1. Mida nimetatakse sulamiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse kondenseerumiseks? (2 p.) 3. Mida näitab aine tihedus? (3 p.) 4. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Termomeeter pannakse sooja vette. Miks hakkab termomeetris olev vedelikusammas tõusma? (3 p.) 6. Miks tahke aine säilitab kuju? (2 p.) 7. Millest sõltub gaasi rõhk? (2 p.) 1) 2) 8. Teras sulab temperatuuril 1400 kraadi. Püssirohi põlemisel suurtükitorus tõuseb temperatuur kuni 3600 kraadi. Miks suurtükitoru lasu korral siiski ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant B Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse tahkumiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse aurumiseks? (2 p.) 3. Mida nimetatakse rõhuks? (3 p.) 4. Kirjelda gaasilise aine ehituse mudelit. (4 p.) 5
filtridjaseadmedõhuniisutamiseks. Ventilatsiooniseadmeefektiivsusehindamisepõhikriteeriumiks on tematootlikkus - ajaühikusruumistväljatõmmatavvõijuurdepuhutavõhukogus.Kui on teadaõhutoruristlõikepindala, taandubventilatsiooniseadmetootlikkusemääramineõhukeskmiseliikumiskiiruseleidmiseleõhut oruristlõikes.Seegatootlikkustvõibavaldadavalemiga L = v F 3600 , (1) 3 kus L ventilatsiooniseadmetootlikkus [ m / h ] , v õhukeskmineliikumiskiirusõhutoruristlõikes [m/s], 2 F ventilatsiooniavapindala [ m ] . Kontrollimakskatsetulemusitulebarvutadasuhtelineerinevusteoreerilisteningkatselistetulemust evahel.Sedasaabtehakasutadesvalemit:
4000÷6000 / ( ), 2000÷4000 / 2000 /. - . - : , , . - . - . - : (). (), . . 4.Elektritarbimise ööpäevased ja aastased graafikud. , 8 , 16-17. 3 , . : tmax = Eaastane / Nmax; tmax . 6. SEJ tehnoloogiline skeem. 1. , 1 + 1 ; 2. 2 + 1 ; 3. 4. 7. Kondensatsioonelektrijaama kasutegur. Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb? , , , . : QKEJ = 3600 Ni + Qk; Qk ; QKTJ = 3600 Ni + Qk,kt; Qk,kt . 8. Osalisi kasutegureid mõjutavad tegurid. Osaliste kasutegurite ligikaudsed väärtused. 9. Koostootmisjaamade ökonoomsus võrreldes elektrienergia ja soojuse eraldi tootmisega. 10. Auru algparameetrid soojuselektrijaamas . Algparameetrite arvulised väärtused. . ... ... . ... . (): p <22,1 MPa; p <24,132 MPa, t=593°C; p> 24,132÷27,58 MPa, t > 593÷621°C 11
Meie poolt on saalis pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor ja ekraan, TV ja video, dataprojektor. Lisatasu eest võimalik sülearvuti, raadiomikrofon, laserpointer, konverentsimapp ja pliiats, paljunudusteenus ning printimine. Tervisekeskus Saun 25.02.10 kl.18-20.00 70 kr/ in 1050 kr Toitlustus Õhtusöök 25.02.10 kl. 20.00 240 kr/ in 3600 kr Lõunasöök 26.02.10 kl. 13.00 150 kr/ in 2250 kr Kohvipaus 26.02.10 kl. 11.00 80 kr/ in 1200 kr Hind kokku: 7050 kr Kohvipaus: Kohv, tee, kannuvesi jääga, võileib singi-juustuga, minikoogivalik, puuviljasuupisted. Õhtusöök: Kreeka salat, küpsetatud seafilee küüslaugukartuli, köögiviljawoki ja
Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu.
Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 ...
Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte. Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. Vineeri valmistamine Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse
Veeringe Maailma veestik Vesi katab Maast 71%. Kogu seda vett nimetatakse maailmamereks. Sellepärast nimetatakse ka Maad siniseks planeediks Maailmamere suurimad osad on ookeanid. Kokku maakeral vett u. 1,4 miljardit km3 Suurem osa joogiks kõlbmatu (97%). Miks? Magedat vett alla 3% ja sellestki pole suurem osa kättesaadav. Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud.
2. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -7,035 + 4,45 = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 ...
kgK Õhuvahetus 0,42 l/(m2s) Ventileeritav pind=150,0 m2 Ruumi kõrgus: 2,7 m V =150,0 ∙ 2,7=405,0 m3 T =273+23=296 K (101325−0,4 ∙ 2809 ) ∙(405,0 ∙ 0,42) w= =200,56 kg (287,1∙ 296) 5 Ühe tunni jooksul kulub 200,56 ∙ 40,84=8190,87 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 1000 8190,87 ∙ =2275,2 W =2,3 kW 3600 6 Leian jaanuarikuus kuluva energia hulga Q=2,3 ∙ 24 ∙31=1711,2 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal on näha, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82 W1 järgi määra pinnase tugevuskarakteristikud E=?Mpa, F=?,C=?Mpa Kihis h E1 E2 E R C 0 MPA MPA MPa MPA MPa F 1.Tihe asf.betoon 4 2400 1200 3600 2,4 2.Poorne asf.betoon 6 1400 800 2200 1,6 3.tsemendiga st.pinnas 10 700 0,4 4.Killustikalus 20 400 5.Keskmise tervausega liiv 25 120 0,006 40 dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 25 49 0,012 35 kerge saviliiv 7.Looduslik pinnas mulde all: 32 0,010 13 tolmne saviliiv
Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report Diodes Tallinn 2011 + A VS RV V D - Fig. 1.1. Circuit diagram VS - DC voltage source PS 5005, 0-50VDC/0-5A RV - Rheostat, Rmax=3600 V - DC volt meter DV-101, 200mV-200V A - DC current meter DA-103, 2mA-20mA-200mA-5A D - Diode 1N360 Voltage divider calculations RV=(US-UAC)/If(max) RV=(46,6 - 0,45)/0,1=461,5 Table 1.1. Observed data If , mA US If Uf Ir ...
6“ Vastus: 12,746°=12°44’46“ 2.ülesanne Nüüd sisesta vastus oma kalkulaatorisse, korruta kahega ja kirjuta välja vastus (kujul ° ´ “) Lahendus: 12°44’46“ *2=25°29’32“ Vastus: 25°29’32“ 3.ülesanne On antud 60-nd-süsteemis nurk 312°01’27“, mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks 01 27 Lahendus: 312°01’27“= 312°+ + =312.024° 60 3600 Vastus: 312°01’27“=312.024° 4.ülesanne On antud nurk goonides 193.12012g, mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks Lahendus: 1g=0.9° 193,12012g*0.9°=173.808° 173,808°-173=0,808*60=48,48-48=0,48*60=28,8 Vastus: 193.12012g=173.808°°=173°48’28,8“ 5.ülesanne 12 746 ruutmeetrit tuleb teisendada hektarites ja ruutkilomeetrites Lahendus: 1 ha=10 000m2; 1 km2=1 000 000m2 12 746 m2=1.2746 ha 12 746 m2=0.012746 km2 Vastus: 12 746 m2=1.2746 ha; 12 746 m2=0.012746 km2 6.ülesanne
Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00...
vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid. 1000 tonnist põlevkivist moodustab põlev osa umbes 350 tonni, tuhka saame ligikaudu 550 tonni ja niiskust (vett) on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Põlevkivi aheraine ja aherainemäed on siiski süütu tarbimisjääk , ehkki ka see võib aegajalt isesüttida. Rikastatud põlevkivi põletamisel jääb järele kuni 50% tuhka, mida on samuti vaja ladustada. Kõige
3.2. Põld 450EUR/ha 5,5 450 2475 2475 3.3. Põld 260EUR/ha 1 260 260 260 3 osa kokku 15,5 13535 4.1. Mets (Sanglepp) 11,25 200 2250 150 10 16875 19125 4.2. Mets (Kask) 3 200 600 50 20 3000 3600 4.3. Põld 450EUR/ha 2 450 900 900 3 4.4. Põld 260EUR/ha 5 260 1300 1300 4 osa kokku 20,5 24925 5.1. Mets (Sanglepp) 5 200 1000 150 10 1500 8500 5.2. Mets
Leili Jaagant Füüsika X Liikumise iseloomu järgi jagunevad liikumised: 1. ühtlane liikumine 2. mitteühtlane liikumine (näiteks: startiv auto) – erijuht on ühtlaselt muutuv liikumine Liikumist kirjeldab teepikkus, aeg ja kiirus. Aeg – näitab mingi sündmuse kulgemist. Tähistatakse tähega t. Mõõtühikuks on sekund [s]. 1 min = 60 s 1h = 3600 s Kiirususeks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhet (jagatist). Kiiruse mõõtühikuks on m/s. Kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha ajaühikus. s s – teepikkus [m] v = ------- t – aeg [s] t v – kiirus [m/s] Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. 2009 PTG 2 Leili Jaagant
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele,
Kui n = 0, siis x = ; kui n = 1, siis x = . 4 4 Miinimumkoha määramiseks kasutame 2. tuletist f ( x ) = - sin x + cos x 7 7 7 7 7 f = - sin + cos = cos - sin = cos 3150 - sin 3150 = 4 4 4 4 4 2 2 = cos ( 3600 - 450 ) - sin ( 3600 - 450 ) = cos 450 + sin 450 = + = 2 >0 2 2 7 Seega x = on miinimumkoht. 4 7 Leiame nüüd funktsiooni väärtuse kohal ehk funktsiooni miinimumi. 4 ymin = sin 3150 - cos 3150 =
Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur =......... kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = ......... kg/m3 Erisoojus c = ......... kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = ...... 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = ......... 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). Sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s. Juhul kui voolukiirus tuleb väga suur (üle 3 m/s), siis suurenevad järsult kulutused veepumbale (pump tuleb valida võimsam, kulub rohkem elektrienergiat). Vee voolukiiruse alandamiseks tuleb vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Näide
Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse
kolm erakõrgkooli, mida riik samuti finantsiliselt toetab. Kõrgkoolitüübid University of Iceland ja University of Akureyri tegutsevad eraldi seaduse alusel Reykjaviki Ülikool, Bifrösti Ülikool ja Islandi Kunstiakadeemia on erakõrgkoolid Agricultural University ja Holar University College) on riigiülikoolid Õppemaks Riigi kõrgkoolides õppemaksu ei ole, kuid on registreerimistasu (46 000 islandi krooni) (praeguse kursi järgi umbes 3600 EEK) Õppemaks erakõrgkoolides varieerub. Õppemaks bakalaureuse taseme üliõpilastele on 120 000 350 000 islandi krooni (praeguse kursi järgi 9600 28000 EEK) Lisaks sellele maksavad üliõpilased väikest üliõpilasorganisatsioonide liikmemaksu. Kokkuvõte Islandi haridussüsteem on üsna keeruline Koolitee on alati paindlik Üleminekud ühest kooliastmest teise on alati võimalikud. Tupik-teid ei ole Kasutatud kirjandus www.riigikogu.ee/doc
Ahti Lohk Õpperühm AAAB10 Materjal Ja Värv Matr nr. On 095161, materjal on alumiinium ja värv mastiks Materjal Värv Alumiinium 5 Mastiks Mark Hind Kr/m3 Mark Kulu L/m2 Al02 2700 MV102 0,30 Al04 2300 MV103 0,50 Al05 3600 MV104 0,25 Al07 4200 MV106 0,30 Al08 4500 MV108 0,30 Al09 3800 MV110 0,40 Al11 4200 MV112 0,25 Al12 5300 MV211 0,30 Al25 3000 MV233 0,40
paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 37 meetrit. Valli seest on võimalik leida tahutud kive, mõned neist ristkülikukujulised. (On avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11
meelelahutus ja vaba aeg 40 480 Kinopilet, peopiletid. muud kulud 20 240 Sünnipäevakingitused. õppemaks 0 0 RE KULUD KOKKU: 368,5 MINU TULUD vanemate ja teiste toetused 300 3600 töötasud 0 0 Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 0 muud laenud 0 0 Muud tulud 100 1*100 Omasin ühe kuu üürilist stipendium 160 1920 .
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada kujuneb miimika ...
