salpeter 60 Külviga 100kg/ha ja hiljem 75 kg pealt 4. Talinisu 13 30 390 Am. salpeeter Kasvuaegne pealtväetamine 5. Raps 10 350 3500 NPK 21:6:12 120 Külviga 350 kg/ha ja +s+Mg+B hiljem 120 salpetrit 120 1200 Am. salpeter pealt Kokku 58 1020 (Tabel 5
1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit. 9 5.7.Krakatau Ohvrite arvult teine juhtum pärineb aastast 1883, kui samuti Indoneesias paiknev Krakatau vulkaan plahvatas ning hukkunuid oli 36000- teadaolevalt tugevaima heliga plahvatus inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus. 5.8.Mount Pelee Inimohvrite arvult kas 3. või osadel hinnangutel isegi 2. kohal on Mount Pelee purse Martinique saarel aastal 1902.
Süsivesikud, seevastu aga seovad iga grammi kohta 3-4 grammi vett. Selle tulemusena on vajab 10 kg rasva 12 liitrist ruumala, aga sama palju süsivesikuid vajaks 84 liitrist ruumala. Samuti lagundatakse osasi vitamiine rasvas, nendeks on A,E,K,D vitamiinid. 4.2 Toidurasvad ja töövõime Iga inimene saab kalkuleerida enda lubatava päevase rasvakoguse toidus. Selle saab arvutada järgmise valemi järgi: Näiteks kui kalorite hulk on 3500 kcal, siis maksimaalne on 117 g rasvu. Rasvad võetakse kasutusele peale seda, kui on ära kasutatud suurem osa süsivesikuid. Rasvade puhul on mitu faktorit, mis muudavad sellest suhteliselt kehva energiaallika. Esiteks enamus rasvu asuvad kaugel lihastest (nahaaluses rasvkoes ja siseelundite ümbruses) ning nende kättesaamine vajab lisaenergiat. Teiseks on võimalik rasvu kasutada ainult aeroobsel tööl, s.t lihase hapnikuvajaduse rahuldamise korral. Seda suudab keha
normaalbetoon 2345 keraamiline tellis 2057 õõnes silikaattellis 1386 silikaattellis 1797 Ehitusklaas 2473 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 Tihedus [kg/m3] Graafik 6.1.1 Korrapäraste materjalide tiheduste graafik 10 6.2 Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse graafikud Tabel 6.2.1
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talit...
Kokku liita valkude, rasvade ja süsivesikute energia, et saada kogu energiasisaldus. Süsivesikute koguse saamiseks lahuta toorvalk, toorrasv, vesi (10%), toortuhk ja toorkiud. Kui number tuleb väiksem, on pakendil toodud number tõenäoliselt suuremate koefitsentidega arvutatud (9,0 vs 8,5 ja 4,0 vs 3,5) – ei ole õige, kui ei ole tegu just ravi- või kvaliteettoiduga. Vaata söötmisarvutust konspektist!! Energiatihedus – kui palju kaloreid on teatud koguses toidus. Alla 3500 kcal/kg loetakse dieettoitudeks. Kõrge energiatihedusega toidud – 3800+ kcal/kg (neis on vitamiinikogus sama suur kui tavatoidus ning need on eeldusel, et koeral on kõrge energiavajadus ning ta sööb ka seda toitu normaalses koguses). Koer sööb vastavalt energiavajadusele. 3.10.Koerte energiavajadus PE – puhkeenergia (seedimise ajal), koer ei tee midagi, puhkab ja seedib. Valem kehtib koertele 2-45 kg
