Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"352" - 286 õppematerjali

thumbnail
2
txt

Informaatika 3 ülesanne

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 560 -128 576 -128 0 0 193 560 48 576 48 0 0 193 560 288 640 288 0 0 193 560 448 592 448 0 5 w 560 480 480 480 0 w 560 320 480 320 0 w 560 80 480 80 0 w 560 -96 480 -96 0 R 416 608 272 608 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 480 -96 480 80 0 w 480 80 480 320 0 w 480 320 480 480 0 w 480 480 480 608 0 w 480 608 416 608 0 150 272 400 272 288 0 2 0 5 w 656 512 784 512 0 w 784 512 784 400 0 w 784 400 288 400 0 w 272 208 272 160 0 w 656 352 720 352 0 w 720 352 720 208 0 w 304 176 304 160 0 w 560 288 272 288 0 w 272 288 272 208 0 w 304 176 304 208 0 w 304 208 720 208 0 w 656 112 720 112 0 w 720 112 720 0 0 w 720 0 320 0 0 150 304 0 304 -128 0 2 0 5 w 288 48 288 0 0 w 560 -128 304 -128 0 153 1136 160 1344 160 0 4 0 5 w 656 48 656 80 0 w 656 80 1056 80 0 w 656 288 656 240 0 w 656 240 1040 240 0 w 1040 240 1040 176 0 w 1040 176 1136 176 0 w 1056 80 1056 144 0 w 1056 144 1136 144 0 w 656 -128 832 -128 0 w 656 448 880 448 0 w 880 448 880 368 0

Informaatika → Informaatika
1 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Reverssiivne nihkeregister paralleellaadimisega SR trigeril

w 880 336 960 336 0 w 960 304 976 304 0 w 976 304 976 336 0 w 1040 304 992 304 0 w 992 304 992 336 0 R 496 464 208 464 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 L 176 144 128 144 0 1 false 5.0 0.0 I 272 192 336 192 0 0.5 w 272 192 176 192 0 w 176 192 176 144 0 L 176 64 128 64 0 0 false 5.0 0.0 w 176 64 176 112 0 w 176 112 272 112 0 I 272 112 336 112 0 0.5 L 576 224 576 32 0 1 false 5.0 0.0 L 816 224 816 32 0 0 false 5.0 0.0 L 1056 224 1056 32 0 1 false 5.0 0.0 w 384 224 384 208 0 w 384 208 352 208 0 w 352 208 352 496 0 w 352 496 896 496 0 M 896 560 928 560 0 2.5 M 656 560 688 560 0 2.5 M 1104 560 1136 560 0 2.5 w 896 496 896 560 0 w 400 224 400 112 0 w 336 112 400 112 0 w 176 144 416 144 0 w 416 144 464 144 0 w 176 64 480 64 0 w 480 224 480 64 0 w 496 224 496 160 0 w 496 160 224 160 0 w 224 160 224 272 0 L 224 272 128 272 0 0 false 5.0 0.0 w 464 144 544 144 0 w 544 224 544 144 0 w 624 224 624 208 0 w 624 208 608 208 0 w 608 208 608 480 0

Informaatika → Arvutid i
52 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Arvutid I Labor 1

0 50 L 256 128 192 128 0 1 false 5.0 0.0 L 256 224 192 224 0 1 false 5.0 0.0 L 256 304 192 304 0 1 false 5.0 0.0 L 256 384 192 384 0 1 false 5.0 0.0 150 576 224 672 224 0 2 5.0 150 576 304 672 304 0 2 0.0 150 576 400 672 400 0 2 0.0 150 576 144 672 144 0 2 5.0 w 576 128 256 128 0 w 256 128 256 208 0 w 256 208 576 208 0 w 576 160 544 160 0 w 544 160 544 224 0 w 544 224 256 224 0 w 576 240 544 240 0 w 544 240 544 304 0 w 544 304 256 304 0 w 256 224 256 288 0 w 256 288 304 288 0 I 304 288 352 288 0 0.5 w 352 288 576 288 0 w 304 384 256 384 0 I 304 384 336 384 0 0.5 w 336 384 544 384 0 w 544 384 544 320 0 w 544 320 576 320 0 w 544 384 576 384 0 w 256 304 256 416 0 w 256 416 576 416 0 152 816 256 896 256 0 4 5.0 w 672 144 816 144 0 w 816 144 816 224 0 w 672 224 800 224 0 w 800 224 800 240 0 w 672 304 800 304 0 w 800 304 800 272 0 w 800 272 816 272 0 w 672 400 816 400 0 w 816 400 816 288 0 w 896 256 928 256 0 w 800 240 816 240 0 M 928 256 960 256 0 2.5

