03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEEVISLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge keevisliitega (kolm keevisõmblust). Konstrueerida keevisliide (elektroodi voolepiir on 350 MPa). 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). 4. Arvutada nurkõmbluse kaatet (täismillimeetrites). Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (horisontaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem,
nõudlus 10 12 9 13 maksumus 461 SUMPRODUCT(hinnad;kogus) maatriksid saame maksumuse varud peavad olema suurem-võrdsed tegelikega Ülesanne 6 Töökojas valmistatakse kahest liigist puidust, mida on vastavalt 24 m3 ja 28 m3, laudu ja kappe. Ühe laua ja kapi valmistamiseks vajaminev puidu kogus on toodud tabelis m3-tes. Ühe laua valmistamisest saab töökoda tulu 200 kr, ühest kapist 350 kr. Mitu lauda ja kappi tuleb töökojas olemasolevast materjalist valimistada, et kindlustada suurimat puhastulu? Puit Tooted I liik II liik tulu tooteid laud 0,06 0,04 70000 350 kapp 0,03 0,14 35000 100 tegelik 24 28 105000 max kogus 24 28 tooted -> int, >=0 kogus > tegelik
amuuri tiigreid kui looduses. Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Suurus Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid. Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja.
- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684) 2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330 Debitoorne võlgnevus 100 kasum 12000 Võetud laenud 15000
13,5 584 14 611 14,5 647 15 677 Happe kogus: Ekvivalentpunkt Ekvivalentpunkt 2. 750 700 650 600 550 500 X, S/m 450 400 350 300 250 200 150 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 V, ml Tugev hape (kasutatud mõõtelahus 0,1240n NaOH) ml S/m Lisatud NaOH Elektrijuhtivus 0 491 0,5 453 1 402
Kalgendamise tagajärjel tekkinud juustumass pressitakse ja vormitakse kindla suuruse ja kujuga. Camembert juust valmistatakse väikestesse, kuskil 250 grammiste sõõridena. Soolamine. Transporditakse soolatud juustumass Camembert'i vormidesse. Neid keeratakse iga 6 12 tunni tagant, et lubada vadakul nõrguda ühtlaselt lõigatud juustumassist. 48 tunni järel iga vorm sisaldab lamedat, silindrilist tahket juustumassi, mis kaalub keskmiselt 350 grammi. Selles staadiumis värske juust on kõva, mure ja maheda maitsega. Iga juustukangi pinda pritsitakse siis hallituse Penicillium camemberti vesisuspensiooniga. Juustud jäetakse küpsema vähemalt 3 nädalaks. Küpsemisprotsessi ajal tekib juustule talle iseloomulik koor ja kreemjas seesmine struktuur. Seejärel pakitakse juustud paberisse ja võidakse paigutada puust karpidesse transportimiseks. Valmistusmeetod on Camembert juustul sarnane Brie juustude valmistamisega.
BC b) Mitu peatust tegi jalgrattur? Kui kaua peatused kestsid? 2, 20 sek c) Kui pika maa oli jalg- rattur läbinud 50 sekundiga? ~ 300 m d) Leia jalgratturi keskmine kiirus! v = 5 m/s = 18 km/h 21 . Tunne mõisteid: Võnkumine; Pendel; Tasakaaluasend;Amplituudasend; Amplituud; Täisvõnge; Sagedus; Periood 22. Valem, sageduse ja perioodi arvutamiseks: T=1:ff=1:T 23. Kas pendli sagedus ja periood sõltuvad pendli pikkusest? Jah 24. Vihikusse! Milline on pendli võnkesagedus, kui 350 võnke tegemiseks kulub 7 sekundit? 350 : 7 = 50 võnget/sek = 50 Hz 25. Vihikusse! Kui pika aja jooksul teeb sagedusega 15 Hz võnkuv keha 60 võnget? 60 : 15 = 4 sekundit kulub 60 võnke tegemiseks Inertsus 26. Mis on inertsus? Kõik kehad tahavad alati säilitada oma liikumise või paigaloleku. 27. Millest sõltub keha inertsus? Massist mida suurem mass, seda inertsem keha. 28. Milline füüsikaline suurus iseloomustab kahe keha vastastikmõju? Jõud Tähis F; Ühik N (njuuton)
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11 700 , 50 000 , 17 000 , 17 000 , 800 , 600 , 100 . , "" . !!!
. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . .
Neetliide: 1.Ülesande püstitus:Andmed: Ülekantav koormus F = 220 kN Lubatav tõmbepinge [] = 140 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus,
Nõrk hape 0 40 Nõrk hape 0,5 41 450 1 43 1,5 51 400 S/m 2 61 350 2,5 72 300 Elektrijuhtivus , 3 82 250 3,5 94 200 4 103
76 mm Hg Järjekorra nr. Keemistemp. C T, K 1/T h, mm Hg paur=P-h log paur 1. 26 299 0.003344 645 101.76 2.0076 2. 43 316 0.003165 550 196.76 2.2939 3. 53 326 0.003067 460 286.76 2.4575 4. 61 334 0.002994 350 396.76 2.5985 5. 68 341 0.002933 250 496.76 2.6961 6. 73 346 0.00289 150 596.76 2.7758 7. 80 353 0.002833 0 746.76 2.8732 Paur=f(t) log Paur = f(1/T)
Ohustatud loomaliik Amuuri tiiger Välimus ●Suurim kaslane ●Paks karvastik ●Olenevalt aastaajale värvus ●Kõhualt valge ●Tumepruunid triibud ●Väikesed kõrvad Elupaik ●Hiigelsuur territoorium ●Sõltuvalt söögist rändamine ●Kontrollib enda valdust ●Vajab jahedat ●Esineb Venemaal Kaug-Idas Liigi ohustatus ●1940.a alla 50 looma ●1986. a loendusel u.350 isendit ●Üle elanud 4 sõda, 2 revolutsiooni ja metsade maharaiumisi ●Salaküttimine Hiina viimiseks Kaitsmine ●Kontroll maanteedel autodele ●Loomade paigutamine loomaaedadesse Tänan kuulamast!
Koosolek Gert Kaasik 25.03.14 Firma struktuur 25.03.14 Firma käive Tulu (milj ) 500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord
Kivikatus roov 50x50, S 350 mm 50 distantsliist 50x50,S= 600 . hingav difusioonkile sarikas 50x200, S=600,mineraalvill 200 12 200
300 270 10 30 10 350 300 10 30 10 400 330 10 30 10 450 360 10 30 10 500 390 10 30 10 Arvuta: a) Tasakaalutulu 350 b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel 350 c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand C = 90 + 0,6Y 35. (20 p) On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C = 100 + 0,6(Y T) Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I=9 Avaliku sektori kulutused G = 16
10 5 68,5 341,5 2,93 x 230 530,71 6,27 −3 10 6 74 347 2,88 x 130 630,71 6,45 −3 10 7 77 350 2,86 x 0 760,71 6,63 10−3 Arvestused katseandmete põhjal. 1) Graafikud paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); Paur = f (T) 800 700 f(x) = 0 exp( 0.04 x ) 600 500 400 Paur, mmHg 300 200
46806130216 Anu Kask Raamatupidamine raamatupidaja 325 36512120217 Aavo Kasesalu Plaaniosakond juhataja 550 36610031217 Jüri Tamm Tootmisosakond juhataja 570 47605200217 Tiina Paju Juhatus sekretär 250 36909230216 Eino Saar Finantsosakond juhataja 600 46304070216 Laine Lepp Raamatupidamine raamatupidaja 350 36411090217 Tiit Lepik Raamatupidamine pearaamatupidaja 700 37411030216 Riho Kuusk Tootmisosakond puusepp 400 47507042222 Ene Kuusik Tootmisosakond maaler 370 47607110222 Anu Tammeorg Tootmisosakond maaler 300 47408080218 Viivi Vaher Finantsosakond sekretär 260 36711070216 Mart Puu Finantsosakond inspektor 420
Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja impulsiivmüra. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala (kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala-( kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi
150 140 130 liuguri B koordinaat xB [cm] 120 110 100 90 80 70 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 Pöördenurk FI [kraad] Punkti C liikumise graafik 25 20 15 10 Koordinaadid yC [cm] 5 0 5
Pipeteeritakse 2.0, 3.5, 5.0; 7.0 ja 9.0 mL 100 mL mõõtkolbidesse, täidetakse kriipsuni dest. veega ja loksutatakse. 2. Valmistatakse viis K2Cr2O7 standardlahust kalibreerimise jaoks. Pipeteeritakse 1, 2, 4, 6 ja 9 mL 100 mL mõõtkolbidesse, täidetakse kriipsuni dest. veega ja loksutatakse. 3. Ainete spektri mõõtmine Katse tulemused: Kogus, ml ABS Lahus 310 nm 350 nm 525 nm 1 0,022 0,054 -0,002 2 0,04 0,091 0 K2Cr2O4,12 4 0,079 0,195 0 mM 6 0,126 0,288 0 9 0,189 0,439 0,002 2 0,023 0,018 0,026
toodetav kogus kokku 20 0 sh ekspordiks %-des 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 350 0 3 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 0 0 Kokku toote nr. 3 käive 7 000 0 0 0 0 0 0 0 0
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum
ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. Lõõmutamine võib olla homogeniseeriv või rekristalliseeriv. Homogeniseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada dendriitset likvatsiooni(metalli kristallide koostise ebaühtlust). Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h ning jahutatakse õhus või koos ahjuga. Rekristalliseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada kalestumine ja peenendada tera. Lõõmutatakse temperatuuril 350...500 °C kestusega 0,5...2 h. Karastamise ja vanandamise efekt kaob, kui lõõmutada temperatuuril 350...450 °C kestusega 1...2 h Joonis 1.2 Al-Cu faasidiagrammi Al-sulami struktuuriskeemid Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse
pea kaotanud. Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. PRAXITELES. APOLLON SAUROKTONOS ( u. 350 e.m.a ) PRAXITELES. KNIDOSE APHRODITE ( u. 350. e.m.a ) Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus. LYSIPPOS. KRAAPIJA ( u. 330 e.m.a ) . Rooma marmorkoopia. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR
Saksamaa: Aasta 2004 2005 SKP muutused 2004-2008 2006 2007 3,5 1,6 1 3,2 2,5 3,2 Aasta 3 2004 2005 2007 Eksport 888 254 1 168 876 1 350 000 Import 2,5 800 343 930 169 2,5 1 079 000 2 Row 136 1,6 1,5 1,3 1 1 2,5 2,5 2
nKAL=26,15 l/100km KA= (LnKAL+P*nKAP)*hKA*10-2= = (62 427,6*25,62+1 973 611,12*1,41)*1,111*10-2= 48 686,10 2) Määrdeaine MA= nMA*KA MA=0,033*48 686,10=1 606,64 3) TÖÖJÕUKULUD 500/0,79=632,91 632,91+144=776,91775 TJK=775*1,344=12 499,20 TJK= nTJKQ*Q+nTJKP*P= 12 499,20*0,65+12 499,20*0,35=8 124,48+4 374,72 nTJKQ=8 124,48 / 22 488,92Q t =0,3613 nTJKP=4 374,72 / 1 349 335,12 P 1km= 0,00324 4) REHVID REH= L/Lnorm*hREH*i=62 427,6 / 350 000*300*14= 749,13 L-läbisõit i- rehvide arv L= 62 427,6 hREH= 300/tk i= 10+4= 14tk q= 20+12= 32 Lnorm=350 000km 5) AMORTISATSIOON A-auto H-haagis AM=L/LnormA*SMA+L/LnormH*SMH SMA= 100 000 LAnorm= 1 200 000 SMH= 33 000 LHnorm= 800 000 km AM= 6) REMONT REM=nREM*AM nREM= 0,039 REM= 0,039*7 777,44= 303,32 7) KOHUSTUSLIK LIIKLUSKINDLUSTUS KLK= KLKa+KLKh= 250+89= 339 8) KORRALINE TEHNILINE ÜLEVAATUS KTÜ= KTÜa+KTÜh= 39+21= 60 9) RASKEVEOKI MAKS RVM= 93*4= 372 10) KASKO KINDLUSTUS
