The Advantages and Disadvantages of City Living and Country Living I think that both City Living and Country Living has disadvantages and advantages, first of all it depends only of the person. Every person has their own taste and idea of the world that they live in. For example, I like living in city, but I have also a friend, who thinks that living in country is good for her health and mind, which is why she approves it. However, some people, who approves living in country still lives in city. Cure for going against their wishes is that some people decorates their apartment or house with paintings of peaceful and bright-colored landscapes as it brings not only a sense of artistic consciousness to their home, but also makes them feel cosy and allows them to at least temporarily forget about daily routine and pollution, crime (especially in bigger, crowded cities) and noise they have to endure when they go outside. I'd s...
Kasutatud kirjandus.............................................................................9 1 Austria Vabariik on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Austria paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13
Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 3.Leiame punktid lisatakisti väärtusel Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 4.Kanname saadud väärtused tabelisse ,A Loomulik 0 0 355 0 0 355 0 0 355 5.Nüüd saame ehitada mootori elektromehaanilise karakteristika. 2 II. Mehhaaniline karakteristika 1.Leiame loomuliku tunnusjoone punktid => => 2.Leiame samad punktid, kui mootori ankruahelasse on lülitatud lisa takisti
1. Algandmed Materjal: S355J2H Varda pikkus: L = 900 mm Mõõtmed: 50 x 50 x 5 Voolepiir tõmbel: σy=355 Mpa Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varuteguri väärtus: [S]=2 Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 ; μ2=2 ; μ3=0,5 ; μ4 =0,7 LE 1 =μ 1∗L=900=0,9 m LE 2 =μ 2∗L=1,8 m LE 3 =μ3∗L=0,45 m LE 4=μ 4∗L=0,63 m B = H = 50 mm T = 5 mm 4 I x =I y =25,69 cm i x =i y =1,78 cm A=8,14 cm2 Euleri piirsaledus arvutamine λ E= √ 2 π2 E σy λ E= √ 2 π 2 210∗10 9 355∗10 6 ≈ 108 Ohtliku saleduse tuvastamine LE1 0,9 λ1= = =50,6 imin 1,78∗10−2 LE2 1,8 λ2= = =101,1 i min 1,78∗10−2 LE3 0,45 λ3 = = =25,3 i min 1,78∗10−2 LE 4 0,63 λ 4= = ...
Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m Tuul domineerib (alaline koormus soodne, lumi soodne) 1.0 ∙1.04+ 1.5∙ (−2.548 )=−2.782 kN /m 3. Tala arvutused 2 2 p l 13 ∙21 M max= = =717 kNm 8 8 p l 2 −2.782∙ 212 M min = = =−154 kNm 8 8 M 717 ∙ 106 3 3 W= = =2020 ∙ 10 m m fy 355 Valitud tala HEA 400 S355 W el , y =2311 ∙ 103 mm3 2 G=125.0 kg /m W pl , y =2562∙ 103 mm 3 A=15900 m m2 h=390 mm b=300 mm t f =19 mm t w =11 mm r=27 mm 3 Kandepiirseisundis - Ristlõiketugevus Ristlõike klass 1 Painutatud ristlõike kandevõime ja lõikekandevõime W f 3 2562 ∙ 10 ∙ 355
Antud:
[S]=2
Mõõtmed: 30*30*3
L=750mm
E=210GPa
y=355MPa
1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid.
