrit ja suurim sügavus Landsorti süvikus, milleks on 459 meetrit. Temperatuur Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks. Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks
lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri 422 000 km2 Veekogu tähtsus Rannikuriigid Ukraina Venemaa Gruusia Türgi Bulgaaria Rumeenia Suuremad sadamad Odessa Sevastop ol Constant a Nessebu r Inimese tegevus Inimesed rajavad mere äärde palju turismiasutusi
Naftalekked Läänemeres Anna-Bret Vehik 9.B Läänemeri... ...on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 Hetkel on probleemideks: võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada?
7.4 Puhaskasumi tase Puhaskasumi tase näitab, mitu protsenti igast kaupade müügikroonist moodustab maksudejärgse kasumi. Peegeldab ka müüdud kaupade omamaksumust, tegevuskulusid, intressikulu aga ka tulumaksu. , (7.4) Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr 2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine: Puhaskasum: -860 682 kr Netokäive: 13 687 799 kr Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on juhtkonna töö olnud effektiivne ja on saavutatud positiivne puhaskasumi tase. 7.5 Varade rentaablus Ettevõtte kõigi aktivate rentaablus näitab ettevõttesse eelnevalt paigutatud iga krooni tulutoovust.
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine ko...
temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6. Läänemere tunnused. Atlandi ookeani meri, sisemeri, madal, vähe soolane, palju saari, karisi ja laide, pindala 373 000 ruutkilomeetrit, suurim saar Gotland, jaguneb 4 suureks laheks, halb ühenduvus merega, liigivaene ent isenditerikas, 7. Läänemere väikese soolsuse põhjused. 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust. Suurim sügavik on 459m, Landsorti süvik. 10
Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT,
Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol . K) LEIDA: V=? LAHENDUS: pV=m/ RT V=mRT/p V=1 . 8,31 . 373 / (100 000 . 0,018)=1,7m3 Vastus: Veeauru tuleb 1,7m3 KORDAMINE. 1. Makroparameetrid. Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4
Ül. 1.2 (2) pa=B+pman=>pman=pa-B t=0C pman= 6,88bar- 0,590bar= pa=6,88 bar =6,29bar= 6,29*105Pa= B=0,590 bar =6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= =64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 pman=? Ül. 1.3 (2) pa=4 kPa pa=B+pman=>pman=pa-B B=764 mmHg pman= 6,88bar- 0,590bar= 6,29bar= 6,29*105Pa= pman=? 6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= 64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 Ül. 1.12 V1=0,35m3 p1V1=p2V2 => V2=p1V1/p2 p1=0,5MPa p2=0,8MPa V2= 0,5MPa*0,35m3/ 0,8MPa= T=const =0,22m3 V2=? V: Maht kasvab 0,122m3-ni. Ül. 1.23 M1=800kg/h pV=MRT V=d2*v/4 (1) M2=M1*24 t=400C=> =>T=673K V0=M2/0 (suitsugaasi ruumala normaaltingimustel) T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p) p0=1,0bar d2= 4p0*V0*T/(T0*p**v) 0=1,22kg/m3 4p 0 * M 1 * 24 * T ...
Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere ääres asuvad ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem
· Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Läänemeri Läänemeri ehk Limnemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2 Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus http://www.merebioloogia.ee/public/laanemerepilthelcomist.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Taimestik http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunvetikad http://et.wikipedia.org/wiki/Punavetikad http://autotroofnetoitumine.weebly.com/uploads/1/6/2/5/16258014/5035414_orig.jpg http://www.merebioloogia.ee/public/vetikad.jpg http://y.delfi
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi ees...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks. Selleks, et kas...
11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0
833 65,69 19 078 301,9 490,8 44,54 1 890 240,2 918 65,57 8 288 276,9 499 46,20 7 514 345,1 664,5 66,45 7 139 268,8 706 70,60 1 666 319,7 442 44,20 1 356 382,9 638 58,00 18 581 317,1 640 58,18 4 065 540,5 484,8 50,50 3 248 234,1 368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära a...
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb
LISA Kulutati umbes 3.25 miljardit dollarit . Kasutati ka tagant laetavaid püsse, torpeedosid, üht alvelaeva, meremiine ja soomus laevu. Kasutati ka telegraafi ja üks lahing peeti raudteel. Põhja osariigid kaotasid 360 000 meest ja Lõuna osariigid 258 000 meest. KASUTATUD MATERJAL Entsüklopeediakirjastus, 1990. Lk 571-572. Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Tallinn: Avita, 2001. Lk 373. The White House: Official Biography of Abraham Lincoln http://www.miksike.ee/ ÕPIK GOOGLE PILDID
• Tema ema Monica oli vaga kristlane • Vanemad koolitasid poissi palju • Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning õpetas seal kirjandust ja grammatikat • 374. aasta avas Kartaagos retoorikakooli • Aastal 383 kolis ta Rooma ning avas seal uue retoorikakooli • Töötanud aasta õpetajana Roomas, hankis endale Milanos retoorika munitsipaalprofessori koha Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse,
4,0 099 4,5 110 5,0 120 5,5 140 6,0 170 6,5 197 7,0 222 7,5 252 8,0 278 8,5 306 9,0 334 9,5 359 10,0 373 Tabel 2 TUGEVA JA NÕRGA HAPPE SEGU Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml , S/m 0,0 522 0,5 481 1,0 439 1,5 398 2,0 357 2,5 316 3,0 277 3,5 243 4,0 212
RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO...
