nr. m jõud FS (N) ejõud FL (N) FR (N) egur μS egur μL (kg) 1 40 101 75 400 0,2525 0,1875 2 50 126 94 500 0,252 0,188 3 80 201 150 800 0,25125 0,1875 4 100 251 188 1000 0,251 0,188 5 140 351 263 1400 0,2507 0,1879 6 150 376 281 1500 0,2507 0,1873 7 180 451 338 1800 0,2506 0,1878 Analüüs: 1) Kas katse õnnestus? Põhjenda. Jah, katse õnnestus, sest järgisin hoolega katse käiku ning olin võimeline märkima kõik saadud tulemused tabelisse.
8 195 € 10,125.00 € 5,610.00 5212.5 € 4,753.13 € 2,630.41 € 2,711.60 € 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal 1148 755 1208 1068 366 1190 778 303 778 702 351 915 1190 519 1251 1050 350 1225 494 190 798 896 208 960 1159 214 1068 864 176 925
% Mass suled isel muna tood. Muna mass Hamburgi (.......................... ) Hy-Line Variety W- Kukk varieer 232- 58,4- 36 uv 340 63,4 (........................ ..) Hy-Line Variety Tumep Jalgade ja 351 62,7- Brown ruun,k noka värvus 66,9 ollakas on (........................ pruun varieeruvalt ..) valkjas kollane ........................ ........................
4 Pildid Foto: Wilhelmine von Stackelberg, snd paruness Ungern- Sternberg (1804- 1881) Foto: Karl Otto von Stackelberg (1797- 1865) 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml 2. ,,MÕISALEGENDID. Harjumaa" Mari- Ann Remmel lk 332- 351 3. ,,EESTIMAA MÕISAD" Juhan Maiste lk 240- 242, lk 263 6
arvutatakse tiitritavas lahuses olev happe hulk millimoolides või milligrammekvivalentides (üheprootoniliste hapete puhul numbriliselt samad). Tabel 1. Tugeva happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 475 0,5 432 1 392 1,5 351 2 310 2,5 268 3 230 3,5 190 4 150 4,5 147 5 170 5,5 197 6 225 6,5 251 7 279 7,5 305 8 330 8,5 357 9 382 9,5 407 10 433 Arvutused: Mõõtelahuse kogus ekvivalentpunktis on Vekv = 4,2 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk = 4,2 ml · 0,1150 mol/l = 0,483 mmol Tabel 2. Tugeva ja nõrga happe lahus
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
0,5 419 1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused. Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega: Vekv = 4,8 ml M(NaOH) = 0,1010 mol/l Tugeva happe tiirimine tugeva alusega: Vekv = 5,0 ml M(NaOH) = 0,1035 mol/l Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega: Vekv 1 = 4,2 ml Vekv2= 10,2 ml M(NaOH) = 0,1035 mol/l Happe hulk esimeses ekvivalentpunktis Happe hulk teises ekvivalentpunktis
EMBOSS_001 251 cttatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttgaacagttg 300 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 1 tatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttgaacagttg 48 EMBOSS_001 301 aaaaaacaaggtatcaaactggctgtggcatcaaactcgaagcgtcagga 350 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 49 aaaaaacaaggtatcaaactggctgtggcatcaaactcgaagcgtcagga 98 EMBOSS_001 351 tgttttgttggcgttggagacaacgcaaataaaagattattttgaaataa 400 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 99 tgttttgttggcgttggagacaacgcaaataaaagattattttgaaataa 148 EMBOSS_001 401 tcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatatttat 450 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 149 tcctagcgcgtgaagatgtttctagaggcaaaccttatccagatatttat 198
seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Tehnilised andmed · kõrgus ehitamisel : 146,6 meetrit · kõrgus praegu : 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel : 232,4 meetrit · küljepikkus praegu : 230,37 meetrit · maht ehitamisel : 2 521 000 kuupmeetrit · maht praegu : umbes 2 351 000 kuupmeetrit · kiviplokkide arv ligi : 2,25 miljonit · keskmine kiviploki kaal : umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) · umbkaudne kaal : 6,5-7 miljonit tonni · astmeid : 203 · ehitise alune pindala : 5,4 hektarit 3 Asend Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule
Kolmas on selline, et tuleks vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu alla 30%. Neljas on selline, et tootlikkus hõivatu kohta peab tõusma tänaselt 64.5% tasemelt EL keskmisega võrreldes aastaks 2020 80%-ni EL keskmisest. Tallinna rahvaarv väheneb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 45 000 inimese võrra. Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2020. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Samuti suureneb Tallinna rahvastikus vanemaealiste osatähtsus. 1. jaanuaril 2010 oli pealinnas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 16%, 2020. aastal 30%. keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tõuseb 1,58-lt 1,65-le, keskmine eluiga tõuseb meestel 10 ja naistel 7 aastat. Ränne on negatiivne -- Tallinn kaotab elanikkonda oma lähiümbruse valdadele.