Informaatika → Arvutid i
67 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Paralleelülekandega loendur mooduliga 14, 1

w 832 144 832 288 0 w 832 288 880 288 0 w 832 288 832 432 0 w 832 432 880 432 0 w 832 432 832 576 0 w 832 576 880 576 0 R 832 576 832 672 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 152 608 160 704 160 0 2 0.0 w 704 160 784 160 0 w 784 160 784 112 0 w 784 112 880 112 0 w 784 160 784 176 0 w 784 176 880 176 0 w 704 432 784 432 0 w 784 432 784 400 0 w 784 400 880 400 0 w 784 432 784 464 0 w 784 464 880 464 0 w 720 576 768 576 0 w 768 576 768 544 0 w 768 544 880 544 0 w 768 576 768 608 0 w 768 608 880 608 0 150 352 224 352 144 0 4 0.0 150 320 384 320 288 0 3 0.0 150 320 544 320 448 0 2 0.0 w 176 592 640 592 0 w 304 544 304 560 0 w 304 560 560 560 0 w 560 560 640 560 0 L 560 560 560 624 0 1 false 5.0 0.0 w 336 544 384 544 0 w 608 416 176 416 0 w 176 416 176 496 0 w 608 176 448 176 0 w 448 176 448 32 0 w 656 32 448 32 0 w 448 32 176 32 0 w 352 144 608 144 0 w 320 224 256 224 0 w 304 384 256 384 0 w 256 224 256 384 0 w 256 384 256 544 0 w 256 544 304 544 0 w 384 544 384 512 0 w 384 512 976 512 0

Informaatika → Arvutid
145 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor

w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 544 256 0 w 432 464 544 464 0 w 528 400 432 400 0 w 512 336 432 336 0 151 560 272 656 272 0 6 5.0 w 528 400 528 304 0 w 544 256 560 256 0 M 656 272 672 224 0 2.5 w 48 112 288 112 0 w 288 112 288 240 0 w 320 176 192 176 0 w 192 176 192 336 0 w 336 320 240 320 0 w 240 240 160 240 0 w 336 352 240 352 0 w 240 352 240 464 0 w 240 464 208 464 0 w 240 240 256 240 0 w 256 240 256 400 0 w 288 240 288 320 0 w 288 320 288 464 0 w 256 400 336 400 0 w 288 464 336 464 0 w 528 304 560 304 0 w 560 288 512 288 0 w 512 336 512 288 0 w 560 320 560 464 0 w 560 464 544 464 0 w 544 240 560 240 0 w 560 224 560 32 0 w 560 32 544 32 0 w 336 448 192 448 0 w 192 448 192 432 0 w 240 288 240 320 0 w 192 432 192 384 0 151 96 160 144 160 0 2 0.0 151 96 288 144 288 0 2 0.0 151 96 384 144 384 0 2 0.0

Informaatika → Arvutid
4 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Finantsjuhtimine: Bilansi kasumi lahendus exelis

Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg 71 000 100 000 140 000 Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
77 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 240 112 240 88 0 1 false 5.0 0.0 L 256 112 256 88 0 0 false 5.0 0.0 L 272 112 272 88 0 1 false 5.0 0.0 L 288 112 288 88 0 0 false 5.0 0.0 L 312 112 312 88 0 0 false 5.0 0.0 L 328 112 328 88 0 0 false 5.0 0.0 L 344 112 344 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 L 360 112 360 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

w 224 496 224 544 0 w 224 576 224 624 0 w 224 496 336 496 0 w 224 624 304 624 0 w 320 80 416 80 0 w 416 80 416 272 0 w 416 272 240 272 0 w 320 144 368 144 0 w 368 144 368 256 0 w 368 256 208 256 0 w 208 256 208 320 0 w 288 208 288 224 0 w 288 224 192 224 0 w 192 224 192 368 0 w 80 368 192 368 0 w -160 576 -608 576 0 w -608 -176 -608 576 0 w -368 -176 -368 544 0 w -368 544 -160 544 0 w 256 928 336 928 0 w 256 800 368 800 0 w 256 880 256 928 0 w 256 800 256 848 0 153 256 864 352 864 0 2 0 5 w -128 928 16 928 0 w -128 880 -128 928 0 w -128 800 -128 848 0 w 16 800 -128 800 0 w 16 864 16 896 0 150 16 912 96 912 0 3 0 5 w 16 832 16 864 0 150 16 816 96 816 0 3 0 5 154 -128 864 16 864 0 2 0 5 w 240 720 0 720 0 w 0 720 0 816 0 w 0 816 16 816 0 w 0 816 0 912 0 w 0 912 16 912 0 152 160 800 256 800 0 2 5 5 w 96 816 160 816 0 152 160 928 256 928 0 2 0 5 w 96 912 160 912 0 w 112 672 112 944 0 w 112 944 160 944 0 w 368 864 352 864 0 w 272 752 160 752 0 w 160 752 160 784 0

