Ventilaatori aerodünaamiliselt diagrammilt leitakse lähtudes Hvent ja Q-st ventilaatori pöörete arv n ja selle aerodünaamiline kasutegur . Ventilaatori elektrimootori võimsus: Q H vent N= 10 3 ajam kus ajami kasutegur ajam =0,95. Meie näites: (0,065 + 0,052 + 0,088 + 0,146 + 0,49 + 0,115 + 0,085) 700 kg MM = = 0,202 3600 s kg M Õ = 2,00 1,22 = 2,44 . s M M 0,202 Kontsentratsioon µ = = = 0,083 MÕ 2,44 ' Rõhukadu arvestades materjali p = p (1 + K µ) = 1017 (1 + 1,4 0,083) = 1135 Pa . Tsükloni valik Q=2,00 m3/s=7200 m3/h Valime tsükloni , millel 3 Q=2200...14400 m /h
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2017) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada. Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi ...
-1- - 1.Leia funktsiooni määramispiirkond. 3 x 3 x y y b) y 17 15 x 2 x log( 1 x ) 2 a) 4x 8 c) 2x 2 3 9 x y d) y = log( x2 + x -20 ) - 6x e) log 2 ( x 4) f) ...
toetuse maksmise le esitatavad nõuded ja tingimused, toetuse maksmise korra ning toetuste määrad. 16 ibid 12 § 2. Loodushoiutoe tuse määrad (1) Kaitsealal, hoiua lal või püsielupa igas asuvate poollooduslike koosluste, m is ei asu Natura 2000 võrgustiku a lal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartide l 1 märgitud projektiala l hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku a lal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1
Kordamisülesanded 11 klass 1. Kombinatoorika ja tõenäosus a) Ühes klassis õpitakse 14 õppeainet. Mitmel erineval viisil saan nendest koostada ühe päeva tunniplaani, kui selles peab olema 7 erinevat õppeainet? Vastus: 17297280 b) Martinil on taskus viis viiekroonist ja neli kümnekroonist rahatähte. Kui suur on tõenäosus, et kahe kupüüri juhuslikul võtmisel on mõlemad viiekroonised? Vastus: 20/72 c) Tõenäosus leida pliiats kirjutuslaua esimesest sahtlist on 0,5, teisest sahtlist 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus , et pliiats on olemas a) täpselt ühes sahtlis b) vähemalt ühes sahtlis c) mitte üheski saht...
Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. SI - süsteemis on ajaühikuks 1 sekund. ( tähis s ). Minutis ( tähis min) on 60 s ja tunnis (h ) 60 min. ; 1 h = 60 min = 60 × 60 s = 3600 s Seosed ajaühikute vahel. sekund (s) minut (min.) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600 minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Näiteks: 1,3 min. = 1,3 x 60 = 78 s 5/6 min = 5/6 x 60 = 50 s Kordamisküsimusi:
A = q ( A - B ) (vt. 3.1.3. ) Asendades valemis q ja A - B väärtustega: q = I t ( vt 3.2.1.) ja A - B = U saame A=IUt , kus A ( J ) - vooluringis tehtav töö, I ( A ) - voolutugevus, U ( V ) - pinge, t ( s ) - aeg, mille jooksul tehakse tööd, ehk aeg, mille jooksul vooluringis on elektrivool. Elektrivoolu töö valemist saab voolu töö mõõtühiku. 1 J = 1A 1V 1s = 1 Ws Praktikas kasutatakse suuremaid töö ja energia ühikuid: 1 Wh = 3600 Ws = 3600 J 1 kWh = 1000 Wh = 1000 x 3600 Ws = 3600 x 1000 J = 3,6 x 106 J Ûhes sekundis tehtud tööd (või ühes sekundis tarvitatud energiat) nimetatakse võimsuseks. P = A/t ,kus P (W) - võimsus, A ( Ws ) - voolu töö, t ( s ) - voolutarbimise aeg 15 Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s Kasutatakse ka suuremaid võimsuse mõõteühikuid:
Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt). Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2) Kui rööpühendus, siis (sest U=U1=U2) Elektrilambi või kütteseadme nimivõimsuse ja nimipinge järgi saab alati leida seadme takistuse tööolukorras! Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia. Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine. Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatttundides (1kWh). 1kWh = 103 W 3600 s = 3,6 10 6 J ÜLESANDED 1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,110 m ja 6 ristlõikepindalaga 0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja võimsusega 1kW? 2. Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib tööolukorras mootori mähist takistusega 11 ? Kui suur on
Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.........................................................................................................
Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava puusepatöödes. koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioo- nidele sobib ainult männipuit. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levi- numad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta-
e'2 0.006739501254 b2 40408299803555 e= 0.081819218048 M 6381469.20504 N 6393546.44935 rho min 1 l min 0.017453293 rad sek degrees 1 206264.8062 57.2957795 0.0174533 3600 1 60 58.002620 sek min rho 206264.8062 3437.7467707849 прямая задача x y 1 2 обратная задача x y dx dy 1 6552325 770756 86.8 492.4 2 6552411.8 771248.4 s alpha 499.9919999 80.002641
Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava puusepatöödes. koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioo- nidele sobib ainult männipuit. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levi- numad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta-
· Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks. · Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad. · Eesti sai 15 miljonit kuldrubla. · Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale. · Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega. · Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata. 3) Demokraatlik Eesti: a) Esimene põhiseadus - võeti vastu 15. juunil 1920 (kuid jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas. Seega järgis ka põhiseadus Rousseau' rahva suveräniteedi põhimõtet. Riigivõim jaotati Montesquieu'le tuginedes seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Kuid samas jäi nende võimude
max lõikesügavuseni; 2 - suurendada masina liikumise kiirust lõikamise operatsioonil (nt teha seda mitte I käigu, vaid II või III käigu kiirusega). Uue valiku kontrollimiseks tuleb arvutada valemiga (7) uus vajalik võimsus ja võrrelda seda masina mootori efektiivvõimsusega. 3. Buldooseri tootlikkuse arvutus Buldooseri tootlikkus pinnase kaevamisel ja teisaldamisel - so ristilõikamisel - arvutatakse alljärgneva valemiga: 3600 Vpr Ka Q = ----------------------(1 - 0,005 st) , m3/h (8) t kk milles Vpr - eelprisma maht , m3 (Lisa 1 tabelist valitud masinal ) Ka - tööaja kasutamise tegur, valitakse piiridest 0,85... 0,9; t - töötsükli aeg (kestus), s; st - teisaldamiskaugus , m; k k - pinnase kobestustegur (vt lähteandmed).
125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 28 30 1820 1950 1960 2100 2100 2250 2240 2400 2380 2550 2520 2700 2660 2850 2800 3000 2940 3150 3080 3300 3220 3450
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
toode tk 50,000 …+20% 60,000 müügihind 1.0 …+5% 1.05 toode kulud 35,000 35000 1 toode kulu 0.7 …+10% 0.77 üldhalduskulud 4,000 …-10% 3600 turustuskukud 6% 3000 3780 panga laenu intress 1000 1000 põhivara 15000 ..+ 3000 18000 amort 20% 3000 3600 Bruto kasum: 15,000 28000
ik _tooj tööjõud tööjõud juht 1 a alaline ajutine y_sun ou_aa v_toojou v_toojou tootun tootunn tööjõud tööjõud id_aast id_far niaast stauhi _aastauh _aastauh nid_aa id_aast tootunni tootunni a m a k ik ik stas as d_aastas d_aastas 2006 354 1947 1 0 0 3600 2500 0 0 2007 354 1947 1 0 0 3600 2500 0 0 2008 354 1947 1 0 0 2200 2200 0 0 2009 354 1947 1 0.43 0 2200 0 950 0 2010 354 1947 0.91 0.4 0 2000 0 890 0 2011 354 1947 0.95 0
125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 175 1750 2100 2450 2800 3150 3500 3850 4200 4550 28 30 32 34 36 38
10-, 20-, ja 50- sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi( vt.Lisa5), millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal on linnriigu tunnus ehk kroon, sümboliseerimas Malta kindlusi. Paremalt poole ümbritseb kilpi palmioks ja vasakult poolt oliivipuu oks. Mõlemad puud on Malta rahusümbolid. Okstest on aga moodustatud pärg mille kohale on kirjutatud Repubblika ta Malta ( Malta Vabariik). 1-,2-, ja 5-sendisel mündil on kujutatud umbes 3600 eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit(vt. Lisa 2) Rahvaküsitlusel 2008. aastal, oild Malta elanikud rahul euro käibelevõtmisega. Eliisa Sarv 8 8.Kommunikatsioon Maltal on kaks suuremat ja enim loetavat ajalehte, Times Malta ja Malta Independenent. Ülejäänud ajalehed on poliitilise hõnguga ning ringlusesse lastud erinevate parteide ja organisatsioonide poolt
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on H...