Arenenud ja arengumaa rahvastiku võrdlus 1. Riigi rahavaarv ja selle muutumine Rahvastikku Arenenud riik Arengumaa Iseloomustavad näitajad Riigi nimi Kanada Riigi nimi Egiptus Rahvaarv 2009 33,487,208 78,866,635 Mitmes riik rahvaarvult 36 16 Kui palju on rahvaarv 1 373 364 7 928 360 kasvanud 1995-2010 Loodetav eluiga 81 Life expectancy at birth 72 Sündimus Crude birth rate (per 1,000 10 25 population) Suremus 8 5 Crude death rate (per 1,000 population) Imikusuremus
800 mm, sademete rikkad (aprill oktoober, vihmasem august) kõrgustikud ja vaesed (september november, kuivem veebruar) lääne eesti saared ja madalikud, lumikate kõrgustikel (40-50 cm) detsember, saared (mõni cm) jaanuaris, sulab saartel märtsis, kõrgustikel aprill. Läänemeri e Balti meri, sisemeri mis on ühendatud Põhja mere ja Atlandi ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m (landsorti süvik 459m), riimvesi madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
50 Lisa 2 Müügi arve 51 Lisa 3 Sissetuleku akt 52 Lisa 4 Mahakandmise akt 53 Lisa 5 Palgaarvestus 54 Lisa 6 OÜ Abilis bilans 2007-2009 (kroonides) 31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007 Varad Käibevara Raha 473 516 373 676 2148239 Finantsinvesteeringud 1 464 418 1 000 976 2299564 Nõuded ja ettemaksed 1 662 249 3 761 986 1406693 Varud 1 728 587 2 606 482 1419229 Kokku käibevara 5 328 770 7 743 120 7273725 Põhivara Materiaalne põhivara 7 373 233 7 471 096 7 588 928
Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis.
). ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ; l s); ( ; g s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1 298 , . -: , , . P1 V2 P1 99325 P V = const = ; V2 = V1 = 25 = 24,23 : P2 V1 P2 102500 , . PH 2 = 0,25 750 = 187,5mmHg - ( = kH p) - - , /; - . , ; kH -
Peruu 1. RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Peru_%28orthographic_projection%29.svg · http://www.google.ee/imgres? q=peruu&hl=et&biw=1400&bih=911&gbv=2&tbm=isch&tbnid=Oc3zjoDJMNB7WM:&im grefurl=http://www.estravel.ee/index.php%3Fmain_id%3D100,63,1216,1223%26lang %3Dest&docid=s2OFGPXBrOluUM&imgurl=http://www.estravel.ee/pics/menu/estraveller/ 2005-6/peruu/peruu_kaart.gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinn...
Firenze, Toscana Nimi Kool Klass Firenze, Toscana Firenze on linn Itaalias Toscana maakonnas. Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel. Firenze üldandmed: rahvaarv-373 446(2011.a andmed), pindala- 102,41 km2, kaitsepühak- Ristija Johannes, linna püha-24.juuni. Firenze vapp: Linna ajalugu Firenze rajasid 59.aastal e.m.a roomlased ja nimetasid selle jumalanna Flora järgi Florentiaks. Linna arengule aitas kaasa Arno jõel kulgev kaubandus. 8.sajandil oli linn Karl Suure valitsuse all. 10-11.sajandil kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus .1115.aastal moodustati linnas vaba kommuun. 13.sajandil oli Firenzest saanud oluline kaubanduslinn . Arenes pangandus. Käibele tuli Firenze kuldraha floriin. 14.sajandil aeglustas linna arengut kahe panga pankrot ja katkupuhang. 15. sajandil tulid linnas võimule Medicid,...