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit. ...
RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses ja sotsiaalsetes suhetes toimuva kuni 400 000 piires, langedes suurte sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue elukorralduse kujunemisega. Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine, talupoegade liikumisvabadus, talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks ostmine ja sellest tulenenud nihked küla v...
2.1. 5.3 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 292 289 351 206 259 314 302 185 430 215 205 416 3464 F. , euro 101 119 832 0,8 593 745 904,3 869 532 1238 619, 590 8,0 9976,3 840,96 ,32 8 ,28 ,92 2 ,76 ,8 ,4 2 ,4 8 2 , , : F=(A+)*2,88
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.........................................................
Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252 Harju Ravila 83 27 162 296 728 3015 1707 Harju Riisipere 83 23 110 223 914 3090 1794 Harju Saida 83 21 107 283 695 3267 1835
5 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keller, D., Stein, S.L. (2013). Facilitating return of bowel function after colorectal surgery: Alvimopan and gum chewing. Clinics in Colon and Rectal Surgery. 2013:3 Vol. 26: 186-190 2. Kelley, T., Docherty, S., Brandon, D. (2013). Information needed to support knowing the patient. ANS Adv Nurs Sci. 36(4): 351 - 363 3. White, H., King, L. (2014). Enteral feeding pumps: efficacy, safety, and patient acceptability. Medical Devices: Evidence and Research. 2014:7 291-298 6
198 C6 306 11000110 214 D6 326 11010110 230 E6 346 11100110 246 F6 366 11110110 199 C7 307 11000111 215 D7 327 11010111 231 E7 347 11100111 247 F7 367 11110111 200 C8 310 11001000 216 D8 330 11011000 232 E8 350 11101000 248 F8 370 11111000 201 C9 311 11001001 217 D9 331 11011001 233 E9 351 11101001 249 F9 371 11111001 202 CA 312 11001010 218 DA 332 11011010 234 EA 352 11101010 250 FA 372 11111010 203 CB 313 11001011 219 DB 333 11011011 235 EB 353 11101011 251 FB 373 11111011 204 CC 314 11001100 220 DC 334 11011100 236 EC 354 11101100 252 FC 374 11111100 205 CD 315 11001101 221 DD 335 11011101 237 ED 355 11101101 253 FD 375 11111101
Estonian Business School Juhtimise õppetool TULEMUSJUHTIMINE Marek Falgot ja Sander Rootslane BEB-2 Õppejõud: Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegi...
ja merel iseenesest hukkuksid ja kaoksid, meile aga, kõigile muile, saatke kiireim vabastus ähvardavaist hirmudest ja kindel pääsmine. KOMMENTAARID DEMOSTHENES Demosthenes (384--322), suurim vana-kreeka kõnemees ja silmapaistev Ateena poliitik, sündis Ateenas jõuka töökoja omaniku pojana, jäi varases lapseeas orvuks ja kaotas hooldajate ebaaususe tõttu isa pärandi. Visa tööga arendas ta endal kõnemehe võimeid, tegeles algul kohtukõnede koostamisega, siirdus aga siis 351. a. poliitilise tegevuse alale. Kõnemehena ja riigitegelasena paljastas ta kirglikult Makedoonia kuninga Philippose ekspansioonitaotlusi,. kaitstes oma kodumaa au ja sõltumatust Makedoonia türannia vastu. Nn. Olynthose kõnedes ja kolmes kõnes Philippose vastu (nn. filipikais, a-il 351--340) kutsub Demosthenes kreeklasi üles ühinema, meenutab Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust, kõneleb nördimusega temaaegse demokraatia müüdavusest. Oma kõnes «Ülekohtusest
Raha lõppjääk 33 846 35 899 35 982 38 035 41 023 43 076 43 159 45 212 13 OÜ Nanny24 Nimetus 17. kuu 18. kuu 20. kuu 21. kuu 22. kuu 23. kuu 24. kuu Raha algjääk 45 212 45 295 47 348 51 351 53 404 53 487 55 540 Püsiteenuse tulud 6113 6113 6113 6113 6113 6113 6113 Lisateenuse tulud 0,00 2250,00 4200,00 2250,00 0,00 2250,00 0,00 Kasutada olev raha 51 325 53 658 57 661 59 714 59 517 61 850 61 653 Kulud: Laenu tagasimakse 0 0 0 0 0 0 0
2 35 55 548 152. Kreemisisuga sokolaadikompvek 100 4 39.5 51.3 569 153.Ananassikompvek vahvliga 100 5.8 32 57.9 535 154. Koorekompvek 100 2.7 4.3 82.3 364 155. Piima-pähkli sokolaad 100 7.3 34.5 53.1 544 156. Halvaa tahhiini 100 12.7 29.9 50.6 516 157. Marmelaad zeleevormi 100 0 0.1 77.7 302 158. Kaeraküpsised 85 9 19 34 351 159. Juustuküpsised 65 16 20 0 254 160. Viinerid 2tk (1=50gr) 100 11 23.9 1.6 266
The two major mainland territories are the Northern Territory and the Australian Capital Territory. English is the offical language, and is spoken and written in a distinct variety known as Australian English. It is the only language in the home for around 80% of the population. The next most common languages spoken at home are Chinese, Italian and Greek. An Aboriginal language remains the main language for about 50,000 people. Population Its population is around 20 351 000 people and is a rich blend of various ethnic groups, with substantial populations from Italy, Greece, former Yugoslavia, the Far East and Africa. There are 120 000 Aborigines. The density is 2.8 persons per km2. Climate Because of the country's great size, the climate in australia ranges from tropical regions of the Northern Territory to the cool temperate conditions in the southeast and Tasmania, where it often snows in winter.
800 000 1979 1 464 476 1989 1 565 662 600 000 2001 1 366 959 400 000 2002 1 361 242 200 000 2003 1 356 045 0 2004 1 351 069 1913 1940 1970 1979
I Kaasus Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt. K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate't, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett'it restoran "Casa Leonardo" (C) jaoks. Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades. Heade suhete tõttu itaalia sõpradega...
aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest. A a Arvestuslik s rahvaarv t 1. jaanuari seisuga a 1913 1 164 000 1940 1 054 000 1959 1 197 000 1970 1 356 000 1977 1 447 000 A a Arvestuslik s rahvaarv t 1. jaanuari seisuga a 1979 1 464 476 1989 1 565 662 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 2010 1 340 127 2011 1 340 194 1 311 870 2014 8 Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga
13Põhivara amortisatsioonikulu 2 875 14Kohustuslik reservkapital 4 000 15Autode kütuse kulu 4 659 16Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5 663 17Müüdud kauba kulu 5 896 18Telefoni ja interneti kulu 5 903 19Sotsiaalmaksu võlg 6 258 20Autode kasutusrendi kulu 6 351 21Intressikulud 6 406 22Ostjate laekumata arved 6 702 23Ruumide rendikulu 6 912 24Võlg töövõtjale 8 168 25Müüdud teenuste kulu 8 822 26Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 9 189 27Tooraine ja materjal 10 280 28Ettemakstud rent 11 410
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas ...
Tallinna XXX Gümnaasium Mustad augud Referaat Autor: xxx xxx Klass: 12 Tallinn 2010 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Must auk..........................................................................................................................5 Üldrelatiivsusteooria.......................................................................................................6 Mustade aukude kvantaurumine......................................................................................7 Informatsiooni kadumine mustades aukudes..................................................................7 ...
Kuulsaim on Sixtuse kabeli laemaal, valmis 1508-1512, ei kasutanud õpilaste abi, maalis laele 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, mis kujutavad maailma loomist ja Noa laeva lugu. Neid ümbritsesid suure prohvetid, sibüllid(ennustaja) ja alati noormehed. Kolmurkadesse Kristuse eelkäijad, nurkadesse stseenid iisraeli rahva ajaloost. Seda liigendasid kõik maalitud arhitektuuri osad. Kokku oli 351 üksikfiguuri. Tegi teise gigantse maaliteose, mis kujutas viimset kohtupäeva, Sixtuse kabeli idaseinal. Tunda barokieelaimdust. · Raffael(1483-1520)- Maalinud terve rea Madonna pilte, Madonna roheluses, Madonna ohakalinnuga, oma elu lõpu poole kuulsa Sixtuse madonna. 1508 Rooma, kus paavsti üleskutsel pidi kaunistama kolme stanzat freskodega. Esimene oli allkirja stanza. 4 allegoorilist figuuri- usk, luule, filosoofia ja õigus
Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km)
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 432 200 93 952 Puebla Puebla 5 070 400 33 902 Querétaro Santiago de Querétaro 1 402 000 11 449 Quintana Roo Chetumal 873 800 50 212 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 296 400 63 068 Sinaloa Culiacán 2 534 800 58 238 Sonora Hermosillo 2 213 400 182 052 Zacatecas Zacatecas 1 351 200 73 252 Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384 Tlaxcala Tlaxcala 961 900 4016 Veracruz Xalapa 6 901 100 71 699 Yucatán Mérida 1 655 700 38 402 Liiduringkond Cuauhtémoc 8 591 300 1479 Nimi Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko]. Teistes
Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus) Selle tabeli jargi me saame vaadata, et 1998 a. sündmus oli vähem kui surm 484 juhtumi võrra vähem ning peaaegu sama lugu oli registreeritud 2007 aastal. Aga tuleb märkida, et kõige rohkem sündmuste arv 693 oli registreeritud 2002. Aastal, aga surmade arvsel aastal oli 1058. Abiellumus ja lahutus Narva linnas Abielud ja lahutused Aasta Abiellud Lahutused 1995 456 582 1996 351 382 1997 364 326 1998 340 280 1999 336 311 2000 296 256 2001 314 260 2002 321 277 2003 362 191 2004 452 198 10 2005 462 203 2006 563 206 2007 617 170 2008 478 209 2009 373 195 Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus)
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
· muu raamatupidaja töö 25.60 /h · dokumentide transport 0.12 /km kuni 25 44.80 26-50 64 51-100 95.90 101-150 127.90 151-200 172.60 201-250 236.50 251-300 287.60 301-350 351.50 351-....... kokkuleppel Üks dokument võrdub üks kanne erandiks on panga väljavõte kus iga rida võrdub üks kanne. Firma jätab endale õiguse hindu muuta. Lõplik hind selgub kogu töömahu ja vajalike teenuste väljaselgitamisel ning läbirääkimiste tulemusena. Hinnad ei sisalda käibemaksu 20%. Minimaalseks tasuks ühes kuus on 44.80 16
Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395 Inventar 1 263 1 456 1 553 Kulum - 93 129 - 102 918 - 113 580 Lõpetamata kap.ehitus 7 214 1 213 4 351 Põhivara kokku 100 993 119 482 118 957 Tabel 1. Väljavõte 2007-2009 bilansist 3.1 Varade inventuur Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga aktsiaseltsi töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja.
Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid. Praegune Emakeele Seltsi juhatus on valitud 26. märtsil 2006. aastal. Juhatuse voliaeg on neli aastat. Esimeheks on täna Helle Metslang, abiesimeesteks Karl Pajusalu ning Jüri Viikberg. Tegevliikmeid on 2011. aasta 24. märtsi seisuga 351. Seltsi kuulub õppejõude ja üliõpilasi, teenistujaid ja vabakutselisi, pensionäre, õpetajaid jne. See tähendab, et tegevliikmete kõrval kaasab selts oma tegemistesse kõiki keelehuvilisi. Pilt 2. Emakeele Seltsi juhatus Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas 3. Emakeele Seltsi poolt/ abil korraldatavad üritused
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.........................................................
Nõukogude Liit Brežnevi ajal – impeeriumi kokkuvarisemise edasilükkamine Kaisa Kamenik A83347 Nõukogude Liit eksisteeris suurem osa 20-ndast sajandist ning selle aja jooksul jõudis sotsialistliku suurriigi juhtideks olla mitmed omapärased isikud – alustades Leninist ja lõpetades Gorbatšoviga. Ajalugu on meile õpetanud, et enamjaolt sellised diktaatorlikud režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisae...
GEO/TIME 2003 2004 Belgium 10 355 844 10 396 421 Bulgaria 7 845 841 7 801 273 Czech Republic 10 203 269 10 211 455 Denmark 5 383 507 5 397 640 Germany 82 536 680 82 531 671 Estonia 1 356 045 1 351 069 Ireland 3 964 191 4 028 851 Greece 11 006 377 11 040 650 Spain 41 663 702 42 345 342 France 61 864 088 62 292 241 Croatia 4 442 744 4 441 733 Italy 57 321 070 57 888 245 Cyprus 715 137 730 367
mõõduvahendid on meile mõistatus, sest sadade küünarpuude järjestikku asetamine annab märgatava vea. Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas! · ehitise alune pindala 5,4 hektarit · kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit · kõrgus praegu 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit · küljepikkus praegu 230,37 meetrit · maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit · maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit · kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit · keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) · umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni · astmeid 203 Siin on põhivalemid põhjaks oleva ruudu küljepikkuse alusel ülejäänud joonisel toodud mõõtude arvutamiseks. H = 2 * A / Pi D = SQRT( ( A / 2)^2 + ( 2 * A / Pi )^2 ) S = SQRT( 2 * ( A / 2 )^2 + ( 2 * A / Pi )^2 )
Kaltsiumfosfaadid: 1) kaltsiumvesinikfosfaat 2) dikaltsiumfosfaat 3) trikaltsiumfosfaat E 341 Magneesiumfosfaadid: 1) magneesiumdivesinikfosfaat 2) magneesiumvesinikfosfaat E 343 Naatriummalaadid: 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat E 350 Kaaliummalaadid: 1) kaaliumvesinikmalaat 2) kaaliummalaat E 351 Kaltsiummalaadid: 1) kaltsiumvesinikmalaat 2) kaltsiummalaat E 352 Metaviinhape E 353 Kaltsiumtartraat E 354 happesuse regulaator Adipiinhape E 355 Naatriumadipaadid E 356
langemisteekonnast. Pehme või sula ilmaga sajab tavaliselt palju intensiivsemalt lund ning lumehelbed on suuremad, kui külma ilmaga, sest mida madalam õhutemperatuur, seda vähem on niiskust õhus. Härmatiseks nimetatakse valget tahket sademetekihti mitmesugustel esemetel tavaliselt maapinnast kõrgemal, kuid see võib ka näiteks lumepinnale tekkida. Eristatakse teralist ja kristalset härmatist. Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; Nääri küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; Haanja) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; Metsküla Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; Tooma) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. 2.3
8. EESTI VEDELATE SADEMETE JAOTUMINE Kliimarekordid: · Suurim ööpäevane sademete hulk Eestis registreeriti Saaremaal 4. juunil 1972. aastal -148 mm · Suurim aastane sademete hulk registreeriti Raplamaal 1990. aastal - 1158 mm · Väikseim aastane sademete hulk registreeriti 1964. aastal Narvas - 355 mm · Kõige kuivem kuu oli august 2002. aastal, mil sademeid ei langenud üldse · Kõige sajusem kuu on olnud august 1987. aastal, mil sademeid registreeriti - 351 mm · Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 10 minuti jooksul) on 2,3 mm/min Eesti paikneb Ida Euroopa lauskmaa loodenurgas, seega vööndis, kus mereline kliima läheb üle mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Valitsevad läänetuuled mereline õhumass Atlandi ookeanilt. Valdav osa sademetest on pärit Atlandilt. Olulisi sademete erinevusi põhjustab ka kohalik aluspind.
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
6 KÕRGHARIDUS 6.1 Tartu Ülikool Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. 1919.a. augustis-septembris valis ülikooli ajutine nõukogu ametisse esimesed 46 professorit, dotsenti ja lektorit. Rahvusliku ülikooli pidulik avaaktus peeti 1. detsembril 1919. Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks sai Heinrich Koppel. Loengud algasid 6. oktoobril,novembri lõpuks oli immatrikuleeritud 351 üliõpilast, lisaks veel 70 vabakuulajat. Kui esimestel aastatel täideti mitmed õppetoolid Soomest ja Rootsist kutsutud professoritega, siis 1932. aastal töötas õppejõududena juba eesti õpetajate noor generatsioon, nende arv oli kasvasnud 333-ni, üliõpilaste arv 3057-ni. Paranesid õppimisvõimalused, senise võõrkeelse õppekirjanduse asemele tulid emakeelsed kõrgkooliõpikud. Uus ülikoolide seadus hakkas kehtima 1938. aastal, samal aastal avati ülikooli juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