Informaatika → Arvutid i
64 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Eesti keskaeg algus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 348 SISUKORD 9 Linnakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 352 Linna elurütm ja peamised pidustused . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 352 Toit ............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 358 Rõivad ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahvaloenduse analüüs

Eesti rahvaloendus 11. rahvaloenduse ajal, mis toimus 2011 aastal, kolme kuu vältel, loendati Eestis püsielanikke kokku 1 294 236. Nendest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. 68,7% pidas ennast eestlaseks 24,8% venelaseks ning 4,9% muu rahvusena. Oma rahvust ei määratlenud 1,5% vastanutest. Püsielanike arv on langenud 75 816 inimese võrra. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud vanuseline koosseis. Kui aastal 2000 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis nüüd on see langenud 15% peale. 65-aastaste ja vanemate osatähtus on aastal 2011 vastupidine, tõusnud 15% pealt 18% peale. Tööealiste inimeste osatähtus jäi samaks ehk 67%.

Kategooriata → Uurimistöö alused
4 allalaadimist
thumbnail
2
xlsx

Ãœlesanne 3 nomogramm

n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42 800 0,0125 0,03 0,05 0,10 0,15 0,25

Informaatika → Ettevõtte infosüsteemid
33 allalaadimist
thumbnail
6
xls

Ehituse maksumusehindamine - hind KT 1

337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16 342 Mittekandvad siseseinad 156 m2 280,5 43758,00 345 Siseseinte katted 652 m2 166 108232,00 349 Muud 6743 sBm 3 20229,00 351 Laetarindid 810 m2 777 629370,00 352 Laekatted,põrandad 810 m2 225 182250,00 353 Laevooderdised 810 m2 76 61560,00 359 Muud 6743 sBm 3 20229,00 361 Katusetarindid 200 m2 773 154600,00 363 Katusekatted 405 m2 484 196020,00

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
171 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Helikiirus

Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimise kiirus: , kus: v on lainete levimise kiirus, on lainepikkus, f on sagedus. Gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe: , kus on moolmass (õhu jaoks =29*10³kg/mol), v on lainete levimise kiirus, R on universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T on absoluutne temperatuur (°K) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe. Heli kiirus mingil teisel temperatuuril: ,kus v on lainete levimise kiirus, t on gaasi temperatuur °C. Tabel Katse nr. f , Hz , cm In , cm In , cm ,m 1 19,5 23,3 3,8 2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 ...

Füüsika → Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

150 576 216 640 216 1 2 0 w 496 264 496 208 0 w 496 208 576 208 0 w 512 280 512 224 0 w 512 224 576 224 0 w 1152 296 832 296 0 w 448 248 480 248 0 w 480 248 480 184 0 L 272 208 272 152 0 1 false 5 0 w 272 248 272 208 0 w 272 208 312 208 0 L 240 192 240 152 0 0 false 5 0 w 240 232 240 192 0 w 240 192 296 192 0 w 312 208 312 152 0 w 312 152 312 104 0 w 312 104 312 48 0 w 312 48 312 32 0 w 296 192 296 160 0 w 296 160 296 120 0 w 296 120 296 80 0 w 312 48 344 48 0 w 296 80 344 80 0 I 352 48 448 48 0 0.5 I 344 80 408 80 0 0.5 w 344 48 352 48 0 w 312 16 312 32 0 w 312 16 416 16 0 150 488 16 528 16 1 2 0 150 488 48 528 48 1 2 5 150 488 80 528 80 1 2 0 150 488 112 528 112 1 2 0 w 416 16 456 16 0 w 456 120 488 120 0 w 424 104 488 104 0 w 488 88 424 88 0 w 424 88 424 104 0 w 408 80 464 80 0 w 464 80 464 56 0 w 464 24 488 24 0 w 464 56 464 40 0 w 464 40 464 24 0 w 464 40 488 40 0 w 448 48 448 8 0 w 448 8 488 8 0 w 448 48 448 72 0 w 448 72 488 72 0 w 456 56 456 16 0 w 456 56 488 56 0

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Merendus

Eesti Merendus Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee- , raudtee-, sisevee-, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 ...

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Side spiker(vene)

Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , . ...