ix = iy = imin = 1,08 cm
A = 3,01cm2
2.Leian piirsaleduse
E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108
3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks
Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks:
1=1 2=2 3=0,5 4=0,7
Varraste nõtkepikkused:
LE = *L
LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m
LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m
LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m
LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m
Varraste suurimad lubatud saledused:
= LE/imin
= 0,75/(1,08*10^-2) =70
= 1,5 /(1,08*10^-2)=139
= 0,375/(1,08*10^-2)=34
= 0,525/(1,08*10^-2)=48
4. Nõtketegurid varraste kinnitusviiside suhtes:
Leian kriitilise koormuse alanemistegurid:
Kui >E siis n=1,92
Kui
5. Koormuse F suurim lubatud väärtus (0,1 kN täpsusega) varda iga kinnitusviisi jaoks 4 6. Saadud tulemuste võrdlus ja analüüs, soovitus kinnitusviisi kohta 4 Andmed: Materjal: S355J2H Varda pikkus: L = 750 mm = 0.75 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Ristlõike mõõtmed (mm): 30 x 30 x 3 1. Tootetabelist nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid Inertsiraadiused: ix = iy = 1.08 cm Ristlõike pindala: A = 3.01 cm² Varraste redutseerimistegurid: μ1 =1 μ2 =2 μ3 = 0.5 μ4 = 0.7 Varraste nõtkepikkused: LE1 = μ1 * L = 0.75 m LE2 = μ2 * L = 1.5 m LE3 = μ3 * L = 0.375 m LE4 = μ4 * L = 0.525 m
σ y =355 MPa nõtkepiir 40 E = 210 GPa elastsusmoodul Andmed RUUKKI kataloogist : A = 2,94 cm2 ristlõike pindala ix = iy = 1,54 cm ristlõike inertsiraadius 40 2. Euleri piirsaledus λ E= √ 2∙ π 2 ∙ E σy √= 2∙ π 2 ∙ 210∙ 109 355 ∙10 6 =108 3. Varda iga kinnitusviisi ohtlikud saledused Vajalikud valemid: LE =μ ∙ L nõtkepikkus, kus L on varda pikkus ja μ on varda pikkuse redutseerimistegur(sõltub kinnitamisest) LE λ= varda saledus, kus i on ristlõike inertsiraadius i i= √ pindala I A
löökkoormusele. See on oluline, et vältida materjali purunemist. Löökpaindeteimiga mõõdetakse ka materjali külmhapruläve, mille tulemused näitavad, kas materjali saab üleüldse kasutada nt mingis antude temperatuuriga keskkonnas. Teimiku tüüp 20 ºC -50ºC Teras 45 8J 4J Teras 355 206 J 130 J Teras 355 on ligi 26 korda sitkem teras kui teras 45.Seega on teras 355 peeneteralisema struktuuriga.
F= = = 2099,34 N 2,1 kN 2 2 ja maksimaalne paindemoment l 1,5 M =F = 2100 * = 1575 Nm. 2 2 M Painde tugevustingimusest = [ ] leiame konsooli ristlõike minimaalse W telgvastupanumomendi Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 355 237 MPa S 1,5 ning minimaalne telgvastupanumoment M 1575 W = = 6,7 * 10 -6 cm3 = 6,7 cm3 [ ] 237 *10 6 Sobiv ristlõike: toru 50x50x2,5 [2, 3], W = 8,07 cm3, mass m = 3,6 kg/m. Valime nelikanttoru 50x50x2,5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 MASINATEHNIKA KODUTÖÖ NR 1 ÜLIÕPILANE:- KOOD: - RÜHM: KAOB JUHENDAJA: A.Sivitski Töö esitatud: 06.10.2009 Arvestatud: TALLINN 2008 Lähteandmed: F1=16 kN F2=28 kN F3=59 kN = 75° = 85° = 65° Materjal: S355J2H Reh= 355 MPa (Voolavuspiir) [S] = 1,5...3 []= Reh/[S] []=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos N2*cos N1 F1*cos = 0 28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole.
kN. 2. Samba ristlõike arvutus Arvutuslik paindemoment [3] l q2 52 M = Fw z + q ref b1 = 11,35 8 + 0,456 0,5 94 2 2 kNm kus posti ligikaudne laius on valitud b1 = 0,5 m. Posti ristlõiget arvutame paindetugevusest suurendades tugevuse varutegurit S. M R 355 M = [ ] = eH = 178 W S 2 MPa Posti materjaliks on valitud teras S355J2H (EN10219) [4]. Keemiline koostis: C 0,2%; Mn 1,6%; P 0,035%; S 0,035%. Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 490 630 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis ristlõike minimaalne telgvastupanumoment 3 M 94 10 3
Kodutöö Nr. 2 Keevisliide Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment Nm. Materjal: teras S355J2H (EN 10025) Mehaanilised omadused voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala A = 2,94 cm2; välispindala Au = 0,15 m2/m;
MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti. Sidemereaktsioonid N 1 ja N2 suuname piki...