(sanglepp) 6.2 Mets 8,6 200 1720 50 20 8600 10320 (kask) ha = = 26470 18,1 7.1 Mets 3 200 600 150 10 4500 5100 (sanglepp) 7.2 Mets 3 200 600 50 20 3000 3600 (kask) ha = = 8700 6 Tabel 2. Maakorralduspindala ja koguväärtuse leidmine Üksikud Pindala ha Väärtus 1 21,5 8440 2 29,1 11271 3 15,35 13917,5 4 20,75 24655 5 21,5 15015
Ülesanded II Lahendusi 1. Aasta auto 1997 tiitli pälvinud Renault Megane Scenic`i võimsama mootoriga variant saavutab paigalseisust startides 9,7 sekundiga kiiruse 100 km/h. a) Kui suur on selle auto keskmine kiirendus? b) Kui pika tee võib auto läbida esimese 15 s vältel? t = 9,7 s 100 1000 lõppkiirus v1 = 100 km h = m s 27,8 m s 3600 algkiirus v0 = 0 t = 15s kiirendus a=? teepikkus s=? Lahendus. v1 - v0 27,8 - 0 a) Kiirendus a = = = 2,87 2,9 m s 2 t 9,7 at 2 b) Teepikkus ühtlaselt muutuva liikumise korral s = v0t + . Kui algkiirus v0 = 0 , siis 2 at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
Hiina Arengutase Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65...
U = 0,033 V U g I = U = I * R = 0,36 V R g g g g g U = 3600 * 10 R =R -1 -1 = 96400 g U 0,36 E g Etanol voltmeetri täpsusklass on 0,1% U = 0,1% 10-nest V-dist = 0,01 V e U = 0,1/2 = 0,05 V 1
Avastamisele järgnenud ajal teati kuusi lihtsate nimede Jupiteri 1, 2, 3 ja 4 all. Alates 19.sajandi keskpaigast kannavad nad siiski praegu tuntud nimesid. Need pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need kaaslased just tema. Nii saidki Galileo kuud nimeks Io,Europa, Ganymedes, Callisto kusjuures igalühel neist on oma iseäralikud jooned. Galileo Galilei Io Asub Jupiterile kõige lähemal. Läbimõõdult on ta 3600 kilomeetri suurune . Vulkaaniliselt aktiivne ; vulkanism on vastutav ka tema pinnageoloogilise nooruse eest. Lisaks vulkaanidele leiame Iolt ka mägesid, vedela väävli järvi ja laavavoolusid. Sellel kuul pole üldse vett. Kosmoselaeva Galileo andmetel peaks Iol olema vähemalt 900 kilomeetrise läbimõõduga raudsüdamik. Europa Pind on väga tasane, see viitab tema geoloogilisele noorusele. Pinna värvimuster on intrigeeriv
töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati UUS KAUBAMÄRK 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt. 1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest.
Tööleht: Eesti geoloogiline ehitus nimi.......................................... klass........ KOPEERI TÖÖLEHT arvutisse, täida ära ja saada õpetaja mailile [email protected] Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass. Salvesta aeg-ajalt oma tööd! · Täida tabel: märgi eoonide, aegkondade ja ajastute nimetused. Kasuta selleks geokronoloogilist tabelit http://kodu.ut.ee/~mi/ · Kopeeri ja kleebi vähemalt 5 erinevasse lahtrisse enamlevinud fossiili pilt ja kirjuta juurde nimetus (näide trilobiit) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogi...
Q 5 Ct 130 A 160 Cm 5,894722 Kf 1 H 51 dT 300 m 1,687592 n 1 f 0,002603 Wg 4,012826 D 1,261358 Vm 2,006413 Valgla 60 0,75 0,2 900 60 0,75 0,8 3600 60 0,25 0,8 1200 60 0,25 0,2 300 50 365 18250 Koormus kg P/a Osakaal % Haritav maa 1260 6,10 Looduslikud kõlvikud 141 0,68 Asula reoveed 18921,6 91,63
Nüüd tunnistas ka Lenin, et eestis on tegemist vabadussõja, mitte kodusõjaga. Vahepeal septembris 1919 olid olnud Pihkvas rahuläbirääkimised eesti ja venemaa vahel, kuid need katkesid. Need jätkusid uuesti novembris Tartu rahulepinguna. Vaherahu sõlmiti 31.detsembri õhtul, kuid ametlikult hakkas see kehtima 3.jaanuar 1920 kell 10.30. tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920 Jaan Poska ja Adolf Joffe. Vabadussõda kestis 402 päeva. Hukkunuid oli varasemad andmed 3600, hilisemad 5000. Asutav kogu võttis vastu kolm tähtsat otsust : 1) 15.mail 1919.aastal iseseisvus deklaratsioon, sellega teatati kogu maailmale, et eesti on iseseisev vaba riik. 2) 10.oktoober 1919 maaseadus, sellega balti-saksa mõisad koos inventaaridega võeti neilt ära ja jagati välja eesti talurahvale. Alles nüüd sai eesti talupoeg pärisomanikuks oma maal. 3) 15.juuni 1920 võeti vastu eesti vabariigi esimene põhiseadus, mis kehtis kuni
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, pannes teda proovile, ja avardades tema silmaringi, ent ometi ei saa öelda, e...
