ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
14,118 87 94 65 44 18,122 125 135 94 63 22,126 169 230 127 85 26,130 231 359 173 116 30,134 309 534 232 155 34,138 415 768 311 208 38,142 532 1056 399 266 42,146 669 1400 502 335
Ladina-Euroopa jaoks on tema tähendus väiksem, kuigi mitte olematu. Bütsants mõistis end varakult kui Rooma traditsioonide säilitajat, kui impeeriumi edasikandjat ning järeltulijat. Tänu ettekujutusele translatio imperii, (selle arusaama kohaselt tõi Constantinus Suur Konstantinoopolisse üle mitte ainult pealinna, vaid kogu senise Rooma impeeriumi), püsis seal kooskõla vana ja uue Rooma poliitilise ja õigusliku traditsiooni vahel. Keiser Constantius II tunnistas 359.a. Konstantinoopoli ja Rooma võrdseks. Bütsants identifitseeris ennast Roomana, tema elanikud nimetasid end romealasteks (Rhomaioi). Taolist identifitseerimist ei takistanud tõsiasi, et territoriaalselt oli impeeriumi tuumik helleeniline, olles seega pigem Aleksander Suure impeeriumi järglane. Õigusliku traditsiooni jätkumine oli niivõrd tugev, et on kohatu rääkida rooma õiguse retseptsioonist Bütsantsis. Küll saab hiljem kõnelda Bütsantsist lähtunud Rooma õiguse retseptsioonist
Karbiidide füüsikalis-mehaanilised omadused Tabel 3 Tihedus Sulamistemp. Elastsusmood. Kõvadus Paindetug. 3 Karbiid , g/cm Ts,°C E,GPa HV TRS,MPa TiC 4,93 3250 320 2850 120 ZrC 6,73 3530 355 2930 110 HfC 12,0 3890 359 2910 245 VC 5,36 2830 276 2090 30 NbC 7,56 3760 345 1960 250 TaC 14,3 3880 290 1600 217 Cr3C2 6,68 1895 380 1330 - Mo2C 8,9 2700 544 1500 - WC 15,7 2870 720 1730 350
pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski vähenemist, kuid samas vähendab see ka tema rentaablust. Järelikult pole ettevõtte liigne likviidsus hea (Van Horne 1995, lk 359, 760). Maksevõimet võib samastada likviidsusega siis, kui likviidsust mõistetakse, kui maksekohustuste tähtaegse tasumise võimet. Kui likviidsust defineeritakse, kui ettevõtte varade omadust transformeeruda maksevahenditeks, ei saa likviidsust otseselt samastada maksevõime mõistega, kuid see on maksevõimega tihedalt seotud, sel juhul on likviidsus maksevõimet iseloomustav suurus (Järve, Kastan 1998, lk 85-86). Maksevõimet saab käsitleda lühi ja pikaajalisena
mic Scale-Base 10. Aasta 2014 Summa - Arv Kuu nr Kategooria 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 L1e 2 2 4 1 2 1 2 1 L7e 4 1 1 3 1 3 3 M1 12 26 16 29 32 22 36 42 52 43 28 21 N1 1 2 2 2 Kokku Tulem 16 26 20 32 36 23 43 44 57 49 30 21 Kokku Tulem 15 16 359 7 397 Maakond Linn Keskmine - Arv Harju Maakond 2.9047619 Kehra 1 Keila 1.5 Loksa 1 Maardu 1.5 Saue 1 Tallinn 3.17293233 (tühi) 2.78333333
maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I 1999, 60, 616 … RT RT I, 2010, 22, 108 T KindlS - Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 … RT I, 03.03.2011, 2 VÕS- Võlaõigusseadus RT I, 03.03.2011, 2…RT I, 08.07.2011, 6 ÄS – Äriseadustik RT I 1995, 26/28, 355; …RT I, 30.12.2010, 2 1 I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks.