külge. Talale mõjub lauskoormus ühtlase intensiivsusega q = 3,4 Kn/m Valida nelikanttoru profiil ja arvutada keevisliide. Analüüsida konstruktsiooni võimalike optimeerimisviise. Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment: 1377 Nm Painde tugevustingimusest leiame konsooli ristlõike minimaalse telgvastupanumomendi . Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [1, 2] Mehaanilised omadused : voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatud paindepinge: ning minimaalne telgvastupanumoment: Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 4,0 mm;
4 65 338 0,002959 495 265 2,423246 5 68 341 0,002933 451 309 2,489958 6 73,5 346,5 0,002886 404 356 2,55145 7 77,7 350,7 0,002851 309 451 2,654177 8 82 355 0,002817 258 502 2,700704 9 84,8 357,8 0,002795 248 512 2,70927 10 88,5 361,5 0,002766 193 567 2,753583 11 91 364 0,002747 151 609 2,784617 12 94 367 0,002725 98 662 2,820858 Atmosfäärirõhk P, mmHg
Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m
.. + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2; - terasel S355 fy = 355 N/mm2; fu = 510 N/mm2; - terasel S450 fy = 450 N/mm2; fu = 550 N/mm2. Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad. Täpsemaid andmeid teraste tugevus- ja muude omaduste kohta saab standardist EVS-EN 10025. 1.8 Kasutatavaid ristlõikeid Üldine põhimõte püütakse kasutada ristlõikeid, kus väikese kaalu (s.o ka väikese ristlõikepindala) puhul saavutatakse suur painde- või survekandevõime
8 495 067 -875 618 2 709 316 ROA (%) -5% 17% 24% : C 1. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : 23 , , . 1 , OÜ SUNMAX 29%. 2004 -5 %, 2006 24 %. , . 2. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 2) 2004 . 2005 . 2006 . -430 062 1 281 862 2 274 027 1 844 355 1 725 963 1 949 854 ROCA % -23% 74% 117% : 2. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : , , . 24 , OÜ SUNMAX 140 %. 2004 -23 %, 2006 117 %. , . 3. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 3) 2004 . 2005 . 2006 . -430 062 1 281 862 2 274 027 -390 062 891 800 3 165 827
14 260 10,114 9,514 7,41 0,5 2,704 94,877 2,104 15 280 11,016 10,416 7,98 0,5 3,036 106,520 2,436 16 300 11,819 11,397 8,55 0,5 3,269 114,702 2,847 17 330 13,018 12,971 9,41 0,5 3,608 126,596 3,561 18 335 13,038 12,990 9,55 0,5 3,488 122,386 3,440 19 355 0,000 0,000 0,00 0,5 0,00 0,000 0,000 1. Katse number 2. Mõõdetud pöördenurk 3. Mõõdetud pinge koormamata 4. Mõõdetud pinge koormatult 5. Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Ui = C * I 6. Pöördenurga lugemise täpsus 7. Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Ui| 8. Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,0285| 9. Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Ui| Ui = Ui U(i) = Ui C * i Ui = U(i + i)
R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355 2 1 29 0,081 3 2 26 0,099 4 2 29 0,1105 R voltmeeter 1000 Ohm R amp 0,7 Ohm
-- , , - -- . · - ; · - ; · - , , , , , , , , , ; · - - ; · - ; · - -- ; · - 43- ; · 603 700 ², · - 25- ; · ([[1.03.08]]) 46 314 736 ; · 76,9 ./²; · - (UAH, 149); · - UTC +2 ( +3); · ae pe ep, ecp; 1 316 893 . -- 603,7 . ², 5,7 % 0,44 % . . : 1 355 ( -- 1 056,5 ; -- 249,5 ; -- 49 ). - , , . 60 % ( ) . - , -- - . a , 1 2006 , 458 , 884 28564 . -- . : , , , , , , , , , , . , . 16 17 . (37 % ). 1 2008 46 314 736 , 31 643 316 -- 14 671 420 -- . (2001 ): (77,8 %), (17,3 %), (0,6 %), (0,5 %), (0,5 %), (0,4 %), (0,3 %), (0,3 %), (0,3 %), (0,2 %), (0,2 %), (0,2 %), (0,2 %) . , , , .