Informaatika → Side
88 allalaadimist
thumbnail
7
doc

20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID

Kool klass nimi 20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID Referaat Juhendaja: ___________ Linn ja aasta 1 SISUKORD ABSURDIDRAAMA...........................................................................................................................2 SAMUEL BECKETT...........................................................................................................................2 EUGENE IONESCO............................................................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 ...

Kirjandus → Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Kontserniarvestuse kodutöö 2

Konsoli- deeritud bilanss 960 000 0 960 000 670 000 63 778 95 000 828 778 131 222 -3 122 128 100 195 800 0 128 100 0 -120 000 0 203 900 352 200 394 000 181 400 0 0 352 000 750 000 132 221 2 161 821 458 500 400 000 0 1 000 000 0 203 900 0 99 421 2 161 821 =(45000-6000-7778)*10%

Majandus → Kontserniarvestus
103 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rahvus ja rahvastik

rahvaarvust. Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: Hiinasse ja Indiasse kus elab umbes 37% kogu maailma rahvastikust. Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. Euroopas elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Sündimus, suremus ja loomulik iive

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Rahvastiku kasv

kuni 9 miljardi elanikuni. •  Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. • Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril (60% kogu maailma rahvaarvust). • Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest (15%) • Euroopas elab 733 miljonit inimest (11%) • Ladina-Ameerikas ja Kariibidel on umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja- Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest (5%) • Okeaanias elab 35 miljonit inimest (0,5%). • 10 kõige suurema rahvastikutihedusega piirkonda maailmas: Riik/Piirkon Populatsioo Pindala(km Tihedus 2 ** d n ) (pop.km2) 1 Singapur 5.183.700 710 7301 2 Bahrein 1.234.596 750 1646 142.325.25 3 Bangladesh 147.570 964

Geograafia → Demograafia
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labor II, ALU- A B; shr A; xor A,B; A or B

w 0 2048 -256 2048 0 w -224 1744 -224 2128 0 w 0 2128 -224 2128 0 w 0 1920 -336 1920 0 w -336 496 -336 1920 0 w 0 2000 -368 2000 0 w -368 2000 -368 704 0 w -400 1072 -400 2080 0 w 0 2080 -400 2080 0 w 0 2160 -432 2160 0 w -432 2160 -432 1456 0 w -208 1456 -432 1456 0 w -432 1456 -496 1456 0 w -496 1424 -400 1424 0 w -288 672 -512 672 0 w -368 704 -512 704 0 w -256 1040 -512 1040 0 w -400 1072 -512 1072 0 w -336 496 -512 496 0 w -320 464 -512 464 0 w 128 1904 320 1904 0 w 128 1984 352 1984 0 w 128 2064 384 2064 0 w 976 1648 416 1648 0 w 416 1648 416 2144 0 w 128 2144 416 2144 0 x 107 1872 173 1875 4 24 AsorsB x -27 1882 18 1885 4 24 A(0) x -28 1913 17 1916 4 24 B(0) x -65 1958 -20 1961 4 24 A(1) x -68 1991 -23 1994 4 24 B(1) x -97 2035 -52 2038 4 24 A(2) x -100 2072 -55 2075 4 24 B(2) x -132 2150 -87 2153 4 24 B(3) x -129 2116 -84 2119 4 24 A(3) x 932 1638 998 1641 4 24 AsorsB x 954 1378 1020 1381 4 24 AsorsB x 958 995 1024 998 4 24 AsorsB

Informaatika → Arvutid i
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Heli kiirus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorne töö Heli kiirus Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11B Üliõpilased: Kontrollis: Tallinn 2009 HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: (1) = kus v on lainete levimise kiirus, l - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi (2) RT ...

Füüsika → Füüsika
148 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Masinaelemendid kodutöö 3: Keevisliide

Kodutöö nr 3 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keevisliideliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 18.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEEVISLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge keevisliitega (kolm keevisõmblust). Konstrueerida keevisliide (elektroodi voolepiir on 350 MPa). 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest....

Mehhatroonika → Mehhatroonika
19 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius

HARIDUSELU 17.­18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
50
xlsx

Andmete analüüs andmetöötlus

4 6.5 164 2009 126 1 MA 311 13.1 6.6 164 2009 141 1 MA 313 10.8 14.9 164 2009 142 1 MA 317.5 11.4 8.7 164 2009 144 1 MA 319 14.6 11.5 164 2009 137 1 MA 322.5 8.2 16.4 164 2009 145 1 MA 326.5 12.7 8 164 2009 139 1 MA 327 9.1 17.1 164 2009 146 1 MA 328 13 11.5 164 2009 140 1 MA 329 10.1 11.7 164 2009 147 1 MA 333.5 8.3 14.2 164 2009 149 1 MA 352 14.6 11.1 164 2009 152 1 MA 352 5.6 15.1 164 2009 148 1 MA 353 14.1 14.7 d2 h hv rikked 8.1 12.1 9.2 12.2 0 0 8 0 0 7.5 0 0 16.9 0 0 16.2 0 0 23.9 0 0 15.7 0 0 19.1 17.1 6.3 16.4 0 0 15.1 15