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
EU Internal Market Group Work I: History and Purpose of the Internal Market Please connect terms (numbers) with correct description (letter), for example 17 M 1 Common Market A ... is characterized by free movement of goods between the participating countries, but autonomous external trade policies in relation to non-participants. 2 Comparative B A top-down approach to integration that can be best Advantage explained by market failure. 3 Customs Union C Allows for specialization, specialization leads to ...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
konkureerivat alustaimestikku. Maaharimisest tunduvalt efektiivsemaks viisiks on väetamine, mis koos kuivendamisega annab puude kasvus ja liigilise koosseisu muutumises kõige parema tulemuse. Antud töös kasutatavatest proovide võtukohtades on Selisoo kõige enam muudetud ja kuivendatud soo (Valk 2005: 247). 22 Selisoo pindala on 2051 ha, asub Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas. Kogupindalast on 734 ha madalsood, 359 ha siirdesood ja raba alla kuulub 958 ha. Selisoo turbakihi keskmine paksus on 4,5 m ja maksimaalne on 6,5 m. Turba lagunemisaste on madalsoos ja siirdesoos 25-30 % ning rabas 15-20 %. Piirkonna reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Terve Selisoo raba on ümbritsetud piirdekraavidega ning siirde- ja madalsoo osa praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud
, Tigerstedt, P.M.A. 1992. Suomen puu- ja pensaskasvio. Helsinki, Dendrologian Seura, 373 lk. Johnson, O., More, D. 2005. Euroopa puud. Tln., Eesti Entsüklopeediakirjastus, 464 lk. Kiik, H. 1989. Maailma viljad. Tln., Valgus, 560 lk. Krüssmann, G. 1979. Die Nadelgehölze : Eine Nadelholzkunde für die Praxis. 3., neubearbeitete Auflage, Berlin, Hamburg, Barey, 264 S. Laane, M. (ed.) 2000. Iluaianduse käsiraamat. Tln., Varrak, 396 lk. Laas, Eino. 2004. Okaspuud. Trt., Atlex, 359 lk. Laas, Endel. 1987. Dendroloogia. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln., Valgus, 824 lk. Mathiesen, A. 1934. Dendroloogia. Puuteaduse käsiraamat. Trt., Akadeemilise Metsaseltsi Kirjastus, 783 lk. Mitchell, A., Wilkinson, J. 1997. Euroopan puuopas. Otava. 288 lk. Relve, H. 1998. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Relve, H. 2007. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja
Flavor lar aroma characteristics (Berdagué et al. The term flavor represents the overall percep- 1991; Buscailhon et al. 1993; Coutron- tion of taste and aroma. Taste is mainly asso- Gambetti and Gandemer 1999). These vola- ciated with nonvolatile compounds, such as tile compounds, nearly two hundred of them, Dry-Cured Ham 359 are representative of most classes of organic decarboxylase activity. Some molds (usually compounds, such as aldehydes, alcohols, Penicillium) and yeasts (mainly Candida hydrocarbons, pyrazines, ketones, esters, lac- zeylanoides and Debaryomices hansenii) tones, furans, sulfur, chloride compounds, may grow and develop on the outer surface and carboxylic acids (Buscailhon et al. of the ham if it is stored in high humidity and 1994b; Flores et al. 1998)
Ma rkan koos pikesega ja mtlen sinust, lhen magama kuuga ja mtlen ikka sinust Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on ks, mis alatiseks jb see on minu armastus sinu vastu . "ra jta inimest keda armastad, inimese prast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, vib su jtta inimese prast keda armastab " . real love stories have never happy endings, because real love stories never end of all the things i've lost, i miss my heart the most Politsei : Noorukid , kuhu te suitsud peitsite ? Nooruk : Mis see sinu asi on , ega ma sulle niikuinii ei anna , mul vhe ! When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you Everyone in life is gonna hurt you, you just have to figure out which people are worth the pain If you love someone tell them... because hearts are often broken by words left unspoken Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog die...
- märkus vs. märge? AÕS § 63 alus § 79 lg 2 Tulemus: kasutuskorra kohta saab nõuda märke tegemist kinnistusraamatusse. 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek? Kas KA korteriomanditeks jagamiseks on vaja hüpoteegipidaja nõusolek AÕS § 356 lg 1 alusel? 1. kinnisasi on hüpoteegiga koormatud (+) Tegemist kaasomanike mõttelise osaga, aga AÕS § 359 lg 1'- ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomanike mõtteline osa kinnisasjas. Tulemus: norm on rakendatav ka kinnisasja jagamisel ning o vajalik hüpoteegipidaja ja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. 5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? Hüpotees: Kas hüpoteegi saab jagamisel üle kanda ühishüpoteegina?