millega saab veermiku lõtke tuvastada. Tavaliselt on sellised tõstukid kasutusel ülevaatus punktides. Neliposttõstuki puudus on see, et temal on rataste üles tõstmiseks vaja ka eraldi väikest tõstukit. Seda käitatakse töökoja suruõhu süsteemist või siis käsitsi hüdraulilise silindriga. Kaheposti tõstuk Kahepostitõstuk on kõige levinum tõstuk töökodades. Kahepostitõstuk tagab hea ligipääsu auto alla ja rataste juurde. Selle tõstuki kandevõime on tavaliselt 3500 kg ja seetõttu sellega mikrobusse, kaubikuid ja raskemaid maastureid tõsta ei tohi. Kaheposttõstuki juures peab tähele panema kuidas sõiduk paigaldada. Sõiduk tuleb alati sõita postidest võrdsele kaugusele suunaga esiots esimesena tõstuki vahele. Kunagi ei tohi tagurdada sõidukit 2 posttõstuki vahele. Tõstuki käppasid paigaldades tuleb need asetada auto all sellisesse kohta, kus on tehase poolt määratud sõiduki tõstmise koht. Üksikutel juhtudel
maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12
u 4000 Mesopotaamias võetakse kasutusele ader u 4000 Purje kasutuselevõtt Egiptuses u 4000 Bulgaarias ja Jugoslaavias Algab Sahara kõrbestumine rajatakse vasekaevandused. Tripolje põlluharijate külad Lõuna-Ukrainas u 3500 Esimeste linnriikide tekkimine Meso-. u 3200 Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses u 3200 Kiviringid ja -sambad Potaamias. Uruk võis olla esimene linn maailmas. Nippur kui sumerite usukeskus (Dolmenid) Põhja- ja Lääne-Euroopas u 3400 Sumerid võtavad kasutusele savist arve- u 3100 Kuningas Narmer ühendab Ülem- u 3000 Lõuna_Pransusmaal hakatak-
hooldus) 3. Turustuskulud: - reklaam 35 000 40 000 30 000 20 000 Üldhalduskulud: - muud perioodikulud: laenu intress (4%) 0 800 800 800 elekter 3000 3000 3200 3200 kontorikulud 3500 4000 4000 4000 vormiriietus 1600 1600 2400 3200 PUHASKASUM 20 260 73 960 256960 466 160 18 11.4 Rahavoogude plaan 6 kuu kohta 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud:
Kriteeriumid põhinevad kogu elutsükli mõjuanalüüsil toorainest tootmiseni, kasutamiseni ja tekkivate jäätmeteni. Ökomärgistatud toodete vastavust kriteeriumitele kontrollib sõltumatu hindaja. ECO MÄRK Selle ökomärgiga tähistatakse mahepõllumajanduse tingimustes kasvatatud produkte. Näiteks: kartul, teraviljad, juust, jne. Märgiga tegeleb ülemaailmne sõltumatu organisatsioon SKAL. Tänaseks kannab EKO-märki üle 3500 erineva toote. ÖKOMÄRGIST tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste samaotstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja ravimitele, kuid seda saab anda nende pakendile. EL LILL - EL ökomärgise määramise skeemi on rakendatud alates 1993. aastast,
11 ,,Maailma ajalugu sõnas ja pildis" (Morris, Grant jt.) annab Induse oru tsivilisatsiooni kohta alljärgnevad dateeringu: U 6000 eKr inimesed hakkasid asustama Belutsistani piirkonda Mohenjo Darost loodes, seda maa-ala eraldas Induse jõe orust Kirthari mäeahelik. U 4000 eKr Induse-äärsetele luhtadele asuvad põlluharijad. Vase kasutuselevõtmine. 3500 eKr savinõude valmistamisel võetakse kasutusele potikeder 2800 eKr rajatakse Harappa ja Mohenjo Daro; Induse oru kultuuri teke. 2250-1750 eKr Induse oru õitseng; tsivilisatsiooni laienemine. 2000 eKr pronksi kasutuselevõtt. 1800 eKr inimesed lahkuvad linnadest; Induse oru tsivilisatsioon killustub. U 1500 eKr Iraani kiltmaalt saabuvad aarialased (Põhja-Indiasse). Induse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. An...
(eestlasi 17%). Maarahvastiku muutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes. 1990. aastate alguses alanud rahvastiku kiire vähenemine, eriti Eesti äärealadele jäävates maapiirkondades, on viimasel kümnendil mõnevõrra aeglustunud, kuid probleem on jätkuvalt aktuaalne. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi. Väljaränne on tõusnud u 4000 el 5000-ni. Sisseränne on u 3500 el tõusnud u 3900-ni. Sündide arv on enam-vähem samaks jäänud, surmade arv on vähenenud. Maale kolijad: tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. Vähemkindlustatute ränne. Elutsükliränne
BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 BR450 650 LP33 1700 Pla51 BR500 700 LP43 3500 Pla61 BR750 300 4 Alumiinium 5 Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 3000 Al02 2700 3000 Al04 2300 3200 Al05 3600 2400 Al07 4200 1500 Al08 4500 2700 Al09 3800 2900 Al11 4200 2600 Al12 5300 1900 Al25 3000 2100 Al26 1900 2300 Al31 3500 2800 Al63 4400 1800 Al70 5100
BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 Mastiks 2 v_mark Kulu L/m Hind Kr/L 2 MV102 0,30 62,30 MV103 0,50 32,70 MV104 0,25 72,60 MV106 0,30 53,75 MV108 0,30 61,40 MV110 0,40 39,50 MV112 0,25 69,30 MV211 0,30 55,20 MV233 0,40 52,80
B: häirunud neerufunktsioon (seerumi kreatiniin > 200 mol/l) Müeloomtõve rahvusvaheline staadiumite süsteem – ISS (International Staging System, Greipp et al) Keskmine Staadium Kriteeriumid elulemus (kuud) I 2-mikroglobuliin < 3500 mg/l; 62 kuud S-albumiin > 35 g/l II 2-mikroglobuliin < 3500 mg/l; 45 kuud S-albumiin < 35 g/l või 2-mikroglobuliin 3500-5500 mg/l III 2-mikroglobuliin > 5500 mg/l 29 kuud -12- Prognostilised faktorid
34 1 2 4 2 504 37 2 2 1 3 6000 3 46 1 2 1 6 1000 4 47 1 6 1 4 3800 1 54 2 1 4 3 2200 2 57 2 2 4 6 6000 1 63 1 2 1 4 3500 1 66 2 2 1 3 2000 1 68 2 1 1 6 2480 1 69 1 2 1 5 3500 1 72 1 1 1 4 2500 31 1 4 1 6 4 28 1 2 4 4 1800 1 33 1 2 1 4 4000 1
väga tänulik, tahtis ta vesti, mille najal Delphine oli nutnud, Eugéne andis talle 1000 franki. Eugéne käis kõrgseltskonnas, mitte koolis, oli uhkest riides, kulus kogu raha, sattus võlgadesse: ei olnud raha esmavajaduste jaoks (söök, rent), kuid ehete, riiete jaoks oli. Vautrin mõistis mis toimus, tegi selle kohta ka vihjeid. Eugéne ja Victorine said jutule, kuid prouad katkestasid neid. Vautrin ütles, et Eugéne ainus abi on raha - andis Eugéne'le 3500 franki, vastu v e k s l i. Eugéne läks nõo juurde, maksis võla de Trailles'le ja d'Ajudale, teenis kogu raha tagasi, hommikul vahetas selle Vautrini neksli vastu. Härra Gondureau palus Poiret'ilt ja Michonneault abi Vautrini paljastamiseks. Michonneau oli nõus 3000 frangi eest. Tundus nagu Eugéne ja Victorine olid armunud. Vautrin oli õnnelik, sest tema plaan oli täide minemas. Eugéne tahtis õhtul härra Trailleferi juurde minna, et teda poja surma eest hoiatada
" Peale selle kohaldati mereväe jaoks rida väiksemaid laevu. Juba 1918. aasta detsembris 5 sooritas Eesti laevastik dessante Viru rannikule, häirides nii punaväe mereäärset tiiba kui ka tagalat. Soomes koguti rahva algatusel annetusi ning moodustati vabatahtlikest üksusi. Soome vabatahtlikud hakkasid saabuma Eestisse 1918/19 aasta vahetusel. Üldse saabus Soomest 3500 meest. Rindele jõudsid nad aga siis, kui Punaarmee juba taandus. Eesti vabastamine Kui ettevalmistused olid tehtud, andis Laidoner 2. jaanuaril 1919 käsu vastupealetungi alustamiseks. Tol hetkel oli Eesti vägesid eesliinil 5700 meest. Punaarmee, mis sissetungi algul küündis 12000 meheni, oli kahanenud 8000 mehele. Murrang Viru rindel toimus 4. jaanuaril, mil 1. soomusrongi kapten Anton Irve juhtimisel purustas ühe punaväe pataljoni. 9
Haapsalu is a small quiet town on the sea, famous for its curative sea mud. Saaremaa is the largest island of Estonia. And is characterized by flat juniper fields, rare plants, windmills, thatches roofs, stone fences and the hospitality of the local people. The county has over 500 small islets. Kuressaare is a quiet green town, with clean air and a friendly, unpolluted environment. Lake Kaali is actually one of the best preserved meteorite craters in Europe, formed 3500 years ago.' Hiiumaa is the second largest island in Estonia and is bigger than Monaco and Andorra. The sea around Hiiumaa is shallow and features about 200 small islets and partly exposed reefs. Its landscape features pine and mixed forests, swampy thickets and juniper shrubs, coastal meadows and dunes, peat moors and bogs. Kärdla is a green town full of gardens, parks, springs and artesian wells. GOVERNMENT
Kuigi paljudel juhtudel oli tegemist bakteriaalsete infektsioonidega, nimetati ka neid viirusinfektsioonideks. Eraldi rühmana toodi viirused välja alles 20-nda sajandi künnisel. Keskmise bakteriraku pikkus 2-3 µm. Viiruspartikli e. viriooni suurus varieerub aga vahemikus 20 - 400 nm. Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille pooride läbimõõt on väiksem kui 0,4 µm. Eelajalugu. Esmased teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest 3500 a. tagasi. Memphises on leitud hieroglüüfe, mis kujutavad templipreestrit tüüpiliste poliomüeliidi nähtudega. Ka Kairos eksponeeritud vaarao Ramses V muumial (vaarao suri 1196. a. e. m. a.) on täheldatavad viirushaiguse - rõugete - tunnused. Esimesed katsed vältida viirushaigusi pärinevad vanast Hiinast. Rõugete vältimiseks oli Hiinas juba 3000 a. tagasi kasutusel variolatsioon, kus haiguse läbipõdenute paranevatest rõugekahjustuskohtadest võeti materjali ning kraabiti laste
koosnesid kahest osast: ELUMAJADE osa (lihtrahvas) ja TSITADELL (ülikud) Tsitadell oli künka otsas, täitis kindluse rolli. Poliitilise ja religioosse elu keskus, seal oli viljaladu. Elumajade all oli arenenud kanalisatsioonisüsteem. HÜGIEEN oli väga tähtsal kohal. KULTUUR Orust on leitud 2500 loomapiltidega kivipitsatit, pealised induslaste kirjas, võimalik, et neid kasutasid kaupmehed. Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks.
huvitanud. Lepplikus kadus siiski kohe, kui luterlik ja õigeusklik kirik asusid kokureerima. Vaata juurde pilet nr. 12. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Leiukoht avastati 1930. Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele uurimisele Eestis. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Tuhat aastat hiljem on linnamäe neemik uuesti valitud rannaäärseks asulakohaks. 8.- 7. sajandil e.m.a. on mägi olnud ümbritsetud kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld- ja savipõrandatega hooned. Nende muld- ja
Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil. 1919. a. suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest. Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase
Karvkatet kaunistavad pruunid või mustad täpid, mis katavad kogu keha. Lisaks täppidele on kõikidel isenditel mõlemal põsel kolm triipu. Harvem esineb ka üleni musta karvkattega loomi. Põhjapool elutsevad isendid on kollakama värvusega ja lõuna poolsed hõbehalli karvaga. Soolakassi kasv on 42-66 sentimeetrit, kaal jääb 3 ja 5 kilogrammi vahele. Soolakassi eluiga on 14 aastat. Seda liiki võib leida meretasemest kuni 3500 meetri kõrguseni. Ta eelistab rohke taimekasvuga jõgede äärseid alasid, kuid teda leidub ka avatud metsaaladel, savannis ja soodes.Soolakass on osav ujuja ja ronija. ta toitub väikeimetajatest nagu jänesed ja erinevad närilised, samuti sööb ta linde,kalu, kahepaikseid ja roomajaid. Jahti peab ta nii maapeal kui puu otsast. Soolakassi sigimisaeg on detsembrist maini. Kassi tiinus kestab kuni 78 päeva. Pesakonnas on 1- 3 järglast
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...
võetud eliksiiridele ahvatlevamad nimed, mis lubasid nii maist kui taevalikku õndsust Täiuslik Armastus (Parfait Amour, mida toodetakse tänaseni), Veenuse Õli, Haaremi Naudingud jne. Põhjamaadesse ilmusid kaugetest maadest pärit magusad napsid suhteliselt hilja 19. saj algupoolel, kuid alles sajandivahetuseks õppisid kohalikud kondiitermeistrid lõpuks ise likööre tegema. Veini ajalugu Vein, mille sünnidaatum paigutatakse erinevate arheoloogiliste leidude järgi 3500 12000 aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks
raskusjõud palliliikumisel alla 2) A = - mgh = - 4,9 J 3) 4,9J + 4, 9J = 0 ja A2 = -A = 4, 9 J palli liikumine alla 5. Kui suure töö peab tegema, et tõsta vertikaalasendisse maapinnal lebav homogeenne latt, mille pikkus on 2 m ja mass 100 kg? A = mgh = 100 9,8 1 = 980 J 6. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 1) vedav jõud on A = F S cos = 80kN 2) raskus töö on A = F S cos - mgS cos90º = 0 3) hõõrdejõud A = F S cos 4) toereaktsiooni töö = 0 5) summaarne 80 kJ 70 kJ = 10 kJ VÕIMSUS 7. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? N = A / T = F S / t = F v = 4,93 104 =kW 8. Jooksja massiga 50
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis.............................
41079 20 41096 41111 35 41116 41137 41146 41151 41164 41174 41197 27 41230 Total Result 69 53 57 Total Sum - Maksumus 5000 1776 4500 2490 4000 3132 3500 800 3000 1032 2500 Data Sum - Kogus 113 Sum - Maksumus 2000 4340 1500 1773 1680 1000 1632 500 14200 111140944 40987 41053 41111 41151 41230 1995 624 2160 1649 348 1680 480 2457 224 32916 Siil Aigi Pajusaar Hanno Kadak Priit Põder Mirja
ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama finantssuutlikkuse nõudele., s.t. tema käsutuses peab olema igal aastal omakapitali ühe kasutatava sõiduki kohta vähemalt 9000 euro ulatuses ning 5000 eurot iga järgmise kasutatava sõiduki kohta. Kui äriregistri teabesüsteemis avaldatud majandusaasta aruanne ei ole kehtiv või omakapital ei ole piisav, siis esitatakse vajaliku omakapitali olemas-olu tõendav bilanss koos juhatuse liikme ja raamatupidaja kinnitusega
mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule kokkupuutele allergeeniga kui ka allergeenidele, mis jõuavad organismi näiteks toiduga. Tüüpilisteks kaebusteks on naha sügelus, punetus, lööve või isegi kublad (nõgestõbi). Kontaktallergeenid on kemikaalid, mis on võimelised pärast nahaga kokkupuutumist esile kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad allergilist kontaktdermatiiti põhjustada. Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine on pikaajaline protsess, s.t allergiline reaktsioon ei teki kohe esmakordsel kokkupuutel ainega. Sageli on allergeeniga kokku puututud aastaid enne lööbe teket. Nahalööbe põhjal on raske eristada lihtsat allergilist dermatiiti või teha kindlaks tegurid, mis nahapõletiku vallandavad. Mõnikord oskab patsient ise reaktsiooni kindla ainega seostada. Näiteks kontaktallergiline
17 LõikuskääridYA50 2 3600 7200 18 Lõikuskäärid SS45 2 3200 6400 19 Lõikuskäärid M 50 2 3200 6400 20 Juukselõikusmasin 2 2000 4000 21 Töökäru 2 2990 5980 22 Salongiföön 2 3500 7000 23 Peegliga töökoht 2 3140 6280 24 Sterilisaator 1 1570 1570 25 Tolmuimeja 1 3206 3206 26 Seinapeegel 1 1040 1040 27 Telefon 1 890 890 28 Laud 2 813 1626
2 JUHI KOHUSTUSED Viimati täiendatud ja muudetud 25. märtsil 2015. a. Lk 4 1. § 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 2. § 16. Liikleja kohustused (3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. 3. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 99) ülekäigukoht...
Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 ...
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis..................................................................................................
14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit.
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 DPCache Kuupäev Müüja Vald Liik Sort Kogus Hind 2.1.08 Okspuu Reijo Surju kuusk 4 3 1360 3.1.08 Paju Ants Massiaru vaher 5 9 1520 12.1
BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 Õlivärvid 1 Mastiks 2 Mark Kulu L/m 2 Hind Kr/L Mark Kulu L/m Hind Kr/L 2 V102 0,47 65,20 MV102 0,30 62,30
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 175 1750 2100 2450 2800 3150 3500 3850 4200 4550 28 30 32 34 36 38 1820 1950 2080 2210 2340 2470 1960 2100 2240 2380 2520 2660 2100 2250 2400 2550 2700 2850 2240 2400 2560 2720 2880 3040 2380 2550 2720 2890 3060 3230 2520 2700 2880 3060 3240 3420 2660 2850 3040 3230 3420 3610 2800 3000 3200 3400 3600 3800 2940 3150 3360 3570 3780 3990 3080 3300 3520 3740 3960 4180
( 1 ) 10 1,0 ( 1 ) 40 8,0 100 2,0 730 200 2000 400 1000 200 5250/40 2000 400 5250/120 2200 440 1 2 0,1 0,1 6900 3450 5 3 500 120 3 5 800 200 5250/190 4000 800 -2500/60 1500 300 -5250/60 3500 700 - 4000 800 -572 2000 400 2 1 1,0 0,1 20/90 6000 1200 -572 2000 400 -5250/190 4000 800 320 - 230 - 1 2 0,1 0,1 7. , 1 7.1. . (/), , , : q = DK ..., (7.1.) D (/); ; , ,
1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist 2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v
Pataljon paistis võitlustes küll silma, kuid kandis ka ränki kaotusi. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlastes pahameelt ja soovi kõrvale hoiduda. Selleks kasutati tõendeid, varjamist ja Eestist lahkumist. Populaarseks muutus põgenemine Soome. Soome armeega liitunud eestlaste soomepoiste juhiks sai Karl Talpak. 1944. aastal moodustati Soome armees eesti vabatahtlikest koosnev Jalaväerügement 200. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast, üle poole naases 1944. aastal Eestisse. 1941. aastal võitles sakslaste vastu EV sõjaväe baasil mood. 22. territoriaalne laskurkorpus. Sinna kuulus sõja puhkedes umbes 7000 eestlast. Mobiliseeritud saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Sinna koondati ebausaldusväärseid mehi, keda kasutati füüsiliselt rasketel töödel. Nende toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid alla igasugust arvestust. 1941.-1942
kangaroos, wombats and koalas. The largest meateating marsupial Tasmanian Tiger is probably extinct. Most of Australian native animals move around at night. But the birds which are very colourful are easy to see. There are about 750 species ofbirds in Australia. Two types of crocodiles, the saltwater crocodile and the freshwater crocodile can be found in the north. The dingo or the native dog is not really an Australian native. It has brought from Asia around 3500 years ago. The dingo is an efficient sheep hunter. To protect sheep the dog fence was built in 1964. Climate Australia is the driest continent in the world except Antarctica. It has very low average rainfalls. About 70 per cent of the country is arid or semiarid and cannot support agriculture. The north part of the countrygets about 300 mm rain a year. Much of the rain soakes into the ground and does not form any rivers or lakes. Monsoon winds bring most air during summer
See kokkupõrge jättis planeedi ilma suurest osast koorest ja vahevööst, jättes järele põhiliselt metallirikka tuuma. Analoogiline seletus on antud Kuu moodustumisele (hiiglase mõju teooria). Teise teooria järgi moodustus Merkuur Päikesesüsteemi algstaadiumis enne Päikese energiatoodangu stabiliseerumist. Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Algpäikese kokkutõmbumisel võis temperatuur Merkuuri lähedal olla 2500 ja 3500 kelvini vahel, võib-olla lühemat aega koguni 10 000 kelvinit. Suur osa Merkuuri pinnasekivimitest aurustus ning tekkis kivimiauruatmosfäär, mille nebulaartuul kaasa viis. Huvitavad efektid Merkuuri taevas Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Asi on selles, et umbes neli ööpäeva enne periheeli on Merkuuri orbitaalkiirus täpselt võrdne pöörlemiskiirusega, nii et Päike lakkab taevas liikumast, ning
kuni Ecuadorini), Antisuyu (kirdeosa, põhiliselt Andide idanõlv ja vihmametsade madalmaa), Collasuyu (kagupoolne kõrgmaa, Titicaca järv, Boliivia, Argentina loodeosa ja Tsiili põhjaosa) ning Cuntisuyu (Peruu lõuna- ja lääneosa kuni Vaikse ookeani rannikuni). Suurprovintsid koosnesid omakorda väiksematest piirkondadest. Riigisüsteem ja ühiskondlik korraldus Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi keisril oli
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