Informaatika → Andmetöötlus alused
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tõde ja õigus I

tegi ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat. · Pearu - võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Pearu oli hella hingega, kuid üritas seda teiste eest varjata. Oma vigu ei armastanud ta tunnistada. · Krõõt - hoolitsev ja sõbralik. Ta üritas hoida häid suhteid kõigiga ega olnud eriti

Kirjandus → Kirjandus
777 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Reumaoidartriit

3 2 9 34 65 170 244 448 426 316 35 45 94 114 27 9 4 4 1 1 2 8 13 57 54 172 256 533 464 352 64 88 130 138 16 8 9 2 1 2 0 4 11 45 52 119 219 381 424 306 48 53 91 117 14 12 5 5 13 3

Meditsiin → Anatoomia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nipid kaalust alla saamiseks,tervislik eluviis.

Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine:

Toit → Toitumisõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Urram

Leheküljel tagasi liikumiseks kasutatakse nuppu tagasi, mitte aga brauseri back-nuppu. Laenutuste edetabel jaanuaris 2011 Raamatud Jrk Laenutusi Autor Pealkiri Aasta 1 547 Arme, Lea Ma olen elanud 2010 2 422 Oksanen, Sofi Puhastus 2009 3 352 Kull, Avo Haigla 2010 4 350 Arme, Lea Ada Lundver : minu elu sõnas ja pildis 2010 5 421 Nuude, Liidia Mati Nuude 2010 6 404 Tohvri, Erik Laenatud rõõmud 2010 7 382 Martinson, Jaan Kristina 2010

Kategooriata → Uurimistöö
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

India riigi rahvastik

suremus, ning rändesaldo on neutraalne. (International Data Base) Joonis 2 Aastal 1991 oli noorte osakaal rahvastikus väga kõrge ja vanemate inimeste osatähtsus madal. Ajapikku on see muutunud. Noori on jäänud vähemaks, keskealist elanikkonda on rohkem ning ka vanemate inimeste osakaal on tõusnud (vaata ka joonis 2). Mehi on igas vanuseklassis ja igal aastal naistest rohkem. 0–14 aastaseid inimesi on riigis 352 065 096, 15-64 aastaseid 812 335 761 ja 65+ vanuseid 71 943 774. Seega on keskealiste osakaal riigis kõige suurem, sellele järgnevad noored ja kõige vähem on Indias vanemat elanikkonda. India on rahvastiku vananemise etapis. Ülalpeetavate määr on riigis 52,2 ning vanadussõltuvuse määr 8,7. India on oma demograafilise arengu etapiga jõudnud ülemineku II etappi ehk rahvastiku vananemiseni. (International Data Base) (International Data Base) http://www.census

Geograafia → Globaliseeruv maailm
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Köögitehnika referaat

------------------ KÖÖGITEHNIKA Referaat Autor: Klass: ----------- Sisukord: lk. 2 sissejuhatus lk. 3 köögitehnika lk. 4-6 kokkuvõte lk. 7 kasutatud kirjandus lk. 8 2 Sissejuhatus KÖÖK on kodu süda. Köögis saab pere kokku hommikuti ja kööki kogunetakse peale päevatööd. Olulisemad jutudki saavad räägitud sageli köögilaua ümber. Pereliikmete erinevad soovid ja harjumused loovad igale köögile ise näo ja erinevad funktsioonid. Kööki kavandades on hea koos läbi mõelda, mida kodu südames vaja. Nii kujuneb hästi toimiv, tugeva kodu süda- KÖÖK. Köögis on väga oluline osa ka köögitehnikal, et toiduvalmistamine sujuks lihtsalt ning kiirelt. 3 Köögitehnika Köögile esitame mitmeid nõudmisi. Täht...

Kategooriata → Tööõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Anna Karenina - Lev Tolstoi

Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A ­AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb tem...