1,3 0 0,05 0,05 0,02 1,8 0,36 0 10 0,38 0,3 10 1,1 1 500 1,3 0 0,05 0,05 0,02 1,6 0,33 0 26 0,38 0,3 6 1,3 1 330 0 0 6,88 0,15 0,02 5,9 0,51 0 41 0,4 - 1 3,81 1070 1060 196 0 0,34 0,05 0,05 1 0,11 0 34 0,18 3,1 4,6 0,82 17 359 1300 0 0,37 0,05 0,05 1,1 0,12 0 37 0,2 3,4 5 0,89 19 390 300 0 0,6 0,05 0,01 0,2 0,05 0 17 0,18 0,4 2 1,3 19 250 0 0 0 0,04 0,04 2,1 0,11 0 25 0,1 0,09 29 0,64 4 269,7 0 0 0 0,05 0,04 2,05 0,12 0 31 0,11 0,1 41 0,73 4 310
Пенсионер приходил в аптеку на полчаса. 2.Мальчик ходил в театр на три часа. Мальчик уходил в театр на три часа. Мальчик приходил в театр на три часа. 3.Родители ездили на дачу на день. Родители уезжали на дачу на день. Родители приезжали на дачу на день. УРОК 60 Задание 359 1.Я приготовил то, что ты любишь. 2.Здесь работает тот, кто хорошо знает немецкий. 3. Я куплю то, что он любит. 4.Мы купили то, что вы нам продали. 5.Нам рассказал сосед то, что он видел. 6.Я понимаю то, что ты хочешь сказать. 7.Я расскажу вам то, что вы хотите знать. 8
2 j¨aa¨ se minema, k¨ulmuma 4 justkui j¨aa¨ —k¨ulm aga kergesti sulav 発 ¨ OKE LO ¨ 9 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 38 359 243 ✄ ✂会意 ✁ Vana kuju on 發, し はつ きゅう とう げき おう koosneb u¨ lal vasaku–parema jala 止 kujutisest 癶( ), vibust 弓 ja 投・撃・殴 しゅ u¨ hiselemendist ‘oda’ 殳. t¨ahendab startimist, teele asumist, 弓 vibu laskmist,
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
358. Kuidas defineerida õiguskindlust? Õiguskindlus on õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Lisaks hõlmab see ka õiguspärase ootuse põhimõtet, mille kohaselt on kriminaalõiguses üksikisikule tagasiulatuva negatiivse mõjuga normide kehtestamine keelatud ja teistes õigusvaldkondades peab selleks oleks ülekaalukas põhjus. 359. Mida peab õiguskindlus tagama? Õiguskindlus hõlmab õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Igaühel peab olema võimalik kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsed ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. SUBSUNEERIMINE 360. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus?
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
3 38 140 20 77 39 147 4 30 170 16 93 32 179 5 24 194 12 105 26 205 Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 krooni. Tarbijal on 140 krooni. Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: a) 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 359 b) 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 344 c) 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C; 383 MUA/ PA = MUB/ PB = MUC/ PC 22. Ükskõiksuskõver näitab: a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu;
tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Maakohus tuvastas oma otsuse p-s 14, et hagejad ja kostja sõlmisid käenduslepingu ning tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei ole käendusleping lõppenud. Hagejatel on samuti käenduslepinguga tagatud nõuded põhivõlgniku vastu. Arvestades, et hagejate nõuded põhivõlgniku vastu tulenevad kehtivatest lepingutest, on tegemist täitmisnõuetega. Kumbki hageja on taotlenud, et tema kasuks mõistetaks kostjalt välja 359 503 eurot 2 senti, mis on pool käendaja vastutuse piirmäärast. Ringkonnakohus luges oma otsuse p-s 39 tuvastatuks, et hagejal I on põhivõlgniku vastu investeerimislaenulepingu alusel 10 077 097 euro 6 sendi suurune nõue (tähtajaks tagastamata laen 9 574 556 eurot, intress ja kohustistasu 498 200 eurot 17 senti, viivis 4340 eurot 89 senti) ning arvelduslaenulepingu alusel 1 343 539 euro 82 sendi suurune nõue (tähtajaks tagastamata laen
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
- RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5. 20. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475. 21. Asjaõigusseadus. - RT I 1993, 39, 590. 22. Notariaadiseadus. - RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49. 23. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 24. Täitevmenetluse seadustik. - RT I 1993, 49, 693, 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 89, 1516. 25. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 26. Maakonna valitsemiskorralduse seadus. - RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475. 114 27. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. - RT I 1993, 63, 892; 79, 1186. 28. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. - RT I 1993, 71, 1001. 29. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus. - RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 94, 1609. 30. Tallinna põhimäärus. - Eesti Jurist, 1993, 10, lk. 56-67. 31. Eesti Vabariigi põhiseadus. - Riigi Teataja toimetuse väljaanne. Tallinn, 1994. 32
- RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5. 20. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. - RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475. 21. Asjaõigusseadus. - RT I 1993, 39, 590. 22. Notariaadiseadus. - RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49. 23. Konkurentsiseadus. - RT I 1993, 47, 642. 24. Täitevmenetluse seadustik. - RT I 1993, 49, 693, 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 89, 1516. 25. Halduskohtumenetluse seadustik. - RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359. 26. Maakonna valitsemiskorralduse seadus. - RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475. 114 27. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. - RT I 1993, 63, 892; 79, 1186. 28. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. - RT I 1993, 71, 1001. 29. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus. - RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 94, 1609. 30. Tallinna põhimäärus. - Eesti Jurist, 1993, 10, lk. 56-67. 31. Eesti Vabariigi põhiseadus. - Riigi Teataja toimetuse väljaanne. Tallinn, 1994. 32
vähendatakse. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise negatiivne moment on, et aktsionäridele ei või maksta dividende vähendamise aasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul, v.a eelisaktsiate omanikud, kellele nimetatud piirang ei laiene (ÄS § 363). Aktsiakapitali vähendamise kandmine äriregistrisse Aktsiakapital loetakse vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse (ÄS § 359 lg 3). Vähendatud aktsiakapitali äriregistrisse kandmise avalduse saab juhatus esitada mitte varem kui 3 kuu möödudes teise aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ajalisi piiranguid avalduse esitamiseks äriregistrile ei ole. Kuni vähendatud aktsiakapitali registrisse kandmiseni saavad aktsionärid hääletada, samuti kasutada muid
ДЕСЯТЬ СОВЕТОВ СТУДЕНТАМ ДЛЯ УСПЕШНОЙ РАБОТЫ НАД ЗАДАЧАМИ 1. Если мы говорим, что знаем значение какой-то физической величины x , то это означает следующее: мы знаем числовое значение этой величины N и её единицу измерения А. x NA Бессмысленно говорить, например, что длина данного стола составляет 1,5. Если же мы говорим, что длина стола составляет 1,5 м (метра), то мы уже имеем представление о данной физической величине. Некоторые студенты начинают сомневаться в правильности решения задачи только на том основании, что, по их мнению, ответ «слишком большой (слишком маленький)». Числовое значение величины зависит от выбранных единиц измерения! Например, длина того же стола, выраженная в километрах, будет 0, 0015 xкм а выраженная в микр...
Tööd otsivale isikule garanteeritavad tööturuteenused. Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... RT I, 24.04.2014,2)(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... RT I 34.04.2014,2), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus,
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
0,38 0,4 PANT,HAPE, mg 0,18 0,2 0,18 0,3 - BIOTIIN, µg 3,1 3,4 0,4 6 1 VITAMIIN C, mg 4,6 5 2 1,3 3,81 TUHK, g 0,82 0,89 1,3 1 1070 NAATRIUM, mg 17 19 19 330 1060 KAALtUM, mg 359 360 250 6,7 37 KALTSIUM, mg 26,7 29 36 23 45 MAGNEESIUM, mg 12,9 14 11 51 120 FOSFOR, mg 40,5 44 33 34 - VÄÄVEL, mg 13,8 15 20 0,3 - RÄNl,mg 0,5 0,5 7
memo.fr/en/dossier.aspx?ID=1163, 17.09.12) PHILIPPOS II – Makedoonia kuningas IV sajandi keskpaiku eKr, kelle valitsemisajal muutus riik eriti tugevaks, organiseeris tugeva sõjaväe, mis rivistus Makedoonia faalanksina Philippos II (382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, rajades Makedoonia faalanksi ning alistades oma ülemvõimule Kreeka polised. 338 eKr lõi ta Chaironeia lahingus Demosthenese ärgitusel kokku kutsutud Kreeka liitlasväge ning järgneval kahel aastal sõlmis kõigi polistega (peale Sparta) lepped, mis andsid need Makedoonia ülemvõimu alla. Moodustus Korintose liit, mis
08.73 47308275005 779 #N/A Sirli Rokk 17.06.71 47106171663 470 #N/A Sirje Parts 15.06.57 45706158922 #N/A #N/A Anne Jaanus 05.05.87 48705059576 773 #N/A Eneli Kulmar 22.12.55 45512225192 1 083 #N/A Marek Laasik 09.08.59 35908094465 #N/A #N/A Krista Sonk 26.01.69 46901263287 268 #N/A Anne Lasn 25.04.69 46904253848 #N/A 626 Aivar Järve 30.05.56 35605305714 359 #N/A Külli Arvola 10.08.51 45108109212 286 #N/A Dmitri Übi 14.12.78 37812141974 890 #N/A Lea Vrager 14.03.72 47203146558 91 #N/A Innar Vaask 07.10.74 37410074883 #N/A #N/A Kaspar Helmja 04.05.52 35205047019 109 #N/A Maili Kikkas 24.01.50 45001243289 1 089 #N/A Toomas Järvis 06.11.87 38711068883 866 #N/A Merle Lavrov 12.01.71 47101124247 118 #N/A Rein Randrüüt 04.09
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Makedoonia kuningad hakkasid oma õukonda kutsuma kreeka vaimuinimeis ja edendama seda. Makedoonia kuninga õukond olid kaks-keelne. Poliitilises mõttes. Kuningas kontrollisid seda keskset tasandikku, aga põhjapoolsed grupid olid vasallsõltuvuses sellest kuningast, tugevale kuningale allusid kui kuningas oli nõrk siis lõid lahku. Makedoonia riigipiire üheselt määratleda pole võimalik , sõltus kuningast.Toimis kuni Philippos II võimuletulekuni. 359 -336 oli Makedoonia valitseja. On makedoonia riigi ümberkorraldaja ja selle hegemoonia looja kreekas. Ümberkorraldamine. Oli kaks suurt tegu, 1) võttis enda võimu alla Paiganionmäe, väärismetall ja hõbe, sai kõikide teiste kreekalinnriigitega enda kätte suured metallvarud, hakkas müntima raha ja see hakkas konkureerima ateena drahmidega, muutus kõige finantseeritumaks kreeka linnriigiks.
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
....................... 240 trigonomeetriliste funktsioonide vahelised seosed .......................................241 kõik võngub* ..................................... 254 Kuidas kaob helisalvestisest sahin? ..............258 AM-raadio ..................................................259 6 OSA 8 – loendamine ja OSA 9 – lugusid mõõtmine ........................................ 359 tõenäosusteooriast .................. 389 Ümbermõõt, pindala ja ruumala ......362 tõenäosusteooria tähendus ja Matemaatilised etalonid: kasutamine ....................................... 392 sirglõik, ruut, kuup ....................................362 Väike mündilugu ehk mida tõenäosus Hulknurkade pindalad ................................
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
762646021673 396.633820807602 4793.47852203763 4624.28165670295 5276.03318905496 6655.33300865319 1356.3869373811 1457.24253966497 1462.11596494121 1469.08045221281 1154.77707642379 1239.24853536788 1237.69786645335 1245.44798896687 401.50573421853 435.330957339928 420.335085799489 442.00520779196 515.452311747528 572.558467316268 558.022005098481 601.929913978105 671.098616110039 780.190200986579 748.257615698969 900.177575713531 342.836862610214 364.207868657248 348.99718051549 359.154837943712 20624.2767443915 20322.9461485526 21352.2160500672 24864.4362949409 441.998759593395 443.31419339174 451.573001074356 470.98678594916 26284.3419750136 26241.3646146973 28227.7275276623 32541.0986016666 1756.89666696426 1670.00946997849 1909.41227771353 1911.67879150172 32343.9915872171 32018.0636814331 28793.9607523558 32326.6382384574 19120.2506461821 21043.5749322433 20306.9322388455 18435.8947627594 21997.6243155313 20087.5919858794 20483.2159949974 22270.1441234282 3362
ȱTheȱdynamicsȱofȱthreatȱandȱchallengeȱappraisalsȱpriorȱtoȱstressfulȱ achievementȱevents.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ83(3),ȱ678–692.ȱ Westman,ȱA.S.ȱ(1992).ȱExistentialȱanxietyȱasȱrelatedȱtoȱconceptualizationȱofȱselfȱandȱofȱdeath,ȱdenialȱofȱ death,ȱandȱreligiosity.ȱPsychologicalȱReports,ȱ71(3ȱPtȱ2),ȱ1064–1066.ȱ 2. klass: toimetuleku reaktsioonid 359 Täiskasvanu taandareng (00101) (1998) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 2. klass: toimetuleku reaktsioonid Definitsioon Füüsise ja tunnetusvõime progresseeruv halvenemine. Märkimisväärselt on vähenenud inimese suutlikkus elada mitme haigusega ning toime tulla kaasu- vate probleemide ja enesehooldusega. Määravad tunnused Meeleoluȱmuutusȱȱ Vähenenudȱsotsiaalsedȱoskusedȱ
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istu...
Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE ...
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