%20Metsanduskooli%20majandusaastaaruanne.pdf 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate?.Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing ,,related:ut.ee", tulemusi 196 http://www.tlu.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ,,link:emhi.ee", tulemusi 373 http://www.eumetsat.int/website/home/Data/ServiceStatus/CentralOperationsReports/in dex.html 5. Leidke mitu kilomeetrit on ühes miilis ning mitu kilomeetrit on 5 miilis. Esitage tulemus. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing ,,5 miles in km" Tulemus: 8,04672 km Praktiline töö nr 3 Otsing otsisüsteemis Google 6
- Adagio - Rondo: Allegro Ludwig van Beethoven (1770-1827) - Romanss viiulile ja orkestrile nr 2 F-duur op. 50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874) "Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889) "Tritsch-Tratsch-Polka" op. 214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast, Riigiooperi kontsertmeister alates 1984. aastast ning filharmoonikute kontsertmeister alates 1992. aastast. Ta on soleerinud Viini Filharmoonikute ees Austrias, Euroopas, Jaapanis ja USA-s. Ta töötab
4 350 Arme, Lea Ada Lundver : minu elu sõnas ja pildis 2010 5 421 Nuude, Liidia Mati Nuude 2010 6 404 Tohvri, Erik Laenatud rõõmud 2010 7 382 Martinson, Jaan Kristina 2010 8 373 Raud, Mihkel Sinine on sinu taevas 2010 9 361 Kangur, Paavo Urmas Alender : lõputa lookleval teel 2010 10 355 Lember, Ira Katariina portree : [ajalooline] romaan 2010 Helisalvestised Jrk Laenutusi Autor Pealkiri Aasta Loosaar,
833 65,69 19 078 301,9 490,8 44,54 1 890 240,2 918 65,57 8 288 276,9 499 46,20 7 514 345,1 664,5 66,45 7 139 268,8 706 70,60 1 666 319,7 442 44,20 1 356 382,9 638 58,00 18 581 317,1 640 58,18 4 065 540,5 484,8 50,50 3 248 234,1 368 32,57 9 583 378,9 696 69,60 28 696 402,4 532 40,92 3 735 1987,5 373 53,29 3 585 289,0 578,5 48,74 2 373 235,2 563 58,04 12 349 288,7 418 51,60 1 881 299,5 648 54,00 24 123 358,4 948 105,33 8 195 249,3 332,1 50,32 2 124 388,4 435 48,33 1 955 294,8 701 58,42 11 881 362,2 760 69,09 15 079 376,5 565 56,50 12 428 451,6 582 58,20 1 457 266,3 574,27 44,17 8 535 438,0 458 38,17 2 645 1050,2 653 59,91 3 730 293,2 540 60,00 8 737 630,3
70 14 574 -616 -218 -725 847 -689 2029 80 16 489 -701 -327 -834 741 -795 1947 90 18 400 -790 -445 -952 627 -909 1856 100 20 306 -884 -563 -1070 506 -1030 1756 110 22 198 -992 -699 -1206 373 -1163 1643 120 24 79 -1111 -829 -1336 244 -1292 1515 130 26 -78 -1268 -1015 -1522 78 -1458 1355 161 32,2 T4 b4*106 bm*106 0 -11 30,5 -126 135 -274 277,25 -346 388 -415 471,75 -488 562 -563 648,25 -645 743,75 -736 846,75 -836 955
x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 6 2,5 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 28 50 1 77 31 62 187 48 10 167 7 189 25 26 144 81,08333 2 17 71 122 96 69 101 11 54 185 70 174 -5 80,41667 3 164 49 110 181 56 159 141 143 0 12 140 58 101,0833 4 33 116 76 31 152 113 186 179 -6 117 85 73 96,25 5 28 106 138 22 187 121 28 160 181 148 150 46 109,5833 Kokku 319 373 508 517 512 504 533 543 549 372 575 316 Sigrid-Kristiina Simson111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 4 6 2,666667 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 36 52
....................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Läänemere pindala on 373 000 km ruudus. Läänemere kuju ja rannik on tuhandete aastadega väga palju muutunud.Läänemere keskmine sügavus on vaid 60 meetrit. See on Läänemeri ja selle kaldal asuvad maad. http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/uppiece.2009-08-18.1946615558 (29.04.13) Läänemere taimestik Läänemere taimsetik on liigivaene. Läänemeres kasvavad põhiliselt vetikad kuid ka muud meretaimed .Kuid lisaks veel neile kasvab seal ka mageveele iseloomuliki taimi.
talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas
3 Ala piiritlemine Elukohaks on mul Meegomäe küla ja ala piiritleksin nii: Põhjast piiritleb ala minu jaoks mets, kuna tavaliselt liigun autoga mööda autoteed. Lõunast piiritleb ala heinamaa , kuna ma lõuna poole väga ei satu lõppeb minu koduala heinamaaga. Idast piiritleb ala Kose-Käbli maantee, mida mööda sõidan linna. Läänest piiritleb ala mets. Elanikke on külas 2011 aasta seisuga 373. Tegemist on suvilate piirkonnaga, kuid paljud on ehitanud oma suvilad püsielumajadeks. Suviti elab Meegomäe külas rohkem rahvast, kuna lisaks elumajadele on siin ka palju suvilaid. 4 Meegomäe kirjeldus Meegomäe on väike küla, kus on vähe elanike. Külas on väga palju rohelust ja maalähedust. Küla piiritleb igast küljest mets, kus on mõnus jalutamas käia. Kokkusaamiskohaks on Hämsa Kõrts, kus toimuvad ka koosolekud ja erinevad
Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