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
4
docx

SEMINAR ASJAÕIGUS

mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000 B kasuks kantud hüpoteek 14.12.2013 200 000 eurot 60 000 17.02.2004 30 000 eurot (katuse parandus) 140 000 eurot sundmüügist saadud raha ülejääk. Hüpotees: AÕS § 325 lg 1 § 352 ja § 353 alusel ? Eeldused: 1. Kas on seatud hüpoteek ? + 2. nõue ? + (A on nõue 90 000 ja B 60 000) 3. tagatis kokkulepe ? + 4. sundtäitmise kokkulepe ? (vorm notariaalselt tõestatud) 5. millises järjekorras hüpoteegid on ? (§ 59 ) ajaliselt on eespool A ja tema peab saama oma nõude täielikus ulatuses rahuldatud ja B saab selle mis alles jääb. A saab oma raha ja B jääb 50 000. 10 000 jääb tasumata

Õigus → Asjaõigus
141 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Rahvastik

Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: Hiinasse ja Indiasse kus elab umbes 37% kogu maailma rahvastikust. Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest, mis on 15% kogu rahvastikust. Euroopas elab 733 miljonit inimest, seega umbes 11% kogu maailma rahvastikust. Ladina-Ameerikas ja Kariibidel elab umbes 600 miljonit 3 inimest (9%). Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest ehk 5% kogu rahvastikust ja kõige hõredamalt on asustatud Okeaania, kus elab 35 miljonit inimest (0,5% kogu maa rahvastikust). Rahvastiku paiknemist maal iseloomustab lisaks rahvaarvule ka rahvastikutihedus, mis näitab, mitu inimest elab ühes kindlas piirkonnas ühe ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Maailma rahvastiku jagunemine piirkondade vahel

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Spikker vene keeles

Internet. , , , 352 288 ( 4 Mbps . MPEG-1) , « ». .

Informaatika → Multimeedia teenused
30 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Juhtmed ja kaablid

35 110 117 126 137 147 153 169 135 200 50 134 141 153 167 179 192 107 '225 242 70 171 179 106 213 229 246 268 289 310 95 207 218 238 258 278 298 328 352 377 120 239 249 276 299 322 346 382 410 437 150 2SS 318 344 371 395 441 473 504 1S5 324 362 392 424 450 506 542 575 240 380 424 461 500 533 599 641 679

Ehitus → Ehitus
37 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Vladimir Võsotski

-- . 240. -- ISBN 5-87512-012-6 . . -- .: , 1992. -- . 91. -- ISBN 5-88190-004-9 .. : ? ? ?; . (1960-1990 .). -- : « » «», 1992. -- . 400. -- ISBN 5-87258-006- 1 . . -- .: , 1997. -- . 366. -- ISBN 5-8334-0066-X Pfandl Heinrich Textbeziehungen im dichterischen Werk Vladimir Vysockijs ( ). -- München: Sagner, 1993. -- . 453. -- ISBN 3-87690-546-X . . . -- .: , 1997. -- . 80. .. : . -- --: , 1998. -- . 352. -- ISBN 5-222-00350-7 . . . -- : , 1999. -- . 480. -- ISBN 5-7390-0594-9 (), ISBN 5-88590-938-5 . . . -- .: , 1999. -- . 161. -- ISBN 5-87548-091-2 ., . . -- .: , 2000. -- . 276. . . : ; . -- .: , 2000. -- . 208. -- ISBN 5-89756-035-8 . . ( ) : . -- ., : , , 2000. -- . 431. -- ISBN 5-89756-035-8 . . . «» . -- : «» -- «», 2002. -- . 342. -- ISBN 5- 88673-013-3 . . . -- .: , 2004. -- . 304

Keeled → Vene keel
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eraisikutele antud laenude jääk ja käive

3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eraisikutele 6 899,5 9 237,3 12 997,9 19 238,8 29 301,5 49 810,9 81 266,9 108 865,9 120 677,8 117 258,1 Lühiajalised 131,2 159,4 213,8 244,9 617,0 888,1 1 474,8 1 352,4 1 776,0 1 949,6 Pikaajalised 6 768,1 9 077,6 12 997,9 18 993,9 28 684,6 48 922,5 79 786,7 107 504,3 118 802,7 115 263,1 Tarbimislaenud 456,0 845,9 1 173,8 1 484,0 2 685,0 4 412,7 8 350,0 12 501,5 13 392,8 11 966,1 Eluasemelaenu d 4 478,9 6 061,8 9 282,1 14 924,6 23 472,7 40 964,4 66 933,6 88 024,8 97 156,0 95 617,1

Õigus → Õigusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Maailma rahvaarv ja selle muutumine