- Riietamata surnu väljastamine kiles krematooriumi viimiseks 330.- Transportkirstu hävitamine 350.- Lillede säilitamine 80.- Eritööd 1 tund 370.- Teenustasu 200.- 9 Matusebüroo kirstude hinnad alates 01.12.2007. Puusärk kaetud siidriidega,sile. Pikkused 2,0m, 1,9m 1200.- Erimõõdud: mudeli pikkusele +10 cm 1300.- Puusärk Liht (kaas plisseer) 2700.- Puusärk täisplisseer. Pikkus 1,9m, 2,0m 3600.- Kirst ovaal "Paat" 2900.- Kirst ovaal "Paat" täisplisseer 3600.- Puusärk täisplisseer, erimõõt 2,0m 4000.- Puusärk täisplisseer, erimõõt 2,1m 4200.- Mänd- lihtkirst 2,0m 4200.- Mänd- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 6200.- Pikkus 2,1m 6600.- Mänd kuldkäepidemetega 2,0m 6300.- Pikkus 2,1m 6800.- Mänd- täispuit, mahagon 6600.- Mänd täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 6700.- Mänd- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 7600.- Pikkus 2,1m 8200.- Tamm- täispuit, kooniline
pulbervärv pulbervärv Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number106041 Variant 41 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800
l = 5,0 m 1,2...1,3 1,3...1,6 l = 5,0 m 2,9...4,3 4,4...8,0 Horisontaalmaandus l = 20 m 2,5...3,6 3,8...6,5 Sm = 400 m2 2,0...2,6 3,2...4,6 Horisontaalkontuur Sm = 900 m2 1,8...2,2 2,7...3,6 Sm = 3600 m2 1,6...1,8 2,3...3,0 Sama 5 m pikkuste Sm = 900 m2 1,4...1,6 1,8...2,1 vertikaalelektroodidega Sm = 3600 m2 1,3...1,5 1,7...2,0 h – elektroodi sügavus maapinnast; l – elektroodi pikkus; Sm – maanduskontuuri pindala. 5 Isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse normid labortöödes.
d d muud kuulud 50% Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number104531 Variant 31 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800
t0 = 2 2 = 24,57 s 1429 0,3 Minimaalne lubatud tsükli kestus on t ts = t k + t + t p + t 0 = 0,22 +15,0 + 0,437 + 24,57 = 40,23 s. Lubatud lülitussagedus on 1 1 Z = = = 0,024857 s-1. ts 40,23 Lülituste arv tunnis Z = 0,024857 3600 = 89,5 h-1 Seega ülesandes kirjeldatud koormuse juures võib mootorit maksimaalselt tunnis sisse ja välja lülitada 89,5 korda. Ülesanne 6.16 Leida telferi mootori lubatud lülitussagedus. Telfer töötab vaheajalises talitluses = 0,21. Tõstetrumli takistusmoment Mt = 12,3 Nm. Süsteemi summaarne inertsimoment on J = 0,065 kgm2. Käivitusaeg tk = 0,23 s, k = 0,75. Mootori andmed: Pn = 2,2 kW; = 0,25, Un = 380 V, In = 6,4 A, nn = 14,72 s -1, n = 0,685, r1 = 3,67 ,
2 s f := 0.013 veeretakistus kg gm := 1.225 = 1.225 15 kraadi celsiuse juures, õhu tihedus. 3 L m cd := 0.50 tuuletakistus kg 330 0.001 -5 b e := 330 b e := = 9.167 × 10 kW s 3600 - 5 kg b e := 9.167 × 10 Kütuse erikulu kW s Auto kabariidid B := 1.846m Laius H := 1.468m Kõrgus 2 A := 0.8 B H = 2.168 m lauppinna pindala m := 1620kg Auto mass km v := 90 liikumiskiirus hr a := 0 kiirendus
Generaator mõõtja Mõõtetulemused: Sagedus 0,2 Hz Ajavahemiku täpne väärtus t=2412ms nr ti to ti-to (ti-to)2 nr ti to ti-to (ti-to)2 1 2481 2412 69 4761 26 2579 2412 167 27889 2 2547 2412 135 18225 27 2472 2412 60 3600 3 2511 2412 99 9801 28 2502 2412 90 8100 4 2524 2412 112 12544 29 2478 2412 66 4356 5 2498 2412 86 7396 30 2569 2412 157 24649 6 2283 2412 129 16641 31 2421 2412 9 81 7 2280 2412 132 17424 32 2482 2412 70 4900
vahetub. Tänapäevased ventilatsioonisüsteemid on soojustagastusega, mis tähendab, et osa väljatõmmatava õhu soojusest antakse sissepuhkeõhule tagasi. Soojustagastuse puhul näitab selle protsessi efektiivsust soojustagasti kasutegur. Õhuvahetusest tingitud soojuskaod saab arvutada seosest: õ õ 1 3600 kus n õhuvahetuse kordarv, h-1 V hoone või ruumi maht, m3 cõ õhu erisoojus, tavatingimustel 1000 J/(kg·°C) õ õhu tihedus, 1,2 kg/m3 ts siseõhu temperatuur, °C tv välisõhu temperatuur, °C st ventilatsiooni soojustagasti kasutegur 2 Lähteandmed Soojuskadude arvutamisel leida välispiirete pindalad kasutades joonistel toodud hoone plaane ja vaateid
15 UV lamp 2 900 1800 20 360 16 klienditool 2 4800 9600 10 960 5 juuksepikenduste 17 aplikaator 2 1550 3100 33,3 1032,3 18 lõikuskäärid Y50 2 3600 7200 50 3600 19 lõikuskäärid YA 50 2 3600 7200 50 3600 20 Lõikuskäärid SS 45 2 3200 6400 50 3200 21 lõikuskäärid M 50 2 3200 6400 50 3200 22 juukselõikusmasin 2 2000 4000 50 2000 23 töökäru 2 2990 5980 20 1196 24 värvikäru 2 2700 5400 20 1080
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll M...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Ostsilloskoop ja signaaligeneraator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Töö sooritatud: 2009 Aruanne esitatud: 2009 Aruanne tagastatud: ...........2009 Aruanne kaitstud: .............2009 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: · perioodilised moduleerimata signaalid · moduleeritud signaalid · impulsssignaalid · erikujulised signaalid 2. Õppida ...
Piiriküsimustes puhkesid loomulikult kõige suuremad vaidlused. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Samuti kujunesid probleemiks ka majandusprobleemid Eesti ja Venemaa vahel. Toimusid pikad vaidlused, kuid siiski kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal alla rahulepingule. Eesti saavutas rahuldava riigipiiri kehtestamise. 402 päeva kestnud ning eesti rahvalt 3600 inimelu nõudnud vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles nüüd saadi hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Eesti sai hakkama, palju ohverdati, kuid kõik oli seda väärt, Eesti väljus raskest olukorrast ju võitjana. Ühtsustunne kasvas. Suurt rolli mängis läbirääkimistel Jaan Poska, kelle juhtimisel siiski ju õnnestus väikesel ja hapral Eestimaal säilitada oma iseseisvus.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS KIPSI JA METALLKARKASSI ARVESTUS Arto Müller V-09 Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2012 6000 3000 Maja välismõõdud 6000 x 3000 Seina paksus 500 mm Kõrgus (välis) 3000 mm Kõrgus (sise) 2500 mm Aknad ja uks seintel ühtlaste vahedega, pikemates seintes: ühes 3 akent ja teises 2 akent ja uks lühemates seintes kumbagis 2 akent. Aknad 900 mm lai, 1200 mm kõrge Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