Rwanda Vabariik Repubulika y'u Rwanda Rwanda Vabariik Pealinn: Kigali Riigikeeled: ruanda, prantsuse ja inglise Pindala: 26 338 km² Rahvaarv: 9 300 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 355 Rwanda Lipp in/km² Rahaühik: Rwanda Frank (RWF) Ajavöönd: GMT+2 President: Paul Kagame Rwanda vapp Asukoht Riik aafrika keskosas Naaberriigid: Kongo Demokraatlik Vabariik, Tansaania, Uganda ja Burundi Kõige tihedamini asustatud riik Aafrikas Kliima Keskmine temperatuur: 24.6 - 27.6ºc Kaks vihmaperioodi Veebruarist Aprillini ja Novembrist Jaanuarini Majandus 90% inimestes tegeleb põllumajandusega
Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5 7. Kohalik väsimusgraafik 6 8. Vastus 7 2 1. Parameetrid 2. Materjal: S355J2H 3. Varda pikkus: L= 1100 mm = 1,1 m 4. Voolepiir tõmbel: y = 355 MPa 5. Varutegur: [S] = 2 6. Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa 7. Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 8. Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm 2 9. Ristlõike pindala: A=2,94 cm 10. Varraste redutseerimistegurid: 1=1 2=2 3=0,5 4 =0,7 11. Varraste nõtkepikkused: LE 1 = 1L=1,1 m
(. ) -- . , , - , -- , -- , , - -- . 1 316 893 52°20' 44°20' 22°5' 41°15' . -- , -- ( ), -- , -- . . -- 603,7 . ², 5,7 % 0,44 % . , . . : 1 355 ( -- 1 056,5 ; -- 249,5 ; -- 49 ). , . 1187 . «». , «», « », -- . «» , XVII . , «» «» (.. , ) . , «», «» «», « », «» «». « » (1835) . «» «» 10 . «» «» . . . , « », « », « », « » [4]. . . , « », « », « » ( . [5] ). ., « 1993 ,, " ,, ". , , ,, " ,, "»[6]. «
A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 11.11.2010 1. Ülesanne Valida ääriku mõõtmed ja arvutada poltliide. Andmed Keevisliite mõõtmed 70 mm x 50 mm M = 1872 Nm q = 2,6kN/m = 2600 N/m l = 1,2m Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge
100g toodet sisaldab Energiat 1400 kJ / 340 kcal Valke 26,0 g Rasvu 26,0 g Süsivesikuid 0,0 g 17. Hollandi leibjuust 5.98 100g toodet sisaldab Energiat 1475 kJ / 355 kcal Valke 28,0 g Rasvu 27,0 g Süsivesikuid 0,0 g 18. Atleet light (Valio) 6.54 100g toodet sisaldab Energiat 1200 kJ / 290 kcal Valke 30,0 g Rasvu 19,0 g
................................................. 5 5. Koormuse F suurim lubatud väärtus varda iga kinnitusviisi jaoks ....................... 6 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Algandmed Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 700 mm = 0,7 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Ristlõike mõõtmed (mm): 50 x 50 x 3 Inertsiraadiused: 𝑖x = 𝑖y = 1,9 cm Ristlõike pindala: 𝐴 = 5,41 cm2 Varraste redutseerimistegurid: μ1 = 1 μ2 = 2 μ3 = 0,5 μ4 = 0,7 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 1
Austria Markus Põder 10 A About Austria Population about 8 355 260 Area 83 858 km2 Language German, Croatian, Hungarian, Slovene Capital is Vienna Location Located in heart of Europe Czech Republic and Germany (North) Italy and Slovenia (South) Slovakia and Hungary (East) Switzerland (West) Transport Round trip Airplane (600 EUR) Bus ( 400 EUR ) Car ( 200 EUR ) Accommodation in Vienna Hotel Beim Theresianum 3*** (100EUR) Hotel Mercure Imlauer Nestroy 4****(200EUR) Vienna Grand Hotel
6 kN Telfri omakaaluks arvestan M telfer := 150kg Ftelfer := M telfer g = 1.5 kN Telfri enda ja koormuse poolt tekitatav summaarne jõud Fsum := Fkoormus + Ftelfer = 21.1 kN Joonis 1. Kraana sõidutee koormused Paindemoment kraana sõidutee keskel Fsum L M C := = 47.44 kN m 2 2 Joonis 2. Kraana sõidutee paindemomentide epüür Varutegur s := 3.5 Kraanatala teraseks valin S355J2 355 adm := = 101.429 3.5 adm := 100MPa M max max = adm Wx MC 3 Wx := = 474.4 cm adm Valin Frelok tootekataloogist (1, lk 35) talaks IPE 300, mille vastupanumoment 3 kg Wx := 557.1cm , ning omakaal M tala := 42.2 m Leian tala enda poolt tekitatava lauskoormusekoormuse. kN Ptala := M tala g = 0.41
tegur mine mine Mano- [-] [%] [g] [g] [kg/m3] [kgf] meetri [kgf] N/mm2 N/mm2 N/mm2 N/mm2 näit 106 3533 22,35 550 298 2180 355 8,5 110 3667 23,20 156 5200 32,89 0 563 308 2210 335 8,0 8,1 36,1 168 5600 35,43