2160 5 87 7569 72 5184 147 9 27 729 40 1600 6 91 8281 82 6724 46 2116 128 16384 80 6400 1276 7 41 1681 91 8281 113 9 60 3600 74 5476 8 90 8100 139 19321 85 7225 83 6889 123 15129 9 121 14641 147 21609 88 7744 131 17161 97 9409 10 169 28561 97 9409 67 4489 165 27225 130 16900 SUM 12280 11407 8194 15128 11293
spoonil. liikumiskiirus, m/s kuni 0,67 Gabariitmõõdud, mm: pikkus 2800 laius 1000 kõrgus Liimi pealekandmise seadmete arv on arvutatav valemiga n= Q1 19380 = = 1,95 u l s b p W t p 3600 k t k m 0,67 * 0,0012 * 1 * 280 * 2 * 8 * 3600 * 0.85 * 0,9 u l - spoonilehe liikumiskiirus, 0,67 m/s b spoonilehe laius,1 m s spoonilehe paksus,0,0012 m t p - vahetuse pikkus, 8 tundi k m - masina kasutamise tegur 0,9 k t - tööaja kasutamise tegur 0,85 p tööpäevade arv 280 W- vahetuste arv tööpäevas 2 Arvutan 1 vineeritahvli mahu: 3,0*1,5*0,012= 0,054 m 3
Aurustumissoojus r – kcal/kg 2. Valem w∙d D Fp Reynolds= peenestusaste= = v d Fa 4∙ F 0,316 voolu ekv läbimõõt= liini takistustegur = Mp ∜ℜ G∙ Hsum pumbavõimsus= ∙1,2 3600 ∙102 ∙ ŋ G vedeliku voolukiirus= 3600 ∙ ⍴∙ 0,785∙ d 2 Nu ∙ λ 1 soojusülekandetegur = soojusläbikandetegur = d 1 δ 1 + +
14. Pinnase tugevuskarakteristikud Kihi h E1 E2 E3 R C F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7. Looduslik pinnas (raske
120*200 47 28 240 1316 6720 140*200 54 24 275 1296 6600 160*200 60 30 290 1800 8700 180*200 66 15 300 990 4500 Toolikatted 40*38 15 60 40 900 2400 Põlled 45 30 120 1350 3600 Pajalapid, 10 60 30 600 1800 11 pajakindad LASTELE Tekikott 105*125 41 35 150 1435 5250 115*145 52 25 180 1300 4500 150*210 98 30 210 2940 6300 Padjapüürid
Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg, kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma kullassepa ametis vajaolevad metall- ja puuplaadid tinavormide vastu, mida oli lihtsam vormida. Bi Shengi trükivorm 1040 a. Gutenbergi trükimasin 1450 a. (Piltide allikad: http://reinventingknowledge9.blogspot.com/2011/11/movable-type- printing-from-asia.html http://www.prepressure.com/images/printing-history-gutenberg-printing-press.jpg ) Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist
Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajaltele, ke stöötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, tervishoiu teenuste osutajatega sõlmitud TL alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele. Oluline on, et lühendatud tööaeg on eelloetletud töötajate täielik tööaja norm. ja tööandaj peab maksma neile töötasu vähemalt VV määrusega ettenähtud palgamäära suuruses. (hetkel 3600. või 25,50 kr tunnis.) (2008 a on see 4350 kr või 27 kr/h). Tja P S §5 reguleerib alaealistele lühendatud tööaega järgmiselt: 13-14 a alaealistel on tööaja norm 4h päevas ehk 20h nädalas. Sama norm kehtib ka vanemata koolikohuslaste kohta 15 aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada 6h päevas ehk 30h nädalas. 16-17a alaealised, ke sie ole koolikohustuslikud on lubatud töötada 7h päevas, 35h nädalas.