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tabel 13.1. Jalgratta hinna kujunemine Realiseerija Kaup Jaemüügi Vaheprodukti Lisand hind (kr) väärtus (kr) väärtus (kr) Kaevur, Tooraine 100 Kummitootja, ühe jalg- värvitootja ratta jaoks 100 Jalgratta Jalgratas 350 100 tootja 250 Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08
Ülesanne 101 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: Tallinn 2010 Neetliide: 1.Ülesande püstitus: Andmed: Ülekantav koormus F = 360 kN Lubatav tõmbepinge [] = 160 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus,
Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine:
A trip of mine Canary Islands Dec. 2015- Feb. 2016 Keilika Meos · Country: Spain - Gran Canaria and Tenerife Islands · Length of the trip: 1.5 months · Mount Teide · Maspalomas dunes · Amadores beach Loro park (animal park) · In Tenerife · The largest parrots population (350 different species) · Orca ocean show(has attracted critisism) and parrots making tricks Siam park (water park) · In Tenerife · One of the largest water parks in Europe · Many water activities like waterslides, wavepool, lazy river & more · Mini stories: wave pool, slide fear, Kamikaze Thank you Any questions?
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem ...
E (kr./kg.) (tuh. t.) HIND (kr./kg.) 20 -------------------------- D A 4 700 B 8 500 16 C 12 350 C D 16 200 12 E 20 100 B 8 A NÕUDMINE 4 0 100 200 300 400 500 600 700 800
Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9. Mälestusmärk pöördub kõigi poole, et nad mälestaksid langenuid. Tõnis Kruusement
HELVE RUUL MAA ELUSA LOODUSE AJALOOLINE ARENG ESIMESTEST ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND K...
Viikingid Tarvi Langus 7. klass Sissejuhatus 350.-550. aastatel Millega viikingid tegelesid Viikingite välimus Pikkakasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades Viikingid pidasid ka orje Viikingi majas Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud
Plastide keevitamine TP on võimalik ühendada keevitamisega - vigase koha kuumutam. ja vajadusel lisaaine lisamisega a) Kuumaõhupuhuriga, mil erinevad otsikud, 230-350 kraadi, kasut lisamaterjali. Nii põhi- kui lisamaterjal peavad olema poolsulsnud olekus. b) Jootekolbiga, vajadusel kasut alla 3 mm läbimõõduga lisamaterjali. c) Ultrahelikeevitus kõrgsagedusel 20-40 kHz - vibratsioonienergia liidab plastid. Nõutav õige lisamaterjal, õige tempo, surve, keevitam kiirus. Prakku freesitakse "V"-profiili 60-kraadne faas, mille sügavus ühepoolsel keevitusel 75% materjali paksusest, 2-poolsel 50 % materjali paksusest. Fikseerimiseks näpitstangid ja fooliumteip õmbluse vastasküljel. Lisamaterjal surutakse 90-kraadise nurga all freesitud faasi, suunaga detaili keskohast äärte poole. Lisamaterjal ei tohi olla paksem detailist. LIhvimisel P36 ketas. Pinnaviimistlus 80-120-240
d d h h r r L 800 cm h 60 cm d 40 cm g 20 cm r 20 cm Ruum #NAME? m3 Pind #NAME? m2 mark hind kogus maksumus Materjal BR301 350 #NAME? #NAME? Värv V317 52,3 #NAME? #NAME? Materjal ja värv kokku #NAME? Maksumus kokku #NAME? t. delt tlõikke number Materjal Värv betoon õli 1 4 g d d muud kuulud 50% Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number104531 Variant 31
5 teras 5 nitro 6 plastik 6 mastiks 7 betoon 7 lateks 8 alumiinium 8 nitro 9 liimpuit 9 pulbervärv Mark Hind Kogus Maksumus Muud kulud BK100 350 -92,66 -32 431,03 15% NV02 54,8 -4,05 -222,15 Materjal ja värv kokku:-32 653,18 Maksumus kokku: -37 551,15 pulbervärv pulbervärv Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number106041 Variant 41 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3
Savi: Kihi vanus – U. 500 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal - Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Päevakivide murenemisel. Kasutusalad - Ehituses (Keraamiliste materjalide põhitooraine) ja tootmises (naftat, vee pehmendamises, jne) Liivakivi: Kihi vanus – U. 630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Kivimiliikide murenemisel. Kasutusalad – Ehituses. Lubjakivi: Kihi vanus – U. 350-450 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Maakera keskpunktis. Kivimi teke – Protistide kodade veekogude põhja ladestumine. Kasutusalad – Lubja tootmine, tsemenditööstus, suhkrutööstus, paberitööstus, jne Glaukoniitliivakivi: Kihi vanus – U.630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Mineraalide lagunemisel. Kasutusalad – Kaaliumväätise tootmine, värvaine tootmine jm. Diktüoneemaargilliit: Kihi vanus – 470-520 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolker...
300 200 100 0 500h 1000h 2000h 5000h Kokkuvõte (1) v Kõige energiakulukam on kasutada hõõglampe. Aasatne energiakulu on 2628 kWh, mis maksaks 262,8 eurot. v Säästulampide puhul on aastane energiakulu 604 kWh, mis maksaks 60,4 eurot. v Kõige energiasäästlikumad on LED-lambid. Aastane energiakulu on 350 kWh, mis maksaks 35 eurot. v Korteri aastaseks säästuks tuli 25,4 eurot. v LED-lampide tasuvusaeg oleks 5 aastat. Kokkuvõte (2) v T8 madalrõhu luminofoorlampe kasutades on aastane energiakulu 4742 kWh, maksumusega 474,2 eurot. v Vahetades T8 lambid LED-torude vastu, kuluks aastas energiat valgustusele 2044kWh, maksumusega 204,4 eurot. v Tasuvusaeg: 2,3 aastat. v Kasutades sisseehitatud valgustusega LED-lampe kulub energiat
tunnistust normaalsest kõrgem kehatemperatuur. 3) Akuutne valu(00132), mis on seotud bioloogilise (infektsioon) kahjuteguriga, millest annab tunnistust enesele keskendumus. Profülaktika Tõhusa vaktsiini väljatöötamist on takistanud piiratud teadmised viiruse bioloogiast ja immunoloogiast, samuti vähesed kogemused immuunkomprimeeritute vaktsineerimisel. Praeguseks on välja töötatud rekombinantne EBV kapsiidi valku glükoproteiini 350 sisaldav vaktsiin, millega korraldatud uuringud on näidanud vaktsiini ohutust ja immunogeensust. Küll ei hoia vaktsiin ära haigestumust, kuid leevendab haiguse kliinilisi sümptomeid (22). Hiljuti Grimmi jt läbiviidud prospektiivne uuring USA üliõpilastel näitas, et glükoproteiin 350 vastaste antikehade hulk seerumis korreleerus pöördvõrdeliselt haiguskulu raskusega (4).See tulemus toetab veelgi uuringus oleva rekombinantse vaktsiini perspektiivikust EBV-infektsiooni profülaktikas
Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ...
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise
Kes on vanausulised? Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