august 1960 (Côte d'Ivoire) (Abidjan – tegelik) 11. Eritrea 121 320 km² 4 298 269 (2002) Asmara 24. mai 1993(4) 12. Etioopia 1 127 127 67 673 031 Addis Abeba vanimaid riike km² Aafrikas 13. Gabon 267 667 km² 1 355 246 (2004) Libreville 17. august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15. Ghana 239 460 km² 20 467 747 (2003) Accra 6. märts 1957 16. Guinea 245 857 km² 9 467 866 (2005) Conakry 2. oktoober 1958 17. Guinea-Bissau 36 120 km² 1 345 479 (2002) Bissau 24. september 1973 18
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid:
2 350 122500 222,5 49506,25 77875 63 278,42 3 300 90000 167,5 28056,25 50250 78 415,67 4 360 129600 225 50625 81000 4 403,08 5 355 126025 242,5 58806,25 86087,5 99 343,31 6 330 108900 147,5 21756,25 48675 57 186,49 7 250 62500 192,5 37056,25 48125 71 127,12
sisendkäibemaksuna, siis reaalselt maksukohustust ei teki. Teine lahenduskäik: Mõlemad peavad olema KM-kohuslased! 1200+240(km) Summa on 240, aga maksma peab 0 EUR, kuna kehtib pöördkm! 8) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu aastas on 30 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 15 000 eurot. Kui palju on ta kohustatud tasuma järgmise aasta 1. oktoobriks sotsiaalmaksu, kui ta on maksnud ka avansilisi makseid kuumäära alusel (see on 355 eurot) Sotsiaalmaksukohustus on: (30000- 15000)/1,33*0,33=3721,805 eurot. Avansilisi makseid on makstud: 355*12*0,33=1405,8 eurot. Seega tuleb juurde tasuda 2316,005 eurot. Teine lahenduskäik: 30 000- 15 000=15 000 (maksustatav tulu) 15 000/1,33=11 278,2 11 278,2*0,33=3 721,80 355*12(a)*0,33=1 405,80(on makstud avansiliselt) 3 721,8-1 405,8=2316EUR 9) Jääte vanaduspensionile ja teil on pensioniõiguslikku staaži 34 aastat ja pensionikindlustusstaaži 6 aastat
Nimi aadress postiindeks, linn riik Clubfun Reisen GmbH Preiselberggasse 22 70 355 Stuttgart saatmiskoht, 06.09.2010 Pauschalreise Bahamas / Club Horizonte vom 25.08.2010-03.09.2010 Buchungsnummer [XYZ 0428] Reisepreisminderung wegen eines Mangels Sehr geehrte Damen sehr geehrte Herren, ich habe bei ihnen am 11.05.2010 aufgrund ihres Sommerkataloges ,,Clubfun 2004" eine Pauschalreise in die Bahamas für die Zeit vom 25.08 bis zum 03.09.2010 zum Gesamtpreis von 1990 Euro gebucht.
fy 355 Matr. 123456 L 50 B 18 IPE400 IPE450 HEA320 HEB260 G kg/m 66.3 77.6 97.6 93 h mm 400 450 310 260 b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47 Med kN* ...
1866. aastal tegi Nobel aga juhusliku avastuse, kui purunenud pudelist välja voolanud nitroglütseriin absorbeerus polsterduseks kasutatud kiiselguuris. Nobel märkas, et tekkinud segu oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal kuni 66 000 tonnini 1895. aastal. Surres kuulus Nobelile kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. Pilt 2 Dünamiit Pilt 3 5 Nobeli auhind Nobeli auhind (ka: Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli
Ärimees Rein Kilk mõtleb veidi ja ütleb: "Tuhat eurot – see on praegu kirvereegel." Kas ise saaksite hakkama, kui iga kuu saaksite 1000 eurot kätte? "Suhtumise küsimus. Näiteks tervislik toit – juurikad ja muu selline – pole kallis. Kui inimene tahab end muusikas arendada, siis kallim tšello või viiul võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paarikümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud." Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks." Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi, kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan kuus pensioni veidi alla 400 euro. Ega selle eest palju jõua, säästudest elan," räägib Milvi. Eevi lisab: "Mina saan 370 eurot. Elan oma laste armust. Pange tähele, noored
NaOH ko 8 253 8.5 273 y = 18,048x + 9,59 9 302 y = 52,473x - 169,3 9.5 331 y=0 10 355 18,048x + 9,5952 = 34,425x = 178,9552 x = 5,20 ml 1.5 38 1.5 Happe hulk: 2 45 2 5,20 ml · 0,1053 M = 2
Ala põhikool kirjandus 9. klass ANNA HAAVA Koostas:Karoliina Purga 2010 Anna Haava Päris nimi Anna Rosalie Haavakivi Sündis 15.oktoober 1864 Pala vallas Suri 13.märts 1957 Tartus Anna Haava õpingud Õppis Patastel saksakeelses eraalgkoolis 1879-1884 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (19...