· Euroopas paikneb 2013. aasta seisuga 733 miljonit inimest - 11% kogu maailma rahvastikust. Rahvastiku paiknemine · Ladina Ameerikas elab 2013. aasta · Millised riigid on maailmas suurima seisuga umbes 600 miljonit inimest - 9% rahvastiku tihedusega ? kogu rahvastikust. http://www.nationmaster.com/graph/geo_pop_ · Põhja-Ameerikas elab 2013. aasta · Märgi need kontuurkaardile. seisuga 352 miljonit inimest, mis on 5% · Mitmendal kohal on Eesti rahvastiku kogu rahvastikust ning kõige hõredamalt tiheduselt ja kui suur see on ? on asustatud Okeaania, kus elab 2013. aasta seisuga 35 miljonit inimest, mis on · Kui suur on maailma keskmine 0.5% kogu maa rahvastikust. rahvastiku tihedus ? · Rahvastiku paiknemist iseloomustab ka · Millistest teguritest sõltub rahvastiku

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
15 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Töökohapõhine ülesanne - kohvi

Piimakapsli koostis: täispiimapulber, suhkur (18%), emulgaator (sojaletsitiin). Kohvikapsli koostis: röstitud ja jahvatatud kohv. Valmistatakse spetsiaalse kapselkohvimasinaga. Ühest kohvikapslist saab ühe tassitäie kohvi, mis tagab iga portsjoni värskuse ja aromaatsuse. KESKMINE 100 g pulbri tassitäie valmisjoogi VÄÄRTUS kohta* kohta* Energia 1856 kJ / 444 kcal 352 kJ / 84 kcal (GDA 4%) Valgud 19,8 g 3,8 g (GDA 8%) Süsivesikud 50,4 g 9,6 g (GDA 4%) millest suhkruid 47,3 g 9,0 g (GDA 10%) Rasv 19,2 g 3,7 g (GDA 5%) millest küllastunud 9,4 g 1,8 g (GDA 9%) rasva Kiudained 3,7 g 0,7 g (GDA 3%)

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus

Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
24
xlsx

Tunni töö statistikas

49 + 36 = 85 49 * 5 = 245 36 - 5 = 31 75 + 32 = 107 75 * 2 = 150 32 - 11 = 21 81 + 335 = 416 81 * 3 = 243 335 - 251 = 84 30 + 52 = 82 30 * 9 = 270 52 - 12 = 40 54 + 66 = 120 54 * 5 = 270 66 - 54 = 12 50 + 352 = 402 50 * 7 = 350 352 - 121 = 231 90 + 62 = 152 90 * 4 = 360 62 - 46 = 16 75 + 63 = 138 75 * 1 = 75 63 - 44 = 19 91 + 933 = 1024 91 * 5 = 455 933 - 151 = 782 46 + 93 = 139 46 * 8 = 368 93 - 14 = 79 79 + 650 = 729 79 * 6 = 474 650 - 154 = 496

Matemaatika → Statistika
3 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Elekrtiajamite kontrolltöö

1000 min-1 ning kontrollida valitud mootorit ülekoormusele. T1 , T2 , T3 , T4 , T5 , t1 , s t2 , s t3 , s t4 , s t5 , s Nm Nm Nm Nm Nm 65 25 35 40 50 30 25 35 15 90 LAHENDUS. Ekvivalentne moment 12 1 + 22 2 + 32 3 + 42 4 + 52 5 = 1 + 2 + 3 + 4 + 5 652 30 + 252 25 + 352 35 + 402 15 + 502 90 = = 47,2 30 + 25 + 35 + 15 + 90 Teisendame pöörlemissageduse nurkkiiruseks 1 = 30 1000 1 = = 105 -1 30 Mootori valikul on momendi tingimuseks Leiame arvutusliku võimsuse = 1 = 47,2 × 105 = 4,96 võimsuse tingimuseks on Valime tabelist mootori 4A132S6 nimivõimsusega 5,5 kW ja niminurkkiirusega 101 s-1 ning arvutame nimimomendi

Elektroonika → Elektriajamid
51 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Maailma viljad - teravili

2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 185 454 1. Hiina 150 487 2. India 129 000 2. India 132 441 3. Indoneesia 53 985 3. Bangladesh 34 981 4. Bangladesh 40 054 4. Vietnam 23 634 5. Vietnam 36 341 5. Birma 17 352 6. Tai 27 000 6. Jaapan 12 268 7. Birma 24 500 7. Brasiilia 11 209 8. Filipiinid 14 800 Lõuna 8. 6 326 9. Brasiilia 13 141 Korea 10. Jaapan 10 989 9. Nigeeria 5 348 11. USA 10 012 10. Pakistan 4 818 11