ja vähendada nende kestust. Tootlikus suureneb näiteks kahe buldooseriga töötamisel ja pinnase teisaldamisel maapinna langu suunas- sellega saame buldooseri omaraskuse arvel suurendada tõukejõudu ja liikumiskiirust. Isegi väikese langu puhul (0,1%-0,2%) tõuseb buldooseri tootlikkus võrreldes horisontaalselt töötamisega 1,3-1,4 korda (Borštšov, 1969). Buldooseri tootlikust saab arvutada valemiga: 3 T= 3600 V ∗k m t∗k k t ( ) V-hõlma teisaldatava pinnase maht k-kaldetegur (10% langu suunas k=1,8 ; 10% tõusu suunas k=0,5, rõhtpinnal k=1) t-ühe tsükli kestus 4 TOOTJAD Buldoosereid tootvad suurettevõtted: Komatsu (Jaapan) Caterbillar (Ameerika) Case (Ameerika) Liebherr (Saksamaa) New Holland (Ameerika) John Deer (Ameerika) Eestis buldooserite rendi ja müügiga tegelevtest firmadest on välja toodud 3.
BR300 500 LP16 2800 Te23 BR301 350 LP19 3100 Te31 BR400 620 LP21 3300 Te39 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500 BR750 300 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 2300 Pla02 3000 Al02 2700 2500 Pla03 3000 Al04 2300 3600 Pla05 3200 Al05 3600 2700 Pla07 2400 Al07 4200 3900 Pla08 1500 Al08 4500 3000 Pla10 2700 Al09 3800 3000 Pla12 2900 Al11 4200 2500 Pla19 2600 Al12 5300 1400 Pla22 1900 Al25 3000 3200 Pla36 2100 Al26 1900
tegemisele, toetuse maksmisele esitatavad nõuded ja tingimused, toetuse maksmise korra ning toetuste määrad. § 2. Loodushoiutoetuse määrad (1) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartidel 1 märgitud projektialal hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku alal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1
13) Leida märja materjali tihedus 0m = Gm/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine Materjali Proovi- Ruum- Kuivatatud Märg Kaaluline Mahuline Kuiv Märg nimetus keha ala proovikeha proovi- veeimavus veeimavus tihedus tihedus mõõdud keha [mm] [cm³] [g] [g] [%] [%] [kg/m³] [kg/m³] Savi- 250 × 1950 3600 3950 9,72 17,95 1846,2 2025 tellis 120 × 65 Puit- 50 × 50 375 110 270 69 20 426 720 klots × 150 Paekivi d = 50, 98,17 245 255 4,08 10,19 2495,7 2507,5 h = 50 Silikaat- 250 × 2640 5100 5600 9,8 18,9 1931,8 2121,2 tellis 120 × 88
K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000
m = 0,94...0,98 mehaaniline kasutegur Vajalik moment Mb= 33 961 Nm < 36 830 Nm Valin standardse pöördtiivik roolimasina firmalt ,, HATLAPA" Tüüp: HVT 200 35 [Tabel 2. ] Balleri diameeter 200 mm 2.3.3 Sobiva pumba valimiseks tuleb leida hüdromootorisse antav vajalik töövedeliku maht (V) roolilehe pööramiseks poordist-poordi ehk nurga 2max võrra. V = z× ×(Rs2 Rb2) H×2max / 3600 [ m3; l] Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 12 Sergei Dombrovski MM42 V = 3*3,14*(0,352 0,12)*0,5*(70°/360°) = 0,103 m3 = 103 l 2.1.5. Hüdropumba vajalik tootlikkus: Q = V/ o × ; [m3 /h ; l/min ] , kus o = 0,96... 0,98 (hüdromootori mahuline kasutegur) = 28 sek ( roolilehe pööramiseks nõutud aeg). Q = 103/0,97*28/60 = 49,5 l/min 2.4 Kruvipumba ja elektrimootori valik
Arvuti tool 3 4800 kr 14 400 kr 20% 2880 kr Arvuti 3 16 700 kr 50 100 kr 25% 12525 kr Printer 1 19 475 kr 19 475 kr 25% 4870 kr Diivani komplekt 1 18 240 kr 18 240 kr 20% 3648 kr Riiul 5 2591 kr 12 955 kr 20% 2591 kr Kapp 5 1000 kr 5000 kr 20% 1000 kr Lauavalgusti 3 1200 kr 3600 kr 20% 720 kr Kohvimasin 1 5400 kr 5400 kr 25% 1350 kr Auto 1 235 900 235 900 kr 20% 47180 kr kr Tarkvara Autocad 3 59 940 kr 179 820 kr 25% 44955 kr Diivani laud 1 4300 kr 4300 kr 20% 860 kr Veekeetja 1 1200 kr 1200 kr 25% 300 kr Toolid 5 800 kr 4000 kr 20 % 800 kr
1 + sin 1 + sin R 2 1 + sin 2 2 2 d) Arvutame saadud suhte, kui = 600 . 2 sin 2 2 = 2 1800 sin 2 300 3600 0, 25 6 2 S ring : S sektor = = = = . 600 ( 1 + sin 300 ) 600 ( 1 + 0,5 ) 2 2 2 9 3 1 + sin 2 Kasutatud kirjandus www.ekk.edu
Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. Taustkiirguse vabanemine Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid (rekombinatsioon). Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Edasise paisumise käigus vabanenud taustkiirguse (kosmiline mikrolaine-taustkiirgus) lainepikkus ruumi laienemise tõttu suurenes. Seda on näha selle spektri punanihkest. See taustkiirgus on mõõdetav
Ülikooli eestseisjad täitsid tema soovi rõõmuga. Tudengid, keda nende aristoteliaanidest professorid tagant utsitasid, kiitsid vallandamisele takka; nii löödi Galileo Pisa ülikoolist välja. Kuid tal oli sõpru: Moletti, Clavio, del Monte ja teised matemaatikud, kes olid jälginud tema geniaalseid eksperimente ja oskasid neid õigesti hinnata. Nende abiga leidis Galileo uue ja isegi parema töökoha Padova ülikoolis. Nüüd küündis tema palk juba ca 3600 kroonini aastas ja see oli Galileo jaoks enneolematu summa. Kuid palgakõrgendusest kallimalt hindas ta oma suurenenud vabadusi. Padovas lasti tal vabalt sõna võtta, ilma et teda tabanuks pilked ja kuulujutud. Kui ta 1592. aasta 7. detsembril esmakordselt kõnepulti astus, et pidada oma esimene loeng, võeti teda vastu ovatsioonidega. Nii õpilased kui kolleegid ennustasid talle tema mõttevabaduse õppetoolis suurt tulevikku
mööda marssida, et Venemaale jääks mulje, et meil on mehi piisavalt. Vene delegratsiooni juhtis Adolf Joffe Eestil samaväärne isik Jaan Poska. Esitati vastamisi väga jultunud nõudmisi Kui saabus teade, et Vene väed on kurnatud ja ei jõua enam vastu panna oli rahuks aeg küps 31 detsember 1920 kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuar kell 10.30. Samal hetkel lõppes tegelikult Vabadussõda, mis kestis 402 päeva ja nõudis 3600 eesti sõduri elu. 14 000 eesti sõdurit said haavata ja 2600 jäid invaliidiks. Punaarmee kaotused olid suuremad Tartu rahu Vaherahu küll sõlmiti, kuid mitte ametlikult. Rahuleping sõlmiti 2.veebruaril. Poska suri varsti pärast seda ning Tartu rahu jäi tema elutöö krooniks Eesti saavutas de jure tunnustuse eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 miljonit kuldrubla) lubadusi soodsateks majanduslepinguteks
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem ...
Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus. Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor. Litosfäär. On maa väline tahke kivimkest. Ligi 3600 eri liiki mineraale eelkõige räni ja hapniku baasil. Ookeaniline maakoor. Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma -tardumiselt. Kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor. Moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard-, sette- ja moondekivimitest. Astenosfäär. Ookeanide all ~50km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite
Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: 1) Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks 2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad 3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale 5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega 6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata. Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Läti punaste küttide vahel Valga pärast toimunud lahing Paju mõisa all. Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emls Vtolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong.Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon leitnant Julius
3 320,86 3 320 102400 135 18225 43200 3 3 278,42 4 300 90000 85 7225 25500 78 3 162,78 5 235 55225 95 9025 22325 23 3 127,12 6 210 44100 50 2500 10500 71 3 378,55 7 345 119025 60 3600 20700 27 3 614,27 8 430 184900 165 27225 70950 62 3 428,46 9 365 133225 150 22500 54750 93 4 405 164025 160 25600 64800 538,50 0 05 4 114,19 1 200 40000 70 4900 14000 94 4 178,39
Soomes ja Norras, sealhulgas mitu laevatehast. Eestis kuulub kontserni Tallinna Laevatehas, Leedus kaks tehast Klaipedas Vakaru Laivu Gamykla (Western Shipyard) ja Baltija (Baltija Shipbuilding Yard), Soomes Turku Repair Yard ning Norras ühisettevõte Western Shipyardiga Fiskerstrand BLRT AS. BLRT Grupil on ka metallitöötlustehas Vilniuses. Selle suure kontserni käive 2006. aastal oli ligi 3,5 miljardit krooni ning BLRT Grupil on kokku umbes 3600 töötajat, neist umbes 2000 Eestis, mis annab väga paljudele Eesti inimestele töökoha ja kindlustab läbi selle ka leiva lauale. Samamoodi laevaehitusega tegelevad veel Reval Shipbuilding ja Baltic Workboats ja eraldi laevadetailide tootmisega tegeleb Loksa Laevatehas. Isegi väikelaevade ja paatide ehitusega tegeleb Eestis mitu firmat. Vikipeedia. (web site) (http://et.wikipedia.org/wiki/BLRT_Grupp) 17.07.2013
Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju.................................................
Mägitaapiril on tihe tumepruun kuni must karvkate, mis kaitseb teda kõrgmäestikes asuvates elupaikades külma eest. Ta toitub mitmesugustest kääbuspuudest ja põõsastest, liikudes ringi peamiselt koidiku ja loojangu ajal. Päevasel ajal varjab ta ennast tihedates tihnikutes. Tema väljeheidetes on palju vigastamata taimeseemneid. Vikunja Vikunja elab Lõuna-Ameerika lääneosas. Ta on1.5-1,6meetrit pikk. Vikunja kaalub 40-55kg. Vikunja, kes on levinud 3600 4800 meetri kõrgusel asuvatel tundrataolistel rohumaadel, on eranditult rohusööja ning toidu osas väga valiv. Ta haarab oma lõhestunud ning haardevõimelise ülamokaga püsikõrrelisi ja lõikab nende tipud vastu kõva ülamokka maha. Jooma peab ta iga päev. . Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagant. Kui kududa seda villa on see väga pehme ja soe. 1974. aastal oli alles ainult 6000 looma
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse ...
235 fywd = = 204MPa 1.5 Keskkond 2a c = 20mm Post on mõlemast otsast jäigalt kinnitatud = 0.5 . 3. korrus: - Posti arvutuslik kõrgus l = 3600mm lo = l = 0.5 3600 = 1800mm 39 - Pikisuunas armeerimine NSd = 602kN A s,tot Valin = 0.9 ja = = 0.01 A NSd 602 10 3 A = = = 45487mm2 ( fcd + fyd ) 0.9 ( 0.85 13.3 + 0.01 340 )
Täiskiirenduse Pythagorase teoreemi abil m a r a 2t a 2r 100 506250000 22500 s 2 Vastus: Hetkel 15 s on tangentsiaalkiirendus 10m/s2 normaalkiirendus ja täiskiirendus 22500 m/s2. Näidisülesanne 2. Keha hakkab pöörlema paigalseisust ning teeb 2 minutiga 3600 pööret. Arvutada keha nurkkiirendus, lugedes selle muutumatuks. Antud: t = 2 min = 120 s aeg n = 3600 - pöörete arv. Leida: ? - nurkkiirendus Lahendus: Keha alustas pöörlemist paigalseisust seega oli tema algne nurkkiirus 0 0 , 2 minuti pärast oli ta teinud 3600 pööret ehk pöördunud 2 3600 7200 rad võrra. Analoogselt kulgeva liikumisega kirjeldavadd pöördliikumist vastavad liikumisvõrrandid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