nagu teisedki uimastid. Suitset amine ja ter vis Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. . Aksessuaar id VESIPIIP BIDI KRETEKS ERINEVAD NUUSKTUBAKAD SUITSUVABAD TOOTED HUVITAVAID FAKTE Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16. aastast inimest ja iga viies 14-18. aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Iga 9 sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. Eesti täiskasvanud elanikkonnast suitsetab ligi kolmandik Eestis on enam kui 350 000 igapäevasuitsetajat. PILDIMATERJAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
14 + 322 = 336 14 * 4 = 56 322 - 25 = 297 11 + 21 = 32 11 * 6 = 66 21 - 2 = 19 24 + 95 = 119 24 * 4 = 96 95 - 55 = 40 54 + 85 = 139 54 * 2 = 108 85 - 74 = 11 24 + 359 = 383 24 * 5 = 120 359 - 112 = 247 82 + 355 = 437 82 * 2 = 164 355 - 12 = 343 169 + 355 = 524 169 * 4 = 676 355 - 55 = 300 987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 298 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 165 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 157 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 46
Ehitame painde- ja väändemomentide epüürid M A = -FV l1 = -2640 0,07 = -184,8 -185 Nm M D = -FV (l1 + l 2 ) + R A l 2 = -2640 (0,07 + 0,85) + 5125 0,085 27 Nm M E = - R B (l - l1 - l 2 ) = 1900 (0,65 - 0,085 - 0,48) 163 Nm Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes I - I IV M ekv = M 2 + 07T 2 = - 185 + 0,7 450 2 328 Nm Ekvivalentpinge IV M ekv IV 32 M ekv 32 328 R 355 ekv = IV = = 27 MPa < [ ] = eH = 237 MPa W d t3 3,14 0,05 3 s 1,5 Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid
Koldnõges Laminastrum Galeobdolon Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium 2008/2009 Õis Mõlemisugulised, kaheli õiekattega. Kroonlehed ja tupplehed on mõlemad liitlehised. Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kit...
MINU MENÜÜ HOMMIKUS Kogus Energia(kc Süsivesik Valke Rasva Kiudaine Soola ÖÖK al) ud d 2 lihapirukat 200g 770 50 14.6 56 0 0 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 LÕUNASÖÖ K Kartul 150g 129 27.9 2.7 0.3 3.2 0 Hakklihakaste 100g 202 0 7 17 0 1.2 Aedviljasalat 70g 10.5 1.2 1.1 0.2 0 0 Leivaviil 21g 51.9 12 1.7 0.3 1.1 0.1 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 ÕHTUSÖÖK Makaronid 100g 350 0 7.9 0.2 0 0 Hakkliha 50g 74 0 ...
pikkused. Tulemused kanda tabelisse (Tabel). Kaardilt mõõdetud joonte pikkused: a. Joon 1-2: 6,25 cm b. Joon 2-3: 3,55 cm c. Joon 3-1: 7,55 cm Tabel 2-1. Punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joo 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m 2-3 887,5 m 355 m 1775 m 71 m 3-1 1887,5 m 755 m 3775 m 151 m Põikjooneline mõõtkava: 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (S). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1) 1:2000, 2) 1:5000, 3) 1:1000. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel -2). Lähteandmed: 17.) S(m)= 150,63m looduses. Tabel -2. Joone pikkus kaardil erinevates mõõtkavades
Saaremaa Ühisgümnaasium KARL RISTIKIVI LOOMING Referaat Autor: Kenno Mardi 10.C Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. ELULUGU......................................................................................................................................4 4............................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................6 ...
marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