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Peruu uurimustöö

Kordiljeerid. · Lõunaosas moodustavad omavahel liitunud kõrglavad sisemaise kiltmaa Puna. Kõrglavade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets. · Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast. Ta jaguneb Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks. Mets katab 51% Peruu territooriumist. Peruus on kokku 460 liiki imetajaid, 695 liiki pesitsevaid linde, 347 liiki roomajaid ja 352 liiki kahepaikseid. Peruus elab 315 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1700 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 431 Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit lahutaja

w 856 416 824 416 0 w 856 384 824 384 0 w 856 408 856 384 0 152 856 416 904 416 1 3 0.0 150 776 448 824 448 1 2 0.0 150 776 416 824 416 1 2 0.0 150 776 384 824 384 1 2 0.0 154 752 336 824 336 1 2 5.0 154 824 344 896 344 1 2 5.0 M 896 344 976 344 0 2.5 w 680 136 648 136 0 w 680 136 680 328 0 w 680 328 752 328 0 w 648 344 648 360 0 w 752 344 648 344 0 w 920 256 920 304 0 w 920 312 744 312 0 w 744 312 744 360 0 w 744 360 824 360 0 w 824 360 824 352 0 w 680 328 680 376 0 I 680 376 736 376 0 0.5 w 736 376 768 376 0 w 768 376 776 376 0 w 736 376 736 408 0 w 736 408 776 408 0 w 752 344 752 392 0 w 752 392 776 392 0 w 752 392 752 440 0 w 752 440 776 440 0 w 920 312 920 304 0 w 744 360 744 424 0 w 744 424 776 424 0 w 776 456 744 456 0 w 744 424 744 456 0 w 856 608 824 608 0 w 856 584 856 608 0 w 856 576 824 576 0 w 856 544 824 544 0 w 856 568 856 544 0 152 856 576 904 576 1 3 0.0 150 776 608 824 608 1 2 0.0

Informaatika → Arvutid i
34 allalaadimist
thumbnail
12
xlsx

Kolloidkeemia praktikum

312 0,849 4245 40 7,558333 315 5,752573 0,275408 320 0,851 4255 41 7,691667 305 5,720312 0,274828 328 0,853 4265 42 7,825 295 5,686975 0,274406 336 0,855 4275 43 7,958333 285 5,652489 0,274142 344 0,858 4290 44 8,091667 270 5,598422 0,276306 352 0,86 4300 45 8,225 260 5,560682 0,276416 360 0,862 4310 46 8,358333 250 5,521461 0,276699 368 0,863 4315 47 8,491667 245 5,501258 0,274733 376 0,865 4325 48 8,625 235 5,459586 0,275318 429 0,867 4335 49 9,508333 225 5,4161 0,254314

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nikotiini mõju organismile

Rakvere Gümnaasium SJ (klass) NIKOTIINI MÕJU ORGANISMILE Referaat Juhendaja. õp. M. V Rakvere Suitsetamine lühendab eluiga. Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist. Suitstamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Suitsetamine võib tappa. Jne. Jne.Kõik need laused on kirjutatud suitsupakile. Aga mida need laused tähendavad ? Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on ­ nikotiiniga. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk, millega inimkond on mürgitanud ennast juba alates 16.sajandist ja mis suurtes kogustes tarbituna võib põhjustada krampe, halvatust ning surma. Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle vajadus ning mida tarbitakse järjest suurenevates kogustes. Ühe sigaretiga satub organ...

Muu → Referaadid
21 allalaadimist
thumbnail
74
ppt

Valkude ülesanded

VALKUDE ÜLESANDED http://www.faqs.org/photo-dict/photofiles/list/352/705horse.jpg 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokee- miliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni 1020 korda! aktiivpunkt http://www.phschool.com/science/biology http://www.bio-techan.com/images/enzyme.gif _place/labbench/lab2/images/enzyme.gif Ensümaatiline reaktsioon reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm ensüüm Vaata ensüüümi tööd Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. ...

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Betooni katsetamine

245-1 vees 2518 2421 244 398 36,4 245-2 vees 2402 2336 203 332 30,5 34,59 245-3 vees 2456 2377 212 346 31,8 100-1 vees 2470 2412 265 433 40,4 100-2 vees 2466 2427 257 420 39,4 38,21 100-3 vees 2436 2395 76 311 29,1 101-1 20 °C 2462 2346 86 352 32,7 101-2 20 °C 2438 2385 80 327 30,9 33,10 101-3 20 °C 2410 2339 80 327 30,7 102-1 -10 °C 2362 2466 176 288 29,1 102-2 -10 °C 2360 2065 177 289 26,2 30,63 102-3 -10 °C 2356 2546 188 307 32,0 6-1 norm. tin. 2393 2393 253 429 42,9 6-2 norm. tin. 2410 2410 265 450 45,0 44,17

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun